Kohtuasi C‑426/10 P

Bell & Ross BV

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellatsioonkaebus – Pärast tähtaja möödumist esitatud hagiavalduse allkirjastatud originaal – Kõrvaldatav puudus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Väide, mis puudutab Üldkohtule hagi esitamise tingimusi – Vaidlustatud määruse vastuvõtmine ilma pooli ärakuulamata – Vastuvõetavus

(Üldkohtu kodukord, artikkel 111)

2.        Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamata jätmine enne tähtaja möödumist – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 6)

3.        Menetlus – Hagi esitamise tähtaeg – Õiguse lõppemine – Ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud – Mõiste – Vabandatav eksimus – Mõiste

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 45 teine lõik)

1.        Seoses apellatsioonkaebusega Üldkohtu määruse peale, mis on antud Üldkohtu kodukorra artikli 111 alusel, mis ei nõua, et pooled tuleks enne sellise otsuse vastuvõtmist ära kuulata, ei saa apellandile ette heita, et ta jättis hagiavalduses esitamata selle esitamise tingimusi puudutavad argumendid. Neil asjaoludel ei ole apellatsioonkaebuse väite, mille kohaselt on rikutud Üldkohtu praktiliste juhiste punkti 57 alapunkti b, eesmärk hagi eseme muutmine Üldkohtus, mistõttu väide on järelikult vastuvõetav.

(vt punkt 37)

2.        Hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamata jätmine ei kuulu Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikes 6 nimetatud kõrvaldatavate puuduste hulka. Seega on ilma advokaadi allkirjata hagiavaldusel selline puudus, mille tulemusel on hagi menetlustähtaja möödumisel vastuvõetamatu ning mida ei saa kõrvaldada. Nende menetlusnormide range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära mis tahes diskrimineerimine või suvaline kohtlemine.

(vt punktid 42 ja 43)

3.        Seoses hagi esitamise tähtaegadega tuleb mõistet „vabandatav eksimus” tõlgendada kitsalt ning see saab esineda üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige siis, kui asjaomane institutsioon on tegutsenud viisil, mis iseenesest või olulisel määral võib arusaadavalt viia eksitusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud majandustegevuses osalejalt nõutavat hoolsust.

Ettenägematu asjaolu mõiste hõlmab objektiivset elementi, mis on seotud huvitatud isiku jaoks tavapäratute ja temast sõltumatute asjaoludega, ja subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eeskätt tuleb huvitatud isikul tähelepanelikult jälgida algatatud menetluse kulgu ning muu hulgas hoolsalt kinni pidada ettenähtud tähtaegadest.

Kohtukantseleisse esitatavate menetlusdokumentide ettevalmistamine, jälgimine ja kontrollimine kuuluvad asjaomase poole advokaadi vastutuse alla. Järelikult ei saa asjaolu, et hagiavalduse originaali ja koopiate segiajamine on toimunud apellandi poolt koopiaid tegema volitatud kolmandast isikust ettevõtja kaasamise tõttu, pidada erandlikeks asjaoludeks või ebatavalisteks ja apellandist mittesõltuvateks sündmusteks, mis võiksid olla apellandi jaoks põhjenduseks vabandatavale eksimusele või ettenägematutele asjaoludele.

(vt punktid 47, 48 ja 50)

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

22. september 2011(*)

Apellatsioonkaebus – Pärast tähtaja möödumist esitatud hagiavalduse allkirjastatud originaal – Kõrvaldatav puudus

Kohtuasjas C‑426/10 P,

mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 24. augustil 2010 esitatud apellatsioonkaebus,

Bell & Ross BV, asukoht Zoetermeer (Madalmaad), esindaja: advokaat S. Guerlain,

apellatsioonkaebuse esitaja,

teised menetlusosalised:

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindaja: A. Folliard-Monguiral,

kostja esimeses kohtuastmes,

Klockgrossisten i Norden AB, asukoht Upplands Väsby (Rootsi),

menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees J. N. Cunha Rodrigues, kohtunikud A. Rosas, U. Lõhmus, A. Ó Caoimh ja P. Lindh (ettekandja),

kohtujurist: E. Sharpston,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

olles 9. juuni 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1        Bell & Ross BV (edaspidi „Bell & Ross”) taotleb oma apellatsioonkaebusega, et Euroopa Kohus tühistaks Euroopa Liidu Üldkohtu 18. juuni 2010. aasta määruse kohtuasjas T-51/10: Bell & Ross vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus”), millega Üldkohus jättis hilinemise pärast ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata Bell & Rossi tühistamishagi Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 27. oktoobri 2009. aasta otsuse (asi R 1267/2008‑3) peale, mis puudutas Klockgrossisten i Norden AB ning Bell & Rossi vahelist kehtetuks tunnistamise menetlust.

 Õiguslik raamistik

 Euroopa Kohtu põhikiri

2        Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 teine lõik sätestab muu hulgas, et avaldusele lisatakse vajaduse korral meede, mille tühistamist taotletakse. Kui seda dokumenti ei ole avaldusele lisatud, „palub kohtusekretär asjaomasel poolel esitada [see] mõistliku tähtaja jooksul, kuid sel puhul ei aegu poole õigused isegi juhul, kui sellised dokumendid esitatakse pärast menetluse algatamise tähtaja möödumist”.

3        Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 45 on sõnastatud järgmiselt:

„Ajapikenduse andmine seoses suurte vahemaadega määratakse kodukorras.

Tähtaja möödumise tagajärjel ei piirata kellegi õigusi, kui asjaomane pool tõestab ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.”

 Üldkohtu kodukord

4        Üldkohtu kodukorra artikkel 43 näeb ette:

„1.      Iga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole esindaja või advokaat.

Menetlusdokument koos kõigi selles märgitud lisadega esitatakse koos viie ärakirjaga Üldkohtule ning lisaks üks ärakiri igale poolele. Ärakirja õigsust tõestab selle esitanud pool.

[…]

6.      […] loetakse menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel menetlusdokumendi esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri […] jõuab Üldkohtu käsutuses oleva faksi või muu tehnilise sidevahendi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt kümne päeva pärast esitatakse kohtukantseleisse menetlusdokumendi allkirjastatud originaal koos lõike 1 teises lõigus nimetatud lisade ja ärakirjadega. Sellele kümnepäevasele tähtajale ei kohaldata artikli 102 lõiget 2.

[…]”

5        Nimetatud kodukorra artikkel 44 sätestab:

„[…]

3.      Poolt abistav või esindav advokaat peab kohtukantseleile esitama tõendi, mis näitab, et tal on õigus esineda liikmesriigi või muu EMP lepingu osalisriigi kohtus.

4.      Vajadusel lisatakse hagiavaldusele põhikirja artikli 21 teises lõigus nimetatud dokumendid.

5.      Kui hageja on eraõiguslik juriidiline isik, lisab ta hagiavaldusele:

a)      oma põhikirja või äsjase väljavõtte äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist või juriidilise isiku olemasolu tõendava muu dokumendi;

b)      tõendid selle kohta, et hageja advokaadile on nõuetekohaselt andnud volitused selleks õigustatud isik.

5a.      […] liidu poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel esitatud hagiavaldusele lisatakse ärakiri lepingust, milles see klausel sisaldub.

6.      Kui hagiavaldus ei vasta käesoleva artikli lõigetes 3–5 sätestatud nõuetele, määrab kohtusekretär hagejale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või puuduvate dokumentide esitamiseks. Kui hageja ei kõrvalda puudusi või ei esita nõutud dokumente ettenähtud tähtaja jooksul, otsustab Üldkohus, kas nõutud tingimuste täitmata jätmine muudab hagiavalduse vorminõuete eiramise tõttu vastuvõetamatuks.”

 Kohtusekretäri ametijuhend

6        5. juuli 2007. aasta Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtusekretäri ametijuhendi (ELT L 232, lk 1; edaspidi „kohtusekretäri ametijuhend”) artikkel 7 näeb ette:

„1.      Kohtusekretär tagab, et toimikusse lisatud dokumendid on vastavuses põhikirjaga, Esimese Astme Kohtu kodukorraga, praktiliste juhiste ning käesoleva ametijuhendi sätetega.

Vajadusel määrab ta tähtaja, et võimaldada pooltel esitatud dokumentide vormilised puudused kõrvaldada.

Kohtule esitatud dokumendi teisele poolele kättetoimetamisega oodatakse, kui dokument ei vasta praktiliste juhiste punktides 55 ja 56 viidatud kodukorra sätetele.

Dokumendi teisele poolele kättetoimetamisega oodatakse või vastavalt asjaoludele võidakse oodata, kui dokument ei vasta praktiliste juhiste punktides 57 ja 59 viidatud kodukorra sätetele.

[…]

3.      Ilma et see piiraks esiteks kodukorra artikli 43 lõikes 6 sätestatud võimalust esitada dokumente faksi või muu tehnilise sidevahendi abil, võtab kohtusekretär vastu ainult dokumente, millel on poole advokaadi või esindaja originaalallkiri.

[…]”

 Praktilised juhised pooltele

7        Üldkohtu praktilised juhised pooltele 5. juulil 2007 kehtinud redaktsioonis (ELT L 232, lk 7; edaspidi „praktilised juhised”) näevad B jaos „Menetlusdokumentide esitamine” muu hulgas ette:

„[…]

7.      Menetlusdokumendi lõpus peab olema poole advokaadi või esindaja originaalallkiri. Esindajate paljususe korral piisab, kui menetlusdokumendi allkirjastab üks esindaja.

[…]

9.      Igale menetlusdokumendi ärakirjale, mida pool on kodukorra artikli 43 lõike 1 teise lõigu kohaselt kohustatud esitama, on poole advokaat või esindaja kohustatud tegema märke, mis tõestab, et koopia vastab originaalile, ning selle märke allkirjastama.”

8        Praktiliste juhiste F jao „Puuduste kõrvaldamine menetlusdokumentides” punktid 55–59 täpsustavad tingimusi, mille korral võib hagiavalduses puudusi kõrvaldada.

9        Nimetatud punkti 55 kohaselt määratakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg, kui hagiavaldus ei vasta kodukorra artikli 44 lõigetes 3–5 sätestatud järgmistele nõuetele:

„a)      tuleb esitada tõend advokaadi pädevuse kohta […];

b)      tuleb esitada tõend eraõigusliku juriidilise isiku olemasolu kohta […];

c)      on esitatud volitus […];

d)      tõend, et volituse on andnud nõuetekohaselt selleks õigustatud isik […];

e)      tuleb esitada vaidlustatud õigusakt (tühistamishagi) […]”

10      Praktiliste juhiste punkt 56 näeb ette:

„Intellektuaalomandivaidlustes, milles vaidlustatakse Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja otsuse õiguspärasus, ei toimetata hagiavaldust teistele pooltele kätte ning puuduste kõrvaldamiseks määratakse mõistlik tähtaeg, kui hagiavaldus ei vasta kodukorra artiklis 132 sätestatud järgmistele nõuetele:

a)      tuleb märkida kõikide apellatsioonikoja menetluse poolte nimed ja aadressid (kodukorra artikli 132 lõike 1 esimene lõik);

b)      tuleb märkida kuupäev, mil hagejat apellatsioonikoja otsusest teavitati (kodukorra artikli 132 lõike 1 teine lõik);

c)      tuleb lisada apellatsioonikoja vaidlustatud otsus (kodukorra artikli 132 lõike 1 teine lõik).”

11      Praktiliste juhiste punkt 57 näeb muu hulgas ette:

„Hagiavalduse kättetoimetamisega oodatakse ja puuduste kõrvaldamiseks määratakse mõistlik tähtaeg, kui hagiavaldus ei vasta järgmistele vorminõuetele:

[…]

b)      hagiavalduse lõpus peab olema advokaadi või esindaja originaalallkiri (praktiliste juhiste punkt 7);

[…]

o)      esitada tuleb piisav arv hagiavalduse tõestatud ärakirju (kodukorra artikli 43 lõike 1 teine lõik; praktiliste juhiste punkt 9).”

12      Praktiliste juhiste punkt 58 näeb ette, et kui hagiavaldus ei vasta sellistele vorminõuetele, mis puudutavad andmeid kohtudokumentide kättetoimetamiseks, tõendit täiendavalt võetud advokaadi pädevuse kohta, kokkuvõtteid argumentidest ja lisade tõlget kohtumenetluse keelde, toimetatakse hagiavaldus kätte ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg.

13      Viimaks on praktiliste juhiste punktis 59 sõltuvalt juhtumist ette nähtud puuduste kõrvaldamise põhimõte või võimalus, kui hagiavalduse lehekülgede arv ületab praktilistes juhistes ettenähtut, ning sellisel juhul kättetoimetamise edasilükkamine.

 Kohtuasja taust

14      Apellant esitas Üldkohtu kantseleisse 22. jaanuaril 2010 saabunud faksiga hagi Siseturu Ühtlustamise Ameti kolmanda apellatsioonikoja 27. oktoobri 2009. aasta otsuse peale. Nimetatud hagiavaldus saabus kantseleisse enne hagi esitamise tähtaja möödumist 25. jaanuaril 2010.

15      Apellant teatas 28. jaanuari 2010. aasta kirjas Üldkohtu kantseleile, et ta saadab 22. jaanuaril 2010 faksiga saadetud hagiavalduse originaali ja selle lisad ning samuti hagiavalduse originaalile vastavad seitse ärakirja ja Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõigetes 3–5 nõutud dokumendid.

16      Kohtukantselei teatas 2. veebruaril 2010 apellandile, et 1. veebruaril 2010 saabunud dokumentide hulgast ei suudeta ilma kahtluseta kindlaks teha hagiavalduse originaali.

17      Apellandi advokaat saatis kantseleile 3. veebruari 2010. aasta kirjaga tema toimikus olnud hagiavalduse eksemplari, esitades järgmise selgituse:

„Kuna ma olen veendunud, et ma olen eelnevalt Teile saatnud dokumendi originaali koos kõigi fotokoopiatega, siis ei ole mul võimalik Teile öelda, kas lisatud dokument on originaal või mitte. Minu jaoks on tegemist ärakirjaga, mida ma säilitan toimikus. Ma jätan selle kontrollimise Teie hooleks ning jään seega ootama Teie seisukohta.”

18      Üldkohtu kantselei teatas 5. veebruaril 2010 apellandile, et ta jõudis järeldusele, et see dokument oli originaal, sest allkirja niiske lapiga puudutades läks must tint pisut laiali.

19      Üldkohtu kantseleis registreeriti hagiavaldus 5. veebruari 2010. aasta kuupäevaga, see tähendab pärast kümnepäevase tähtaja möödumist, mis hakkas kulgema alates hagi faksiga saatmisest vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõikele 6.

20      Apellant viitas 12. veebruaril 2010 saadetud kirjas vabandatavale eksimusele, et õigustada hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamist pärast eespool mainitud kümnepäevase tähtaja möödumist.

21      Üldkohus ei toimetanud hagiavaldust Siseturu Ühtlustamise Ametile kätte.

 Vaidlustatud kohtumäärus

22      Üldkohus jättis vaidlustatud kohtumäärusega hagiavalduse ilmselge vastuvõetamatuse tõttu Üldkohtu kodukorra artiklile 111 tuginedes läbi vaatamata.

23      Üldkohus meenutas, et tema kodukorra artikli 43 lõige 6 näeb ette kümnepäevase tähtaja faksiga saadetud hagiavalduse originaali esitamiseks. Kui võtta arvesse seda täiendavat tähtaega, siis oleks hagiavalduse originaal pidanud kantseleisse saabuma enne selle tähtaja möödumist 1. veebruaril 2010. Kuivõrd aga hagiavalduse originaal jõudis kantseleisse 5. veebruaril 2010, esitati hagi hilinenult – ilma, et ükski vabandatav eksimus võimaldaks teha hagi esitamise tähtajast erandit – järgmistel põhjustel:

„15      Hagiavaldus saabus Üldkohtu kantseleisse faksi teel 22. jaanuaril 2010 ja seega enne hagi esitamise tähtaja möödumist.

16      Vastavalt kodukorra artikli 43 lõikele 6 loetakse menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel menetlusdokumendi esitamiskuupäevaks siiski kuupäev, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri jõuab Üldkohtu käsutuses oleva faksi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt kümne päeva pärast alates faksi kättesaamisest esitatakse kohtukantseleisse menetlusdokumendi allkirjastatud originaal.

17      Käesolevas asjas esitas aga hageja hagiavaldusele vastavad seitse kinnitamata ärakirja Üldkohtu kantseleisse 1. veebruaril 2010. Hagiavalduse allkirjastatud originaal saabus Üldkohtu kantseleisse 5. veebruaril 2010, see tähendab pärast kodukorra artikli 43 lõikes 6 ette nähtud kümnepäevase tähtaja möödumist. Järelikult tuleb hagi esitamise tähtaja järgimise üle otsustamisel võtta selle sätte kohaselt arvesse üksnes hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamise päev, mis käesoleval juhul on 5. veebruar 2010. Seega tuleb konstateerida, et hagiavaldus esitati pärast selle tähtaja möödumist (Üldkohtu 28. aprilli 2008. aasta määrus kohtuasjas T‑358/07: PubliCare Marketing Communications vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Publicare), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 13).

18      Hageja viitas oma 12. veebruari 2010. aasta kirjas vabandatavale eksimusele, et tehtaks erand asjaomasest tähtajast.

19      Selles osas tuleb meenutada, et seoses hagi esitamise tähtaegadega tuleb mõistet „vabandatav eksimus” tõlgendada kitsalt ning see saab esineda üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige siis, kui asjaomane institutsioon on tegutsenud viisil, mis kas üksi või olulisel määral võib arusaadavalt ajada segadusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud majandustegevuses osalejalt nõutavat hoolsust (vt Üldkohtu 29. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑12/90: Bayer vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑219, punkt 29, ja Üldkohtu 11. detsembri 2006. aasta määrus kohtuasjas T‑392/05: MMT vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

20      Käesolevas asjas väidab hageja, et ta kasutas nõutavate ärakirjade tegemiseks üht teenuseosutajat ning ta võib selgitada hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamata jätmist üksnes sellega, et Üldkohtu kantseleile esitatud dokumentide ettevalmistamisel aeti segi koopiad ja teenuseosutaja poolt tagasi antud hagiavalduse allkirjastatud originaal.

21      Lisaks väidab hageja, et tal on harjumus anda allkiri musta värvi tindiga, kui just ei ole ette nähtud mõnda muud värvi tindi kasutamine.

22      Sellest järeldub, et arvestades tehtud koopiate kvaliteeti, oli äärmiselt raske eristada allkirjastatud originaali koopiast, kuivõrd originaalallkiri oli koopiaga sama värvi.

23      Samuti näitab hageja väitel asjaolu, et Üldkohtu kantselei pidas hagiavalduse allkirjastatud originaali kindlakstegemiseks vajalikuks proovida, kas niiske lapiga puudutades läheb allkirja tint laiali, hoolsust, mida ei saa pidevalt nõuda hagejalt.

24      Lõpuks lisab hageja, et […] praktilised juhised pooltele […] annavad punkti 57 – mis lubab mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldada puudused teatavatele vorminõuetele mittevastavas hagiavalduses – alapunktis o võimaluse esitada puuduvad hagiavalduse tõestatud ärakirjad, mis võib vähendada hagejate valvsust vajaduse suhtes eristada hagiavalduse allkirjastatud originaali selle koopiatest.

25      Hageja ei suuda siiski eeltoodut silmas pidades tõendada erandlike asjaolude esinemist ega seda, et üles on näidatud tavapäraselt informeeritud majandustegevuses osalejalt nõutavat hoolsust eespool punktis 19 viidatud kohtupraktika tähenduses.

26      Nimelt tunnistab hageja ise, et Üldkohtu kantseleisse saatmiseks mõeldud dokumentide ettevalmistamisel ajas ta need omavahel segi.

27      Samuti ei näi, et raskust eristada hagiavalduse allkirjastatud originaali selle koopiatest ei saaks kõrvaldada sellise meetodi kasutamisega, mis võimaldab hoida hagiavalduse allkirjastatud originaali teistest eraldi, vältimaks originaali esitamist Üldkohtu kantseleile pärast kodukorra artikli 43 lõikes 6 ette nähtud kümnepäevase tähtaja möödumist.

28      Peale selle tuleb konstateerida ühelt poolt, et hagiavalduse allkirjastatud originaali Üldkohtu kantseleile esitamata jätmine selle tähtaja jooksul ei ole praktiliste juhiste punktides 55–59 sätestatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamise juhtude hulgas, ning teiselt poolt võimaldab nimetatud juhiste punkti 57 alapunkt o hagejate huvides edasi lükata Üldkohtu hinnangut kodukorra artikli 43 lõike 1 teises lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimuste osas, mis eeldavad hagiavalduse allkirjastatud originaali eristamist selle ärakirjadest. Sellest järeldub, et eespool nimetatud punkti 57 alapunktis o lubatud puuduste kõrvaldamise võimalus ei saa kaasa tuua seda, et väheneb hagejate valvsus vajaduse suhtes eristada hagiavalduse allkirjastatud originaali selle ärakirjadest.

29      Igal juhul oli hageja ülesanne eristada hagiavalduse allkirjastatud originaali selle ärakirjadest.

30      Eeltoodust tuleneb, et hagi on esitatud hilinenult ning et see tuleb jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, ilma et seda oleks vaja toimetada Siseturu Ühtlustamise Ameti kätte.”

 Poolte nõuded

24      Oma apellatsioonkaebuses palub Bell & Ross Euroopa Kohtul:

–        tühistada vaidlustatud kohtumäärus;

–        tuvastada, et tühistamishagi kohtuasjas T‑51/10 on vastuvõetav ning sellest tulenevalt saata kohtuasi tagasi Üldkohtule sisulise otsuse tegemiseks, ning

–        mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt välja nii apellatsioonimenetluse kui esimese astme menetluse kohtukulud.

25      Siseturu Ühtlustamise Amet palub Euroopa Kohtul:

–        jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, ja

–        mõista kohtukulud välja apellandilt.

 Apellatsioonkaebus

26      Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks kuus väidet.

 Esimene väide, mille kohaselt on rikutud Üldkohtu kodukorra artiklit 111

27      Apellant väidab, et Üldkohtu kodukorra artiklit 111 rikkudes ei kuulatud ära kohtujuristi.

28      Vastuseks sellele väitele tuleb rõhutada, et Üldkohtu kodukorra artikkel 111, millele vaidlustatud kohtumäärus tugineb, näeb tõepoolest ette kohtujuristi ärakuulamise, kuid sama kodukorra artikli 2 lõige 2 täpsustab siiski, et kohtujuristi puudutavaid sätteid „kohaldatakse üksnes juhtudel, kui kohtunik on määratud kohtujuristiks”. Seevastu käesolevas asjas ei olnud Üldkohtu menetluses ühtegi kohtunikku määratud kohtujuristiks.

29      Seega tuleb see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Teine väide, mille kohaselt on rikutud Üldkohtu kodukorra artiklit 43

 Poolte argumendid

30      Apellant heidab Üldkohtule ette Üldkohtu kodukorra artikli 43 ebaõiget tõlgendamist, kuna viimane leidis, et hagi esitati pärast tähtaja möödumist. Apellant rõhutab, et erinevalt asjaoludest, mis olid aluseks vaidlustatud kohtumääruse punktis 17 nimetatud eespool viidatud kohtuasjas PubliCare Marketing Communications vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Publicare) tehtud Üldkohtu määrusele, saabus enne hagi esitamise tähtaja möödumist kantseleisse seitse hagiavalduse eksemplari. Apellant väidab, et asjakohane küsimus on hagiavalduse originaali kindlakstegemine. Nimetatud artiklis 43 ei ole aga kuidagi täpsustatud hagiavalduse allkirjastamise korda (värv, kirjutusvahendi liik jms). Üldkohtu kasutatud niiske lapi test on vaieldav, kuna mõni tint ei lähe laiali. Seega, mainimata meetodit, mis võimaldas tal originaali koopiast eristada, lisas Üldkohus vaidlustatud kohtumääruses tingimusi, mis ei sisaldu tema kodukorra artiklis 43.

31      Siseturu Ühtlustamise Amet on arvamusel, et kõnealune väide on ilmselgelt põhjendamatu.

 Euroopa Kohtu hinnang

32      Erinevalt apellandi väidetest ei näe vaidlustatud kohtumäärus ette ühtegi erinõuet hagiavalduste allkirjastamise tingimuste osas ega kirjuta ka ette tõendamise viise, mille abil kindlaks teha hagiavaldusel nõutava originaalallkirja ehtsust.

33      Lisaks ei ole vaidlust selles, et kohtu kantseleisse pärast hagi esitamise tähtaja möödumist jõudnud hagiavalduse eksemplar kandis advokaadi originaalallkirja.

34      Seega ei ole see väide põhjendatud.

 Kolmas väide, mille kohaselt ei ole järgitud kohtusekretäri ametijuhendi artikli 7 lõiget 1 ning praktiliste juhiste punkti 57 alapunkti b

 Poolte argumendid

35      Apellant väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kuna ta ei võimaldanud kõrvaldada hagiavalduses puudusi vastavalt kohtusekretäri ametijuhendi artikli 7 lõikele 1 ega praktiliste juhiste punkti 57 alapunktile b.

36      Siseturu Ühtlustamise Amet väidab, et see väide on vastuvõetamatu, kuna apellant ei ole tuginenud praktiliste juhiste punkti 57 alapunkti b rikkumisele. Sisuliselt väidab Siseturu Ühtlustamise Amet, et see väide ei ole põhjendatud.

 Euroopa Kohtu hinnang

37      Seoses selle väite vastuvõetavusega tuleb märkida, et vaidlustatud kohtumäärus anti Üldkohtu kodukorra artikli 111 alusel, mis ei nõua, et pooled tuleks enne sellise otsuse vastuvõtmist ära kuulata. Neil asjaoludel ei saa apellandile ette heita, et ta jättis hagiavalduses esitamata selle esitamise tingimusi puudutavad argumendid. Seega ei ole kolmanda väite eesmärk hagi eseme muutmine Üldkohtus. Väide on järelikult vastuvõetav.

38      Sisulises osas tuleb märkida, et Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtumääruse punktis 17, et hagiavalduse allkirjastatud originaal jõudis Üldkohtu kantseleisse pärast tähtaja möödumist. Peale selle konstateeris Üldkohus nimetatud kohtumääruse punktis 28, et hagiavalduse allkirjastatud originaali ette nähtud tähtajal esitamata jätmine ei ole praktiliste juhiste punktides 55–59 sätestatud hagiavalduses puuduste kõrvaldamise juhtude hulgas.

39      Kindel on see, et hagiavalduse originaal saabus Üldkohtu kantseleisse alles pärast hagi esitamise tähtaja möödumist.

40      Samas kehtestab Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõige 1 nõude, et iga menetlusdokumendi originaalile peab olema alla kirjutanud poole advokaat.

41      Kodukorra artikli 43 lõige 6 näeb ette, et menetlustähtaegade järgimise üle otsustamisel loetakse menetlusdokumendi esitamiskuupäevaks kuupäeva, mil menetlusdokumendi allkirjastatud originaali ärakiri jõuab Üldkohtu käsutuses oleva faksi teel kohtukantseleisse, tingimusel et hiljemalt kümne päeva pärast esitatakse kohtukantseleisse menetlusdokumendi allkirjastatud originaal.

42      Hagiavalduse allkirjastatud originaali esitamata jätmine ei kuulu Üldkohtu kodukorra artikli 44 lõikes 6 nimetatud kõrvaldatavate puuduste hulka. Seega on ilma advokaadi allkirjata hagiavaldusel selline puudus, mille tulemusel on hagi menetlustähtaja möödumisel vastuvõetamatu ning mida ei saa kõrvaldada (vt selle kohta eelkõige 27. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑163/07 P: Diy-Mar Insaat Sanayi ve Ticaret ja Akar vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑10125, punktid 25 ja 26).

43      Tuleb rõhutada, et nende menetlusnormide range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära mis tahes diskrimineerimine või suvaline kohtlemine. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teise lõigu kohaselt võib menetlustähtaegadest kõrvale kalduda vaid erandlikel asjaoludel ehk ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul (vt selle kohta eelkõige 26. novembri 1985. aasta otsus kohtuasjas 42/85: Cockerill-Sambre vs. komisjon, EKL 1985, lk 3749, punkt 10, ja 8. novembri 2007. aasta määrus kohtuasjas C‑242 P: Belgia vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑9757, punkt 16).

44      Seega ei ole see väide põhjendatud.

 Neljas ja viies väide, mis põhinevad vabandataval eksimusel või ettenägematul asjaolul

 Poolte argumendid

45      Apellant tugineb vabandatavale eksimusele. Kuna nõutavate ärakirjade maht (kokku 2651 lehekülge) oli märkimisväärne, oli ta sunnitud kasutama välist teenuseosutajat. Teenuseosutaja unustas Üldkohtule saadetu hulka lisada ühe dokumendi ning advokaadil õnnestus see viga aegsasti parandada. Originaali ja ärakirjade segiajamine on tingitud erandlikest välistest asjaoludest, mille põhjustaja on teenuseosutaja eksimus. Apellant leiab, et ta on toiminud heauskselt ja hoolsalt. Kõik kantseleisse saabunud dokumendid olid allkirjastatud ja õigeaegselt esitatud. Apellant väidab samuti, et originaali ja ärakirjade segiajamise põhjustasid ebatavalised asjaolud – originaali ja ärakirjade segiajamine teenuseosutaja poolt ning ebatäieliku lisa edastamine sama teenuseosutaja poolt –, mis temast ei sõltu ja mis seetõttu kujutavad endast ettenägematuid asjaolusid. Apellant kasutas nende probleemide lahendamiseks kõiki vahendeid.

46      Siseturu Ühtlustamise Amet leiab, et vabandatava eksimuse mõiste hõlmab üksnes erandlikke asjaolusid, mille korral asjaomane institutsioon on eelkõige tegutsenud viisil, mis kas üksi või teatud määral võib isiku arusaadavalt segadusse ajada. Samas on originaali ja ärakirja eristamine olulise tähtsusega. Apellant oleks pidanud originaali ärakirjadest selgelt eristama, näiteks allkirjastades originaali sinise tindiga. Kui apellant oleks tegutsenud kiiremini, oleks puuduste kõrvaldamine hagi esitamise tähtaja jooksul olnud võimalik. Siseturu Ühtlustamise Amet leiab lisaks, et originaali ja ärakirjade segiajamise eest vastutab apellant.

 Euroopa Kohtu hinnang

47      Üldkohus märkis vaidlustatud kohtumääruse punktis 19 õigesti, et seoses hagi esitamise tähtaegadega tuleb mõistet „vabandatav eksimus” tõlgendada kitsalt ning see saab esineda üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige siis, kui asjaomane institutsioon on tegutsenud viisil, mis iseenesest või olulisel määral võib arusaadavalt viia eksitusse heauskse isiku, kes näitab üles tavapäraselt informeeritud majandustegevuses osalejalt nõutavat hoolsust.

48      Ettenägematu asjaolu mõiste hõlmab objektiivset elementi, mis on seotud huvitatud isiku jaoks tavapäratute ja temast sõltumatute asjaoludega, ja subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata. Eeskätt tuleb huvitatud isikul tähelepanelikult jälgida algatatud menetluse kulgu ning muu hulgas hoolsalt kinni pidada ettenähtud tähtaegadest (vt selle kohta 15. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑195/91 P: Bayer vs. komisjon, EKL 1994, lk I‑5619, punkt 32, ja eespool viidatud kohtumäärus Belgia vs. komisjon, punkt 17).

49      Apellant väidab, et hagiavalduse originaali ja ärakirjade segiajamine toimus kolmandast isikust ettevõtja süül, kellele apellant tegi ülesandeks suure hulga hagiavalduse esitamiseks vajalike koopiate tegemise.

50      Nagu märgib ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 89, kuuluvad kohtukantseleisse esitatavate menetlusdokumentide ettevalmistamine, jälgimine ja kontrollimine asjaomase poole advokaadi vastutuse alla. Järelikult ei saa asjaolu, et hagiavalduse originaali ja koopiate segiajamine on toimunud apellandi poolt koopiaid tegema volitatud kolmandast isikust ettevõtja kaasamise tõttu, ning ka teisi apellandi välja toodud asjaolusid pidada erandlikeks asjaoludeks või ebatavalisteks ja apellandist mittesõltuvateks sündmusteks, mis võiksid olla apellandi jaoks põhjenduseks vabandatavale eksimusele või ettenägematutele asjaoludele.

51      Seega ei ole neljas ja viies väide põhjendatud.

 Kuues väide, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet

 Poolte argumendid

52      Apellant väidab, et kuna Üldkohus tunnistas hagi vastuvõetamatuks, kuigi hagiavalduse seitse eksemplari, mis kõik kandsid advokaadi allkirja, saadi tähtaegselt, eiras kohus proportsionaalsuse põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Nii kohtusekretäri ametijuhendis (artikkel 7) kui ka praktilistes juhistes (punkti 57 alapunkt b) on ette nähtud, et puudused hagiavalduses saab kõrvaldada nii, et hagiavaldusel on advokaadi originaalallkiri.

53      Siseturu Ühtlustamise Amet rõhutab, et õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ei mõjuta menetlustähtaegade ja muude vorminõuete range kohaldamine. Hagiavalduse hilinenult esitamisest tulenev vastuvõetamatus ei ole selle õigusega vastuolus ega ebaproportsionaalne. Praktiliste juhiste punkti 57 alapunkt b ei saa oma olemuselt olla aluseks õiguspärasele ootusele originaalallkirjata hagiavalduses puuduste kõrvaldamise osas ning see ei saa mingil viisil olla erandiks Üldkohtu kodukorra artikli 43 lõikes 6 sätestatud selgest nõudest.

 Euroopa Kohtu hinnang

54      Kuna hagiavalduse originaali ei esitatud ettenähtud tähtajal, oli apellandi hagi vastuvõetamatu.

55      Seda järeldust ei mõjuta apellandi tuginemine proportsionaalsuse põhimõttele. Nimelt nagu on eespool käesoleva kohtuotsuse punktis 43 märgitud, vastab menetlusnormide range kohaldamine õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära mis tahes diskrimineerimine või suvaline kohtlemine.

56      Mis puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte väidetavat rikkumist, siis tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et sellele põhimõttele on õigus tugineda igal õigussubjektil, kelles liidu institutsioon on tekitanud põhjendatud lootusi. Keegi ei saa ka tugineda selle põhimõtte rikkumisele, kui puuduvad haldusasutuse antud konkreetsed tagatised (24. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑506/03: Saksamaa vs. komisjon, punkt 58). Samuti ei saa ettenägelik ning mõistlik ettevõtja, kes suudab ette näha oma huve puudutavate ühenduse meetmete kehtestamist, tugineda sellele põhimõttele meetme vastuvõtmise korral (11. märtsi 1987. aasta otsus kohtuasjas 265/85: Van den Bergh en Jurgens ja Van Dijk Food Products (Lopik) vs. komisjon, EKL 1987, lk 1155, punkt 44).

57      Käesolevas asja piisab tõdemisest, et apellant ei esitanud oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks midagi sellist, mille põhjal võiks järeldada, et Üldkohus andis talle konkreetseid tagatisi tema hagiavalduse nõuetele vastavuse kohta.

58      Sellest järeldub, et kuues väide ei ole põhjendatud.

59      Eespool esitatud kaalutlustest lähtudes tuleb jätta apellatsioonkaebus põhjendamatuse tõttu täies ulatuses rahuldamata.

 Kohtukulud

60      Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

61      Kuna Siseturu Ühtlustamise Amet on apellandilt kohtukulude hüvitamist nõudnud ning viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista apellandilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

1.      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja Bell & Ross BV‑lt.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: prantsuse.