1

Hagiavalduses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei taganud, et PM10 sisaldus välisõhus ei ületaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, lk 1) artiklis 13 määratud piirtasemeid, siis on Portugali Vabariik rikkunud direktiivi artiklist 13 tulenevaid kohustusi seoses Braga, Porto Litorali, Área Metropolitana de Lisboa Norte ja Área Metropolitana de Lisboa Suli piirkondade ja linnastutega.

2

Vastavalt nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivi 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta (EÜT L 296, lk 55; ELT eriväljaanne 15/03, lk 95) artiklile 11 peavad liikmesriigid esitama igal aastal aruande PM10 sisalduse piirtasemetest kinnipidamise kohta.

3

Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus (EÜT L 163, lk 41; ELT eriväljaanne 15/04, lk 164) artikli 5 lõike 1 kohaselt:

„Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et artikli 7 kohaselt hinnatud PM10 sisaldus välisõhus ei ületaks III lisa I jaos ettenähtud piirtasemeid alates selles lisas märgitud tähtaegadest.

[...]”

4

Selle direktiivi artikli 5 lõige 4 näeb ette, et kui piirtase ületatakse sellepärast, et looduslike protsesside tagajärjel kujuneb välisõhus PM10 tase, mis märgatavalt ületab tavalise loodusliku fooni, teatab asjaomane liikmesriik sellest komisjonile ning esitab vajalikud tõendid.

5

Direktiivi III lisa määrab kahte liiki tahkete osakeste (PM10) piirtasemed, eristades kahte etappi, mis on mõlemad jaotatud kaheks keskmistamisajaks. Mis puudutab esimese etapi keskmistamisaegasid, mis kehtisid 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2009, siis esiteks ei tohtinud 24 tunnist taset 50 μg/m3 ületada rohkem kui 35 korral kalendriaasta jooksul ja teiseks ei tohtinud aastane tase ületada 40 μg/m3. Mis puudutab 1. jaanuarist 2010 alanud teise etapi keskmistamisaegasid, siis esiteks ei tohi 24 tunniks määratud taset 50 μg/m3 ületada rohkem kui 7 korral kalendriaasta jooksul ja teiseks on aastane tase 20 μg/m3.

6

Saasteainete sisalduse hindamiseks direktiivi artikli 7 järgi tuleb eristada „piirkonda” ja „aglomeraati” [Mõiste „aglomeraat” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „linnastu”.].

7

Direktiivi 1999/30 artikli 2 punkti 8 kohaselt tähistab piirkond „osa, mille liikmesriik piiritleb oma territooriumil”.

8

Direktiivi artikli 2 punktis 9 toodud määratluse kohaselt on linnastu „piirkond, kus asustustihedus on suurem kui 250000 inimest km2 kohta, või piirkond, kus asustustihedus küll seda arvu ei ületa, kuid kus asjaomase liikmesriigi seisukohalt on välisõhu kvaliteedi hindamise ja reguleerimise vajadus põhjendatud”.

9

11. juunil 2008 jõustunud direktiiv 2008/50 kodifitseerib viis välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta käivat seadusandlikku akti, eelkõige direktiivid 96/62 ja 1999/30.

10

Need direktiivid tunnistati kehtetuks direktiivi 2008/50 artikliga 31 alates 11. juunist 2010, ilma et see piiraks liikmesriikide lasuvaid kohustusi, mis on seotud nimetatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

11

Direktiivi 2008/50 artikli 13 „Inimeste tervise kaitseks ette nähtud piirtasemed ja häiretasemed” lõikes 1 on ette nähtud:

„Liikmesriigid tagavad, et kõigis nende piirkondades ja linnastutes ei ületaks vääveldioksiidi, PM10, plii ja süsinikmonooksiidi tasemed välisõhus XI lisas määratud piirtasemeid.

[...]

Nende nõuete järgimist hinnatakse kooskõlas III lisaga.

XI lisas sätestatud lubatud ületamismäära kohaldatakse vastavalt artikli 22 lõikele 3 ja artikli 23 lõikele 1.”

12

Tuleb nentida, et direktiivi 2008/50 XI lisa ei muutnud direktiivi 1999/30 III lisas määratud PM10 piirtasemeid.

13

Vastupidi, direktiiv 2008/50 sätestab artiklis 22 erinormid piirtasemetele vastavuse saavutamise tähtaja pikendamise ja piirtasemete kohaldamise kohustusest lubatavate erandite tegemise tingimuste kohta.

14

Direktiivi artikli 22 lõigete 2 ja 4 kohaselt:

„2.   Kui teatud piirkonnas või linnastus osutub XI lisas sätestatud PM10-osakeste piirtaseme saavutamine siiski raskeks kohaspetsiifiliste levimisomaduste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või piiriülese saasteleviku tõttu, vabastatakse liikmesriik nende piirtasemete rakendamise kohustusest kuni 11. juunini 2011, kui lõikes 1 sätestatud kohustused on täidetud ja kui nimetatud liikmesriik näitab, et ülalnimetatud tähtpäevadest kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed.

[...]

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma seisukoha selles, kus on võimalik kohaldada lõiget 1 või 2, ning edastavad lõikes 1 viidatud õhukvaliteedi kava koos kogu olulise teabega, mida komisjonil on vaja, et hinnata, kas kõik asjakohased tingimused on täidetud. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse liikmesriikide võetud meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile liikmesriikides nüüd ja tulevikus ning kehtivate ja komisjoni ettepanekul kavandatavate ühenduse meetmete hinnangulist mõju välisõhu kvaliteedile.

Kui komisjon ei ole esitanud vastuväiteid üheksa kuu jooksul alates kõnealuse teabe saamisest, loetakse asjakohased tingimused lõike 1 või 2 rakendamiseks täidetuks.

Kui esitatakse vastuväiteid, võib komisjon liikmesriikidelt nõuda õhukvaliteedi kavade kohandamist või uute õhukvaliteedi kavade esitamist.”

15

Analüüsides aruandeid, mille Portugali Vabariik oli direktiivide 96/62 ja 1999/30 alusel esitanud PM10 sisalduse piirtasemetest kinnipidamise kohta aastate 2005, 2006 ja 2007 osas, sedastas komisjon, et sel perioodil on neid tasemeid ületatud kaheksas piirkonnas ja linnastus, milledeks on Braga, Vale do Ave, Vale de Sousa, Porto Litoral, Zona de Influência de Estarreja, Área Metropolitana de Lisboa Norte, Área Metropolitana de Lisboa Sul ja Setúbal.

16

Leides, et järelikult ei ole Portugali Vabariik täitnud direktiivi 1999/30 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud kohustusi, saatis komisjon liikmesriigile 2. veebruaril 2009 märgukirja, kus ta väitis lisaks, et piirtasemete tuvastatud rikkumised näitavad, et neid kohustusi ei ole täidetud pikaajaliselt.

17

Nimetades märgukirja lisas piirkonnad, kus oli registreeritud PM10 piirtasemete nimetatud rikkumised, palus komisjon Portugali ametiasutustel esitada enda seisukohad kahe kuu jooksul.

18

Portugali Vabariik rõhutas 6. aprilli 2009. aasta vastuses, et ta oli esitanud 5. märtsil 2009 taotluse direktiivi 2008/50 artikli 22 alusel direktiivi XI lisas toodud piirtasemetele vastavuse saavutamise tähtaja pikendamiseks, leides, et sellise pikendamise tingimused on täidetud linnastute Vale do Ave, de Vale de Sousa, Porto Litoral, Área Metropolitana de Lisboa Norte, Área Metropolitana de Lisboa Sul ja Setúbal puhul.

19

Setúbali linnastu puhul on Portugali ametivõimud – tuletades meelde ka seda, et nad olid selgitanud juba enne märgukirjas, et piirtasemed olid ületatud selliste looduslike protsesside tõttu, mis on nimetatud direktiivi 1999/30 artikli 5 lõikes 4 – esitanud nende looduslike protsesside mõju tähtsuse kindlaksmääramisel kasutatava meetodi kirjelduse.

20

Mis puudutab Braga ja Zona de Influência de Estarreja piirkondi, siis teavitas Portugali Vabariik komisjoni õhukvaliteedi parandamise programmide väljatöötamisest, esitades taotluse pikendada piirtasemetele vastavuse saavutamise tähtaega.

21

Komisjon jättis 26. novembri 2009. aasta otsusega, kus ta esitas vastuväited Portugali Vabariigi 5. märtsi 2009. aasta taotlusele direktiivi 2008/50 artikli 22 alusel erandi tegemiseks, nimetatud taotluse rahuldamata.

22

Võttes arvesse 26. novembri 2009. aasta otsuses sõnastatud vastuväiteid ning eespool viidatud aastaaruandeid, saatis komisjon 22. märtsil 2010 Portugali Vabariigile põhistatud arvamuse.

23

Portugali Vabariik tõi oma 9. juuni 2010. aasta vastuses esile rea väljatöötamisel olevaid meetmeid ja rõhutas enda tahet jätkata jõupingutusi PM10 sisalduse piirtasemetest täielikuks kinnipidamiseks, mööndes, et need tasemed on Aveiro/Ílhavo, Zona de Influência de Estarreja, Porto Litorali, Braga ja Área Metropolitana de Lisboa Norte piirkondades ja linnastutes ületatud.

24

Kuna komisjoni see vastus ei rahuldanud, otsustas ta esitada käesoleva hagi.

25

Komisjon väidab, tuginedes 26. novembri 2009. aasta otsuses sõnastatud vastuväidetele ja Portugali Vabariigi poolt aastate 2005, 2006 ja 2007 osas esitatud aruannetele PM10 sisalduse piirtasemetest kinnipidamise kohta, et need piirtasemed olid ületatud Braga, Porto Litorali, Área Metropolitana de Lisboa Norte ja Área Metropolitana de Lisboa Suli piirkondades ja linnastutes.

26

Komisjoni sõnul näitavad need aruanded, et vaidlusaluseid piirtasemeid ületatakse jätkuvalt mitmes piirkonnas ja linnastus ning samuti näitavad need aruanded teatavail juhtudel pikaajalist nimetatud piirtasemete ületamise tendentsi. Seda seisukohta kinnitavat 2009. aasta aruanne, mille Portugali Vabariik esitas 30. septembril 2010 ja mis puudutas järgmisi piirkondi ja linnastuid: Braga, Porto Litoral, Aveiro/Ílhavo, Área Metropolitana de Lisboa Norte ja Área Metropolitana de Lisboa Sul. Viimasena nimetatud linnastus esinesid ületamised teatud proovivõtukohtades isegi siis, kui võtta arvesse looduslikke protsesse. Lisaks märkis komisjon, et Aveiro/Ílhavo piirkonda ei ole mainitud enne märgukirja ja põhistatud arvamust esitatud aruannetes.

27

Portugali Vabariik vaidleb esiteks vastu sellele, et PM10 sisalduse piirtasemete ületamine näitab Portugali pikaajalist tendentsi.

28

Ka väidab liikmesriik, et komisjon ei ole täpsustanud enda põhistatud arvamuses, millised on need piirkonnad ja linnastud, mille kohta on etteheide tehtud.

29

Lõpuks, olles viidanud Portugali ametiasutuste võetud mitmele meetmele, mis kinnitavad positiivset arengut PM10 sisalduse piirtasemete ületamise vähendamisel, möönab Portugali Vabariik 2009. aasta aruandest tulenevatele andmetele tuginedes, et käesoleva menetluse esemeks olevates piirkondades ja linnastutes ületatakse jätkuvalt PM10 sisalduse 24tunnine piirtase, kuid sama ei kehti aastase piirtaseme kohta, mida ei ole üheski nimetatud piirkonnas või linnastus pärast 2008. aastat enam ületatud.

30

Seega palub liikmesriik jätta käesolev hagi vastavalt esitatud vastuväidetele rahuldamata.

31

Repliigis rõhutab komisjon, et vastavalt direktiividega 96/62 ja 2008/50 loodud süsteemile on välisõhu kvaliteedi halduslik juhtimine liikmesriikide ülesanne, seda esiteks nende pädevuse kaudu piiritleda piirkonnad ja linnastud, koostada nende piirkondade ja linnastute nimekirjad, kus vaidlusaluse saaste tase ületab sellise saasteaine suhtes kehtestatud piirtasemed või on sellest allpool, määrata kindlaks piirkonnad, kus tuleb võtta teatavad meetmed ja otsustada, milliseid meetmeid tuleb võtta, ning teiseks kohustuse kaudu edastada õigeaegselt aruande vormis teave nende piirtasemete võimalike ületamiste kohta.

32

Järelikult saab komisjon kontrollida vaidlusaluste saasteainete suhtes kehtestatud piirtasemetest kinnipidamist üksnes liikmesriikide enda poolt edastatud tasemete alusel, mis edastatakse pealegi üheksa kuu jooksul pärast vastava aasta lõppu. Seega sai komisjon tuvastada üksnes selle PM10 sisalduse piirtasemete ületamise, mis leidis aset Portugali Vabariigi esitatud aruannetega hõlmatud perioodil.

33

Asjaolu, et neid piirtasemeid on teatavais piirkondades mitme aasta jooksul jätkuvalt ületatud, näitab komisjoni sõnul seda, et tegemist on süstemaatilise probleemiga, millest asjaomane liikmesriik pidi olema täielikult teadlik, kui arvestada asjaolu, et ta ise kogus andmeid ning jõudis järeldusele, et neid piirtasemeid on ületatud.

34

Komisjon leiab seega, et direktiivide süsteem välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta võimaldab tal võimaliku rikkumise olemasolu kindlaks teha üksnes talle esitatud vastuvõetavate tõendite alusel, see tähendab liikmesriikide edastatud andmete alusel, ning asjaomasel liikmesriigil tuleb komisjoni seisukohale vastu vaielda kõige uuemate andmete põhjal, mis tõendavad, et praegu peetakse vaidlusaluste saasteainete suhtes kehtestatud piirtasemetest kinni. Kui puudutatud liikmesriik sel viisil ei reageeri, siis peab komisjon nentima, et rikkumine on jätkuv ja võib pöörduda selle tuvastamiseks Euroopa Kohtu poole.

35

Käesolevas asjas väidab komisjon, et kohtueelse menetluse käigus palus ta kogu aeg Portugali Vabariigil järgida direktiivis 2008/50 kehtestatud piirtasemeid. Käesolevas liikmesriigi kohustuste rikkumise hagis esitatud nõuded ei puuduta seega möödunud aastaid, vaid praegust rikkumist, mille kestvusele saab Portugali Vabariik vastu vaielda ainult tõendades põhistatud arvamuses määratud tähtajaks, et järgib direktiivi. Järelikult peab liikmesriik tõendama, et rikkumine on lõppenud, esitades selle tõendamiseks uued andmed. Kuivõrd Portugali Vabariik neid andmeid ei esita, tuleb sedastada rikkumise olemasolu.

36

Lisaks rõhutab komisjon, et tal puudub igasugune põhjendatud huvi pöörduda käesolevas asjas Euroopa Kohtu poole, et viimane teeks otsuse minevikus esinenud asjaolude suhtes, kuivõrd ta ei saa mitte mingisugust kasu sellest, et kohtuotsuses tuvastatakse minevikus esinenud olukord. Kui Euroopa Kohus tuvastab, et Portugali Vabariik ei järginud aastatel 2005–2007 kehtinud direktiivi, mis kaotas hiljem kehtivuse, siis sellisel kohtuotsusel ei oleks põhimõtteliselt mingisugust kasulikku mõju.

37

Portugali Vabariigi argumendi osas, mille kohaselt ei ole komisjon põhistatud arvamuses täpsustanud, milliseid piirkondi ja linnastuid ta silmas ei pea, väidab komisjon, et kuivõrd asjaomane liikmesriik on PM10 sisalduse piirtasemete ületamist käsitleva teabe ainus allikas, teab Portugali Vabariik neid kohti, kus piirtasemeid on ületatud. Kuivõrd vaidlusaluste piirkondade suhtes oli esitatud erandi kohaldamise taotlus, mis oli aluseks komisjoni 26. novembri 2009. aasta otsusele, siis oli kõnesolev liikmesriik piisavalt teadlik vaidluse esemest, kui võtta arvesse, et ta ei ole vaielnud vastu asjaoludele ning ta ise tõi enda varasemates deklaratsioonides välja piirkonnad, kus nimetatud piirtasemeid ületati. Lisaks väidab komisjon, et ta täpsustas vaidlusaluseid piirkondi märgukirjas ning selles osas ei sisaldanud põhistatud arvamus muudatusi.

38

Kui arvestada ka seda, et kostja vastuses möönab Portugali Vabariik, et uusimate kättesaadavate andmete põhjal ei taga ta neljas piirkonnas ja linnastus endiselt seda, et PM10 24tunnist piirtaset ei ületata, ent tal on vahepeal õnnestunud tagada, et PM10 aastast piirtaset ei ületataks, siis kohtuvaidluse lõppemise hetkeks on käesoleva hagi ainsaks esemeks nõue tuvastada, et kuna liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid, siis rikub ta neljas piirkonnas ja linnastus PM10 24tunnisele piirtasemele seatud nõudeid.

39

Portugali Vabariik väidab oma vasturepliigis, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu hinnata põhistatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel liikmesriigis valitsenud olukorrast lähtuvalt (vt eelkõige 20. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C-143/02: komisjon vs. Itaalia, EKL 2003, lk I-2877, punkt 11, ja 12. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-446/01: komisjon vs. Hispaania, EKL 2003, lk I-6053, punkt 15).

40

Niisiis, selle tähtaja lõpus ehk 7. juunil 2010, puudutasid olemasolevad andmed 2009. aastal võetud meetmeid ja Portugali Vabariigi vastuses nimetatud piirkondi ja linnastuid. Euroopa Kohtu otsus peab lähtuma sellest kuupäevast ning komisjoni märkused selle kohta, millist ajahetke peab kohtuotsus aluseks võtma, ei ole eespool mainitud kohtupraktika järgi asjakohased.

41

Hagis palub komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Portugali Vabariik ei taganud, et PM10 sisaldus välisõhus ei ületa direktiivi 2008/50 artiklis 13 määratud piirtasemeid, siis on Portugali Vabariik rikkunud sellest sättest tulenevaid kohustusi.

42

Ehkki Portugali Vabariik ei ole tõstatanud käesoleva hagi läbivaatamist takistava asjaoluna selle vastuvõetamatust, tuleb siiski kõigepealt märkida, et Euroopa Kohus võib omal algatusel kontrollida, kas ELTL artiklis 258 sätestatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi esitamise tingimused on täidetud (vt eelkõige 31. märtsi 1992. aasta otsus kohtuasjas C-362/90: komisjon vs. Itaalia, EKL 1992, lk I-2353, punkt 8; 26. jaanuari 2012. aasta otsus kohtuasjas C-185/11: komisjon vs. Sloveenia, punkt 28, ja 8. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C-524/10: komisjon vs. Portugal, punkt 64).

43

Sellest vaatenurgast tuleb uurida, kas põhistatud arvamuses ja hagis on etteheited esitatud terviklikult ja täpselt, et võimaldada Euroopa Kohtul täpselt aru saada liidu õiguse väidetava rikkumise ulatusest, mis on vajalik tingimus selleks, et Euroopa Kohus saaks kontrollida väidetava rikkumise olemasolu (vt selle kohta 1. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-199/04: komisjon vs. Ühendkuningriik, EKL 2007, lk I-1221, punktid 20 ja 21, ja 24. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas C-365/10: komisjon vs. Sloveenia, punkt 19).

44

Nimelt tuleneb Euroopa Kohtu kodukorra artikli 38 lõike 1 punktist c ja selle sättega seonduvast kohtupraktikast, et hagiavalduses tuleb märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest, ning et see peab olema piisavalt selge ja täpne, võimaldamaks kostjal enda kaitseks valmistuda ning Euroopa Kohtul oma kontrolli teostada. Sellest tuleneb, et põhilised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagiavaldus toetub, peavad ilmnema ühtselt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast ning nõuded peavad olema esitatud üheselt mõistetavalt, et vältida seda, et Euroopa Kohus otsustab ultra petita või jätab mõne väite kohta seisukoha võtmata (vt eelkõige 15. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-211/08: komisjon vs. Hispaania, EKL 2010, lk I-5267, punkt 32; eespool viidatud 26. jaanuari 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Sloveenia, punkt 29, ja 19. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-141/10: komisjon vs. Madalmaad, punkt 15).

45

Käesolevas asjas nähtub hagiavalduse nõuetest, et komisjoni hagi puudutab üksnes järgmisi piirkondi ja linnastuid: Braga, Porto Litoral, Área Metropolitana de Lisboa Norte ja Área Metropolitana de Lisboa Sul. Mis puudutab lisaks küsimust selle kohta, milliseid PM10 sisalduse piirtasemeid on ületatud, siis komisjon on repliigis piiritlenud enda hagi eseme üksnes PM10 24tunnise piirtasemega.

46

Seevastu ei täpsusta komisjon ei hagiavalduse nõuetes ega põhjendustes aastaid, mille osas rikkumise olemasolu ette heidetakse. Siiski, tuginedes üksnes direktiivile 2008/50, piirdub ta vaid väitega, et tegemist on praeguse rikkumisega ja et Euroopa Kohtu otsus peab käsitlema üksnes olevikku, mitte minevikku, ilma seejuures täpsustamata, millist perioodi ta silmas peab.

47

Neil asjaoludel tuleb nentida, et kuivõrd hagiavalduses puudub viide ühele olulisele tegurile, milleks on see ajavahemik, mil Portugali Vabariik komisjoni väidete kohaselt liidu õigust rikkus, ei vasta hagiavalduse sisu ühtsuse, selguse ja täpsuse nõuetele.

48

Lisaks, kuivõrd komisjon ei nimeta etteheidetava rikkumise täpset ajavahemikku ega esita ka asjakohaseid tõendeid, rõhutades lakooniliselt, et tal puudub igasugune põhjendatud huvi pöörduda käesolevas asjas Euroopa Kohtu poole, et viimane teeks otsuse minevikus esinenud asjaolude suhtes, kuivõrd ta ei saa mitte mingisugust kasu sellest, et kohtuotsuses tuvastatakse minevikus esinenud olukord, siis ei riku komisjon mitte ainult ilmselgelt kohustusi, mis tulenevad nii Euroopa Kohtule kui ka komisjonile endale käesoleva kohtuotsuse punktides 43 ja 44 viidatud kohtupraktikast, vaid ka ei võimalda Euroopa Kohtul kontrollida käesolevat liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi.

49

Tuleb siiski märkida, et nagu nähtub toimikust, on aastate 2005, 2006 ja 2007 osas Portugali Vabariigi poolt komisjonile esitatud aruannete kontroll näidanud, et PM10 24tunnine piirtase oli ületatud mitmes piirkonnas ja linnastus. Nende aruannete põhjal saatis komisjon Portugali Vabariigile märgukirja, milles ta leidis, et see liikmesriik ei täida direktiivi 1999/30 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud kohustusi. Komisjon nentis kohtuistungil lõpuks, et esiteks tuginevad tema hagi põhjenduseks toodud tõendid aastate 2005, 2006 ja 2007 osas esitatud aruannetest tulenevatel andmetel ja teiseks, arvestades seda, et tegemist ei olnud kohustuste üldise ja jätkuva rikkumisega, ei ole tegemist süstemaatilise probleemiga.

50

Nimetatud otsustavatest asjaoludest võib järeldada, et direktiivi 1999/30 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud kohustuste rikkumine puudutab igal juhul välisõhus PM10 sisalduse 24tunnise piirtaseme ületamist ja hõlmab ajavahemikku 2005–2007 järgmistes piirkondades ja linnastutes: Braga, Porto Litoral, Área Metropolitana de Lisboa Norte ja Área Metropolitana de Lisboa Sul.

51

Seega tuleb sedastada, et käesolevat liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi saab niiviisi määratletud piirides pidada vastuvõetavaks.

52

Käesoleva hagi põhjendatuse osas piisab, kui meenutada, et Portugali Vabariik möönab enda märkustes, et välisõhus on PM10 sisalduse 24tunnist piirtaset ületatud käesoleva kohtuotsuse punktis 50 toodud piirides.

53

Järelikult tuleb hagi neis piirides rahuldada.

54

Pärast sellist täpsustust tuleb sedastada, et hagi ei vasta 2007. aastale järgneva perioodi osas käesoleva kohtuotsuse punktides 47 ja 48 toodud põhjendustel selguse ja täpsuse nõuetele ning tuleb seetõttu jätta nimetatud osas vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

55

Seega ei ole vastupidi sellele, mida komisjon näib väitvat oma hagis esitatud nõuetes, vaja arvestada direktiivi 2008/50. See direktiiv ei ole kohaldatav kõnealusele liikmesriigile süüks pandavate asjaolude suhtes, mis leidsid aset hiljem kui 11. juunil 2008 ehk selle direktiivi avaldamise ja jõustumise kuupäeval.

56

Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb sedastada, et kuna Portugali Vabariik ei taganud, et PM10 sisalduse 24tunnine piirtase välisõhus ei ületaks aastatel 2005–2007 direktiivi 1999/30 artikli 5 lõikes 1 määratud piirtasemeid Braga, Porto Litorali, Área Metropolitana de Lisboa Norte ja Área Metropolitana de Lisboa Suli piirkondades ja linnastutes, siis on Portugali Vabariik rikkunud sellest sättest tulenevaid kohustusi.

57

Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 138 lõike 3 esimese lause kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks.

58

Käesolevas kohtuasjas tuleb arvesse võtta asjaolu, et komisjoni nõue, mis tugineb direktiivi 2008/50 artikli 13 rikkumisel, tunnistati 2007. aastale järgneva perioodi osas vastuvõetamatuks.

59

Seega tuleb jätta komisjoni ja Portugali Vabariigi kohtukulud nende endi kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: