Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 62011TN0621

    Kohtuasi T-621/11: 5. detsembril 2011 esitatud hagi — SinnLeffers versus komisjon

    ELT C 39, 11.2.2012, p. 19–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    11.2.2012   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 39/19

    5. detsembril 2011 esitatud hagi — SinnLeffers versus komisjon

    (Kohtuasi T-621/11)

    (2012/C 39/36)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Hageja: SinnLeffers GmbH (Hagen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid C. Rupp ja H. Wunderlich)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    —

    tühistada Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta otsus K(2011) 275 lõplik, milles käsitletakse Saksamaa antud riigiabi C 7/2010 (ex CP 250/2009 ja NN 5/2010) „Ettevõtte tulumaksu seadus, saneerimisklausel”;

    —

    mõista kohtukulud välja kostjalt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

    1.

    Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine, kuivõrd meede ei ole valikuline

    —

    Asjakohase viitesüsteemi ebaõige hindamine: hageja väidab sellega seoses, et komisjon lähtub Saksa Körperschaftsteuergesetz’i (ettevõtte tulumaksu seadus, edaspdi „KStG”) § 8c lõike 1a saneerimisklausli valikulisuse hindamisel valest viitesüsteemist. Hageja arvates nähtub objektiivset netopõhimõtet kui asjakohast viitesüsteemi aluseks võttes pigem see, et saneerimisklausel ei kujuta endast erandit viitesüsteemist, vaid pigem taastab selle.

    —

    Üldnormide valikulisuse puudumise ebaõige hindamine: selles osas väidab hageja, et KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausli valikulisust tuleb eitada ka seaduse normide üldkehtivust arvesse võttes.

    —

    Saksa ettevõtte tulumaksu süsteemi olemusel ja sisemisel ülesehitusel põhineva õigustuse ebaõige hindamine: hageja väidab selles kontekstis, et KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausel on Saksa ettevõtte tulumaksu süsteemi olemusest ja sisemisest ülesehitusest tulenevalt kahtlemata õigustatud, võttes arvesse objektiivse netopõhimõtte asjakohast viitesüsteemi kui maksevõime põhimõtte väljendust.

    2.

    Teine väide: hierarhiliselt kõrgemal asetseva õiguse rikkumine — õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumine

    Sellega seoses väidab hageja muu hulgas, et komisjon ei ole enne KStG § 8c lõike 1a saneerimisklausli suhtes ametliku uurimismenetluse algatamist kunagi varem väljendanud riigiabi puudutavaid kahtlusi KStG § 8 lõike 4 kolmanda lause saneerimisklausli varasema redaktsiooni suhtes või teiste liikmesriikide sarnaste normide suhtes. Komisjoni niisuguse varasema käitumise põhjal ei olnud hagejal isegi ettevaatliku ja mõistliku ettevõtja suurimat hoolsust rakendades võimalik vaidlustatud otsust ette näha. Seetõttu võis hageja uskuda, et KStG § 8c lõike 1a uus saneerimisklausel ei tekita probleeme.
    Top