—

Sandler AG, esindajad: Steuerberater H.-M. Wolffgang ning Rechtsanwaltin N. Harksen ja Rechtsanwaltin R. Hannemann-Kacik,

—

Hauptzollamt Regensburg, esindajad: M. Brandl ja C. Stephan,

—

Kreeka Vabariik, esindaja: F. Dedousi,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Keppenne ja B.-R. Killmann,

1

Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsusega 2003/159/EÜ (ELT 2003, L 65, lk 27) ühenduse nimel heaks kiidetud koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000, (ELT L 317, lk 3; edaspidi „Cotonou leping”) V lisa 1. protokolli artikleid 16 ja 32, nõukogu 20. novembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, lk 1) muudetud nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (EÜT L 302, lk 1, ELT eriväljaanne 02/04, lk 307; edaspidi „tolliseadustik”) artikleid 220 ja 236 ning viimati komisjoni 28. veebruari 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 214/207 (ELT L 62, lk 6) muudetud kujul komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92 (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3; edaspidi „määrus nr 2454/93”) artikli 889, lõiget 1.

2

Käesolev taotlus esitati kohtuvaidluses, mille pooled on Sandler AG (edaspidi „Sandler”) ja Hauptzollamt Regensburg (Regensburgi kesktolliasutus (Saksamaa), edaspidi „HZA”) ja mis käsitleb kahte imporditollimaksuotsust, mille HZA tegi pärast tollivormistusjärgset kontrolli selle tõttu, et Nigeeria pädeva ametiasutuse väljastatud liikumissertifikaatidel EUR.1 olevad templijäljendid ei vastanud nimetatud ametiasutuse poolt Euroopa Komisjonile edastatud templijäljenditele.

3

Cotonou lepinguga andis Euroopa Liit ühepoolselt tariifse sooduskohtlemise teatavate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma (edaspidi „AKV riigid”) päritolu kaupadele. Sel eesmärgil taotles Euroopa Liit 31. detsembrini 2007 kohaldatava erandi enamsoodustusrežiimist, mis on ette nähtud Marrakechis 15. aprillil 1994 allkirjastatud ja nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsusega 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, lk 1; ELT eriväljaanne 11/21, lk 80), heaks kiidetud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisas 1 A sisalduva 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli 1 lõikes 1. Nimetatud korda alates 1. jaanuarist 2008 enam ei kohaldata.

4

Cotonou lepingu artikli 36 lõige 3 sätestab, et ettevalmistusajal säilitatakse kõikide AKV riikide suhtes neljanda AKV ja ühenduse vahel sõlmitud konventsiooni alusel kohaldatavad ühepoolsed kauplemissoodustused käesoleva lepingu V lisas piiritletud tingimustel. Teatavate kaupade, sealhulgas AKV riikide päritolu tekstiilid, Euroopa Liitu importimisel ei tule seega tasuda imporditollimaksu ja samaväärse toimega makse. Selle lepingu artikli 37 lõige 1 täpsustab, et ettevalmistusaeg lõpeb hiljemalt 31. detsembril 2007.

5

Selle lepingu V lisa näeb ette ettevalmistusajal kohaldatava kauplemiskorra rakendussätted. Vastavalt selle lisa 1. protokollile mõiste „päritolustaatusega tooted” määratluse ja halduskoostöö viiside kohta (edaspidi „1. protokoll”) kohaldatakse AKV päritolustaatusega toodete suhtes vastavalt 1. protokolli artikli 14 lõike 1 punktile a liitu importimisel Cotonou lepingu V lisa, kui esitatakse vastavalt 1. protokolli artikli 15 lõikele 1 ekspordiriigi tolli väljastatud liikumissertifikaat EUR.1.

6

Liikumissertifikaadil EUR.1 peab olema ekspordiriigi tolli templijäljend, mille näidised peavad 1. protokolli artikli 31 lõike 1 kohaselt olema saadetud komisjonile, kes edastab need liikmesriikidele. Sama säte näeb ette, et liikumissertifikaate EUR.1 võetakse sooduskohtlemise võimaldamiseks vastu alates kuupäevast, mil komisjon saab vajaliku teabe kätte. 1. protokolli artikli 31 lõige 2 täpsustab, et ühendus ja AKV riigid aitavad vastastikku oma pädevate tolliasutuste kaudu kontrollida liikumissertifikaatide EUR.1 ehtsust.

7

Vastavalt 1. protokolli artiklile 23 esitatakse päritolutõendid impordiriigi tollile selles riigis kohaldatavas korras.

8

1. protokolli artikkel 16 „Tagantjärele väljaantud liikumissertifikaadid EUR.1” on sõnastatud nii:

„1.   [...] liikumissertifikaadi EUR.1 [võib] erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:

2.   Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadis EUR.1 käsitatavate toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning esitama taotluse põhjused.

3.   Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda [tagantjärele] alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.

4.   Tagantjärele välja antud kaupade liikumissertifikaati EUR.1 tuleb teha üks järgmistest märkustest:

„NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT”, „DÉLIVRÉ A POSTERIORI”, „RILASCIATO A POSTERIORI”, „AFGEGEVEN A POSTERIORI”, „ISSUED RETROSPECTIVELY”, „UDSTEDT EFTERFØLGENDE”, „ΕΚΔΟΘΕΝ ΕΚ ΤΩΝ ΥΣΤΕΡΩΝ”, „EXPEDIDO A POSTERIORI”, „EMITIDO A POSTERIORI”, „ANNETTU JÄLKIKÄTEEN”, „UTFÄRDAT I EFTERHAND”.

5.   Lõikes 4 osutatud märge tehakse [liikumissertifikaadi EUR.1] lahtrisse „Märkused”.”

9

Vastavalt 1. protokolli artiklile 18 „Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem väljaantud või koostatud päritolutõendi alusel”:

„Kui päritolustaatusega tooted on AKV riigis või [liidus] tolli järelevalve all, on algupärast päritolutõendit võimalik asendada ühe või mitme liikumissertifikaadiga EUR.1, et toimetada kõik need tooted või osa neist AKV riikide või [liidu] piires mujale. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.”

10

1. protokolli artikkel 32 „Päritolutõendite õigsuse kontroll” sätestab:

„1.   Päritolutõendite õigsust uuritakse tagantjärele pisteliselt või siis, kui impordiriigi tollil on põhjust kahelda nende dokumentide ehtsuses, asjakohaste toodete päritolustaatuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmises.

2.   Lõike 1 rakendamisel tagastab impordiriigi toll ekspordiriigi tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad, esitades vajaduse korral järelkontrolli põhjused. Järelkontrollitaotluse põhjendusena edastatakse kõik dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on valed.

3.   Ekspordiriigi toll kontrollib päritolutõendite õigsust. Selleks on tollil õigus nõuda mis tahes tõendeid ja vaadata üle eksportija raamatupidamine või teha muid vajalikke kontrollimisi.

4.   Kui impordiriigi toll otsustab läbivaatamise tulemuste saamiseni asjakohaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud ettevaatusabinõud.

5.   Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele niipea kui võimalik. Nendest tulemustest peab selguma, kas dokumendid on ehtsad, kas asjakohaseid tooteid võib käsitleda AKV riikidest […] pärinevana ja kas need vastavad käesoleva protokolli muudele nõuetele.

6.   Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrolli taotluse kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

7.   Kui kontrollimisest või muust olemasolevast teabest nähtub, et käesoleva protokolli sätteid on rikutud, uurib AKV riik asja ise või [liidu] taotlusel või korraldab asja uurimise vajaliku kiirusega, et selliseid rikkumisi tuvastada ja ära hoida, kusjuures ta võib kutsuda [liitu] osalema asja uurimises.”

11

Abistamaks impordiliikmesriike Cotonou lepingus ette nähtud kauplemise sooduskorda käsitlevate sätete kohaldamisel, avaldas komisjon dokumendi pealkirjaga „AKV–EÜ koostöölepingu V lisa 1. protokolli mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostööviise selgitavad märkused” (EÜT 2002, C 228, lk 2, edaspidi „märkused”).

12

Nende märkuste punktides 10, 15 ja 17 sisalduvad täiendavad selgitused 1. protokolli artiklite 16 ja 32 kohta ning näited koos võetavate meetmetega.

13

Märkuste punkt 10 „Artikkel 16 – Tehnilised põhjused” sätestab:

„[Liikumissertifikaat EUR.1] võidakse jätta aktsepteerimata tehnilistel põhjustel, kui see ei ole koostatud ettenähtud viisil. Need juhtumid, mille korral võidakse sertifikaat välja anda tagantjärele, hõlmavad näiteks järgmisi olukordi:

[...]

[...]

[...]

Võetavad meetmed

Dokumendile tuleb märkida „DOKUMENT AKTSEPTEERIMATA” ning esitada aktsepteerimata jätmise põhjus(ed) ja seejärel importijale tagasi saata, et ta saaks taotleda tagantjärele väljastatava uue dokumendi. Toll võib siiski säilitada tagasilükatud dokumendi valguskoopia tagantjärele kontrollimise eesmärgil või kui on põhjust kahtlustada pettust.”

14

Märkuste punkt 15 „Artikkel 32 – Sooduskohtlemise kohaldamisest keeldumine ilma kontrollimenetluseta” sätestab:

„Selle artikliga hõlmatud juhtudel ei peeta päritolutõendit nõuetekohaseks muu hulgas järgmistel põhjustel:

[...]

Võetavad meetmed

Päritolutõendile tuleb märkida „EI KOHALDATA” ja säilitada see tolliasutuses, millele see esitati, et takistada selle tõendi edasist kasutamist.

Impordiriigi toll teatab vajaduse korral viivitamata ekspordiriigi tollile sooduskohtlemise kohaldamisest keeldumisest.”

15

Märkuste punkt 17 „Artikkel 32 – Põhjendatud kahtlus” on sõnastatud järgmiselt:

„Selle artikliga on hõlmatud näiteks järgmised juhud:

[...]

[...]

Võetavad meetmed

Dokument saadetakse tagantjärele kontrollimiseks väljaandvale ametiasutusele, märkides ära kontrolli taotlemise põhjused. Kontrolli tulemuste saabumiseni võtab toll kõik asjakohased meetmed, mida ta peab vajalikuks, et tagada kõikide kohaldatavate tollimaksude tasumine.”

16

Tolliseadustik tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 450/2008, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik) (ELT L 145, lk 1), mille teatavad sätted jõustusid 24. juunil 2008 ja mõned sätted 24. juunil 2013. Põhikohtuasja faktiliste asjaolude toimumise aega arvestades on põhikohtuasjas siiski kohaldatav tolliseadustikus sätestatu.

17

Tolliseadustiku artikkel 77 käsitleb juhtusid, kui tollideklaratsioon esitatakse automaatse andmetöötlussüsteemi abil ja näeb ette, et neil juhtudel võib toll lubada deklarandil jätta esitamata deklaratsiooniga kaasnevad dokumendid. Sellisel juhul peavad need dokumendid siiski olema tollile kättesaadavad.

18

Tolliseadustiku artikli 78 kohaselt võib toll tollideklaratsioonides muudatusi teha ja pärast kauba vabastamist läbi viia impordi- või eksporditoimingutega seotud äritoimingute dokumentide ja andmete tollivormistusjärgse kontrolli. Kui tollideklaratsiooni tehtavate muudatuste või tollivormistusjärgse kontrolli tulemusena selgub, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, peab toll võtma meetmed olukorra normaliseerimiseks, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.

19

Tolliseadustiku artikli 236 lõige 1 täpsustab eelkõige seoses väidetavalt mitteeksisteerivast tollivõlast tuleneva tollimaksu tagasimaksmise ja vähendamise menetlusega järgmist:

„Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi, kui on kindlaks tehtud, et selle summa tasumise ajal ei tulenenud see summa seadusest või selle summa kohta tehti arvestuskanne vastuolus artikli 220 lõikega 2.

[...]

Tollimaksu ei maksta tagasi ega vähendata, kui seadusest tulenevast tollimaksu summast erineva summa tasumise või sellest erineva summa kohta arvestuskande tegemise tingis asjaomase isiku tahtlik tegevus.”

20

Tolliseadustiku artikli 247 kohaselt võtab selle seadustiku rakendamiseks vajalikud meetmed vastu komisjon.

21

Tollimaksu tagasimaksmise või vähendamise osas sisaldab määruse nr 2454/93 artikli 889 lõige 1 teatavaid eeskirju tariifse sooduskohtlemise tollivormistusjärgse kohaldamise kohta, sätestades järgmist:

„Kui tagasimaksmise või vähendamise taotlus põhineb sellel, et vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kohaldati kauba suhtes tariifikvoodi, tariifilae või muu tariifse soodustuskohtlemise alusel imporditollimaksu vähendatud või nullmäära, lubatakse tagasimaksmist või vähendamist ainult siis, kui tagasimaksmise või vähendamise taotluse ja vajalike dokumentide esitamise ajal:

Kui eelnevas lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, lubatakse tagasimaksmist või vähendamist, kui tolli vea tõttu ei ole tollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldatud ning vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon sisaldas kõiki vajalikke andmeid ja sellele olid lisatud kõik dokumendid, mis on vajalikud tollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamiseks.”

22

Ajavahemikus 19. maist 2005 kuni 11. juulini 2007 suunas Sandler automaatse andmetöötlussüsteemi abil ja süsteemi ATLAS kasutades esitatud tollideklaratsioonide alusel liidus vabasse ringlusse mitu keemiliste kiudude kaubapartiid. Hauptzollamt Hamburg-Hafen-Waltershof (Hamburgi sadama kesktolliasutus (Saksamaa)) lubas selle kauba vabasse ringlusse, tuginedes deklareeritud, nimelt Nigeeria päritolule, mis võimaldas kohaldada soodustollimaksu nullmääraga. Toll ei nõudnud deklaratsioonides nimetatud liikumissertifikaatide EUR.1 esitamist ja ei kontrollinud neid.

23

Kui 2008. aastal tollivormistusjärgse kontrolli raames tolliseadustiku artikli 78 alusel kontrolliti liikumissertifikaate EUR.1, tuvastas HZA 34 liikumissertifikaadil EUR.1 ringja templijäljendi, mille serval oli ringikujuliselt tekst „NIGERIA CUSTOMS SERVICE” ja „TIN CAN ISLAND PORT. LAGOS” ning keskosas kuupäev ja tekst „ASST.COMPTROLLER o/c Export Seat Releasing Officer”. HZA väitel ei vastanud see templijäljend Nigeeria ametiasutuste poolt komisjonile 1. protokolli artikli 31 lõike 1 alusel edastatud näidisele, mis on otstest tömbistatud ovaali kujuga templijäljend, mille servadel on tekst „NIGERIA CUSTOMS SERVICE” ja „EXPORT SEAT” ning keskosas kuupäev ja tekst „TINCAN PORT”:

24

HZA poolt eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitatud teabe kohaselt kehtisid Nigeeria ametiasutuste edastatud templijäljendite näidised alates 1. juulist 2003 kuni Cotonou lepingu V lisas ette nähtud sooduskorra lõpuni 31. detsembril 2007 ning nende kuupäevade vahele jääva aja jooksul ei edastanud Nigeeria ametiasutused nende näidiste ühtki muudatust.

25

Seetõttu teatas HZA 30. aprilli 2008. aasta kirjaga Sandlerile, et liikumissertifikaate EUR.1 ei saa aktsepteerida ja neile tuleb teha märge „dokument aktsepteerimata”. Lisaks täpsustas HZA, et imporditollimaks nõutakse sisse, kuid kui esitatakse uus liikumissertifikaat EUR.1, siis on võimalik tasutud tollimaksu tagasimaksmine. Kahe imporditollimaksu maksuotsusega, mis tehti vastavalt 14. mail 2008. ja 3. juunil 2008, nõudis HZA kolmandate riikide päritolu kaubale kohalduvat 4% tollimaksumäära rakendades tollimaksu tasumist kogusummas 65612,71 eurot.

26

Sandler esitas 10. septembril 2008 liikumissertifikaadid EUR.1, millel olid komisjonile esitatud näidisele vastavad templijäljendid, ja taotles kahe maksuotsuse alusel tasutud tollimaksu tagasimaksmist. Asjaomaste liikumissertifikaatide EUR.1 lahtris 7 „Märkused” oli tekst „being issued in replacement of EUR.1 […]” („väljastatud […] liikumissertifikaadi EUR.1 […] asemel” koos HZA poolt aktsepteerimata jäetud liikumissertifikaatide EUR.1 kuupäeva ja numbriga.

27

HZA keeldus 22. septembri 2008. aasta otsusega tagasimaksmisest põhjusel, et vastavalt määruse nr 2454/93 artikli 889 lõikele 1 on sooduskorra tagantjärele kohaldamine võimalik vaid siis, kui soodustollimaks on tagasimaksmise taotluse esitamise ajal endiselt kehtiv. Kuna Cotonou lepingus ette nähtud sooduskorra kehtivus lõppes 31. detsembril 2007, siis ei olnud Nigeeriast imporditud kauba osas 1. jaanuarist 2008 alates enam mingit soodustollimaksu ette nähtud.

28

Sandler taotles tollimaksu tagasimaksmist tolliseadustiku artikli 239 alusel, tuginedes õigluse põhimõttele. HZA lükkas ka selle taotluse 23. veebruari 2009. aasta otsusega tagasi.

29

Sandler esitas kummagi HZA otsuse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Seejärel esitas Sandler kummagi vaide rahuldamata jätmise otsuse peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Nimetatud kohus liitis need kaebused.

30

Eelotsusetaotluse esitanud kohtus väidab Sandler, et halduskoostöö raames kolmanda riigi ametiasutuse väljastatud liikumissertifikaadis EUR.1 olevat ebatäpsust tuleb pidada veaks, mida ettevõtjal ei ole võimalik märgata. Ettevõtjal ei ole nimelt mingit kontrollikohustust, eriti kuna ei ole ette nähtud, et nõutava templi näidisega saaks impordiriigi tollis tutvuda. Sandler märgib lisaks, et algsed liikumissertifikaadid EUR.1 koostati sisuliselt õigesti ja kasutatud oli ainult vale templit. Ta rõhutab, et seetõttu ei ole tegemist ka kehtetute liikumissertifikaatidega EUR.1. Vale templit kasutades tegid Nigeeria ametiasutused vaid vormivea, mille nad parandasid, väljastades tagantjärele korrigeeritud liikumissertifikaadid EUR.1.

31

Oma seisukoha toetuseks toob Sandler esile, et 1. protokolli artiklis 16 ette nähtud menetluse asemel oleks käesoleval juhul liikumissertifikaate EUR.1 pidanud kontrollima tagantjärele vastavalt selle protokolli artiklile 32, kuna Cotonou lepingu pooleks oleva riigi pädevate ametiasutuste väljastatud algseid liikumissertifikaate EUR.1 ei oleks tohtinud selle riigi pädevaid ametiasutusi kaasamata ühepoolselt tühistada. Kui liikumissertifikaati EUR.1 ei aktsepteerita 1. protokolli artikli 16 alusel, on kauba sooduspäritolu väljaspool kahtlust ja riigisiseste haldusraskuste tõttu on probleemiks üksnes liikumissertifikaatide EUR.1 nõuetekohane väljastamine. Kuna HZA ei taotlenud 1. protokolli artikli 32 alusel tagantjärele kontrollimist, siis tuleb Sandleri arvates asuda seisukohale, et HZA ei kahelnud sooduskohtlemise aluseks oleva dokumendi ehtsuses.

32

HZA väidab sisuliselt, et 1. protokolli artikkel 16 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna algsetel liikumissertifikaatidel EUR.1 oli templijäljend, mis selgelt erines Nigeeria ametiasutuste edastatud näidistest. 1. protokolli artiklis 16 käsitletud tehnilised vead puudutavad tõsisemaid puudusi kui need, mis on ette nähtud selle protokolli artiklis 32. Veel nendib HZA, et käesoleval juhul on kasutatud pitsati jäljend edastatud näidistest täiesti erinev ning ei ole nendega üldse sarnane, nii et tegemist ei ole liikumissertifikaadi EUR.1 ehtsuses kahtlemist õigustava märkuste punkti 17 tähenduses „erinevusega” edastatud näidisest. Põhikohtuasjas kõne all olevate templijäljendite erinevus Nigeeria ametiasutuste edastatud näidistest on niivõrd suur, et soodustollimaksu kohaldamine ei ole võimalik.

33

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tema poolt menetletava õigusvaidluse lahendamise seisukohalt on otsustava tähtsusega see, kas HZA sai Sandleri esitatud tagasimaksmise taotluse tagasilükkamisel põhjendatult tugineda sellele, et määruse nr 2454/93 artikli 889 alusel saab tagasimaksmisega nõustuda vaid siis, kui kauba vabasse ringlusse lubamise ajal kehtinud soodustariifi saab tagasimaksmise taotluse esitamise kuupäeval endiselt kohaldada. Kui määruse nr 2454/93 artikkel 889 taolises olukorras tagasimaksmist ei välista, siis tuleb kindlaks teha, kas liikmesriigi ametiasutused saavad juhul, kui AKV riigi toll on kasutanud muud templit, kui komisjonile edastatud näidise puhul, 1. protokolli artikli 32 alusel ametlikult tagantjärele kontrolli taotlemata AKV riigi väljastatud liikumissertifikaati EUR.1 kontrollida ja/või selle aktsepteerimisest keelduda ning seega jätta omal algatusel importija suhtes soodustollimaksu kohaldamata.

34

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht München menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

35

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas määruse nr 2454/93 artikli 889 lõike 1 esimese lõigu teist taanet tuleb tõlgendada nii, et see välistab võimaluse esitada tollimaksu tagasimaksmise taotlus juhul, kui tariifset sooduskohtlemist taotleti ja seda kohaldati kauba vabasse ringlusse lubamisel ning alles hiljem, pärast tariifse sooduskohtlemise kehtivusaja lõppemist ja tavaliselt rakendatava tollimaksumäära taaskehtestamist toimunud tollivormistusjärgse kontrolli käigus esitab impordiriigi ametiasutus nõude tasuda tollimaksu kolmandate riikide päritolu kaubalt tasutava tollimaksu summa võrra rohkem.

36

Nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus on eelotsusetaotluses märkinud, tuleb tõdeda, et tolliseadustiku artikli 236 kohaldamise erand, mis on ette nähtud määruse nr 2454/93 artikli 889 lõike 1 esimese lõigu teises taandes, hõlmab vastavalt viimati mainitud sätte sõnastusele üksnes juhtusid, kui kaup on vabasse ringlusse lubatud tavaliselt rakendatavat tollimaksumäära kohaldades, kuid hiljem selgub, et näiteks sooduskohtlemise alusel oleks saanud kohaldada vähendatud tollimaksumäära või isegi tollimaksuvabastust.

37

Järelikult ei saa olukorras, millega on tegemist põhikohtuasjas, kui kauba vabasse ringlusse lubamisel on tariifset sooduskohtlemist taotletud ja seda on kohaldatud ning alles hiljem, pärast tariifse sooduskohtlemise kehtivusaja lõppemist ja tavaliselt rakendatava tollimaksumäära taaskehtestamist toimunud tollivormistusjärgse kontrolli käigus esitab impordiriigi ametiasutus nõude tasuda tollimaksu kolmandate riikide päritolu kaubalt tasutava tollimaksu summa võrra rohkem, määruse nr 2454/93 artikli 889 lõike 1 esimese lõigu teine taane olla takistuseks nimetatud suurema summa tagasimaksmise taotluse esitamisele.

38

Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 2454/93 artikli 889 lõike 1 esimese lõigu teist taanet tuleb tõlgendada nii, et see ei välista võimalust esitada tollimaksu tagasimaksmise taotlus juhul, kui tariifset sooduskohtlemist taotleti ja seda kohaldati kauba vabasse ringlusse lubamisel ning alles hiljem, pärast tariifse sooduskohtlemise kehtivusaja lõppemist ja tavaliselt rakendatava tollimaksumäära taaskehtestamist toimunud tollivormistusjärgse kontrolli käigus esitab impordiriigi ametiasutus nõude tasuda tollimaksu kolmandate riikide päritolu kaubalt tasutava tollimaksu summa võrra.

39

Teise küsimusega ja kolmanda küsimuse esimeses osas oleva küsimusega, mida on kohane käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas 1. protokolli artikli 16 lõike 1 punkti b ja artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et kui tollivormistusjärgse kontrolli käigus selgub, et liikumissertifikaadil EUR.1 on ekspordiriigi ametiasutuste edastatud näidisest erinev templijäljend, siis võib impordiriigi toll 1. protokolli artiklis 32 ette nähtud menetluse algatamise asemel pigem keelduda selle sertifikaadi aktsepteerimisest ja selle importijale tagastada, et ta saaks vastavalt selle protokolli artikli 16 lõike 1 punktile b taotleda tagantjärele väljastatava sertifikaadi.

40

Sellega seoses olgu meenutatud, et vastavalt 1. protokolli artikli 14 lõike 1 punktile a on AKV riikide päritolu kaubale Cotonou lepingu V lisas kehtestatud korra kohaldamise menetluslikuks eeltingimuseks ekspordiriigi ametiasutuste väljastatud liikumissertifikaadi EUR.1 esitamine.

41

Lisaks näeb 1. protokolli artikli 31 lõige 1 ette, et liikumissertifikaatidel EUR.1 peab olema ekspordiriigi ametiasutuse templi jäljend, mille näidised on edastatud komisjonile, kes edastab need liikmesriikidele. Selle sätte teise lõigu kohaselt võetakse liikumissertifikaate EUR.1 sooduskohtlemise võimaldamiseks vastu alates kuupäevast, mil komisjon saab kätte vajaliku teabe.

42

On vaieldamatu, et põhikohtuasjas käsitletavatel liikumissertifikaatidel EUR.1 olevad templijäljendid ei vasta ilmselgelt Nigeeria ametiasutuste poolt komisjonile edastatud näidistele, mis kehtivad alates 1. juulist 2003 kuni Cotonou lepingu V lisas ette nähtud sooduskorra lõpuni 31. detsembril 2007, ja nende kuupäevade vahele jääva aja jooksul ei ole Nigeeria ametiasutused edastanud nende näidiste ühtki muudatust.

43

Järelikult ei saa impordiliikmesriigi ametiasutus vastavalt 1. protokolli artikli 31 lõike 1 teisele lõigule igal juhul aktsepteerida põhikohtuasjas käsitletavate taolisi liikumissertifikaate EUR.1.

44

Mis puutub sellises olukorras impordiliikmesriigi ametiasutuste võetavatesse meetmetesse, siis ei ole 1. protokollis ühtki sätet, mis otsesõnu piiraks ühelt poolt selle protokolli artiklis 16 ning teiselt poolt selle protokolli artiklis 32 ette nähtud menetluse kohaldamisala. Seega näib kõnealune protokoll jätvat impordiliikmesriigi ametiasutustele teatava kaalutlusruumi.

45

Valik nende kahe menetluse vahel peab lisaks 1. protokolli normidele ja märkustele lähtuma juhtumi kõigist asjaoludest, sealhulgas faktilised asjaolud.

46

Lisaks ei sisalda sellekohaseid juhtnööre märkused, mis küll ei ole liikmesriikide ametiasutustele siduvad, kuid on 1. protokolli ühetaolise kohaldamise tagamise kasulik abivahend.

47

Nende märkuste punktid 10 ja 17 võivad anda suuniseid edastatud näidistest erineva templijäljendiga tegelevale ametiasutusele. Märkuste punktis 10 soovitatakse juhul, kui on tegemist „uue templi jäljendiga, mille näidist ei ole veel edastatud”, tagastada sertifikaat importijale, et ta saaks taotleda tagantjärele väljastatava sertifikaadi vastavalt 1. protokolli artikli 16 lõike 1 punktile b. Seevastu nende samade märkuste punkt 17 soovitab juhul, kui kasutatud templi jäljend „erineb sellest, mis on edastatud”, saata sertifikaadi tagantjärele kontrollimiseks ekspordiriigi ametiasutustele vastavalt 1. protokolli artiklile 32.

48

Siiski tuleb meenutada, et märkuste punkt 10 mainib võimalust kohaldada paralleelselt nii 1. protokolli artikli 16 lõiget 1 kui ka artiklit 32, kinnitades järelikult vastupidi komisjoni kirjalikes märkustes esitatule, et nende sätete kohaldamisalad ei välista vastastikku teineteist. Nimelt näeb punkt 10 ette, et impordiliikmesriigi ametiasutus, kes tagastab sertifikaadi importijale, et ta saaks taotleda tagantjärele väljastatava uue sertifikaadi vastavalt 1. protokolli artikli 16 lõikele 1, säilitab aktsepteerimata sertifikaadi valguskoopia „tagantjärele kontrollimise eesmärgil” vastavalt 1. protokolli artiklile 32.

49

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt põhineb liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud lepingule lisatud päritolureeglite protokollis ette nähtud halduskoostöö süsteem impordiliikmesriikide ametiasutuste ja ekspordiriigi ametiasutuste vastastikusel usaldusel ja kauba päritolu käsitleva protokolliga ette nähtud koostöö saab toimida vaid juhul, kui impordiriik tunnustab ekspordiriigi ametiasutuste sellekohaseid õiguspäraselt antud hinnanguid (vt 15. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-409/10: Afasia Knits Deutschland, EKL 2011, lk I-13331, punktid 28 ja 29 ning seal viidatud kohtupraktika).

50

Vastastikuse usalduse nõuet ei sea siiski kahtluse alla tõik, et 1. protokoll lubab impordiriigi ametiasutusel vastavalt asjaoludele valida selle protokolli artiklites 16 ja 32 ette nähtud menetluste vahel. Vastupidi sellele, mida väidavad Sandler ja komisjon, eeldavad nimelt mõlemad menetlused ekspordiriigi ametiasutuste kaasamist ja ainus erinevus on selles, kas nende ametiasutuste poole pöördub impordiliikmesriigi ametiasutus vastavalt 1. protokolli artiklile 32 või importija vastavalt 1. protokolli artikli 16 lõikele 1. Mõlemal juhul saab AKV riigi päritolu kaubale kohaldada Cotonou lepingu V lisas kehtestatud korda alles pärast ekspordiriigi ametiasutuste kaasamist. Nõnda olid vastavalt 1. protokolli artiklile 16 ekspordiriigi ametiasutused need, kes said pärast eksportija taotluses olevate andmete kontrollimist väljastada tagantjärele liikumissertifikaadi EUR.1. Samuti teostavad ekspordiliikmesriigi ametiasutused selle protokolli artiklis 32 ette nähtud kontrolli, kinnitamaks liikumissertifikaatide ehtsust ja kaupade päritolustaatust.

51

Samuti tuleb tagasi lükata komisjoni põhjenduskäik, mille kohaselt võivad impordiliikmesriigi ametiasutused keelduda päritolusertifikaadi EUR.1 aktsepteerimisest vaid siis, kui nende arvamuse kohaselt on uued templid olemas ja kolmas riik need eeldatavalt edastab, samas kui kahtluse korral uute templite edastamise osas ei ole neil muud võimalust, kui algatada tagantjärele kontrolli menetlus, mis on ette nähtud 1. protokolli artiklis 32. Tegelikult on impordiliikmesriigi ametiasutustel praktikas võimatu neid kahte juhtu tõhusalt eristada.

52

Mis puutub sellesse, kas siis, kui sellist templijäljendite erinevust, millega on tegemist põhikohtuasjas, ei tuvastata vahetult importimisel, vaid alles tollivormistusjärgse kontrolli käigus, saavad impordiliikmesriigid veel keelduda liikumissertifikaadi EUR.1 aktsepteerimisest ja kohustada importijat järgima 1. protokolli artikli 16 lõike 1 punktis b ette nähtud menetlust, siis tuleb sarnaselt komisjonile täpsustada, et mõistet „importimine” selle sätte tähenduses tuleb käsitada laialt ja see hõlmab põhimõtteliselt kogu aja kuni importija kõigi kohustuste lõppemiseni.

53

Vastavalt 1. protokolli artiklile 23 tuleb nimelt päritolutõendid tollile esitada impordiriigis kehtiva korra kohaselt, see tähendab põhikohtuasja taolise juhtumi korral eelkõige vastavalt tolliseadustikule.

54

Tolliseadustiku artikli 77 lõige 2 täpsustab selles osas, et kui tolliformaalsused täidetakse selliseid automaatse andmetöötluse meetodeid kasutades nagu põhikohtuasja puhul, võib toll lubada, et liikumissertifikaate EUR.1 ei pea esitama koos tollideklaratsiooniga, vaid neid peab hoidma tollile hilisema kontrolli eesmärgil kättesaadavana. Lisaks näeb tolliseadustiku artikkel 16 ette, et asjaomased isikud peavad säilitama sõltumata andmekandjast kõiki dokumente ja andmeid kehtivates õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul, kuid vähemalt kolm kalendriaastat, ja tolliseadustiku artikli 221 lõige 3 koostoimes selle seadustiku artikli 201 lõikega 2 võimaldab teatada tollimaksu summa kolme aasta jooksul tollideklaratsiooni aktsepteerimisest.

55

Neid kaalutlusi arvestades tuleb 1. protokolli artikli 16 lõike 1 punktis b olevat fraasi „ei aktsepteeritud tehnilistel põhjustel” käsitada koostoimes selle protokolli artikliga 23 ning tolliseadustiku artikli 77 lõikega 2 nii, et see käib ajahetke kohta, mil impordiriik tegelikult esimest korda vastavalt kehtivale korrale kontrollib liikumissertifikaate EUR.1. Seega saab seda fraasi kohaldada ka tollivormistusjärgse kontrolli puhul.

56

Niisiis tuleb teisele küsimusele ja kolmanda küsimuse esimeses osas olevale küsimusele vastata, et 1. protokolli artikli 16 lõike 1 punkti b ja artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et kui tollivormistusjärgse kontrolli käigus selgub, et liikumissertifikaadil EUR.1 on ekspordiriigi ametiasutuste edastatud näidisest erinev templijäljend, siis võib impordiliikmesriigi toll 1. protokolli artiklis 32 ette nähtud menetluse algatamise asemel pigem keelduda selle sertifikaadi aktsepteerimisest ja selle importijale tagastada, et ta saaks vastavalt selle protokolli artikli 16 lõike 1 punktile b taotleda tagantjärele väljastatava sertifikaadi.

57

Kolmanda küsimuse teises osas oleva küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas 1. protokolli artikli 16 lõikeid 4 ja 5 tuleb tõlgendada nii, et kui liikumissertifikaadi EUR.1 lahtris 7 „Märkused” ei ole selle sätte lõikes 4 ette nähtud märget, vaid märge, mida lõppastmes tuleb tõlgendada nii, et sellest selgub liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamine selle protokolli artikli 16 lõike 1 alusel, siis tuleb seda sertifikaati käsitada tagantjärele väljastatud liikumissertifikaadina EUR.1, mille alusel saab asjaomasele kaubale kohaldada Cotonou lepingu V lisas kehtestatud korda.

58

Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et vastavalt 1. protokolli artiklile 14 ja artikli 15 lõikele 7 antakse liikumissertifikaat EUR.1 põhimõtteliselt välja niipea, kui kauba tegelik eksport on toimunud, et selle saaks esitada impordiriigi tollile.

59

Erandi sellest reeglist näeb ette 1. protokolli artikli 16 lõige 1, mis võimaldab erandkorras ja otsesõnu selle protokolli artikli 15 lõikest 7 mööda minnes anda liikumissertifikaadi EUR.1 välja pärast kauba eksportimist eelkõige siis, kui tõendatakse, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel.

60

Selles osas näevad 1. protokolli artikli 16 lõiked 4 ja 5 ette, et tagantjärele väljastatud liikumissertifikaatidel EUR.1 peab lahtrisse „Märkused” olema tehtud konkreetne märge, mille täpne sõnastus – „väljastatud tagantjärele” – on ette nähtud nimetatud lõikes 4.

61

Seevastu on põhikohtuasja puhul vaieldamatu, et neil liikumissertifikaatidel EUR.1, mille Sandler esitas pärast seda, kui HZA keeldus algselt esitatud liikumissertifikaate EUR.1 aktsepteerimast ja mis küll kandsid komisjonile edastatud näidisele vastavat templijäljendit, ei olnud lahtris „Märkused” 1. protokolli artikli 16 lõikes 4 ette nähtud märget, vaid märge „väljastatud […] liikumissertifikaadi EUR.1 […] asemel” koos aktsepteerimata jäetud liikumissertifikaatide EUR.1 kuupäeva ja numbriga.

62

On tõsi, et viimati mainitud formuleeringut võiks mõista nii, et teisel korral Sandleri poolt esitatud sertifikaadid väljastati vastavalt 1. protokolli artiklile 18, mis käsitleb asendussertifikaate.

63

Siiski on väljaandja ametiasutus eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul sellise märkega sisuliselt piisava täpsusega osutanud, et hiljem väljastatud liikumissertifikaadid EUR.1 asendavad need sooduskohtlemise aluseks olevad dokumendid, mis väljastati algselt. Lisaks ei nähtu Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et Sandler või ekspordiriik oleks soovinud tugineda 1. protokolli artiklile 18 või et selle sätte kohaldamise tingimused oleks täidetud.

64

Sellises olukorras võib põhikohtuasjas käsitletavate taolised liikumissertifikaadid EUR.1 põhimõtteliselt samastada tagantjärele väljastatud liikumissertifikaatidega EUR.1 ja seega ei saa impordiriigi ametiasutus keelduda neid sellisena aktsepteerimast.

65

Nõnda peab impordiriigi ametiasutus pärast kõigi tähtsust omavate asjaolude hindamist uued liikumissertifikaadid EUR.1 esmastes sertifikaatides olevat viga parandavana aktsepteerima või kahtluse korral asjaomaste dokumentide ehtsuses või kauba päritolustaatuses algatama 1. protokolli artiklis 32 ette nähtud kontrollimenetluse.

66

Seega tuleb kolmanda küsimuse teises osas olevale küsimusele vastata, et 1. protokolli artikli 16 lõikeid 4 ja 5 ning artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus impordiriigi ametiasutuse keeldumine aktsepteerimast selle protokolli artikli 16 lõike 1 tähenduses tagantjärele väljastatud liikumissertifikaadina EUR.1 sellist muus osas selle protokolli sätete nõuetele vastavat liikumissertifikaati EUR.1, mille lahtris „Märkused” ei ole selle sätte lõikes 4 ette nähtud märget, vaid märge, mida lõppastmes tuleb tõlgendada nii, et sellest selgub liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamine selle protokolli artikli 16 lõike 1 alusel. Kahtluse korral asjaomaste dokumentide ehtsuses või kauba päritolustaatuses peab see ametiasutus algatama nimetatud protokolli artiklis 32 ette nähtud kontrollimenetluse.

67

Arvestades teisele küsimusele antud vastust, ei ole vaja neljandale küsimusele vastata.

68

Esimesele küsimusele antud vastust arvestades ei ole viiendale küsimusele vaja vastata.

69

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab: