1

Käesoleva kohtuasja ese on nende kohtukulude kindlaksmääramine, mida Schwaaner Fischwaren GmbH (edaspidi „Schwaaner Fischwaren”) kandis kohtuasjas C‑582/11 P: Rügen Fish vs. Siseturu Ühtlustamise Amet.

2

Rügen Fisch AG (edaspidi „Rügen Fisch”) palus 22. novembril 2011 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel esitatud apellatsioonkaebusega tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 21. septembri 2011. aasta otsuse kohtuasjas T‑201/09: Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Schwaaner Fischwaren (SCOMBER MIX) (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Üldkohus esiteks jättis rahuldamata tema hagi nõudega tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) neljanda apellatsioonikoja 20. märtsi 2009. aasta otsus (asi R 230/2007‑4, edaspidi „vaidlusalune otsus”), millega rahuldati ühenduse kaubamärgi SCOMBER MIX osaliselt kehtetuks tunnistamise taotlus, ja teiseks mõistis temalt välja kohtukulud.

3

Euroopa Kohus jättis selle apellatsioonkaebuse 10. juuli 2012. aasta määrusega kohtuasjas C‑582/11 P: Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet rahuldamata, kuna see oli osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu. Lisaks mõistis Euroopa Kohus Rügen Fischilt välja ühtlustamisameti ja Schwaaner Fischwareni kantud kohtukulud.

4

Kuna Schwaaner Fischwaren ja Rügen Fisch ei jõudnud nimetatud apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kohtukulude suuruse osas kokkuleppele, esitas Schwaaner Fischwaren käesoleva taotluse.

5

Schwaaner Fischwaren palub Euroopa Kohtul määrata hüvitatavate kohtukulude suuruseks 18875,85 eurot. See summa moodustub järgnevast:

6

Sellega seoses on Schwaaner Fischwaren seisukohal, et need kulud olid vältimatud ega olnud ülemäärased eelkõige arvestades selle kohtuvaidluse märkimisväärset majanduslikku tähtsust tema tegevuse jaoks. Nimelt on kalatööstuse sektoris kirjeldavate sõnade vaba kasutatavus keskse tähtsusega selle äriühingu tootmis-, turustamis- ja reklaamitegevuse suhtes.

7

Schwaaner Fischwaren palub Euroopa Kohtul samuti talle välja mõista 300 eurot käesoleva kohtukulude kindlaksmääramise menetlusega seotud kuludena.

8

Rügen Fisch väidab esimese võimalusena, et Schwaaner Fischwaren peab kandma ise oma kohtukulud vastavalt kodukorra artikli 140 lõikele 3. Sellega seoses on ta seisukohal, et Schwaaner Fischwareni Üldkohtus menetlusse astumine ühtlustamisameti toetuseks ei olnud vältimatu, nii nagu ka tema astumine apellatsioonimenetlusse teise poolena, kuivõrd Schwaaner Fischwaren esitas ühtlustamisameti argumentidega väga suures osas sarnased argumendid.

9

Teise võimalusena leiab Rügen Fisch, et kohtukulud, mille kindlaksmääramist nõutakse, ei ole hüvitatavad. Nimelt märgib ta, et osa arvetest, mille Schwaaner Fischwaren on lisanud oma taotlusele, pärinevad eespool viidatud kohtumääruse Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet aluseks oleva apellatsioonkaebuse esitamise kuupäevast varasemast ajast. Seega nendel arvetel märgitud nõustamiskulud on tegelikult seotud ühtlustamisametis ja selle apellatsioonikojas toimunud kehtetuks tunnistamise menetlusega.

10

Rügen Fisch vaidleb samuti vastu sellele, et Schwaaner Fischwaren saaks nõuda kahe advokaadi nõutud esindamise kulude hüvitamist, arvestades, et tulenevalt kohtuasja keskmisest keerukusest oleks piisanud ühe advokaadi teenustest, et tagada Schwaaner Fischwareni esindamine.

11

Rügen Fisch väidab samuti, et käibemaksuna nõutavad summad ei saa olla käesoleva taotluse esemeks, kuivõrd Schwaaner Fischwaren kui ettevõtja, kes on käibemaksukohustuslane, saab Saksa maksuhaldurilt nõuda käibemaksu tagastamist või selle maha arvata.

12

Lisaks vaidleb Rügen Fisch vastu Schwaaner Fischwareni nõustajate arvestatud tundide hulgale ja tasumäärale. Nimelt on selle kohtuasja keskmist keerukust arvestades nõustamiskuludena nõutavad kulud ülemäärased.

13

Lõpetuseks ei ole Rügen Fischi hinnangul kehtetuks tunnistamise menetluse esemeks olnud tähis „SCOMBER MIX” Schwaaner Fischwareni jaoks majanduslikust seisukohast keskse tähtsusega.

14

Mis puutub käesoleva taotluse vastuvõetavusse, siis tuleb tõdeda, et vastupidi Rügen Fischi väidetule mõistis Euroopa Kohus temalt eespool viidatud kohtumääruse Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet raames välja nii ühtlustamisameti kui ka Schwaaner Fischwareni apellatsioonimenetluses kantud kulud, kohaldades Euroopa Kohtu kodukorra selle kohtumääruse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni artikli 69 lõiget 2.

15

Sellest tulenevalt on Rügen Fischi argumendid, millega väidetakse, et kohaldades Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõiget 3 peab Schwaaner Fischwaren kandma ise oma kohtukulud, vastuolus eespool viidatud kohtumääruse Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet enda sõnastusega.

16

Kodukorra artikli 144 punkti b kohaselt, mis on kodukorra artikli 184 lõike 1 kohaselt kohaldatav menetlustele, mille esemeks on apellatsioonkaebus, käsitatakse hüvitamisele kuuluvate kuludena „menetlusega seotud vältimatuid poolte kulusid, eelkõige sõidu- ja elamiskulusid ning esindaja-, nõustaja- või advokaaditasusid”.

17

Hüvitatavad kohtukulud on esiteks piiratud Euroopa Kohtu menetluses kantud kuludega ja teiseks sellega seotud vältimatute kuludega (6. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas C-104/89 DEP: Mulder jt vs. nõukogu ja komisjon, EKL 2004, lk I-1, punkt 43; 19. septembri 2012. aasta määrus kohtuasjas C‑197/07 P‑DEP: TDK Kabushiki Kaisha vs. Aktieselskabet af 21. november 2001, punkt 12, ja 10. oktoobri 2013. aasta määrus kohtuasjas C‑38/ P‑DEP: OCVV vs. Schräder, punkt 18).

18

Seoses käesoleva taotlusega tuleb märkida – nagu on sisuliselt väitnud ka Rügen Fisch – et oluline osa Schwaaner Fischwareni esitatud arvetest puudutab nõustamiskulusid enne vaidlustatud kohtuotsuse kuulutamise kuupäeva 21. septembril 2011, muu hulgas menetlusdokumentide esitamise ja9. märtsil 2011 Üldkohtu istungil Schwaaner Fischwareni esindamisega seotud kulud. Samuti on teatud advokaaditasude arved seotud nõustamisega kehtetuks tunnistamise menetluses ühtlustamisameti apellatsioonikojas.

19

Sellega seoses jäeti samas Rügen Fischi hagi vaidlustatud kohtuotsusega rahuldamata ja selles kohtuotsuses tegi Üldkohus otsuse selle hagiga seotud kohtukulude kohta. Lisaks jättis Euroopa Kohus eespool mainitud kohtumäärusega Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet rahuldamata Rügen Fischi selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse. Seega, kuna Üldkohtu otsus, mis muu hulgas puudutab ka kohtukulusid, ei ole tühistatud, peab Üldkohus hindama hüvitamisele kuuluvate kohtukulude suurust pärast Üldkohtus toimunud menetlust asjas, milles vaidlustatud kohtuotsus tehti ja milles Schwaaner Fischwarenil lubati osaleda menetlusse astujana (vt selle kohta 11. jaanuari 2008. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑105/04 P‑DEP ja C‑113/04 P‑DEP: CEF ja CEF Holdings vs. Nederlandse Federatieve Vereniging voor de Groothandel op Elektrotechnisch Gebied ja Technische Unie, punkt 22).

20

Sellest tuleneb – seoses selle hagiga seotud kohtukuludega, mille kindlaksmääramist Schwaaner Fischwaren taotleb –, et kui need võivad olla vajaduse korral Üldkohtu kodukorra artiklites 87–92 sätestatud tingimustel Üldkohtule esitatud iseseisva taotluse esemeks ja ilma selle kodukorra artiklis 85 sätestatut piiramata, ei saa sellised kohtukulud olla siiski käesoleva taotluse esemeks.

21

Sellest tulenevalt – mis puudutab üksikuid arveid, mille Schwaaner Fischwaren on esitanud ja mis on seotud pärast vaidlustatud kohtuotsuse kuulutamist osutatud nõustamisteenusega – on neid arveid kuus ja nende kogusumma on maksimaalselt 4052,77 eurot.

22

Euroopa Kohus arvestab hüvitatavate kohtukulude summat kindlaks määrates kõigi kohtuasja asjaoludega kuni kohtukulude kindlaksmääramise kohtumääruse tegemiseni, sealhulgas kohtukulude kindlaksmääramise menetlusega seotud vältimatute kuludega (20. mai 2010. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑12/03 P‑DEP ja C‑13/03 P‑DEP: Tetra Laval vs. komisjon, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 12. oktoobri 2012. aasta määrus kohtuasjas C‑254/09 P‑DEP: Zafra Marroquineros vs. Calvin Klein Trademark Trust, punkt 22).

23

Sellega seoses tuleb meenutada, et liidu kohus ei ole pädev määrama kindlaks tasusid, mida pooled peavad maksma oma advokaatidele, küll aga peab kohus määrama kindlaks summa, mille ulatuses saab kohtukulud sisse nõuda poolelt, kellelt need välja mõistetakse (eespool viidatud kohtumäärus Tetra Laval vs. komisjon, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika, ja kohtumäärus TDK Kabushiki Kaisha vs. Aktieselskabet af 21. november 2001, punkt 15).

24

Samuti nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et tasumäärasid või vajaminevat tööaega reguleerivate liidu õigusnormide puudumisel peab Euroopa Kohus vabalt hindama juhtumi asjaolusid, arvestades kohtuvaidluse eset ja olemust, selle olulisust liidu õiguse seisukohalt, selle keerukust, töömahtu, mida kohtumenetlus võis eeldada menetluses osalenud esindajatelt või nõustajatelt, ja majanduslikke huve, mis pooltel selles kohtuasjas olid (vt eelkõige 30. novembri 1994. aasta määrus kohtuasjas C-294/90 DEP: British Aerospace vs. komisjon, EKL 1994, lk I-5423, punkt 13; 16. mai 2013. aasta määrus kohtuasjas C‑498/07 P‑DEP: Deoleo vs. Aceites del Sur-Coosur, punkt 20, ja 10. juuli 2012. aasta määrus kohtuasjas C‑191/11 P‑DEP: Norma Lebensmittelfilialbetrieb vs. Yorma’s, punkt 17).

25

Lisaks tuleb hüvitamisele kuuluvate kohtukulude kindlaksmääramisel arvesse võtta töötundide koguarvu, mis vastab osutatud teenusele ja mida saab pidada objektiivselt vältimatuks vastavas kohtumenetluses, olenemata advokaatide arvust, kelle vahel see töö jaotati (eespool viidatud kohtumäärus Tetra Laval vs. komisjon, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika, ja kohtumäärus Deoleo vs. Aceites del Sur-Coosur, punkt 28).

26

Schwaaner Fischwareni hüvitamisele kuuluvaid kohtukulusid, mis on seotud eespool viidatud kohtumääruse Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet aluseks oleva apellatsioonimenetlusega, tuleb hinnata nendest tingimustest lähtuvalt.

27

Mis puutub kõnealustesse majanduslikesse huvidesse, siis seoses kaubamärkide ärilise olulisusega on kindel, et Schwaaner Fischwarenil oli apellatsiooniastmes kindel huvi selle vaidlustatud kohtuotsuse kinnitamise suhtes, millega Üldkohus jättis rahuldamata Rügen Fischi hagi vaidlusaluse otsuse vastu. Nimelt rahuldas ühtlustamisameti apellatsioonikoda selle otsusega Schwaaner Fischwareni esitatud ühenduse kaubamärgi SCOMBER MIX osalise kehtetuks tunnistamise taotluse antud juhul kaupade suhtes, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassi 29 ehk „konservitud kala; kalakonservid; kalast toiduained, muu hulgas valmistatud kasutades vürtse, vürtside ekstrakte, salateid ja köögivilju; kala baasil valmistatud täis- ja poolfabrikaattoidud”.

28

Seoses vaidluse esemega tuleb märkida, et see puudutab apellatsioonimenetlust, mis oma olemuselt on piiratud õigusküsimustega ja selle eesmärk ei ole faktiliste asjaolude tuvastamine. Lisaks toimusid juba enne apellatsioonkaebust Schwaaner Fischwareni esitatud kaubamärgi SCOMBER MIX kehtetuks tunnistamise taotlusega algatatud vaidluses järjestikused uurimised ühtlustamisameti tühistamisosakonnas, selle ameti apellatsioonikojas ning samuti Üldkohtus.

29

Seoses hinnatava vaidluse olulisusega liidu õiguse seisukohast tuleb tõdeda, et apellatsioonkaebus sisaldas ühte väidet ega toonud välja ühtki uut õigusküsimust ega erilise keerukusega seotud küsimust. Lisaks jättis Euroopa Kohus selle apellatsioonkaebuse kodukorra kehtiva redaktsiooni artikli 119 alusel tehtud määrusega rahuldamata, kuna see oli osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu.

30

Seoses tehtud töö mahuga ilmneb eelnevaid järeldusi arvestades, et Schwaaner Fischwareni poolt eespool viidatud kohtumääruse Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet aluseks oleva apellatsioonimenetluse raames apellatsioonkaebusele vastuse esitamine ei nõudnud väga põhjalikku analüüsi.

31

Lõpuks tuleb seoses käibemaksuna tagasi nõutavate summadega märkida, et Schwaaner Fischwarenil on käibemaksukohustuslasena õigus saada maksuhaldurilt tagasi tema poolt ostetud kaupadelt ja teenustelt makstud käibemaks. Seega ei ole käibemaks selle ettevõtja jaoks kulu ja järelikult ei saa ta käesoleval juhul nõuda kohtukuludelt tasutud käibemaksu tagastamist (vt selle kohta eespool viidatud kohtumäärus Norma Lebensmittelfilialbetrieb vs. Yorma’s, punkt 24).

32

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb 3000 euro suurust summat pidada mõistlikuks ja objektiivselt vältimatuks, et tagada Schwaaner Fischwareni huvide kaitse kohtumääruse Rügen Fisch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet aluseks olevas apellatsioonimenetluses.

33

Mis puutub Schwaaner Fischwareni nõutud 300 eurot kui käesoleva kohtukulude kindlaksmääramise menetlusega seotud kulu, siis ka see näib olevat mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Määrata kindlaks, et kohtukulud, mille Rügen Fisch AG peab Schwaaner Fischwaren GmbH-le Euroopa Kohtu 10. juuli 2012. aasta määruse kohtuasjas C‑582/11 P: Rügen Fisch vs . Siseturu Ühtlustamise Amet aluseks olnud apellatsioonimenetluses kantud kuludena hüvitama, on 3300 eurot.