1. 

Employment Tribunali (Leicester, Ühendkuningriik) esitatud eelotsuse küsimustega palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta ( 2 ) artiklit 7, mis on sõnastatud nii:

„Põhipuhkus

2. 

Need küsimused on tekkinud Z. J. R. Locki ja tema tööandja, British Gas Trading Ltd jt (edaspidi „British Gas”) vahelises vaidluses selle üle, kuidas arvutada töötasu, mida töötaja võib oma tasustatud põhipuhkuse ajal nõuda. Täpsemalt soovitakse käesoleva kohtuasjaga seoses teada, et kui töötasu, mida töötaja saab, koosneb nii põhipalgast kui ka tulemustasust, siis kas tulemustasu peab või ei pea arvestama niisuguse töötasu hulka, millele töötajal on tasustatud põhipuhkuse ajal õigus.

3.

Aastal 2010 asus Z. J. R. Lock tööle British Gasi ja töötab seal tänaseni siseriikliku energiamüügi konsultandina (Internal Energy Sales Consultant). Tema ülesanne on müüa äriklientidele British Gasi energiatooteid.

4.

Tema töötasu koosneb kahest osast. Esimene töötasu osa on põhipalk ja teine tulemustasu.

5.

Nagu põhipalkagi makstakse tulemustasu iga kuu. Selle summa muutub, kuna tulemustasu arvutatakse vastavalt toimunud läbimüügile. Tulemustasu suurus ei põhine sellel, kui palju tööd ta konkreetsel perioodil teeb, vaid sõltub hoopis töö tulemusest ehk sellest, kui palju ja mis laadi uusi lepinguid British Gas on tema töö tulemusel sõlminud. Tulemustasu ei maksta tasu aluseks olnud töö tegemise ajal, vaid nädalaid või kuid pärast seda, kui British Gas on sõlminud müügilepingu.

6.

Z. J. R. Lock oli 19. detsembrist 2011 kuni 3. jaanuarini 2012 tasustatud põhipuhkusel.

7.

Sellel perioodil maksti Z. J. R. Lockile põhipalka ja tulemustasu, mille ta oli eelnenud nädalatel välja teeninud. Aastal, millega Z. J. R. Locki nõue on seotud, oli ta tulemustasu keskmiselt 1912,67 Suurbritannia naelsterlingit kuus. Sel kuul, kui ta võttis välja oma põhipuhkuse, mis on käesoleva hagi ese, sai ta tulemustasu summas 2350,31 naelsterlingit. Lisaks maksti talle välja tema põhipalk, milleks on 1222,50 naelsterlingit kuus. ( 3 )

8.

Kuna hageja oma põhipuhkuse ajal ei töötanud, ei saanud ta sellel perioodil jätkata ka müügitööd ega leida uusi müügivõimalusi. Seega ei saanud ta sel ajal teenida tulemustasu. See mõjutas negatiivselt Z. J. R. Locki töötasu põhipuhkusele järgnenud kuul, nii et ta otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohtule esitada hagi seoses väljamaksmata puhkusetasuga (holiday pay) perioodil 19. detsember 2011 kuni 3. jaanuar 2012.

9.

Antud nõude alusel otsustas Employment Tribunal (Leicester) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

10.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused seoses küsimusega, milline on direktiivi 2003/88 artikli 7 õige tõlgendus töötasu puhul, mille üks osa on kindlaks määratud ja teine muutuv, näivad eelkõige tulenevat Court of Appeal’i (England & Wales) (Civil Division) 27. novembri 2002. asta otsusest kohtuasjas Evans vs. Malley Organisation Ltd (T/A First Business Support). ( 4 ) Käesoleva kohtuasjaga sarnases olukorras väitis hagi esitanud töötaja, et tema puhkusetasu oleks pidanud põhinema keskmisel sissetulekul, mis sisaldab nii tema põhipalka kui ka teenitud tulemustasudest laekunud keskmist tulu. Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) ei nõustunud töötaja argumendiga. Ta tuvastas, et töötaja töötasu ei sõltu tehtud töö hulgast ning et seepärast on kohaldatav 1996. aasta Employment Rights Act’i (töötajate õigusi reguleeriv seadus) artikli 221 lõige 2. ( 5 ) Court of Appeal järeldas, et töötajal on oma põhipuhkuse ajal õigus ainult põhipalgale ning seega ei ole tal tasustatud põhipuhkuse ajal õigust summale, mis vastab tema tulemustasude alusel arvutatud keskmisele sissetulekule.

11.

Kõigepealt vastan peamisele küsimusele, millega soovitakse teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 7 kohaselt peab või ei pea niisuguses olukorras, nagu on käesolevas kohtuasjas, kui töötasu, mida töötaja saab, koosneb nii põhipalgast kui ka tulemustasust, mis määratakse kindlaks läbimüügi alusel ja vastavalt lepingutele, mida tööandja saab sõlmida selle töötaja isikliku aktiivse töö tulemusel, arvestama sellise tulemustasu töötasu hulka, millele töötajal on enda tasustatud põhipuhkuse ajal õigus.

12.

Minu hinnangul peab sellele küsimusele vastama jaatavalt, selleks et säilitada tasustatud põhipuhkuse õiguse tõhusus.

13.

Tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika järgi tuleb iga töötaja õigust tasustatud põhipuhkusele käsitada kui eriti olulist liidu sotsiaalõiguse põhimõtet, millest ei või teha erandeid ( 6 ). Seda õigust on sõnaselgelt kinnitatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõikes 2. ( 7 )

14.

On selge, et tasustatud põhipuhkuse eesmärk on võimaldada töötajale puhkust ja vaba aega. ( 8 )

15.

Direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 1 sätestatud puhkusetasu eesmärk on võimaldada töötajal kasutada puhkust, millele tal on õigus. ( 9 )

16.

Nagu Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuotsuses Williams jt märkinud, ei ole direktiivi 2003/88 artikli 7 sõnastuses otsest viidet selle kohta, millisele töötasule on töötajal oma põhipuhkuse ajal õigus. ( 10 )

17.

Järelikult peab Euroopa Kohus määratlema selle, mis kuulub töötasu hulka, mida töötajatel on õigus enda tasustatud põhipuhkuse ajal nõuda, võttes seejuures arvesse tasustatud põhipuhkuse õiguse tähtsust ja direktiivi 2003/88 artikli 7 eesmärki.

18.

Euroopa Kohtul on olnud võimalus täpsustada, et direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikes 1 esinev väljend „tasuline põhipuhkus” tähendab, et „põhipuhkuse” kestel selle direktiivi mõttes tuleb säilitada töötasu ehk teisisõnu – töötaja peab selle puhkuseperioodi eest saama tavapärast töötasu. ( 11 )

19.

Nagu Euroopa Kohus on märkinud, käsitleb direktiiv 2003/88 iga-aastase puhkuse saamise õigust ja sellise puhkuse eest tasu saamise õigust ühe õiguse kahe aspektina. Puhkusetasu maksmise kohustuse eesmärk on tagada töötajale puhkuse ajaks töötamisperioodidega võrreldav sissetulek. ( 12 )

20.

Euroopa Kohus on leidnud, et eeltoodust lähtudes peab põhipuhkuse tasu põhimõtteliselt arvestama selliselt, et see vastaks töötaja tavapärasele töötasule. Veel tuleneb sellest, et liidu õiguse sätetega ei ole kooskõlas rahaline hüvitis, kui see on määratud just sellises suuruses, et ei teki tõsist ohtu, et töötaja ei kasuta oma põhipuhkust. ( 13 )

21.

Euroopa Kohus on leidnud, et kui töötaja saadav töötasu koosneb mitmest komponendist, on vaja konkreetset analüüsi, et kindlaks määrata tavapärane töötasu ja sellest tulenevalt summa, millele töötajal on õigus oma põhipuhkuse ajal. ( 14 )

22.

Euroopa Kohtu otsuse Williams jt aluseks olevas kohtuasjas said liinipiloodid töötasu, mis koosnes kindlast aastasummast ja lisatasudest, mis varieerusid vastavalt lennutundidele ja baasist väljas oldud ajale.

23.

Antud olukorra analüüs võimaldas Euroopa Kohtul määratleda mitu kriteeriumi, mille alusel saab vastavalt olukorrale võtta arvesse või jätta välja need töötasu komponendid, millele töötajal on õigus tasustatud põhipuhkuse ajal.

24.

Erinevatest komponentidest koosneva töötasu kohta sõnastas Euroopa Kohus üldise reegli, ja nimelt, et kuigi töötaja tavapärase töötasu struktuur kui niisugune kuulub liikmesriikide õigusega reguleeritavate sätete ja tavade kohaldamisalasse, ei mõjuta see siiski töötaja õigust nautida oma puhkuse- ja lõõgastusperioodil selliseid majanduslikke tingimusi, mis vastavad tema töötamisel kehtivatele tingimustele. ( 15 )

25.

Euroopa Kohus leidis seda reeglit kohaldades, et kõik ebamugavused, mis on töötaja töölepingujärgsete ülesannete täitmisega loomupäraselt seotud ja mida kompenseeritakse töötaja kogutöötasu arvestuse alla kuuluva rahasummaga, nagu pilootide puhul lennuaeg, peavad olema tingimata osa summast, millele töötajal on õigus oma põhipuhkuse ajal. ( 16 )

26.

Seevastu neid töötaja kogutöötasu komponente, mille eesmärk on üksnes kompenseerida juhuslikke või kõrvalkulusid, mis kaasnevad töötaja töölepingujärgsete ülesannete täitmisega – näiteks selle ajaga seonduvad kulud, mis tuleb pilootidel veeta väljaspool baasi –, ei pea põhipuhkuse ajal makstava tasu arvestamisel arvesse võtma. ( 17 )

27.

Töötaja kogutöötasu eri komponentide loomupärane seotus tema töölepingujärgsete ülesannete täitmisega näib seega olevat otsustav kriteerium, mille alusel võtta neid erinevaid komponente arvesse töötasu puhul, millele töötajal on tasustatud põhipuhkuse ajal õigus. Erinevad lisatasud, mille väljamaksmist võib töötaja enda tasustatud põhipuhkuse ajal nõuda, ei pea olema mitte ainult otseselt seotud töötaja töölepingujärgsete ülesannete täitmisega, vaid tegemist peaks olema ka teataval määral kestva tuluga.

28.

Hinnang töötaja kogutöötasu eri komponentide loomupärasele seotusele tema töölepingujärgsete ülesannete täitmisega peab Euroopa Kohtu sõnul lähtuma representatiivseks peetavast võrdlusperioodist ning võtma arvesse kohtupraktikas sõnastatud põhimõtet, mille kohaselt käsitleb direktiiv 2003/88 põhipuhkuse saamise õigust ja sellise puhkuse eest tasu saamise õigust ühe õiguse kahe aspektina. ( 18 )

29.

Loomupärase seotuse kriteeriumile lisas Euroopa Kohus teisegi, viidates neid töötajaid käsitlevale kohtupraktikale, kes on raseduse tõttu viidud selleks ajaks ajutiselt üle teisele tööle või kellele on raseduse ajaks antud puhkust. ( 19 ) Töötaja põhipuhkuse ajal tuleb säilitada ka kõik töötasu komponendid, mis on seotud tema isikliku ja ametiseisundiga. ( 20 ) Nendeks võivad olla näiteks lisatasud juhtival ametikohal töötamise, tööstaaži ja kutsealase kvalifikatsiooni eest.

30.

Võttes arvesse eeltoodud kohtupraktikat ja suundumust, mis tuleneb Euroopa Kohtu määratletud kriteeriumidest kuni praeguse hetkeni, leian, et niisugune tulemustasu, mida makstakse Z. J. R. Lockile vastavalt lepingutele, mida British Gas sõlmib tema isikliku töö tulemusel, peab sisalduma töötasus, mida see töötaja saab tasustatud põhipuhkuse ajal nõuda.

31.

Nimelt on kõnealune tulemustasu otseselt seotud Z. J. R. Locki töölepingujärgsete ülesannete tavapärase täitmisega. Lisaks on antud tulemustasu tõepoolest töötasu Z. J. R. Locki isiklikult tehtud töö eest. Seega on tulemustasu otseses seoses nimetatud töötaja isikliku tegevusega selles äriühingus.

32.

Kuigi Z. J. R. Locki töötulemuste eest saadava tulemustasu summa võib olla igas kuus erinev, on see siiski kestev tulu ja seda võib lugeda töötaja tavapäraseks töötasuks. Teisisõnu on tulemustasu tema töötasu alaline osa. Nii et konsultant, kes täidab oma tööülesandeid British Gasi juures rahuldaval viisil, saab iga kuu tulemustasu, mis lisandub tema põhipalgale.

33.

Järelikult on minu arvates niisuguse töötaja nagu Z. J. R. Locki saadava tulemustasu ja tema töölepingujärgsete ülesannete täitmise vahel olemas loomupärane seos. Seos on seda selgem, et põhimõtteliselt arvutatakse tulemustasuna saadav summa proportsionaalselt vastavalt töötaja töötulemustele ja nimelt British Gasi sõlmitavatele lepingutele.

34.

Kui tulemustasu ei võeta arvesse töötasus, mida töötajale tuleb tema tasustatud põhipuhkuse ajal maksta, võib see minu hinnangul mõjutada töötajat nii, et ta jätab oma põhipuhkuse kasutamata – see on aga direktiivi 2003/88 artikli 7 eesmärgiga vastuolus. Kasutamata jätmine on veel palju tõenäolisem niisuguses olukorras nagu käesoleva põhikohtuasja oma, kus tulemustasu moodustab keskmiselt enam kui 60% Z. J. R. Locki töötasust.

35.

Eelkirjeldatud lahendusega nõustumine tooks kaasa olukorra, et niisugune töötaja nagu Z. J. R. Lock loobuks oma tasustatud põhipuhkuse õiguse kasutamisest ja töötaks seetõttu edasi ning reaalselt makstaks talle rahalist hüvitist minimaalse tasustatud põhipuhkuse asemel – see aga on liidu õigusega rangelt keelatud. Nimelt ei või direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõike 2 kohaselt minimaalset tasulist põhipuhkust asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral. ( 21 )

36.

British Gas ei ole nõus sellega, et niisugune tulemustasu, nagu Z. J. R. Lock tavapäraselt saab, peaks sisalduma töötasus, millele sel töötajal on tasustatud põhipuhkuse ajal õigus, ja leiab, et tulemustasu arvestamata jätmine ei mõjutaks niisugust töötajat loobuma oma tasustatud põhipuhkuse õiguse kasutamisest. Ta leiab, et põhipuhkuse ajal saab Z. J. R. Lock endiselt tasu, mis koosneb kindlaksmääratud ja muutuvast osast, kuna eelnevalt sõlmitud müügilepingu alusel saada olevat tulemustasu võidakse välja maksta tasustatud põhipuhkuse ajal. Kuna Z. J. R. Lock saab sel ajal tegelikult tavapärast tasu, ei mõjuta see teda loobuma oma tasustatud põhipuhkuse õiguse kasutamisest.

37.

Neil argumentidel puudub alus. Näiliselt saab niisugune töötaja nagu Z. J. R. Lock kasutada puhkuse ajal tavapärast töötasu. Siiski ei kaota see antud asjaolu puhkuse kasutamisest loobuma sundivat mõju, mille põhjuseks on, et tasustatud põhipuhkuse õiguse kasutamise aja eest töötajale tulemustasu ei maksta.

38.

British Gasi rakendatava tulemustasu süsteemi puhul on paratamatu, et tasu aluseks oleva asjaolu ehk siis müügi teostamise ja lepingute sõlmimise ning tulemustasu ülekandmise hetke vahele jääb teatud ajavahemik. Selle ajavahemiku tõttu on võimalik, et töötaja võib oma töötasu muutuva osa saada kätte tasustatud põhipuhkuse ajal. Samas ei maksta niisuguses olukorras töötasu muutuvat osa puhkuse eest saadaoleva tasuna, vaid üksnes varem sõlmitud lepingute tasuna. Et töötajale ei maksta põhipuhkusel oldud aja eest töötasu muutuvat osa, on sel negatiivne mõju töötasule, mida töötaja saab põhipuhkusel oldud ajale järgneval kuul. Z. J. R. Locki olukorras olev töötaja on põhipuhkusele jäämise tõttu oluliselt halvemas olukorras võrreldes sellega, kui ta oleks töötanud. Tasustatud põhipuhkuse õiguse kasutamine tähendab tema jaoks rahalist kahju, mida ta kannatab küll hiljem, kuid see on ilmselgelt reaalne kahju.

39.

Kui puudub süsteem, mis võimaldaks tasustatud põhipuhkuse ajal teataval määral säilitada töötasu muutuvat osa, võib töötaja seetõttu loobuda oma põhipuhkuse õiguse kasutamisest, kuna tööalase passiivsuse tõttu väheneb tema hilisem sissetulek.

40.

Kohtuistungil rõhutas British Gas asjaolu, et esiteks antakse igale töötajale eesmärk, milline võiks prognoositud müügi alusel olla ta aastane sissetulek, ja teiseks võetakse läbimüügi alusel tulemustasu maksmisel juba arvesse asjaolu, et töötajad ei saa saada tulemustasu aja eest, mil nad on tasustatud põhipuhkusel.

41.

Need kaks argumenti ei ole sellised, mis seaksid kahtluse alla vajaduse, et tulemustasu peab sisalduma töötasus, millele niisugusel töötajal nagu Z. J. R. Lock on tasustatud põhipuhkuse ajal õigus.

42.

Ühelt poolt ei ole töötaja tulemuslikkuse alusel aastase sissetuleku eesmärgi kindlaksmääramine – mis on kaubandussektoris tavapärane – võrdväärne sellega, kui eelnevalt määratakse kindlaks teatavas summas tulemustasu, mida saab iga töötaja olenemata läbimüügist. Seepärast ei ole sobiv teha käesolevas kohtuasjas Euroopa Kohtule ettepanekut kaaluda küsimust, kas on või ei ole vaja seda liiki tulemustasu võtta arvesse töötasus, mida selline töötaja nagu Z. J. R. Lock võib tasustatud põhipuhkusel oldud aja eest nõuda.

43.

Teisalt tuleb märkida seoses British Gasi teise argumendiga, milles ta väidab, et võtab tulemustasu kindlaksmääramisel eelnevalt arvesse tasustatud põhipuhkuse aega, et esiteks ei luba Euroopa Kohtule teadaolevad asjaolud teha järeldust, et selline töötaja nagu Z. J. R. Lock saab kõrgemat tulemustasu, mis tagaks tema põhipuhkuse tasustamise.

44.

Teiseks kahtlen ma igal juhul selles, et niisugune süsteem oleks kooskõlas eespool viidatud kohtuotsuses Robinson-Steele jt Euroopa Kohtu väljendatud seisukohaga. Selles otsuses seadis Euroopa Kohus kahtluse alla tava, mille kohaselt oli tööandjatel lubatud arvestada töötajate põhipuhkuse tasu töötaja päeva- või tunnitasu hulka (rolled-up holiday pay). Täpsemalt öeldes asus Euroopa Kohus seisukohale, et direktiivi 93/104 artikliga 7 on vastuolus see, kui minimaalse iga-aastase puhkuse tasu selle direktiivi mõttes makstakse vastava tööaasta jooksul osade kaupa koos töötasuga, mitte konkreetselt selle aja eest, mil töötaja tegelikult puhkab. ( 22 ) See seisukoht põhineb eelnevalt viidatud sättel, mille kohaselt ei või minimaalset iga-aastast tasustatud puhkust asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral. Euroopa Kohtu hinnangul on sellise keelu mõte tagada töötajale tegeliku puhkuse andmine, et tagada tema tervise ja turvalisuse kaitse. ( 23 ) Teisisõnu on selle keelu eesmärk tagada, et töötajad kasutavad enda tasustatud põhipuhkust ka tegelikult.

45.

Antud kohtupraktikat arvestades ja juhul kui British Gasi sellekohane väide leiab kinnitust, on minu hinnangul süsteem, mille kohaselt sisaldub põhipuhkuse tasu töötajatele makstavas tulemustasus, vastuolus direktiivi 2003/88 artikliga 7 osas, milles viimase eesmärk on tagada töötajale tegeliku puhkuse kasutamise õigus, kuna sellise süsteemiga võib kaasneda olukord, et töötajad ei soovi töötasu suurendamiseks puhkust kasutada.

46.

Eeltoodud põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et direktiivi 2003/88 artikli 7 kohaselt peab niisuguses olukorras, nagu on käesolevas kohtuasjas, kui töötasu, mida töötaja saab, koosneb nii põhipalgast kui ka tulemustasust, mis määratakse kindlaks läbimüügi alusel ja vastavalt lepingutele, mida tööandja saab sõlmida selle töötaja isikliku aktiivse töö tulemusel, arvestama sellise tulemustasu töötasu hulka, millele töötajal on enda tasustatud põhipuhkuse ajal õigus.

47.

Arvestades minu poolt Euroopa Kohtule soovitatud vastust eelotsusetaotluse esitanud kohtu peamisele küsimusele, on vaja hinnata ka selle kohtu viimasena esitatud küsimust, millega soovitakse sisuliselt teada, millise meetodi ja eeskirjade kohaselt on lubatud tulemustasu integreerida töötasusse, mida peab selline töötaja nagu Z. J. R. Lock tasustatud põhipuhkuse ajal saama.

48.

Minu arvates peab aga eelotsusetaotluse esitanud kohus ise määrama kindlaks, milline meetod ja millised eeskirjad on sobivad direktiivi 2003/88 artikliga 7 taotletava eesmärgi saavutamiseks; esiteks peab ta selleks tõlgendama siseriiklikku õigust ( 24 ) nii, et see oleks antud eesmärgiga kooskõlas, ja teiseks tuginema tavadele või võrreldavatele olukordadele. Millised need üksikasjalikud eeskirjad ka ei oleks, millest peab kinni pidama, juhin mina tähelepanu vaid sellele, et sobiv lahendus oleks töötaja poolt representatiivsel ajavahemikul, näiteks 12 kuu jooksul ( 25 ), saadud keskmise tulemustasu arvesse võtmine.

49.

Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Employment Tribunali (Leicester) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artikli 7 kohaselt peab niisuguses olukorras, nagu on käesolevas kohtuasjas, kui töötasu, mida töötaja saab, koosneb nii põhipalgast kui ka tulemustasust, mis määratakse kindlaks läbimüügi alusel ja vastavalt lepingutele, mida tööandja saab sõlmida selle töötaja isikliku aktiivse töö tulemusel, arvestama sellise tulemustasu töötasu hulka, millele töötajal on enda tasustatud põhipuhkuse ajal õigus.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on tõlgendada siseriiklikku õigust nii, et sellega saavutatakse direktiivi 2003/88 artikliga 7 taotletav eesmärk.