6.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 303/17

1.

Kas ELTL artikliga 101 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 81 koostoimes artikliga 10) ja ELL artikli 4 lõikega 3 on vastuolus sellised õigusnormid, nagu on ette nähtud määrusandliku võimu aktis, mis reguleerib procuradori’de [procuradores de los Tribunales — advokaadist eraldiseisva kutseala esindajad, kes on sooritanud vastava kutseeksami ja esindavad isikuid kohtus; edaspidi „procurador”] tasu — nimelt 7. novembri 2003. aasta kuninga dekreedis 1373/2003 — ja millega kehtestatakse tasumäärad, millest võib kõrvale kalduda üksnes 12 % ulatuses, juhul kui liikmesriigi ametiasutused, sealhulgas kohtud, ei saa erandlikel asjaoludel tegelikult kõrvale kalduda dekreedis ette nähtud tasumääradest?

2.

Kas viidatud tasu kindlaksmääramiseks, jättes kohaldamata dekreedis kehtestatud tasumäärad, saab pidada erandlikeks asjaoludeks seda, kui suhe tegelikult osutatud teenuste ja tasumäärade kohaldamisest tuleneva tasu vahel on äärmiselt ebaproportsionaalne?

3.

Kas ELTL artikliga 56 (endine EÜ artikkel 49) on kooskõlas määrusandliku võimu akt, mis reguleerib procuradoride tasu, nimelt 7. novembri 2003. aasta kuninga dekreet 1373/2003?

4.

Kas nimetatud dekreedi puhul on täidetud direktiivi 2006/123/EÜ (1) artikli 15 lõikes 3 sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse tingimused?

5.

Kas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6, mis näeb ette õiguse õiglasele asja arutamisele, hõlmab õigust end tõhusal moel kaitsta procuradori tasu sellise kindlaksmääramise vastu, mille tulemusel tasu osutub ebaproportsionaalselt kõrgeks ja ei vasta tegelikult osutatud teenustele?

6.

Kui vastus on jaatav, siis kas Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 on kooskõlas Hispaania tsiviilkohtumenetluse seaduse sätted, mis takistavad poolel, kes on kohustatud kandma kohtukulud, vaidlustada procuradori tasu, kui ta peab seda ülemääraseks ja tegelikult osutatud teenustele mittevastavaks?