This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0402
Case C-402/12 P: Appeal brought on 24 August 2012 by the European Parliament against the judgment of the General Court (Seventh Chamber) delivered on 14 June 2012 in Case T-396/09 Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht v Commission
Kohtuasi C-402/12 P: Euroopa Parlamendi 24. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-396/09: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht versus komisjon
Kohtuasi C-402/12 P: Euroopa Parlamendi 24. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-396/09: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht versus komisjon
ELT C 9, 12.1.2013, p. 26–26
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
12.1.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 9/26 |
Euroopa Parlamendi 24. augustil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-396/09: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht versus komisjon
(Kohtuasi C-402/12 P)
2013/C 9/43
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Apellant: Euroopa Parlament (esindajad: L. Visaggio ja G. Corstens)
Teised menetlusosalised: Vereniging Milieudefensie, Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht, Euroopa Komisjon, Madalmaade Kuningriik, Euroopa Liidu Nõukogu
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada Üldkohtu (seitsmes koda) 14. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas T-396/09; |
|
— |
teha asjas sisuline otsus ja jätta esimese astme menetluse hagejate hagi rahuldamata; |
|
— |
mõista esimese astme menetluse hagejatelt välja käesoleva apellatsioonkaebusega seotud kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Nõukogu arvates on Üldkohus õigust rikkunud, leides, et ta võib määruse (EÜ) nr 1367/2006 (1) kehtivust kontrollida Århusi konventsiooni (2) artikli 9 lõike 3 alusel, olgugi et sellel sättel puudub vahetu õigusmõju. Üldkohtu selline seisukoht põhineb vääral tõlgendusel, mille kohus on andnud nii väljakujunenud kohtupraktikale, mis puudutab isikute võimalust tugineda rahvusvahelise konventsiooni sätetele eesmärgiga seada Euroopa Liidu toimingu kehtivus kahtluse alla, kui ka rahvusvaheliste kohustuste laadile ja ulatusele käesolevas kohtuasjas.
Täpsemalt kohaldas Üldkohus kohtupraktikat, mis tuleneb kohtuotsustest Fediol (3) ja Nakajima (4), kuid jättis tähelepanuta asjaolu, et seda kohtupraktikat, mis tuleneb seni väga vähestest kohtuasjadest, saab kohaldada üksnes erandkorras ja väga erilistel tingimustel. Üldkohus ei vaevunud vaidlustatud otsuses esiteks ise kontrollima, kas need tingimused on käesolevas asjas tõepoolest täidetud ning teiseks ei võtnud kohus arvesse selle kohtupraktika erandlikkust.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, lk 13).
(2) 25. juuni 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioon, mis kiideti heaks nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EÜ (ELT L 124, lk 1).
(3) 22. juuni 1989. aasta otsus kohtuasjas 70/87: Fediol vs. komisjon (EKL 1989, lk 1781).
(4) 7. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas C-69/89: Nakajima vs. nõukogu (EKL 1991, lk I-2069).