EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0248
Case C-248/12 P: Appeal brought on 22 May 2012 by Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development against the order of the General Court (Eighth Chamber) delivered on 6 March 2012 in Case T-453/10: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development v European Commission
Kohtuasi C-248/12 P: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development’i 22. mail 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 6. märtsi 2012 . aasta määruse peale kohtuasjas T-453/10: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus Euroopa Komisjon
Kohtuasi C-248/12 P: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development’i 22. mail 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 6. märtsi 2012 . aasta määruse peale kohtuasjas T-453/10: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus Euroopa Komisjon
ELT C 200, 7.7.2012, p. 9–10
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
7.7.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 200/9 |
Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development’i 22. mail 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 6. märtsi 2012. aasta määruse peale kohtuasjas T-453/10: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-248/12 P)
2012/C 200/17
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Development (esindajad: K. J. Brown (Departmental Solicitor’s office), QC D. Wyatt, Barrister V. Wakefield)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada Üldkohtu määrus; |
|
— |
tunnistada Northern Ireland Department of Agriculture and Rural Developmenti (edaspidi „DARD”) tühistamishagi vastuvõetavaks ja saata asi tagasi Üldkohtusse DARD-i tühistamishagi sisuliseks lahendamiseks; |
|
— |
mõista DARD-i käesoleva menetluse kohtukulud ja esimeses kohtuastmes seoses hagi vastuvõetamatuks tunnistamisega tekkinud kohtukulud välja komisjonilt; ja |
|
— |
jätta ülejäänud kohtukulude kandmise üle otsustamine edaspidiseks. |
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide, et Üldkohus ei määratlenud ega rakendanud sobivat õiguslikku kriteeriumi; nimelt on kohtuotsused Piraiki-Patraiki jt vs. komisjon ja Dreyfus vs. komisjon üksnes näited laiemast õiguspõhimõttest, mille kohaselt loetakse, et liidu meede puudutab otseselt isikuid, kelle õiguslikku olukorda see mõjutab, kui selle meetme teataval viisil kohaldamine on „ette ära otsustatud”, või kui kõik muud võimalused on „puhtteoreetilised”, või kui on „ilmne”, et kaalutlusõigust saab kasutada vaid teatud viisil. Seda põhimõtet tuleb kohaldada kõikide kohtuasjade faktilistele asjaoludele.
Teine väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi ning õiguspärase ootuse põhimõtet, üritades piirata kohtuotsuste Piraiki-Patraiki jt vs. komisjon ja Dreyfus vs. komisjon ulatust (eelkõige piirates esimesena nimetatud kohtuotsuse ulatuse kohtuasjadega, kus liidu meede on võetud vastusena liikmesriigi sellekohaselt taotlusele, ja teisena nimetatud kohtuasja ulatust „väga spetsiifilise faktilise konteksti” pinnalt tekkivate vaidlustega).
Kolmas väide, et Üldkohus rikkus õigusnormi, muutes ELTL artiklist 263 tuleneva hagi esitamise õiguse kontrollimise kriteeriumi rangemaks. See on vastuolus tõlgendusega, mis tuleb anda ELTL artiklile 263, Lissaboni lepinguga muudetud kujul, eriti pidades silmas selle artikli eesmärki ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet.
Neljas väide, et kui Üldkohus oleks järginud käesolevas kohtuasjas kohaldamisele kuuluvaid õiguspõhimõtteid, siis oleks DARD osutunud „otseselt puudutatuks”. Vastavalt Ühendkuningriigis kehtivale konstitutsioonilise seisundile loetakse piirkondlikud valitsused — praegusel juhul DARD — rahastamisest välja arvamisega kaasnevate kulude eest otseselt vastutavaks. Kirjeldatud põhjuslik seos on otsene ja automaatne. Ühendkuningriigis kehtiv kord seoses pädevuse piirkondlikele valitsustele üleandmisega on hästi teada (vt 16. juuli 2009. aasta otsus kohtuasjas C-428/07: Horvath (EKL 2009, lk 1-6355) ning argumendid, et selle korra kohaldamine ei ole tingimata „ette ära otsustatud”, peaksid olema tulemusetud.