1.

Kas ettevõtja võib tööandja sissemakseid kutsealasesse pensioniskeemi diferentseerida vastavalt töötajate vanusele või kujutab see endast lubamatut vanuselist diskrimineerimist? Seda küsimust puudutab Vestre Landsret’i eelotsusetaotlus, mis annab Euroopa Kohtule võimaluse veelgi täpsustada oma praktikat seoses vanuselise diskrimineerimisega. ( 2 )

2.

Täpsemalt soovib Vestre Landsret teada, kas kutsealane pensioniskeem, mis näeb ette sissemakse suuruse vanuselise diferentseerimise, kuulub võrdse kohtlemise direktiivi ( 3 ) 2000/78/EÜ artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse. Euroopa Kohtul palutakse esimest korda seda sätet tõlgendada. ( 4 )

3.

Käesoleva asja liidu õiguse kohase raamistiku määrab kindlaks direktiiv 2000/78/EÜ. Tulenevalt artiklist 1 on selle direktiivi eesmärk:

„kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.”

4.

Direktiivi 2000/78 artikkel 2 „Diskrimineerimise mõiste” sätestab:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

[…]”.

5.

Direktiivi 2000/78 reguleerimisala sätestatakse artiklis 3:

„1.   Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

[…]

[…]

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata mingite riigiabi- või samalaadsetest kavadest, kaasa arvatud riigi sotsiaalkindlustus- või sotsiaalkaitsekavadest tehtavate maksete suhtes.

[…]”

6.

Direktiivi 2000/78 artikkel 6, mis käsitleb „vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatust”, on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Olenemata artikli 2 lõikest 2, võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

[…]

2.   Olenemata artikli 2 lõikest 2, võivad liikmesriigid ette näha, et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade[ga liitumiseks või nendest] pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, sealhulgas töötajatele või töötajate rühmadele või kategooriatele eri vanusepiiride kehtestamist nende kavade raames, ning vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist.” [täpsustatud tõlge]

7.

Direktiiv 2000/78 võeti Taani õigusesse üle seadusega diskrimineerimise keelamise kohta tööturul (Lov om forbud mod forskelsbehandling på arbejdsmarkedet m.v; Forskelsbehandlingslov; edaspidi „võrdse kohtlemise seadus”). ( 5 )

8.

Võrdse kohtlemise seaduse § 1 sätestab mõiste „diskrimineerimine” määratluse, mis vastab direktiivi artiklile 2. Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab töötajate diskrimineerimise keelu muu hulgas seoses tööle võtmise, töölt vabastamise ja töötasuga. Lõige 3 näeb ette hüvitise maksmise töötasuga seotud diskrimineerimise korral.

9.

Võrdse kohtlemise seaduse § 6a võtab üle direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2. See kõlab järgmiselt:

„Olenemata §‑dest 2–5, ei ole kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks vanusepiiride kehtestamine ega nende kavade raames vanusekriteeriumide kasutamine kindlustusstatistilistes arvutustes käesoleva seadusega vastuolus. Vanusekriteeriumide kasutamine ei tohi viia soolise diskrimineerimiseni.”

10.

G. Kristensen töötas 2007. aasta novembrist kuni 2008. aasta oktoobrini Experian A/S (edaspidi „Experian”) klienditeenindajana.

11.

Experianil on kutsealane pensioniskeem. Experianil ei ole seadusest või kollektiivlepingust tulenevat kutsealase pensioniskeemi pakkumise kohustust. Skeem põhineb üksnes Experiani ja töötajate vahel sõlmitud töölepingul. Kutsealases pensioniskeemis osalemine on kõikidele Experiani töötajatele kohustuslik ja algab automaatselt pärast üheksakuust tööstaaži. Skeem näeb ette, et Experian teeb kaks kolmandikku ja töötaja ülejäänud kolmandiku sissemaksetest. Sissemaksete suurus määratakse kindlaks protsendina põhitöötasust ja on diferentseeritud järgmiselt:

12.

G. Kristensen oli töösuhte alguses 29‑aastane. Seetõttu maksis Experian kutsealasesse pensioniskeemi 6% tema põhitöötasust, nagu töölepingus ette nähtud. Nii koosnes G. Kristenseni igakuine töötasu kokkulepitud põhitöötasust summas 21500,00 Taani krooni, millele lisandus 6% suurune tööandja pensionisissemakse: seega ulatus tema töötasu kokku 22790,00 Taani kroonini kuus. Kui G. Kristensen oleks olnud 35‐44‑aastane, oleks ta saanud koos sel juhul suurema tööandja pensionisissemaksega 23220,00 Taani krooni kuus, ning kui ta olnuks üle 45 aasta vana, siis 23650,00 Taani krooni kuus.

13.

Põhikohtuasja hageja Handels- og Kontorfunktionærernes Forbund Danmark (edaspidi „HK”), ( 6 ) kes esindab G. Kristenseni, peab seda võrdse kohtlemise seaduse §‑s 2 sätestatud vanuselise diskrimineerimise keelu rikkumiseks ning nõuab kahjuhüvitist ja pensionisissemaksete tagantjärele maksmist.

14.

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates tekib küsimus, kas Experiani tõlgendus, mille kohaselt on vanuseastmelised pensionisissemaksed võrdse kohtlemise seaduse § 6a kohaselt lubatud, on direktiivi artikli 6 lõikega 2 kooskõlas.

15.

Vestre Landsret otsustas seetõttu 14. septembri 2011. aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 19. septembril 2011, menetluse peatada ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

16.

Lisaks HK‑le ja Experianile esitasid Euroopa Kohtus toimunud menetluses kirjalikke ja suulisi märkusi Taani valitsus ja Euroopa Komisjon. Kirjalikus menetluses osalesid veel Belgia, Saksamaa, Madalmaade ja Hispaania valitsus.

17.

Seoses Vestre Landsret’i esimese eelotsuse küsimusega kahtlen ma samamoodi kui komisjon, kas see küsimus on kohtuasja lahendamisel asjakohane. See, kas kõnealune pensioniskeem kuulub direktiivi kohaldamisalasse, ilmneb nimelt juba Euroopa Kohtu vastusest teisele eelotsuse küsimusele, mistõttu ei ole sellest kaugemale minevat artikli 6 lõike 2 tõlgendamist põhikohtuasja lahendamiseks vaja. Esimesele eelotsuse küsimusele jätan ma seetõttu vastamata.

18.

Teise eelotsuse küsimusega soovib Vestre Landsret teada, kas direktiiv lubab liikmesriigil säilitada õigusliku olukorra, kus tööandja võib kutsealase pensioniskeemi raames ette näha sissemaksete suuruse vanuselise diferentseerimise.

19.

Direktiiv 2000/78 keelab põhimõtteliselt diskrimineerimise töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kuid selle artikkel 6 lubab liikmesriikidel teatavatel juhtudel ette näha, et teatavad meetmed ei kujuta endast vanuselist diskrimineerimist. Taani kasutas seda õigust artikli 6 lõike 2 osas ja võttis selle sätte võrdse kohtlemise seaduse §‑ga 6a siseriiklikusse õigusesse üle. Eelotsusetaotlusest nähtub, et Taani tööhõiveministeerium tõlgendab võrdse kohtlemise seaduse § 6a nii, et Experiani kutsealane pensioniskeem kuulub selle sätte kohaldamisalasse ja on seetõttu lubatud.

20.

Seetõttu on küsitav, kas see tõlgendus on direktiivi artikli 6 lõikega 2 kooskõlas. Sisuliselt tuleb seega uurida, kas sellist pensioniskeemi nagu Experiani pensioniskeem saab subsumeerida artikli 6 lõike 2 alla.

21.

Kõigepealt tuleb uurida direktiivi kohaldatavust. Direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt kohaldatakse ühendusele antud pädevuse piires kõnealust direktiivi „kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu”.

22.

Selle kohaldamisala ei hõlma vastavalt direktiivi artikli 3 lõikele 3 koostoimes põhjendusega 13 siiski sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsekavasid, millega antavaid soodustusi ei loeta tasuks ELTL artikli 157 tähenduses, ega riigi poolt eraldatud mis tahes summasid, mille eesmärk on tööle pääsemise võimaldamine või tööhõive säilitamine. ( 7 )

23.

Nagu ka komisjon ja Belgia valitsus märgivad, on käesoleval juhul direktiivi kohaldamise seisukohast oluline, kas tööandja pensionisissemakseid saab käsitada tasuna ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses. ( 8 ) Minu arvates on see nii.

24.

„Tasuna” ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt mõista „igasugust tasumoodust kas rahas või loonusena, mida makstakse kohe või tulevikus, tingimusel et töötaja saab seda tööandjalt kas või kaudselt oma töö eest”. ( 9 ) Nagu on viimati märkinud kohtujurist Jääskinen oma ettepanekus kohtuasjas Römer, ( 10 ) tõlgendab Euroopa Kohus seega mõistet „tasu” laialt, nii et see hõlmab igat liiki pensione.

25.

Kutsealaste pensionimaksete kohta on Euroopa Kohus sellest tulenevalt juba otsustanud, et neid tuleb käsitada tasuna. ( 11 ) Käesolevas asjas ei ole küll erinevalt kohtuasjast Barber ( 12 ) ja teistest eespool viidatud kohtuasjadest ( 13 ) kõne all pensioni maksmine pensionil olevale töötajale, vaid tööandja jooksvad pensionisissemaksed. Experiani maksed ei ole seega töötajale antavad kindlad soodustused (nn kindlate soodustuste süsteem), vaid kindlad pensionisissemaksed (nn kindlate sissemaksete süsteem). Ka neid sissemakseid käsitatakse siiski tasuna.

26.

Ühelt poolt on sissemaksed jooksev hüvitis, kuna neid tehakse igale Experiani töötajale, kellel on vähemalt üheksa kuud tööstaaži. Teiselt poolt tuleneb maksmise kohustus üksnes töölepingust ja sissemakseid tehakse ainult Experiani töötajatele. ( 14 ) Need tulenevad seega otseselt töösuhtest ja on hüvitiseks Experianis töötamise eest. Makseid ei tehta küll otse töötajale, vaid tema isiklikule pensionikontole. Euroopa Kohtu küsimusele vastates märkis Experian kohtuistungil siiski, et iga töötaja käsutab oma pensionikontot ise ja otsustab koos pensioninõustajaga, kuidas kogunenud summat investeerida, et hiljem pensioni saada. Järelikult tuleb sissemakseid käsitada tasuna ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses. ( 15 )

27.

Nagu direktiivi artiklist 1 koostoimes artikli 2 lõikega 1 nähtub, keelab direktiiv nii otsese kui ka kaudse vanuselise diskrimineerimise töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, kusjuures diskrimineerimise all tuleb mõista igasugust põhjendamatult erinevat kohtlemist. ( 16 )

28.

Otseseks vanuseliseks diskrimineerimiseks peetakse vastavalt direktiivi artikli 2 lõike 2 punktile a koostoimes artikliga 1 seda, kui ühte inimest koheldakse vanuse tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras; seega on kõnealune erinev kohtlemine otseselt seotud vanusega.

29.

Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, koosneb Experiani töötajate töötasu kõigile töötajatele nende põhitöötasust ja vanuseliselt diferentseeritud pensionisissemaksest. Kuna G. Kristensen oli Experianis töötades noorem kui 35‑aastane, oli tööandja sissemakse, mida Experian tema eest pensioniskeemi tegi, 6% tema põhitöötasust. Tema igakuine kogusissetulek (põhitöötasu + 6% suurune tööandja sissemakse) oli seega väiksem kui sissetulek, mida oleks saanud vanem töötaja (põhitöötasu + 8% suurune tööandja sissemakse üle 35‑aastastele töötajatele ja põhitöötasu + 10% suurune tööandja sissemakse üle 45‑aastastele töötajatele). Väiksem sissetulek ja seega halvem kohtlemine on otseselt seotud vanusega. Experiani kutsealane kindlustusskeem põhjustab seega otsest vanuselist diskrimineerimist tähenduses, mis sellele on antud direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punktis a koostoimes artikliga 1.

30.

Pensionisissemaksete diferentseerimine ei kujuta endast siiski lubamatut vanuselist diskrimineerimist, kui erinev kohtlemine on põhjendatud.

31.

Experian leiab, et pensioniskeem kuulub direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse ja on seetõttu põhjendatud. HK on vastupidisel seisukohal. HK väidab ka, et artikli 6 lõige 2 ei ole käesoleval juhul üldse kohaldatav.

32.

Artikli 6 lõige 2 sätestab vanusega seotud erineva kohtlemise liigid kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade raames. HK vaidlustab nimetatud sätte kohaldatavuse käesoleval juhul väitega, et tegemist ei ole sellise kava raames aset leidva diskrimineerimisega, vaid varem, nimelt tasu maksmise ajal toimunud diskrimineerimisega. Experian ei saa seetõttu tugineda artikli 6 lõikele 2. See pole aga veenev seisukoht.

33.

Experiani makse on kutsealase pensioni sissemakse asjaomase töötaja pensionikontole. Seega on kahtlemata tegemist kutsealase pensioni osaks oleva soodustusega. Seda makset, nagu eespool märgitud, ( 17 ) tuleb käsitada tasuna ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses, mis on direktiivi kohaldamise tingimus.

34.

Kui aga väita nii nagu HK, et artikli 6 lõige 2 ei ole kohaldatav siis, kui kutsealase sotsiaalkindlustuskava osaks olevad soodustused kujutavad endast tasu, oleks artikli 6 lõige 2 täiesti sisutu. Kui pidada direktiivi kohaldatavaks kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade suhtes, tähendaks see siis nimelt alati automaatselt artikli 6 lõike 2 kohaldatavuse välistamist. Asjaolu, et direktiiv on selliste kavade suhtes kohaldatav tingimusel, et konkreetne tööandja soodustus on käsitatav tasuna, ja sätestab samal ajal kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade erandi, näitab HK väite paikapidamatust ja seda, et makse käsitamine tasuna ei välista automaatselt artikli 6 lõike 2 kohaldatavust.

35.

Tööandja sissemaksed on seega kutsealase sotsiaalkindlustuskava osaks olev soodustus, mistõttu on direktiivi artikli 6 lõige 2 kohaldatav.

36.

Seega tekib küsimus, kas konkreetne kutsealane pensioniskeem kuulub kõnealuse sätte kohaldamisalasse. Artikli 6 lõige 2 sätestab kolm varianti, ( 18 ) mille raames on lubatud kasutada vanusekriteeriume: esiteks vanusepiiride kehtestamine kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks, ( 19 ) teiseks vanusepiiride kehtestamine pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks ning kolmandaks vanusekriteeriumide kasutamine kindlustusstatistikas.

37.

Artikli 6 lõikes 2 sätestatud esimene variant lubab kehtestada vanusekriteeriumid kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks. Töötajate vanusest tulenev erinev kohtlemine sissemaksete suuruse osas oleks seega põhjendatud, kui vanuseline diferentseerimine oleks Experiani pensioniskeemiga liitumise tingimus.

38.

Artikli 6 lõike 2 tõlgendamisel tuleb arvestada, et direktiivis 2000/78 endas ei ole ette nähtud võrdse kohtlemise põhimõtet töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (see põhimõte tuleneb erinevatest rahvusvahelise õiguse aktidest ja liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest), vaid selle eesmärk on üksnes kehtestada samades valdkondades üldine raamistik, et võidelda erinevatel alustel, s.h vanuse alusel diskrimineerimise vastu. ( 20 ) Euroopa Kohus on tunnustanud vanuselise diskrimineerimise keeldu liidu õiguse üldpõhimõttena. ( 21 ) Direktiiv 2000/78 vaid konkretiseerib seda põhimõtet. ( 22 ) Lisaks on EL lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Harta artikli 21 lõike 1 kohaselt on keelatud „igasugune diskrimineerimine [...] vanuse [...] tõttu”. Seetõttu tuleb erandeid diskrimineerimise keelu põhimõttest tõlgendada tavaliselt kitsalt. ( 23 )

39.

HK ja Hispaania valitsus leiavad seetõttu, et Experiani pensioniskeem ei kuulu direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse. Nad väidavad, et vanuseline diferentseerimine ei puuduta liitumise „tingimust”. Kuna iga töötaja osaleb pärast üheksakuust tööstaaži automaatselt kutsealases pensioniskeemis, ei sõltu see, „kas” liitumine toimub, vanusest. Vanuseline diferentseerimine kujutab endast pigem erinevat kohtlemist liitumise kujundamisel, seega seda, „kuidas” liitumine toimub, mida artikli 6 lõige 2 ei hõlma.

40.

Siiski olen ma samamoodi kui Experian, Saksamaa, Belgia ja Madalmaade valitsus ning komisjon arvamusel, et artikli 6 lõige 2 on käesoleval juhul kohaldatav. Erandeid diskrimineerimiskeelu põhimõttest tuleb küll tõlgendada kitsalt, nagu HK ja Hispaania õigesti väidavad. ( 24 ) Kitsa tõlgendamise nõudega ei ole siiski vastuolus sellised meetmed, mis on vähem piiravad kui need, mis oleksid lubatud ka kitsa tõlgendamise korral. Käesolevas asjas on see nii.

41.

Direktiivi artikli 6 lõike 2 selge sõnastuse kohaselt on lubatud kehtestada liitumise tingimusena vanusepiirid. Seega võiks Experian ette näha skeemi, mille puhul on näiteks alla 35‑aastased töötajad kutsealasest pensioniskeemist kategooriliselt välja jäetud. Töötaja jaoks on tema täielikul väljajätmisel kahtlemata ulatuslikumad tagajärjed kui väiksema sissemaksega osalemisel.

42.

Ent isegi juhul, kui liitumise võib siduda teatavate vanusepiiridega, peaks olema lubatud ka selline skeem, mille puhul võivad kutsealases pensioniskeemis osaleda kõik töötajad, sõltumata vanusest, ja vanuseliselt diferentseeritakse ainult konkreetse sissemakse suurus. Muidu tuleks direktiivi põhjal teha vastuoluline järeldus, et erineva kohtlemise leebem vorm on keelatud, samal ajal kui ulatuslikum erinev kohtlemine on lubatud.

43.

Sissemaksete vanuseline diferentseerimine, nagu Experian on selle ette näinud, on võrreldes liitumist kategooriliselt välistavate vanusepiiride kehtestamisega „vähem oluline”. See on seetõttu hõlmatud direktiivi artikli 6 lõikes 2 sätestatud esimese variandiga.

44.

Mõned menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas artikli 6 lõike 2 raames tuleb hinnata proportsionaalsust. HK leiab, et see on nii, märkides, et artikli 6 lõige 2 lubab teha diskrimineerimiskeelust erandi, mis peab alati olema proportsionaalne. Experian ja Taani valitsus on vastupidisel seisukohal. Artikli 6 lõige 2 sätestab „üldise” erandi vanuselise diskrimineerimise keelust, mistõttu ei tule proportsionaalsust hinnata. Ma nõustun selle arvamusega.

45.

Esiteks tuleneb selline tõlgendus viimati nimetatud sätte võrdlusest artikli 6 lõikega 1. Kui artikli 6 lõige 1 nõuab proportsionaalsuse hindamist, siis lõikes 2 vastav nõue puudub. Kui seadusandja oleks ette näinud proportsionaalsuse täiendava hindamise, oleks ta selle sõnaselgelt sätestanud. Ümberpöördult võib eeltoodust seega järeldada, et artikli 6 lõike 2 raames ei ole selline proportsionaalsuse hindamine nõutav.

46.

Artikli 6 lõigete 1 ja 2 vaheline erinevus ilmneb juba õigusakti ettevalmistavatest materjalidest. Esialgses direktiivieelnõus olid kõigepealt ette nähtud ainult pensioni käsitlevad sätted artikli 5 ühe alapunktina ( 25 ) (millest sai hiljem artikli 6 lõige 1). Artikkel 5 nõudis sõnaselgelt, et erinev kohtlemine oleks „õiguspärase eesmärgiga objektiivselt põhjendatud ning selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane ja vajalik.” Ka direktiivieelnõu hilisemates versioonides sisaldusid kutsealaseid pensioniskeeme käsitlevad sätted artikli 6 lõikes 1 ( 26 ) ja seega laienes neile proportsionaalsuse hindamise tingimus.

47.

Nagu nähtub Euroopa Liidu Nõukogu 20. oktoobri 2000. aasta dokumendist (nr 12494/00, lk 15), lisati kutsealaseid sotsiaalkindlustuskavasid käsitlevad sätted lõikesse 1 alles hiljem. Seejärel sõnastati need eraldi lõikes uuesti (vt eespool nimetatud nõukogu dokumendis esitatud ettepanek artikli 6 lõike 3 kohta, mis vastab praegusele artikli 6 lõikele 2). Artikli 6 lõike 1 sõnastus proportsionaalsuse hindamise kohta jäeti seejuures üle võtmata. Sellega seoses lisati ka direktiivi põhjendus 25, ( 27 ) mis sätestab, et vanusega seotud erinev kohtlemine nõuab erisätteid, mis võivad vastavalt olukorrale liikmesriikides erineda. Asjaolu, et seadusandja lisas kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade jaoks uue erineva sõnastusega lõike, näitab, et nende kavade puhul kehtivad seoses diskrimineerimiskeeluga teised tingimused kui artikli 6 lõike 1 kohaste meetmete puhul. Vastasel juhul oleks võinud jätta need sätted lõike 1 lisapunktiks või nõuda sõnaselgelt proportsionaalsuse hindamist.

48.

Ka direktiivi üldine ülesehitus kinnitab seda seisukohta. Nagu Taani valitsus märgib, on nimelt ka direktiivi teistes osades sätteid, mis eeldavad sõnaselgelt proportsionaalsuse hindamist, ja selliseid, mis seda just nimelt ei nõua. Nii näeb näiteks relvajõude käsitlev artikli 3 lõige 4 ette erandi vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõttest, kuid ei nõua sõnaselgelt proportsionaalsuse hindamist. Artikli 4 lõige 1 sätestab seevastu, et tööalane erinev kohtlemine ei ole diskrimineerimine üksnes „tingimusel, et eesmärk on õigustatud ja nõue sellega proportsionaalne”. Seadusandja tegi seega selget vahet olukordadel, mille puhul võib põhimõtteliselt teha erandi diskrimineerimiskeelust, ja olukordadel, mille puhul tuleb täiendavalt hinnata proportsionaalsust.

49.

See tõlgendus on kooskõlas ka artikli 6 lõike 2 eesmärgiga. Selle sätte eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis takistavad kutsealaste pensioniskeemide levikut, ja tagada kutsealaste pensioniskeemide toimimine. Kuna kehtivad eeskirjad on eri liikmesriikides esiteks väga erinevad ja teiseks väga keerukad, peab liikmesriikidel olema selleks ulatuslik kaalutlusruum. ( 28 )

50.

Sellest nähtub, et vastupidi HK arvamusele ei ole proportsionaalsuse täiendav hindamine vajalik. Seda arvestades võib küll tekkida küsimus, kas artikli 6 lõige 2 võib seetõttu, et see näeb ette üldise erandi diskrimineerimiskeelust, nõudmata proportsionaalsuse hindamist, rikkuda hartat. Kõnealuse sätte kehtivus ei ole siiski käesoleva eelotsusetaotluse ese.

51.

Kokkuvõttes võib sedastada, et Experiani pensioniskeem kuulub direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse.

52.

Kui Euroopa Kohus ei jaga seda seisukohta, tuleb kõne alla põhjendatus direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel. Sellele tugineb Experian teise võimalusena. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei palunud küll direktiivi artikli 6 lõiget 1 tõlgendada, kuid talle tarviliku vastuse andmiseks käsitlen ma seda järgnevalt teise võimalusena.

53.

Artikli 6 lõike 1 kohaselt ei peeta erinevat kohtlemist vanuse alusel diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud. ( 29 ) Kokkuvõttes on seega oluline, et asjakohane meede põhineks õiguspärasel eesmärgil ja oleks proportsionaalne. ( 30 )

54.

Siseriikliku kohtu ainupädevuses on hinnata talle lahendamiseks esitatud kohtuvaidluse asjaolusid ja tõlgendada kohaldatavat siseriiklikku õigust. Tema ülesanne on teha kindlaks, kas ja mil määral on säte põhjendatud „õiguspäraste” eesmärkidega direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses. Euroopa Kohus saab siiski anda eelotsuses siseriiklikule kohtule suunise temapoolsel tõlgendamisel. ( 31 )

55.

Meetme eesmärgi osas on Euroopa Kohus juba otsustanud, et liikmesriikidel ja vastavalt asjaoludele ka tööturu osapooltel on siseriiklikul tasandil ulatuslik kaalutlusruum selles osas, millist eesmärki tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas nad peaksid järgima. ( 32 ) Seejuures peab igal juhul olema tegemist sotsiaalpoliitikast tulenevate eesmärkidega, olles seotud näiteks tööhõivepoliitika, tööturu või kutseõppega. ( 33 )

56.

Experian väidab, et sissemaksete vanuselise diferentseerimise eesmärk on esiteks võimaldada vanematel töötajatel koguda pensioniskeemi piisav summa ka juhul, kui nad asuvad Experianis tööle alles oma karjääri hilisemas järgus.

57.

Teine eesmärk on kaasata noored töötajad juba varakult pensioniskeemi. Samal ajal on viimased siiski üldjuhul huvitatud sellest, et suuremat osa töötasust vabalt käsutada, selle asemel et see juba pensionisse investeerida. Sissemaksete (ja seega ka töötajate sissemaksete) vanuseline diferentseerimine vähendab seega ka nooremate töötajate rahalist koormust.

58.

Sooviga võimaldada vanematel töötajatel koguda ka lühema kogumisperioodi jooksul arvestatava pensioni saamiseks piisav summa ja kaasata nooremad töötajad juba varakult pensioniskeemi, neid siiski samal ajal sissemaksetega liigselt koormamata, kuna lõppeesmärk on veel kaugel, järgib Experiani pensioniskeem õiguspäraseid sotsiaalpoliitilisi eesmärke tööhõivepoliitika ja tööturu valdkonnas. Sellistele eesmärkidele tuginedes võib põhimõtteliselt põhjendada vanuse alusel erinevat kohtlemist tööga seotud soodustuste osas (vt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimene lõik koostoimes teise lõigu punktiga b).

59.

Tuleb siiski veel uurida, kas nende õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks on proportsionaalne suurendada tööandja pensionisissemakseid vastavalt töötaja vanusele. Nagu artikli 6 lõike 1 sõnastusest nähtub, on vanuseline diferentseerimine proportsionaalne, kui see on „asjakohane ja vajalik” ning aitab saavutada seatud eesmärke, seejuures nooremaid töötajaid põhjendamatult kahjustamata.

60.

Vanuseline diferentseerimine on asjakohane, kui see on sobiv soovitud eesmärgi saavutamiseks, st võimaldab vanematel töötajatel koguda oma pensionikontole piisavalt suure summa ja noorematel töötajatel juba varakult kavas osaleda, viimaseid samal ajal aga rahaliselt liigselt koormamata.

61.

Arvestades seda, et liikmesriikidel on ulatuslikust kaalutlusruumist tulenev ainuõigus valida tööhõive- ja sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks sobivad vahendid, ( 34 ) on Euroopa Kohtu ülesanne vaid kontrollida, ega võetud meetmed ei tundu ebamõistlikud ( 35 ) ehk teisisõnu – ega võetud meetmed ei ole seatud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatud. ( 36 )

62.

Sissemaksete vanuseline diferentseerimine ei näi olevat seatud eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt sobimatu. Pigem on täiesti mõistetav, et vanemate töötajate puhul, kes asuvad Experianis tööle alles hiljem ja teevad seetõttu pensionikontole sissemakseid lühema aja jooksul, peavad sissemaksed olema suuremad, et neil koguneks karjääri lõpuks piisav summa. Experiani skeem võimaldab saavutada ka nooremate töötajate osaluse.

63.

Sissemaksete vanuseline diferentseerimine peab siiski olema ka vajalik. Meede on vajalik ainult siis, kui seatud eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava, sama sobiva meetme abil.

64.

Üks mõeldav vähem piirav võimalus vanemate töötajate pensionikontole piisava summa kogumiseks oleks eeskätt kohelda kõiki töötajaid sissemaksete osas võrdselt (kehtestades sellised protsendimäärad, mis praegu kehtivad üle 45‑aastaste töötajate suhtes). See ei võimalda aga saavutada eesmärki hoiduda nooremate töötajate liigsest koormamisest, kuna ka töötaja sissemakse on sel juhul vastavalt suurem.

65.

Probleem võib olla ka see, et Experian näeb kõikidele vanematele töötajatele ette üldiselt kõrgemad sissemaksed, arvestamata seda, kas nad neid tegelikult rohkem vajavad. Sissemaksete suurendamine tuleb nimelt kasuks kõigile vanematele töötajatele, olenemata sellest, kas tegemist on kauaaegse töötajaga, kes on saanud Experianis sissemakseid teha juba pikka aega (ega vaja seetõttu suuremaid sissemakseid), või uue töötajaga (kes ei ole seni võib-olla sissemakseid teinud või on neid teinud vähe). Lisaks ei eristata ka uusi töötajaid selle järgi, kas nad on juba varasemates töösuhetes piisava kutsealase pensioni kogunud või mitte.

66.

Seetõttu on küsitav, kas sissemaksete diferentseerimine vajaduse või (teoreetiliselt võimaliku) tööstaaži järgi tuleb kõne alla vähem piirava meetmena, mis võimaldab sama tõhusalt saavutada seatud eesmärke.

67.

Sellega seoses tuleb siiski taas arvestada kaalutlusruumiga, mis liikmesriikidel sotsiaalpoliitika valdkonnas on. ( 37 ) See ei tohi aga vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamist muuta sisutühjaks. ( 38 ) Põhimõtteliselt võib aga lihtsustamise eesmärgil loobuda iga asjaomase üksikjuhu hindamisest ja selle asemel liigitada töötajaid üldiste kriteeriumide alusel kindlatesse alagruppidesse. ( 39 ) Seetõttu võib nõuda vaid selliseid (vähem piiravaid) meetmeid, mis on toimiva skeemi raames teostatavad ja majanduslikult mõistlikud.

68.

Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja ülesanne ei ole luua iga töötaja individuaalsetele vajadustele vastav kutsealane pensioniskeem. Piisava põhipensioni tagamise ülesanne on pigem riiklikel süsteemidel, mille suhtes direktiivi 2000/78 ei kohaldata. Seetõttu on oluline ainult see, et asjaomane kutsealane pensioniskeem oleks järjekindlalt reguleeritud. Experian soovib oma töötajatele pakkuda toimivat kutsealast pensioniskeemi, mis ei sõltu nende töö algusest ja varasematest töösuhetest. Lisaks on Experian väitnud, et töötaja individuaalsete vajaduste väljaselgitamine ei ole tehniliselt võimalik. Neil põhjustel langeb ka sissemaksete vajaduste järgi diferentseerimine tõenäoliselt ära.

69.

Probleem on ka see, et pensionisissemaksete kogusuurus on erinev. Seoses nooremate töötajate kaasamisega, kellelt algul nõutakse väiksemaid pensionisissemakseid, tekib küsimus, kas seda ei saaks saavutada ka nii, et muutuks vaid töötaja osa ja tööandja sissemaksed jääksid samaks. Tööandja sissemaksel ei ole nimelt konkreetset mõju nooremate töötajate tegelikule igakuisele netotöötasule. Seda, kas tööandja sissemakse on suurem või väiksem, noorem töötaja ei taju, sest tegelikult saadavat igakuist töötasu mõjutab otseselt vaid töötaja sissemakse. Seda, kas see on (majanduslikult) mõistlik alternatiiv, ei ole esitatud teabe põhjal võimalik otsustada. Sellesse küsimusse peab seega selgust tooma siseriiklik kohus.

70.

Isegi kui vanuseline diferentseerimine on püstitatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks kõige vähem piirav meede, tuleb veel uurida, ega see ei vii nooremate töötajate põhjendamatu kahjustamiseni. Proportsionaalsuse põhimõttest tuleneb nimelt, et liidu õigusega tagatud õigust – käesolevas asjas vanuselise diskrimineerimise keeld – kahjustavate meetmetega üksikisikule tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega. ( 40 )

71.

Sellega seoses tuleb ühelt poolt arvestada, et skeem on kõikidele töötajatele kohustuslik ja seega ei saa nad pensionisissemaksetest loobuda ja lasta vastavad summad välja maksta. Ka Experiani väide, et nooremad töötajad, kes soovivad suuremat kogutöötasu, saavad selle individuaalselt välja kaubelda, ei ole veenev. Üksiktöötaja ülesanne ei saa olla skeemile omast vanuse tõttu halvemat kohtlemist individuaalkokkulepetega ära hoida või heastada. Seda eelkõige seetõttu, et töötaja on üldjuhul tööandjaga võrreldes nõrgemal läbirääkimispositsioonil.

72.

Käesoleval juhul ei ole siiski välistatud, et erineva kohtlemise eelised tasakaalustavad sellega seotud puudused. Erinev kohtlemine tähendab küll 4% põhitöötasust ja seega G. Kristenseni puhul kuus 860 Taani krooni ( 41 ) vähem. See on kahtlemata märkimisväärne summa. Tuleb siiski arvestada, et esiteks saab G. Kristensen Experiani kutsealasest pensioniskeemist kasu, kuna talle tehakse iga kuu pensionisissemakseid. Teiseks on tööandja väiksemate sissemaksete korral väiksem ka töötaja sissemakse, mistõttu peab G. Kristensen ise pensionikontole kandma vaid 3% oma põhitöötasust. Kui ta oleks üle 45‑aastane, oleks tema omaosalus 5%. Neid asjaolusid peab siiski lõpuks kaaluma pädev siseriiklik kohus.

73.

Kokkuvõttes võib käesolevas asjas kõne all olev meede olla põhjendatud, kui sissemaksete vanuselise diferentseerimise eesmärk on võimaldada vanematel töötajatel koguda piisav pensionisumma ka siis, kui nad asuvad asjaomase ettevõtja juurde tööle alles oma karjääri hilisemas järgus, ja kui samal ajal kaasatakse nooremad töötajad vanuselise diferentseerimisega juba varakult kutsealasesse pensioniskeemi, ilma et nad peaksid juba esimestel aastatel pensioniskeemi suuri sissemakseid tegema. See kehtib siiski ainult juhul, kui nende eesmärkide saavutamiseks ei ole võimalik võtta muid sama sobivaid majanduslikult mõistlikke ja teostatavaid meetmeid, mis oleksid noorematele töötajatele vähem kahjulikud, ja kui erineva kohtlemise puudused ei ole skeemist saadava kasuga võrreldes ebaproportsionaalsed.

74.

Belgia valitsus märgib veel, et meetme eesmärk võib olla ka töötajate pikemaks ajaks ettevõtjaga sidumine. Experian ei ole Euroopa Kohtus toimunud menetluse käigus selgitanud, kas vanuselisel diferentseerimisel on ka see eesmärk. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne kontrollida, kas see on nii ja kas sissemaksete diferentseerimine kujutab endast lojaalsuse eest makstavat preemiat.

75.

Kui see on nii, on põhimõtteliselt tegemist õiguspärase eesmärgiga. Samuti näib vanuseline diferentseerimine olevat vähemalt nooremate töötajate puhul põhimõtteliselt sobiv, et siduda töötajad pikemaks ajaks ettevõtjaga. Tuleb siiski arvestada, et sissemaksete diferentseerimine just nimelt ei sõltu tööstaaži pikkusest, vaid toimub sellest olenemata ja tuleb seega kasuks ka neile töötajatele, kes asuvad Experianis tööle alles oma karjääri väga hilises järgus. Vanuseline diferentseerimine ei ole seetõttu vajalik. Vähem piirava ja tõhusama meetmena tuleks pigem kõne alla sissemakse suuruse sidumine tööstaaži, mitte vanusega. Seda peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kõnealuse eesmärgi käsitlemisel arvestama.

76.

Seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt: