EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012TN0212

Kohtuasi T-212/12: 21. mail 2012 esitatud hagi — Ålands Industrihus versus komisjon

ELT C 227, 28.7.2012, p. 22–23 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

28.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/22


21. mail 2012 esitatud hagi — Ålands Industrihus versus komisjon

(Kohtuasi T-212/12)

2012/C 227/38

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Ålands Industrihus (Mariehamn, Soome) (esindaja: advokaat L. Laitinen)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 13. juuli 2011. aasta otsus C 6/08 riigiabi kohta (ex NN 69/07), mida Ahvenamaa kohalik omavalitsus andis Ålands Industrihus Ab-le, ja

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjendamiseks seitse väidet.

1.

Esimese väite kohaselt ei ole kohaldatud õigesti ELTL artikli 107 lõiget 1 — tegemist ei ole riigiabiga

Hageja väidab, et kapitalisüstid ja laenugarantiid ei kujuta endast riigiabi, kuna selline abi ei ole moonutanud konkurentsi määral, mis võiks kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon on juhtumi asjaolude osas teinud ilmselge hindamisvea, eriti seetõttu, et ta leidis, et välismaiste ettevõtjate tegevus ei ole Ahvenamaal täielikult takistatud ning puuduvad sellised takistused, mis ei võimalda neil ettevõtjatel investeerida kohalikul kinnisvaraturul.

2.

Teise väite kohaselt ei ole kohaldatud õigesti ELTL artikli 107 lõiget 1 eraõigusliku investori mõiste osas — tegemist ei ole riigiabiga

Hageja väidab, et kõik kapitalisüstid olid kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega ja ei ole seega moonutanud või oli vähetõenäoline, et moonutasid konkurentsi sellisel määral, et see kahjustaks liikmesriikidevahelist kaubandust. Komisjon on meetme kooskõla osas turumajandusliku investori põhimõttega teinud ilmselge hindamisvea, kuna komisjon käsitles muu hulgas ebaõigesti ja meelevaldselt oodatavat tootlust, lähtudes üksnes ühe aasta tootlusest. Hageja väitel oli tegelik oodatav tootlus kombinatsioon aastatootlusest ja oodatavast väärtuse suurenemisest.

3.

Kolmanda väite kohaselt ei ole arvestatud olemasolevat garantiisid puudutavat abikava

Komisjoni ei ole arvesse võtnud asjaolu, et pakutud garantiidest vähemalt kaks olid juba olemasolevas abikavas hõlmatud.

4.

Neljanda väite kohaselt on asjaolusid hinnatud ebaõigesti ja otsus on põhjendamata

Kui kõigele vaatamata käsitada kõnesolevaid meetmeid riigiabina, on tagastamisele kuuluvad summad siiski arvutatud valesti. Esiteks, komisjon on nõrga, puuduliku ja äärmiselt põgusate põhjenduste alusel meelevaldselt sedastanud, et tagastamine hõlmab kogu investeeritud kapitali. Teiseks, komisjon on puudulike põhjenduste alusel meelevaldselt määranud garantiidega seotud riigiabi elementide summa põhjendamatule ja ebareaalsele tasemele. Hageja väidab, et komisjoni põhjenduste puudulikkus ja meelevaldsus muudab tema jaoks komisjoni väidete ümberlükkamise praktiliselt võimatuks.

5.

Viienda väite kohaselt ei ole õigesti kohaldatud viitemäärasid käsitlevaid eeskirju

Komisjon on garantiidega seotud riigiabi elementide arvutamisel kohaldanud oma teatist viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (1) tagasiulatuvalt. Sellise ebaõiglase tagasiulatuva kohaldamise tulemusel kehtestati tagastamisele kuuluva garantiidega seotud riigiabi summa kõrgemas määras, kui see oleks olnud siis, kui neil oleks olnud arvutuse aluseks õige dokument, mis hageja väiteil on komisjoni teatis 97/C 273/03 (2) viite- ja diskontomäärade kohta, mis kehtis ajal, mil garantiid anti.

6.

Kuuenda väite kohaselt oli hagejal abi suhtes õiguspärane ootus

Hagejal oli eespool esimeses, teises ja kolmandas väites esitatud asjaolude põhjal õiguspärane ootus, et kohaliku omavalitsuse meetmed ei kujutanud endast õigusvastast riigiabi. Sellegipoolest tõstatas hageja küsimuse kohalikus omavalitsuses, kus kinnitati, et meetmed kuuluvad selliste abikavade hulka, millest on teavitatud.

7.

Seitsmenda väite kohaselt seab komisjoni otsus ohtu õiguskindluse ja piirab ELTL-i artikliga 345 tagatud omandi õiguslikku režiimi

Komisjon on jätnud täielikult tähelepanuta konkureerivad investeeringud, mida tegi Mariehamni omavalitsus, mistõttu muutub hageja jaoks võimatuks kohelda aktsionäre tagastamise olukorras vastavalt Soome äriõiguse siduvatele sätetele ühtemoodi. Komisjoni tegematajätmine moonutab seega majanduslikku lõpptulemust nende jaoks, kes olid sellega kuidagi seotud, mis tähendab, et otsust rikub ELTL artiklit 345, mille kohaselt aluslepingud ei mõjuta mingil viisil omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides.


(1)  ELT 2008 C 14, lk 6.

(2)  EÜT 1997 C 273, lk 3.


Top