20. mail 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik

(Kohtuasi C-244/11)

2011/C 219/13

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Zavvos ja E. Montaguti)

Kostja: Kreeka Vabariik

Hageja nõuded

Väited ja peamised argumendid

Komisjon väidab, et kuna riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtetes 20 %-list või suuremat hääleõigust andva osaluse omandamine on seatud sõltuvusse Diypourgiki Epitropi Apokratikopoiiseoni (ministeeriumidevaheline erastamiskomisjon) eelnevast loast, nagu näeb ette seaduse 3631/2008 artikli 11 lõige 1 koostoimes artikli 11 lõikega 2, on sellega piiratud kapitali vaba liikumist (ELTL artikkel 63) ja asutamisvabadust (ELTL artikkel 49). Kuigi need meetmed ei ole diskrimineerivad, nagu väidab Kreeka valitsus, võivad need pärssida ettevõtjate kapitali investeerimist riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtetesse ja seega ka asutamisõiguse kasutamist Kreekas.

Lisaks leiab komisjon, et seaduse 3631/2008 artikli 11 lõige 3, mis näeb ette majandus- ja rahandusministri poolt ettevõtjat puudutavates teatavates määrava tähtsusega küsimustes järelkontrolli teostamise mehhanismi, piirab kapitali vaba liikumist (ELTL artikkel 63) ja asutamisvabadust (ELTL artikkel 49), kuna annab riigile võimaluse tühistada ettevõtja olulisi otsuseid halduskaalutlustest tulenevatel põhjustel, mis ei olnud eelnevalt teada. Selle tagajärjel on piiratud aktsionäride õigus rakendada oma otsuseid ja takistatud nende tegelik osalemine riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtete juhtimises ja kontrollimises ning järelikult ka asutamisõiguse kasutamine Kreekas.

Kreeka valitsus väidab, et vaidlustatud seadus kehtestab piirangud ainult riiklikule kontrollile allutatud kuue riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtte erastamiseks. Komisjon seevastu leiab, et seaduse kohaldamisala jääb põhimõtteliselt ebaselgeks, kuna seaduses ei ole täpsustatud asjaomaseid ettevõtteid ega majandusharusid, mille suhtes uut regulatsiooni kohaldatakse, ja selle tagajärjel jääb seaduse kohaldamisala ebamääraseks mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus, ning seega ei ole tagatud nõutav õiguskindlus.

Kreeka valitsus väidab, et seaduse ainus eesmärk on kaitsta avalikke huve ja tagada jätkuv ja tõrgeteta avalike teenuste osutamine ja võrkude töö. Komisjon kinnitab siiski, et seaduse täiendav eesmärk on kindlustada riigile võimalus valida strateegiline investor riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtete jaoks, parandada nende konkurentsivõimet ja tagada rahvamajanduse seisukohast strateegilise tähtsusega ettevõtete erastamine läbipaistvatel tingimustel. Komisjon täheldab, et kuigi asjassepuutuvad sätted võivad olla avalikest huvidest tulenevalt põhjendatud, on nendega ette nähtud loa saamise kriteeriumid, mis ei ole sobivad seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks, vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt eelneva loa olemasolu eeldav regulatsioon „peab põhinema objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, millest asjaomaseid ettevõtjaid on juba varem teavitatud, ja igaühel, keda selline piirav meede hõlmab, peavad olema vastavad õiguskaitsevahendid” (1). Asjassepuutuvate sätetega ette nähtud erastamiskriteeriumid (eelneva loa andmine, aga ka järelkontroll, millega kaasneb võimalus tühistada ettevõtja otsuseid) ei ole selged, objektiivsed ega seadusega täpselt määratletud, ka ei ole neil mingit seost seadusega taotletavate eesmärkidega, kuid samas annavad need ametiasutusele ulatusliku kaalutlusõiguse, mille tulemusena seatakse riikliku strateegilise tähtsusega ettevõtete erastamisele tagantjärele täiendavaid piiranguid, mis võimaldavad valikuliselt piirata erastatud ettevõtete ja majandusharude kättesaadavust investoritele ega võimalda kohtul kontrollida, kuidas haldusasutused on neile seadusega antud õigusi teostanud.

Komisjon leiab, et Kreeka Vabariik ei ole esitanud piisavaid selgitusi ega argumente, et põhjendada eespool nimetatud piirangute kehtestamist, ning seega on seaduse 3631/2008 artikli 11 lõige 1 koostoimes artikli 11 lõikega 2 ja artikli 11 lõige 3, mis kehtestavad vastavalt eelneva loa olemasolu eeldava korra ja järelkontrolli korra, vastuolus ELTL artiklitega 63 ja 49.

(1)  Vt otsused kohtuasjas C-205/99: Analir jt, punkt 38; kohtuasjas C-380/05: Centro Europa 7 Sri, punkt 116; kohtuasjas C-367/98: komisjon vs. Portugal, punkt 50; kohtuasjas C-483/99: komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 46; kohtuasjas C-463/00: komisjon vs. Hispaania, punkt 69.