—

Timmel, esindajad: Rechtsanwalt W. Haslinger ja Rechtsanwalt J. Motamedi de Silva,

—

Aviso Zeta AG, esindaja: Rechtsanwalt A. Jank,

—

Belgia valitsus, esindajad: T. Materne ja J.‑C. Halleux,

—

Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek ja S. Šindelková,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: C. Wissels ja M. de Ree,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Inez Fernandes, A. Cunha ja S. Borba,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: G. Braun, I. Rogalski ja R. Vasileva,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (EÜT 2003, L 345, lk 64; ELT eriväljaanne 06/06, lk 356, edaspidi „prospektidirektiiv”) artikli 14 lõike 2 punkti b ja komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT 2004, L 149, lk 1; ELT eriväljaanne 06/07, lk 307, edaspidi „rakendusmäärus”) artikli 22 lõiget 2 ja artikli 29 lõiget 1.

2

Taotlus on esitatud M. Timmeli ja Aviso Zeta AG (edaspidi „Aviso Zeta”) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab taganemist lepingust, mille alusel M. Timmel märkis 40000 väärtpaberit „Dragon FX Garant”, mille talle müüs vahendajana Aviso Zeta.

3

Prospektidirektiivi põhjenduses 4 on muu hulgas selgitatud, et direktiivi abil „luuakse võimalikult hea juurdepääs investeerimiskapitalile kogu ühenduses […], andes emitendile võimaluse kasutada ühtainsat luba”.

4

Nimetatud direktiivi põhjenduse 10 kohaselt on direktiivi ja selle rakendusmeetmete eesmärk tagada investorite kaitse ja turu tõhusus kooskõlas rahvusvaheliselt vastuvõetud asjakohaste rangete normidega.

5

Sama direktiivi põhjenduses 31 on öeldud:

„Prospekti kuuluvate mitmesuguste dokumentide ringluse hõlbustamiseks tuleks soodustada selliste elektrooniliste sidevahendite kasutamist nagu Internet. Prospekt tuleks investoritele soovi korral alati anda paberkujul tasuta.”

6

Prospektidirektiivi põhjendus 34 on sõnastatud järgmiselt:

„Investorid peaksid asjakohaselt hindama iga uut asjaolu, mis võib mõjutada investeeringu hindamist ja mis ilmneb pärast prospekti avaldamist, kuid enne pakkumise lõppemist või kauplemise algust reguleeritud turul; see eeldab prospekti lisa kinnitamist ja levitamist.”

7

Selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis r esitatud määratluse kohaselt on põhiprospekt „prospekt, mis sisaldab kogu asjakohast teavet, mida nõutakse artiklites 5 ja 7 ning täienduse puhul artiklis 16, ja mis käsitleb emitenti ja üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatavaid väärtpabereid ning kui emitent soovib, pakkumise lõpptingimusi”.

8

Direktiivi artikli 5 lõikes 4 on täpsustatud:

„Järgmist liiki väärtpaberite puhul võib prospekt emitendi, pakkuja või kauplemisloa taotleja valikul koosneda põhiprospektist, mis sisaldab kogu asjakohast teavet emitendi ja üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatavate väärtpaberite kohta:

[…]

Põhiprospektis sisalduvat teavet täiendatakse vajaduse korral artikli 16 kohaselt ajakohase teabega emitendi ja üldsusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatavate väärtpaberite kohta.

Kui pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisades, esitatakse need investoritele ja pädevale asutusele iga avaliku pakkumise tegemisel niipea kui võimalik ja võimaluse korral enne pakkumise algust. Sel juhul kohaldatakse artikli 8 lõike 1 punkti a.”

9

Prospektidirektiivi artikli 8 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui üldsusele pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda ja hulka ei saa prospekti märkida:

Väärtpaberite lõplik pakkumishind ja hulk teatatakse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja need andmed avalikustatakse artikli 14 lõikes 2 sätestatud korras.”

10

Selle direktiivi artikli 13 lõikes 1 on sätestatud, et „[ü]htegi prospekti ei avaldata enne, kui päritoluliikmesriigi pädev asutus on selle kinnitanud”.

11

Selle direktiivi artikli 14 lõiked 2, 5, 7 ja 8 sätestavad:

„2.   Prospekti käsitatakse üldsusele kättesaadavana, kui see on avaldatud:

[...]

[...]

5.   Mitmest dokumendist koosneva ja/või viidetena esitatud andmeid sisaldava prospekti puhul võib dokumente ja prospekti kuuluvat teavet avaldada ja levitada eraldi, tingimusel et kõnealused dokumendid tehakse üldsusele kättesaadavaks tasuta lõikes 2 sätestatud korras. [...]

[...]

7.   Kui prospekt tehakse kättesaadavaks elektroonilise avaldamise teel, peab emitent, pakkuja, kauplemisloa taotleja või väärtpaberite suunatud pakkumise või müügiga tegelev finantsvahendaja siiski andma investorile tema nõudmisel paberkandjal oleva prospekti tasuta.

8.   Finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks ja käesoleva direktiivi ühetaolise kohaldamise tagamiseks võtab komisjon artikli 24 lõikes 2 osutatud korras vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikeid 1–4. Esimesed rakendusmeetmed võetakse vastu 1. juuliks 2004.”

12

Sama direktiivi artikli 16 lõige 1 sätestab:

„Iga uus oluline seik, viga või ebatäpsus, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmneb või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne üldsusele pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, märgitakse ära prospekti lisas. Selline lisa kiidetakse heaks kõige enam seitsme tööpäeva möödumisel sama menetluse kohaselt kui algne prospekt ja avaldatakse vähemalt sama range korra kohaselt kui algne prospekt. Lisas sisalduva uue teabe arvessevõtmiseks täiendatakse vajaduse korral ka kokkuvõtet ja selle võimalikke tõlkeid.”

13

Rakendusmääruse põhjenduses 21 on täpsustatud:

„Põhiprospekt ja selle lõplikud tingimused peaks sisaldama sama teavet nagu prospekt. Kõik üldpõhimõtted, mis on kohaldatavad prospektile, on kohaldatavad ka lõplikele tingimustele. Sellegipoolest, kui lõplikke tingimusi põhiprospektis ei sisaldu, ei pea pädev asutus neid heaks kiitma.”

14

Rakendusmääruse põhjenduses 25 on öeldud, et põhiprospekti liigenduse suurendatud paindlikkus selle lõplike tingimustega võrrelduna üksiku emiteerimisprospektiga ei tohiks takistada investorite juurdepääsu olulisele teabele.

15

Selle määruse põhjenduses 26 on märgitud, et „[p]õhiprospekti suhtes peaks olema kehtestatud lihtsalt tuvastataval viisil see, millist tüüpi teave peab lõplikes tingimustes sisalduma. Seda nõuet peaks olema võimalik rahuldada mitmel eri viisil, näiteks juhul, kui põhiprospekt sisaldab lünki mis tahes teabe sisestamiseks lõplikes tingimustes või kui põhiprospekt sisaldab puuduva teabe loetelu.”

16

Rakendusmääruse artikli 22 lõiked 1, 2, 4, 5 ja 7 sätestavad:

„1.   Põhiprospekt koostatakse kasutades üht artiklites 4 kuni 20 ette nähtud nimekirja ja ehitusplokki või nende kombinatsiooni vastavalt XVIII lisas sätestatud kombinatsioonidele eri liiki väärtpaberitele.

Põhiprospekt sisaldab teabeühikuid, mida nõutakse lisades I kuni XVII sõltuvalt asjassepuutuva emitendi ja väärtpaberite liigist, mis on ette nähtud artiklitel 4 kuni 20 sätestatud nimekirjades ja ehitusplokkides. Pädev asutus ei tohi nõuda, et põhiprospekt sisaldaks teabeühikuid, mis ei sisaldu lisades I kuni XVII.

Selleks, et tagada vastavus direktiivi 2003/71/EÜ artikli 5 lõikes 1 viidatud kohustusega, võib päritoluliikmesriigi pädev asutus põhiprospekti kinnitamisel vastavalt selle direktiivi artiklile 13 nõuda, et emitendi, pakkujale või reguleeritud turul kauplemise loa taotlejale antav teave täidetaks iga teabeühiku puhul iga juhtumi kohta eraldi.

2.   Emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja võib välja jätta teabeühikud, mida ei teata põhiprospekti kinnitamise ajal ja mida saab otsustada ainult üksikemiteerimise ajal.

[...]

4.   Põhiprospektile lisatud lõplikud tingimused sisaldavad ainult teabeühikuid erinevatest väärtpaberite kirjelduse nimekirjadest, millele vastavalt põhiprospekti koostatakse.

5.   Lisaks artiklites 4 kuni 20 viidatud nimekirjades ja ehitusplokkides sätestatud teabeühikutele lisatakse põhiprospekti järgmine teave:

[...]

7.   Juhul, kui esineb [prospektidirektiivi] artikli 16 lõikes 1 ette nähtud sündmus ajavahemikul põhiprospekti kinnitamise ja iga väärtpaberite emiteerimise pakkumise lõpetamise vahel põhiprospekti alusel või, nagu võib juhtuda, ajal, mil algab kauplemine nende väärtpaberitega reguleeritud turul, avaldab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise loa taotleja enne pakkumise lõpetamist või nende väärtpaberite noteerimist kauplemiseks kaasande.”

17

Rakendusmääruse artikli 26 lõige 5 sätestab, et „[p]õhiprospektile lisatud lõplikud tingimused esitatakse eraldi dokumendina ning see sisaldab ainult lõplikke tingimusi või lõplike tingimuste lisamise läbi põhiprospekti”.

18

Sama määruse artikli 29 lõige 1 näeb ette järgmist:

„Prospekti või põhiprospekti avaldamisele elektrooniliselt kas vastavalt [prospektidirektiivi] artikli 14 lõike 2 punktidele c, d, ja e või kättesaadavaks muutmise lisaviisina kohaldatakse järgmiseid nõudmisi:

[...]

[...]”

19

6. detsembri 1991. aasta kapitalituruseaduse (Kapitalmarktgesetz) (Bundesgesetzblatt. 625/1991) artikli 5 lõige 1 sätestab:

„Prospekti avaldamise kohustusega pakkumise tegemisel ilma eelnevalt prospekti või §‑s 6 ette nähtud teavet avaldamata võivad investorid, kes on tarbijad tarbijakaitseseaduse (Konsumentenschutzgesetz) § 1 lõike 1 punkti 2 tähenduses, oma pakkumisest või lepingust taganeda.”

20

30. oktoobril 2006 märkis M. Timmel (elukoht Viinis (Austria)) Aviso Zeta (asukoht samuti Viinis) vahendusel 40000 väärtpaberit „Dragon FX Garant”, millest igaühe nominaalväärtus oli alla 50000 euro ja mille oli emiteerinud Lehman Brothers Treasury Co. BV, asukohaga Amsterdamis (Madalmaad).

21

Seejärel soovis M. Timmel 6. detsembri 1991. aasta kapitalituruseaduse § 5 alusel väärtpaberite ostulepingust taganeda, väites et pakkumus esitati ilma, et sellega seotud teavet oleks nõuetekohaselt avaldatud. Avaldatud ei oldud ei koodi „International Securities Identification Number” (ISIN), väärtpaberite emiteerimise valuutat, alusaktsiate eelneva ja tulevase tootluse kirjeldust ega viidet viisile, mille alusel tulukust arvutatakse.

22

M. Timmeli sõnul avaldati põhiprospekt ja kolm lisa vastavalt 9. ja 29. augustil 2006 ning sama aasta 6. ja 26. septembril. Samuti tehti lõplike tingimuste esialgne versioon kättesaadavaks 19. septembril 2006 ja nende lõplik versioon avaldati 4. detsembril 2006.

23

Sellegipoolest väidab M. Timmel, et kõnealust prospekti ei avaldatud nõuetekohaselt ei börsil ega väärtpaberite emitendi asukohas või finantsvahendaja tegevuskohas. Põhiprospekti moodustanud eri dokumendid olid kättesaadavad ainult Viinis. Ka olid väärtpaberite müügiga seotud dokumendid teatud aja jooksul kättesaadavad Luksemburgi börsi kodulehel, kuid selleks, et nendega tutvuda, tuli registreeruda ja tasu maksta, eeskätt selleks, et tutvuda prospekti kohustusliku lisaga, kus olid ära toodud kõnealuse pakkumuse lõplikud tingimused.

24

Neil asjaoludel esitas M. Timmel hagi Handelsgericht Wienile (Viini kaubanduskohus). Viimane leiab, et kohtuvaidluse lahendus sõltub sellest, kas Aviso Zeta oli rakendusmääruse artikli 22 lõike 2 alusel kohustatud avaldama teavet, mille esitamine on põhimõtteliselt kohustuslik ja mida põhiprospekti kinnitamise ajal veel ei teatud, kuid mis oli teada prospekti lisa avaldamise ajal.

25

Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib tähelepanu ka lahknevustele prospektidirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b eri keeleversioonides, osas, mis puudutab seda, kas kohustus teha prospektid üldsusele kättesaadavaks kuulub kumulatiivselt või alternatiivselt täitmisele väärtpaberite emitendi asukohas ja finantsvahendaja tegevuskohas.

26

Neil asjaoludel otsustas Handelsgericht Wien menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

27

Esimese ja teise küsimusega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas prospektidirektiivi artikli 22 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et prospekti lisas tuleb esitada teave, mille esitamine on selle artikli lõike 1 kohaselt nõutav ja mida põhiprospekti avaldamise ajal veel ei teatud, kuid mis oli juba teada prospekti lisa avaldamise ajal, või kas olukorrast olenevalt võib niisuguse teabe prospektist välja jätta.

28

Olgu meenutatud, et rakendusmääruse artikkel 22 puudutab teavet, mis tuleb välja tuua põhiprospektis ja lõplikes tingimustes.

29

Selles osas tuleneb rakendusmääruse artikli 26 lõikest 5, et selle sõnastusega soovitakse võimaldada emitentidele teatavat paindlikkust, lubades lõplikke tingimusi avaldada kas põhiprospektis või eraldi dokumendis.

30

Siiski tuleb eristada ühelt poolt andmeid, mis on vajalikud konkreetse tehingu lõpuleviimiseks (nagu näiteks asjaomaste väärtpaberite lõplik hind), ja teiselt poolt üldist teavet, mis võimaldavad investoritel enne väärtpaberite märkimist hinnata võimalikke sellega seotud riske.

31

Samas kohustab rakendusmääruse artikli 22 lõike 5 punkt 1 emitenti viitama põhiprospektis teabele, mis sisaldub lõplikes tingimustes. Niisiis on ette nähtud, et kuigi lõplikke tingimusi ei ole põhiprospektis vaja välja tuua, tuleb viimases nende olemasolu siiski ära märkida.

32

Lisaks sätestab rakendusmääruse artikli 22 lõige 7, et kui põhiprospekti kinnitamise ja väärtpaberite emiteerimise pakkumise lõpetamise vahelisel ajal ilmneb uus oluline seik, viga või ebatäpsus prospektidirektiivi artikli 16 lõike 1 tähenduses, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist, peab emitent või pakkuja avaldama enne väärtpaberite emiteerimise pakkumise lõppemist selle prospekti lisa.

33

Niisiis tuleb eeltoodust lähtudes tõlgendada rakendusmääruse artikli 22 lõiget 2, mis lubab emitendil või pakkujal muu hulgas jätta sama artikli lõike 1 kohaselt nõutud teabe edastamata juhul, kui see teave ei olnud põhiprospekti kinnitamise ajal teada ja kui nimetatud teave on selline, mida on võimalik teada saada ainult emiteerimise ajal.

34

Selles osas tuleneb nende sätete a contrario tõlgendamisest, et – nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 38 –, kui emitendile või pakkujale on rakendusmääruse artikli 22 lõike 1 kohaselt nõutav teave põhiprospekti kinnitamise ajal tegelikult teada või tal on sel ajal võimalik nimetatud teavet saada, tuleb niisugune teave selles põhiprospektis avaldada.

35

Kuigi nõutud teave, mis ei ole põhiprospekti avaldamise ajal teada ja mida on võimalik teada saada alles emiteerimise ajal, ei kujuta iseendast uut olulist seika, viga või ebatäpsust rakendusmääruse artikli 16 lõike 1 tähenduses, tuleb see vajadusel avaldada lõplikes tingimustes.

36

Nimelt nähtub rakendusmääruse põhjendustest 21 ja 25, et põhiprospekt ja selle lõplikud tingimused peaks sisaldama sama teavet nagu prospekt. Sellest järeldub eeskätt, et määruse artikli 22 lõikes 1 nõutud teave, mis ei ole põhiprospekti avaldamise ajal teada ja mida on võimalik teada saada alles emiteerimise ajal, tuleb esitada lõplikes tingimustes.

37

Kui aga see teave kujutab endast ühelt poolt uut olulist seika, mis parandab olulist viga või ebatäpsust, ja võib teiselt poolt mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist, tuleb selle kohta avaldada lisa vastavalt prospektidirektiivi artikli 16 lõikele 1 ja rakendusmääruse artikli 22 lõikele 7.

38

Sellega seoses tuleb liikmesriigi kohtul teha kindlaks, kas põhikohtuasjas mõjutas kõnealune teave väärtpaberite kohta hinnangu andmist prospektidirektiivi artikli 16 lõike 1 tähenduses.

39

Nagu märgib kohtujurist oma ettepaneku punktis 43, tuleb sellele küsimusele vastamiseks hinnata tõendeid selle kohta, mis laadi teabega on tegu ja kuidas see mõjutab investori otsust väärtpabereid märkida.

40

Seega tuleb esimesele ja teisele küsimusele vastata, et prospektidirektiivi artikli 22 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et prospekti lisas tuleb esitada teave, mille esitamine on selle artikli lõike 1 kohaselt nõutav ja mida põhiprospekti avaldamise ajal veel ei teatud, kuid mis oli juba teada prospekti lisa avaldamise ajal, kui see teave kujutab endast uut olulist seika, viga või ebatäpsust, mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist vastavalt prospektidirektiivi artikli 16 lõikele 1, mis tuleb välja selgitada eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

41

Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas rakendusmääruse artiklis 22 esitatud nõuetega on kooskõlas see, kui avaldatakse põhiprospekt, kust on välja jäetud selle artikli lõike 1 [teises lõigus] nõutud teabeühikud, eeskätt selle määruse V lisas nimetatud teabeühikud, kui lõplikke tingimusi ei avaldatud.

42

Kahele esimesele küsimusele antud vastusest tuleneb, et selleks, et prospekt vastaks rakendusmääruse artiklis 22 esitatud nõuetele, peab esiteks põhiprospekt määruse artikli lõike 1 kohaselt sisaldama nõutud teavet, mis on emitendile prospekti avaldamise ajal teada.

43

Lisaks tuleb rõhutada, et prospektidirektiivi artikli 13 lõike 1 ja rakendusmääruse artikli 22 lõike 1 [teise lõigu] kohaselt tuleb põhiprospekt avaldada pärast seda, kui pädev asutus on selle kinnitanud.

44

Teiseks tuleb nõutud teave, millest emitent sai teada pärast põhiprospekti avaldamist, kuid enne pakkumise lõpetamist, välja tuua lisas, kui see teave kujutab endast uut olulist seika, viga või ebatäpsust prospektidirektiivi artikli 16 lõike 1 tähenduses.

45

Niisuguse nõuetekohase lisa avaldamine eeldab ka varasemat pädeva asutuse kinnitust, nagu näeb ette selle direktiivi artikli 16 lõige 1.

46

Kui teabe näol ei ole tegemist olulise seiga, vea või ebatäpsusega nimetatud direktiivi artikli 16 lõike 1 tähenduses, tuleb see teave avaldada lõplikes tingimustes, juhul kui on täidetud rakendusmääruse artikli 22 lõikes 4 sätestatud tingimused ja kui see teave ei muuda ega asenda põhiprospektis esitatud teavet.

47

Lisaks tuleb rakendusmääruse artikli 22 lõike 5 kohaselt põhiprospektis esitada teave, mis on ära toodud lõplikes tingimustes.

48

Selles osas tuleb märkida, et – nagu on öeldud rakendusmääruse põhjenduses 21 – lõplike tingimuste avaldamiseks ei ole vaja pädeva asutuse eelnevat kinnitust. Nimelt tuleneb prospektidirektiivi artikli 5 lõike 4 kolmandast lõigust, et kui pakkumise lõplikud tingimused ei sisaldu põhiprospektis ega selle lisades, esitatakse need investoritele ja pädevale asutusele iga avaliku pakkumise tegemisel niipea kui võimalik ja võimaluse korral enne pakkumise algust.

49

Seega tuleb kolmandale küsimusele vastata, et rakendusmääruse artiklis 22 esitatud nõuetega ei ole kooskõlas see, kui avaldatakse põhiprospekt, kust on välja jäetud selle artikli lõikes 1 nõutud teabeühikud, eeskätt selle määruse V lisas nimetatud teabeühikud, juhul kui selle avaldamisega ei kaasne lõplike tingimuste avaldamist. Selleks et teavet, mis peab rakendusmääruse artikli 22 lõike 1 kohaselt põhiprospektis sisalduma, võiks esitada lõplikes tingimustes, tuleb põhiprospektis välja tuua lõplikes tingimustes sisalduv teave ja see teave peab olema kooskõlas nimetatud määruse artikli 22 lõikes 4 sätestatud nõuetega.

50

Neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas rakendusmääruse artikli 29 lõike 1 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt peab prospekt või põhiprospekt olema lihtsalt juurdepääsetav sisenemisel veebisaidile, kus see tehakse üldsusele kättesaadavaks, on täidetud, kui selle veebisaidi kasutamiseks tuleb registreeruda, registreerumiseks on vaja nõustuda lahtiütlusega ja avaldada oma e-posti aadress, või kui elektroonilise ligipääsu eest tuleb maksta tasu või kui tasuta juurdepääs prospekti osadele on piiratud kahe dokumendiga kuus.

51

Mis puudutab esiteks kohustust nõustuda lahtiütlusega ja avaldada oma e-posti aadress, siis tuleb märkida, et niisugused tingimused piiravad ligipääsu elektrooniliselt avaldatud prospektile ega ole sellistena kooskõlas rakendusmääruse artikli 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõudega, et prospekt peab olema lihtsalt juurdepääsetav.

52

Sellised tingimused võivad muu hulgas eemale peletada teatava hulga potentsiaalsetest investoritest. Lisaks kujutab lahtiütlemise klausliga nõustumine endast tingimust, mis loob ebavõrdse olukorra emitendi või võimaliku vahendaja ja potentsiaalse investori vahel ning mis on seetõttu vastuolus prospektidirektiivi põhjenduses 10 meenutatud eesmärgiga tagada investorite kaitse.

53

Mis puudutab teiseks prospekti elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist tasu eest, siis tuleb rakendusmääruse artikli 29 lõike 1 punkti 1 tõlgendada, lähtudes prospektidirektiivi artikli 14 lõikest 5, mis näeb sõnaselgelt ette, et prospekt tuleb, isegi kui selle erinevad osad avaldatakse eraldi, teha üldsusele kättesaadavaks tasuta.

54

Järelikult tuleb asuda seisukohale, et olukorras, kus prospekt avaldatakse elektrooniliselt niisugusel veebiküljel, millele juurdepääs on tasuline või millel saab tasuta tutvuda vaid mõne prospekti osaks oleva dokumendiga, ei ole täidetud rakendusmääruse artikli 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimus, et prospekt peab olema lihtsalt juurdepääsetav.

55

Viimaks tuleb täpsustada, et prospektidirektiivi artikli 14 lõige 7, mis sätestab, et juhul, kui prospekt tehakse kättesaadavaks elektroonilise avaldamise teel, tuleb investorile tema nõudmisel anda paberkandjal olev prospekt tasuta, käesolevat sedastust ei mõjuta.

56

Nimelt ei tulene ühestki prospektidirektiivi või rakendusmääruse sättest ega nende aktide üldisest ülesehitusest, et prospekti osadeks olevatele dokumentidele ligipääsu tingimusi võib hinnata teisiti, sõltuvalt emitendi poolt valitud avaldamisviisist.

57

Vastupidi, liidu seadusandja täpsustab rakendusmääruse artikli 29 lõikes 1, et selles sättes elektrooniliseks avaldamiseks kehtestatud tingimused tuleb täita sõltumata sellest, kas avaldamine toimub artikli 14 lõike 2 punktidest c, d, ja e lähtudes, või sellest, kas elektrooniline avaldamise näol on tegemist üksnes prospekti kättesaadavaks muutmise lisaviisiga.

58

Samuti tuleneb prospektidirektiivi põhjendusest 31, et seadusandja kavatsus oli julgustada prospektide elektroonilist avaldamist, kuna see lihtsustab nende dokumentide levitamist. Väide, et elektroonilise avaldamise korral on investorid vähem kaitstud, on selle eesmärgiga vastuolus.

59

Seega tuleb neljandale küsimusele vastata, et rakendusmääruse artikli 29 lõike 1 punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt peab prospekt või põhiprospekt olema lihtsalt juurdepääsetav sisenemisel veebisaidile, kus see tehakse üldsusele kättesaadavaks, ei ole täidetud, kui selle veebisaidi kasutamiseks tuleb registreeruda, registreerumiseks on vaja nõustuda lahtiütlusega ja avaldada oma e-posti aadress, või kui elektroonilise ligipääsu eest tuleb maksta tasu või kui tasuta juurdepääs prospekti osadele on piiratud kahe dokumendiga kuus.

60

Viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas prospektidirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et põhiprospekt tuleb teha kättesaadavaks nii emitendi asukohas kui ka finantsvahendaja tegevuskohas.

61

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib nimelt, et selle sätte saksakeelse versiooni kohaselt tuleb põhiprospekt üldsusele kättesaadavaks teha emitendi asukohas või finantsvahendaja tegevuskohas, samas kui ingliskeelse, prantsuskeelse ja hispaaniakeelse versiooni järgi tuleb prospekt kättesaadavaks teha mõlemas nimetatud kohas.

62

Selles osas olgu meenutatud, et teksti, mida ei ole eri keeleversioonide vaheliste erinevuste tõttu võimalik selgelt ja ühetaoliselt tõlgendada, tuleb tõlgendada selle eesmärgist ja üldisest ülesehitusest lähtudes (vt eelkõige kohtuotsus Bouchereau, 30/77, EU:C:1977:172, punkt 14, ja kohtuotsus Borgmann, C‑1/02, EU:C:2004:202, punkt 25).

63

Olgu siinkohal täpsustatud, et liidu õigusnormi ühetaolise kohaldamise ja järelikult ka ühetaolise tõlgendamise vajadus ei võimalda käsitleda õigusnormi üht keeleversiooni teistest eraldi, kuid eeldab selle tõlgendamist nii seadusandja tegeliku tahte kui ka tema taotletud eesmärgi põhjal, muu hulgas kõikides ülejäänud ametlikes keeltes koostatud versioone arvestades (vt kohtuotsus Interportal und Marketing, C‑569/08, EU:C:2010:311, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

64

Mis puudutab põhikohtuasjas arutusel olevat sätet, siis prospektidirektiivi põhjendustest 4 ja 10 tuleneb selgelt, et selle direktiivi eesmärk on muu hulgas tagada investorite kaitse ja anda võimalikult hea juurdepääs investeerimiskapitalile kogu liidus, lubades emitendil kasutada ühtainsat luba.

65

Nagu kohtujurist märgib oma ettepaneku punktis 81, võidaks neid eesmärke õõnestada, kui emitendi asukoht on muus liikmesriigis kui liikmesriik, kus asub finantsvahendaja tegevuskoht, kuna üldsusele üksnes paberkandjal kättesaadavaks tehtud prospekti oleks seetõttu võimalik saada ainult neis kahes kohas.

66

Lisaks tuleneb prospektidirektiivi üldisest ülesehitustest, et prospekt tuleb teha kättesaadavaks nii emitendi asukohas kui ka finantsvahendaja tegevuskohas.

67

Nimelt, kuna selle direktiivi artikli 14 lõige 7 nõuab, et kui prospekt tehakse kättesaadavaks elektroonilise avaldamise teel, peab emitent või finantsvahendaja andma investorile tema nõudmisel paberkandjal oleva prospekti tasuta, peab viimatinimetatutel selle kohustuse täitmiseks olema prospekti eksemplar. Sellest järeldub niisiis, et prospekt peab olema kättesaadav nii emitendi asukohas kui ka finantsvahenda tegevuskohas, mida rõhutas ka komisjon.

68

Seega tuleb viiendale küsimusele vastata, et prospektidirektiivi artikli 14 lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et põhiprospekt tuleb teha kättesaadavaks nii emitendi asukohas kui ka finantsvahendaja tegevuskohas.

69

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: