Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62012CN0260

    Kohtuasi C-260/12 P: Volkswagen AG 29. mail 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 21. märtsi 2012 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-63/09: Volkswagen AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    ELT C 227, 28.7.2012, p. 13–14 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    28.7.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 227/13


    Volkswagen AG 29. mail 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 21. märtsi 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-63/09: Volkswagen AG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    (Kohtuasi C-260/12 P)

    2012/C 227/19

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Apellant: Volkswagen AG (esindajad: advokaadid H.–P. Schrammek, C. Drzymalla, S. Risthaus)

    Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

    Apellandi nõuded

    Apellant palub

    täies ulatuses tühistada Üldkohtu (teine koda) 21. märtsi 2012. aasta otsuse kohtuasjas T-63/09.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellatsioonkaebus on esitatud Euroopa Liidu Üldkohtu 21. märtsi 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-63/09, milles Üldkohus jättis rahuldamata Volkswagen AG hagiavalduse Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 9. detsembri 2008. aasta otsuse peale (asi R 749/2007-2) Volkswagen AG ning Suzuki Motor Corporationi vahelises vastulausemenetluses.

    Apellant esitab apellatsioonkaebuses järgmised väited:

    rikutud on menetlusnorme, kuna keelduti kohtus ärakuulamisest ning moonutati asjaolusid,

    rikutud on liidu õigust, kuna valesti on kohaldatud määruse nr 207/2009 (1) artikli 9 lõike 1 punkti b ning lõiget 2.

    Üldkohus rikkus apellandi õigust olla kohtus ära kuulatud ning moonutas asjaolusid, kuna kohus jättis arvesse võtmata apellandi välja toodud asjaolud. Vastupidi Üldkohtu järeldustele esitas apellant hagiavalduses tähise SWIFT kirjeldava tähenduse kohta inglise keeles ammendava teabe. Sama vähe võttis Üldkohus arvesse apellandi välja toodud asjaolusid hagiavalduses tähise „GTI” kaubanduses kasutamise erisuste kohta erinevates riikides.

    Lisaks lükkas Üldkohus põhjendamatult tagasi apellandi esitatu, mille kohaselt kirjeldava tähenduse näidetena registreeritud kolm tähemärki tähega „I” kanti eristusvõimelistena registrisse. Peale selle rikkus Üldkohus ausa kohtumenetluse põhimõtteid, kuna ta andis kaubamärgi registreerimise asjaolule erineva tõendusliku väärtuse. Apellandi õigust kohtus ära kuulamisele on rikutud, kuna Üldkohus ei võtnud arvesse tema väljatoodud asjaolu, et tähis „GTI” on eraldiseisev.

    Lõpuks, Üldkohus moonutas asjaolusid, kuna ta valesti heitis apellandile ette, et ta ei ole esitanud piisavat teavet kohtus oma õiguste kaitsmise kohta seoses kaubamärgiga „GTI”. Üldkohus on jätnud tähelepanuta ka apellandi väljatoodud asjaolud tõendite tugevuse kohta, millest Ühtlustamisamet tuletas väidetava kaubandusliku kasutamise Rootsis.

    Üldkohus ei kohaldanud nõuetekohaselt määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikeid 1 ja 2 ning rikkus sellega liidu õigust. Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotlus jäetakse rahuldamata, kui mõnes liikmesriigis on registreeritud varasem kaubamärk, mis on taotletava kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Üldkohus kontrollis aga „EL-i tervikuna” ning hõlmas ka aspekte riikidest, kus sellist kaubamärgikaitset ei esine. See on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga kohtuasjas Matratzen Concord (2).

    Üldkohus rikkus liidu õigust, kuna ta klassifitseeris tähise „GTI” tehnilise kirjeldava andmena, kuigi see tähis on mitmes liikmesriigis kaubamärgina registreeritud. Üksnes siseriiklike asutuste otsustada on nende vastaval territooriumil see, kas kaubamärk on kirjeldav. Vaid siis, kui esitatud on kaubamärgi kustutamise nõue, saab EL-i asutus võtta segiajamise tõenäosuse kontrollimisel arvesse siseriikliku kaubamärgi kehtetust.

    Samuti on Üldkohus põhjendamatult kehtestanud uued kriteeriumid, et kaubamärgi elemendi iseseisvalt eristatavust vaidlustatud taotluse raames kontrollida. Lisaks rikkus Üldkohus liidu õigust, kuna ta oli seisukohal, et kaubamärgist endast ei piisa tarbijale, et toote kaubanduslikku päritolu kindlaks teha, vaid tarbija otsib täiendavat teavet lisaks registreeritud kaubamärgile, eeskätt kes on kauba tootnud. Lõpuks, Üldkohus on jätnud tähelepanuta segiajamise tõenäosuse tingimused seeriakaubamärkide puhul, kuna ta keeldus kaubamärgi „SWIFT GTI” lisamisest apellandi seeriakaubamärkide „Golf GTI” ja „Lupo GTI” hulka.


    (1)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).

    (2)  28. aprilli 2004. aasta määrus kohtuasjas C-3/03 P: Matratzen Concord, EKL 2004, lk I-3657.


    Top