29.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 295/31

—

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 12. juuli 2012. aasta määrus kohtuasjas F-22/11: Conticchio vs. komisjon;

—

rahuldada hageja esimeses astmes esitatud nõuded;

—

teise võimalusena: kui kohus peab seda otstarbekaks ja vajalikuks, saata kohtuasi hageja esimeses astmes esitatud nõuete uuesti läbivaatamiseks tagasi Avaliku Teenistuse Kohtusse;

—

tuvastada, et vaidlustatud kohtumääruse esemeks olev hagi oli täies ulatuses ja eranditeta vastuvõetav ja põhjendatud;

—

mõista vastustajalt apellatsioonkaebuse esitaja kasuks välja kõik kohtukulud, mida viimane on erinevates kohtuastmetes kandnud.

1.

Esimene väide: hea usu, õigluse ja erapooletuse põhimõtete rikkumine –teatavate eeskirjade ja praktika, mida komisjon suhetes oma töötajatega kohaldab, kohaldamisala täpsustamata jätmine.

Ta väidab sellega seoses, et vaidlustatud kohtumääruses leitakse, et hageja argumendid on täiesti põhjendamata, ning täpsustatakse, et hageja oleks pidanud vaidlustama 2010. aasta jaanuari palgatõendi, kus ta sai oma olukorrast teada. Nimetatud palgatõendi näol ei ole siiski tegemist otsusega, mida saab eraldi vaidlustada, kuna selles ei kirjeldata ammendavalt hageja olukorda ajal, mil ta pensionile jäi. Sellekohase väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on palgatõend arvestust sisaldav haldusotsus, mis ei saa iseenesest hagejale kahju tekitada, ning muude konkreetsete elementide puudumise tõttu ei ole seda võimalik vaidlustada. Apellatsioonkaebuse esitaja osutab, et SysPer 2-süsteem ei ole tulevaste pensioniõiguste arvutamiseks piisav ning et süsteem „Calculette Pension” annab vaid indikatiivsed andmed, mis ei ole vaidlustatavad. R. Conticchio sai vaidlustada ainult lõpliku otsuse, mis tehti kirjalikult teatavaks ja mis käsitles tema pensioniõiguste määramist ja väljamaksmist, kuivõrd ta sai alles sellest hetkest teada oma igakuise pensionsumma täpse suuruse.

2.

Teine väide: õiguse kohtulikule kaitsele ja õiguse avalikule kohtumenetlusele rikkumine.

Leides, et asja materjalidest piisab vaidluse lahendamiseks, otsustas Avaliku Teenistuse Kohus menetlust jätkamata lahendada asja põhistatud kohtumäärusega. Niisugune otsus rikkus apellatsioonkaebuse esitaja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. L. Conticchiole ei antud õigust esitada oma põhjendusi ning talle ei antud võimalust esitada täiendavaid selgitusi hagi võimaliku vastuvõetamatuse ja/või põhjendamatuse aluste kohta, rikkudes seeläbi õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Ta meenutab siinjuures, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 41 on kehtestatud õigus heale haldusele, mis tähendab, et igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid ja organid käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ja mõistliku aja jooksul. See õigus kätkeb muu hulgas igaühe õigust olla ära kuulatud enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada.

3.

Kolmas väide: alusetu rikastumine — õigus õiglasele kohtumenetlusele rikkumine

Ei saa pidada õigeks seisukohta, et hagi oli esitatud hilinemisega, kuna palgatõendi alusel ei olnud käsitletava väitega seotud asjaolusid kuidagi võimalik kontrollida. Apellatsioonkaebuse esitajal oli võimalik tuvastada komisjoni alusetu rikastumine alles siis, kui ta sai kätte pensioni väljamaksmist puudutava otsuse 26. mail 2010. Samas ei ole hageja ühelgi hetkel olnud täielikult teadlik väljamakstud summade suurusest, kuna komisjoni vastutavad üksused ei ole talle vastavaid teatisi saatnud. Ühtlasi tuleb meenutada, et komisjonile kanti üle nende pensioniõiguste kindlustusmatemaatiline väärtus, mis olid varem makstud INPS-ile Itaalias, kandes need üle ühenduse pensioniskeemi, mistõttu ei vasta hagejale makstav pension tema karjääri jooksul tehtud sissemakstele. Niisiis on administratsioon kõigepealt nõudnud teatud ulatuses sissemaksete tegemist ja seejärel määranud teenistusstaaži, mis on tegelikust karjäärist lühem, ning on seega oma teenistujate arvel alusetult rikastunud.