28.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 126/6

1.

Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (1), artikli 2 lõike 2 punkt a on kohaldatav juhul, kui jalgpalliklubi aktsionär, kes esitleb ennast sellise jalgpalliklubi peadirektorina („boss”) ning keda massiteabevahendid ja avalikkus selleks peavad, teeb massiteabevahenditele järgmise avalduse:

„Isegi kui ma peaksin Steaua tegevuse lõpetama, ei võtaks ma meeskonda homoseksuaali. Räägitakse, mida räägitakse, aga kuidas on võimalik sellise asja kohta kirjutada artikkel, kui see ei ole tõsi, ning lisaks panna see esilehele … Võib-olla ei ole see tõsi, et ta on homoseksuaal (jutt käib Bulgaaria jalgpallurist X-st). Aga kui ta siiski on homoseksuaal? Rääkisin ühega oma onudest, kes ei usu ei saatanat ega jumalat. Ütlesin talle: „Olgu pealegi, jumalat ei ole olemas. Aga kui siiski on? Miks sa ei võiks armulaual ikkagi ära käia? Kas ei oleks hea minna paradiisi?” Ta kiitis mu seisukoha heaks. Kuu aega enne oma surma käis ta armulaual ära. Jumal andestagu talle. Minu perekonnas ei ole kohta geile ja Steaua on minu perekond. Gei asemel eelistan ma meeskonda võtta noorjalgpalluri. See ei ole diskrimineerimine. Keegi ei saa mind sundida kellegagi koos töötama. Neil on õigused ja ka minul on õigus töötada nendega, kellega ma tahan töötada.”

„Isegi kui ma peaksin Steaua tegevuse lõpetama, ei võtaks ma meeskonda homoseksuaali. Võib-olla ei ole see tõsi, et ta on homoseksuaal, aga kui ta siiski on homoseksuaal? Minu perekonnas ei ole kohta geile ja Steaua on minu perekond. Homoseksuaali asemel eelistan ma mänguväljakule saata noorjalgpalluri. See ei ole diskrimineerimine. Keegi ei saa mind sundida kellegagi koos töötama. Neil on õigused ja ka minul on õigus töötada nendega, kellega ma tahan töötada. Isegi kui jumal ütleks mulle unes, et X ei ole kindlasti mitte homoseksuaal, ei võtaks ma teda ikkagi meeskonda! Ajakirjanduses räägitakse liiga palju sellest, et ta on homoseksuaal. Isegi kui ȚSKA annaks ta mulle tasuta, ma ei võtaks teda! Ma lepiksin sellega, kui ta oleks kõige suurem tülinorija ja kõige hullem joomar… Aga kui ta on homoseksuaal, siis ma ei taha temast enam midagi kuulda.”

2.

Mil määral võib eespool toodud avaldusi pidada vastustaja S.C. Fotbal Club Steaua București S.A. puudutavas „asjaolud[eks], mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine” nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 10 lõike 1 tähenduses?

3.

Mil määral on tegemist nn võimatu tõendamise kohustusega, kui kohtuasjas kantakse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 10 lõike 1 kohaselt tõendamiskoormis üle teisele kohtumenetluse poolele ning vastustaja S.C. Fotbal Club Steaua București S.A-lt nõutakse selle tõendamist, et ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet ja eeskätt, et töölevõtmisel ei arvestatud seksuaalse sättumusega?

4.

Kas valitsuse dekreedi nr 2/2001 halduskaristuste õigusliku raamistiku kohta artikli 13 lõikest 1 tulenev asjaolu, et pärast 6-kuulise aegumistähtaja möödumist, mis hakkab kulgema teo toimepanemise kuupäevast, ei ole diskrimineerimisega seotud asjades võimalik kohaldada halduskaristusena rahatrahvi, on vastuolus nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikliga 15, mille kohaselt sanktsioonid peavad diskrimineerimise korral olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad?