This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62012CN0133
Case C-133/12 P: Appeal brought on 9 March 2012 by Stichting Woonlinie and Others against the order of the General Court (Seventh Chamber) delivered on 16 December 2011 in Case T-202/10 Stichting Woonlinie and Others v European Commission
Kohtuasi C-133/12 P: Stichting Woonlinie jt 9. märtsil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2011 . aasta määruse peale kohtuasjas T-202/10: Stichting Woonlinie jt versus Euroopa Komisjon
Kohtuasi C-133/12 P: Stichting Woonlinie jt 9. märtsil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2011 . aasta määruse peale kohtuasjas T-202/10: Stichting Woonlinie jt versus Euroopa Komisjon
ELT C 138, 12.5.2012, p. 8–8
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
12.5.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 138/8 |
Stichting Woonlinie jt 9. märtsil 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2011. aasta määruse peale kohtuasjas T-202/10: Stichting Woonlinie jt versus Euroopa Komisjon
(Kohtuasi C-133/12 P)
(2012/C 138/13)
Kohtumenetluse keel: hollandi
Pooled
Apellandid: Stichting Woonlinie, Stichting Allee Wonen, Woningstichting Volksbelang, Stichting WoonInvest, Stichting Woonstede (esindajad: advokaadid P. Glazener ja E. Henny ning professor L. Hancher)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellantide nõuded
Apellandid paluvad:
— |
tühistada täielikult või osaliselt Üldkohtu (seitsmes koda) 16. detsembri 2011. aasta määrus kohtuasjas T-202/10 vastavalt eespool esitatud apellatsioonkaebuse väidetele; |
— |
saata asi tagasi Üldkohtusse uue otsuse tegemiseks kooskõlas Euroopa Kohtu õigusliku käsitlusega; |
— |
mõista komisjonilt välja käesoleva menetluse ning Üldkohtus asetleidnud menetlusega seotud kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
1. |
Esimeses apellatsioonkaebuse väites leitakse, et Üldkohus on rikkunud liidu õigust, valesti hinnanud asjakohaseid fakte ning määrust ebapiisavalt põhjendanud, kuna kohus käsitles apellante komisjoni abikava puhul üksnes potentsiaalsete abisaajatena. Üldkohus jättis tähelepanuta, et apellandid said enne vaidlusalust otsust (1) olemasolevat abi, mis selle otsuse tõttu tuli ära muuta. Seetõttu ei ole apellandid mitte üksnes muudetud abi potentsiaalsed saajad, vaid samal ajal ka olemasoleva abi tegelikud saajad. Viimati nimetatud seisundi tõttu puudutab vaidlusalune otsus neid ka isiklikult. |
2. |
Teises apellatsioonkaebuse väites leitakse, et Üldkohus on rikkunud liidu õigust, valesti hinnanud asjakohaseid fakte ning määrust ebapiisavalt põhjendanud, kuna kohus tuvastas, et apellandid ei kuulunud elamuehitusega tegelevate ettevõtjate suletud ringi. Pelgalt teoreetilisest võimalusest, et abisaajate konkreetset gruppi tulevikus veel laiendatakse, ei piisa, et seda gruppi ei käsitletaks kinnisena. Sellest tulenevalt moodustasid olemasolevad elamuehitusega tegelevad ettevõtjad suletud grupi, kuna otsus riivas rohkem neid kui sellist hüpoteetilist ettevõtjat, keda pärast otsust elamuehitusega tegelevate ettevõtjate hulka kuuluvaks loetakse. |
(1) Komisjoni 15. detsembri 2009. aasta otsus K(2009) 9963 lõplik, mis käsitleb abimeetmeid E 2/2005 ja N 642/2009 (Madalmaad) — olemasolev abi ja spetsiaalne projektiabi elamuehitusega tegelevate ettevõtjate jaoks.