Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62010CN0222

    Kohtuasi C-222/10 P: Brigit Lindi 7. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010 . aasta määruse peale kohtuasjas T 5/09: Brigit Lind versus Euroopa Komisjon

    ELT C 195, 17.7.2010, p. 10–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    17.7.2010   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 195/10


    Brigit Lindi 7. mail 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 24. märtsi 2010. aasta määruse peale kohtuasjas T 5/09: Brigit Lind versus Euroopa Komisjon

    (Kohtuasi C-222/10 P)

    2010/C 195/15

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Apellant: Brigit Lind (esindaja: advokaat I. Anderson)

    Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

    Apellandi nõuded

    tühistada Üldkohtu 24. märtsi 2010. aasta määrus, millega hageja hagi jäeti rahuldamata ilmselge vastuvõetamatuse tõttu kulude osas;

    lahendada hageja hagi ning mõista komisjonilt hageja kasuks välja:

    a)

    50 000 eurot või mistahes muu summa, mida kohus peab õigeks ja õiglaseks šoki ja kurbuse eest tema venna kannatuste ja surma puhul, mida põhjustas komisjoni kapriisne ja ebaseaduslik keeldumine direktiivi 96/29 (1) sätete rakendamisest kiiritustõve ennetavaks monitooringuks Thule eriväljaõppega päästemeeskonna puhul.

    b)

    maksta John Erling Nocheni pärandvarasse;

    i)

    summa suuruses 250 000 eurot või muu summa, mida Euroopa Kohtu peab kohaseks ja õiglaseks kannatuste eest kuni tema surmani 2008. aastal kopsuvähi tõttu, mille põhjustas komisjoni meelevaldne ja õigusvastane keeldumine viia Thule päästemeeskonna suhtes läbi direktiivis 96/29 sätestatud kiiritustõve ennetav monitooring;

    ii)

    summa suuruses 6 000 eurot matusekulude katteks.

    Väited ja peamised argumendid

    1.

    Üldkohus tegi vea, jättes vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata hageja hagi lepinguvälise vastutuse tuvastamiseks, moonutades nii tema nõuete kui väidete olemust. Niisuguse moonutamise tulemusena ei suutnud Üldkohus tuvastada seaduserikkumist komisjoni kapriissetes ja asjatundmatutes ettekäänetes tegutsemisest keeldumisel — tegevusetus, mis kaldus kõrvale ohutusnormidest töötajate ja muu elanikkonna kaitsmiseks kiirgusavariide puhul, mida põhjustab tuumaenergia kasutamine sõjalisel otstarbel.

    2.

    Üldkohus jättis kohaldamata liikmesriikide ühised õiguspõhimõtted ega hinnanud komisjoni hoolitsuse, hoolsuse ja hea halduse puudumise ebaseaduslikkust seoses liikmesriikide ühiste õiguspõhimõtetega süsteemide osas, mille alusel määratletakse haldusvastutus üksikisikutele põhjustatud kahju puhul, nagu seda nõuab Euratomi asutamislepingu artikkel 188.

    3.

    Üldkohus kohaldas vääralt komisjonile ainuomast õigust teha erandeid konkurentsiõiguses, kohaldades seda ka tervisekaitsestandardite vastuvõetavuse suhtes tehtud kaebusele, ja Üldkohus tegi veel vea leides, et komisjoni poolt Thules toimunud kiirgusavarii liigitamine sõjalise erandina direktiivi tervisekaitse ettekirjutustest, arvestades komisjoni laia ja ainuomast kaalutlusõigust sõnastada EL i konkurentsipoliitikat, tehes erandeid ebaseaduslikele kaubanduslepingutele. Sellega eirati selle kohtu otsuste õigusjõudu teistes EL i valdkondades, kus komisjonil puudub niisugune ainuomane kaalutlusõigus ja kus vihjed komisjoni tegevusetusele ei muuda hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks.

    Üldkohus jättis tähelepanuta asjaolu, et komisjonil ei ole ainuomast ja tingimusteta kaalutlusõigust rakendada ühtseid tervisekaitsestandardeid, kuina Euratomi asutamisleping määratleb kitsalt tema kaalutlusõigust ja näeb täpsemalt ette korra üksikisikute kaebuste esitamiseks haldussuutmatuse korral teatavates valdkondades, kus neile peab olema tagatud kaitse. See hõlmab ka olukordi, kus tegutsemisest keeldumine on suunatud teisele osapoolele.

    4.

    Üldkohus ei suutnud tuvastada, kas komisjoni keeldumine tegutsemisest rikkus Euratomi asutamislepingu eesmärki kaitsta töötajate ja muu elanikkonna tervist.

    Üldkohus tegi veel vea, kui ta jättis uurimata, kas komisjoni keeldumine tegutsemisest rikkus Euratomi asutamislepingu eesmärki luua ja tagada ühtsete tervisekaitsestandardite kohaldamine, et kaitsta töötajaid ja muud elanikkonda ioniseeriva kiirguse pikaajalise mõju eest. Seda tehes vaatas Üldkohus mööda komisjoni imperatiivsele kohustusele Euratomi asutamislepingu alusel tagada, et kohaldataks õigesti selle lepingu sätteid, seal hulgas ettevaatuspõhimõtet.

    5.

    Üldkohus ei suutnud tuvastada, kas komisjoni keeldumine rikkus põhiseaduslikku õigust.

    Euroopa Inimõiguste Konventsiooni inkorporeerimisega EL-i õigusesse tegi Üldkohus vea, jättes tuvastamata, kas komisjoni keeldumine direktiivi 96/29 meditsiinilist läbivaatust käsitlevate sätete rakendamisest rikkus selle konventsiooni artiklit 2, asetades teadlikult hageja venna elu kontrollimata ja läbi uurimata pikaajalise kiirgusvähi arenemise ohtu, nagu see vähk, mis ta tappis.


    (1)  Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 291).


    Top