This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0403
Case C-403/12 P: Appeal brought on 27 August 2012 by the European Commission against the judgment of the General Court (Seventh Chamber) delivered on 14 June 2012 in Case T-396/09 Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht v Commission
Kohtuasi C-403/12 P: Euroopa Komisjoni 27. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-396/09: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht versus komisjon
Kohtuasi C-403/12 P: Euroopa Komisjoni 27. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-396/09: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht versus komisjon
ELT C 9, 12.1.2013, p. 26–27
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
12.1.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 9/26 |
Euroopa Komisjoni 27. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-396/09: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht versus komisjon
(Kohtuasi C-403/12 P)
2013/C 9/44
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Oliver, J.-P. Keppenne, G. Valero Jordana, P. van Nuffel)
Teised menetlusosalised: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht, Madalmaade Kuningriik, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas T-396/09; |
|
— |
teha asjas sisuline otsus ja jätta rahuldamata hagi, milles paluti tühistada komisjoni otsus K(2006) 6121; |
|
— |
mõista kohtuasja T-396/09 hagejatelt välja komisjoni kohtukulud mõlemas menetluses. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebus puudutab peamiselt küsimust, kas Üldkohtul oli eelkõige Euroopa Kohtu 8. märtsi 2011. aasta otsust kohtuasjas C-240/09 silmas pidades õigus kontrollida määruse (EÜ) nr 1367/2006 (1) artikli 10 lõike 1 koosmõjus artikli 2 lõike 1 punktiga g kehtivust Århusi konventsiooni (2) artikli 9 lõike 3 alusel.
Komisjon esitab kaks väidet.
Esiteks juhtis Üldkohus küll tähelepanu rangetele tingimustele, mille esinemisel saab üksikisik vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tugineda rahvusvaheliste konventsioonide sätetele, kontrollimaks liidu õigustoimingute kehtivust (eelkõige tingimus, et konventsiooni sätete alusel toimuv kontroll on võimalik üksnes siis, kui see ei ole konventsiooni laadi ega struktuuriga vastuolus ning kui sätted, millele tuginetakse, on sisu poolest tingimusteta ning piisavalt selged), kuid Üldkohus leidis vääralt, et nendest tingimustest tehtav erand, mis tuleneb kohtuotsustest Fediol ja Nakajima (Euroopa Kohtu 22. juuni 1989. aasta otsus kohtuasjas 70/87 ning 7. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C-69/89), kehtib ka Århusi konventsiooni artikli 9 lõikele 3.
Euroopa Kohus on juba oma otsuses kohtuasjas C-240/09 leidnud, et Århusi konventsiooni artikli 9 lõikel 3 puudub vahetu õigusmõju. Pealegi tuleb kohtuotsuseid Fediol ja Nakajima kui erandit tõlgendada kitsalt.; neid kohaldatakse seni üksnes kaubanduspoliitika valdkonnas ning neid saab kohaldada teistele poliitikavaldkondadele üksnes siis, kui on täidetud vajalikud tingimused, mis antud juhul ei ole täidetud. Määruse nr 1367/2006 artikli 10 lõikes 1 ei viidata nimelt Århusi konventsiooni sätetele ning see sättega ei ole ka üle võetud sellest konventsioonist tulenevat erikohustust kohtuotsuse Nakajima tähenduses. Lisaks ei ole Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 ka piisavalt selge ja täpne, et kohtuotsuses Nakajima ette nähtud erandit saaks kohaldada.
Teise võimalusena väidab komisjon, et Üldkohus tõlgendas Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 3 vääralt, otsustades, et määruse nr 1367/2006 artikli 10 lõige 1 rikub seda sätet üksnes seetõttu, et artiklis 10 ette nähtud vaidemenetluses kontrollitakse üksnes tegevusi, millega reguleeritakse üksikjuhtumeid, samas kui Üldkohus oleks pidanud konkreetselt kontrollima, kas Århusi konventsiooni on piisavalt üle võetud, kui arvestada kõiki menetlusi, mida isik saab siseriiklikul ja liidu tasandil kasutada.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13).
(2) 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT L 124, lk 1).