Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62011TN0200

Kohtuasi T-200/11: 1. aprillil 2011 esitatud hagi — El-Materi versus nõukogu

ELT C 160, 28.5.2011, p. 23–24 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

28.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 160/23


1. aprillil 2011 esitatud hagi — El-Materi versus nõukogu

(Kohtuasi T-200/11)

2011/C 160/38

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Fahd Mohamed Sakher Ben Mohamed El-Materi (Doha, Qatar) (esindajad: Barrister M. Lester ja Solicitor G. Martin)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 4. veebruari 2011. aasta rakendusotsus 2011/79/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/72/ÜVJP teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 31, lk 40), ning nõukogu 4. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 101/2011, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 31, lk 1), osas, milles need on kohaldatavad hageja suhtes; ja

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjendamiseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, et kriteerium hageja nõukogu rakendusotsuse 2011/79/ÜVJP lisasse kandmiseks ei olnud täidetud, kuna:

ainus lubatud alus hageja nimetatud lisasse kandmiseks eeldab, et täidetud on nõukogu otsuse 2011/72/ÜJVP (1) artiklis 1 sätestatud kriteerium, st kui ta on „Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest vastutav” isik või sellise isikuga seotud isik, kuna nagu selgitab põhjendus 2, võtavad niisugused isikud „seeläbi Tuneesia rahvalt võimaluse saada kasu oma majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikust arengust ning õõnestavad demokraatia arengut riigis”.

2.

Teine väide, et nõukogu rikkus hageja kaitseõigusi ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, kuna:

piiravad meetmed ei näe ette menetlust selle kohta, kuidas hagejat teavitada tõenditest, millele vara külmutamise otsus tugines, või mis võimaldaks esitada nende tõendite kohta tõhusalt oma seisukohta;

vaidlustatud aktides antud põhjendused sisaldavad üldist, tõendamata ja ebamäärast väidet kohtuliku uurimise kohta;

nõukogu ei ole esitanud piisavat teavet, et võimaldada hagejal teha vastuseks tõhusalt teatavaks oma seisukohad, mis ei võimalda kohtul hinnata, kas nõukogu otsus ja hinnangud olid põhjendatud ning kas need tuginesid ümberlükkamatutele tõenditele.

3.

Kolmas väide, et nõukogu ei põhjendanud piisavalt hageja vaidlustatud aktidesse kandmist, rikkudes nii oma kohustust esitada selge seisukoht otsust õigustavate tegelike ja spetsiifiliste põhjuste kohta, sh individuaalsete ja konkreetsete põhjuste kohta, millest tulenevalt ta leidis, et hageja oli vastutav Tuneesia riigi vara seadusevastase omastamise eest.

4.

Neljas väide, et nõukogu rikkus põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hageja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, kuna:

vara külmutamise meetmed avaldavad tema põhiõigustele märkimisväärset ja pikaajalist mõju;

nende kohaldamine hageja suhtes ei ole põhjendatud; ja

nõukogu ei ole tõendanud, et vara täielik külmutamine on kõige vähem koormavam meede selle eesmärgi saavutamiseks ega seda, et hagejale tekitatud oluline kahju on õigustatud ja proportsionaalne.

5.

Viies väide, et nõukogu tegi ilmse hindamisvea, kui otsustas piiravaid meetmeid hageja suhtes kohaldada, kuna hageja osas ei ole ilmselt läbi viidud hinnangut, või kui selline hinnang läbi viidi, siis nõukogu eksis, kui järeldas, et piiravate meetmete kohaldamine hageja suhtes oli õigustatud.


(1)  Nõukogu 31. jaanuari 2011. aasta otsus 2011/72/ÜVJP, mis käsitleb teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravaid meetmeid seoses olukorraga Tuneesias (ELT L 28, lk 62).


Top