KOHTUJURISTI ETTEPANEK

VERICA TRSTENJAK

esitatud 16. detsembril 2010(1)

Kohtuasi C‑78/10

Bérel jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Rouen (Prantsusmaa))

Tolliliit – Imporditollimaksu vähendamine – Esindamine – Solidaarvõlg – Võimalus tugineda teise solidaarvõlgniku suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsusele

I.      Sissejuhatus

1.        Käesolevas ELTL artikli 267 kohases eelotsusemenetluses esitab Cour d’appel de Rouen (edaspidi „eelotsusetaotluse esitanud kohus”) Euroopa Kohtule küsimuse, kas tollivõla tasumise eest solidaarselt vastutav ettevõtja võib tollivõla vähendamise eesmärgil tugineda tolli poolt teise solidaarvõlgniku suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsusele.

II.    Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus(2)

2.        Nõukogu 18. aprilli 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 1031/88 – mis määrab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutavad isikud(3) – artiklites 3 ja 4 on sätestatud:

„Artikkel 3

Kui määruse (EMÜ) nr 2144/87 artikli 2 lõike 1 punkti b alusel tekib tollivõlg, lasub võla tasumise kohustus isikul, kes tõi kauba ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile.

Võla tasumise eest vastutavad solidaarselt kooskõlas liikmesriikides kehtivate sätetega ka:

a)      isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises, ning need, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid;

b)      kõik ülejäänud isikud, kes on sellise kauba ebaseadusliku sissetoomise eest vastutavad. [mitteametlik tõlge]

Artikkel 4

1. Kui määruse (EMÜ) nr 2144/87 artikli 2 lõike 1 punkti c alusel tekib tollivõlg, lasub võla tasumise kohustus isikul, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis.

Võla tasumise eest vastutavad solidaarselt kooskõlas liikmesriikides kehtivate sätetega ka:

a)      isikud, kes osalesid kauba tollijärelevalve alt väljaviimises, ning need, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid;

b)      kõik ülejäänud isikud, kes vastutavad sellise tollijärelevalve alt väljaviimise eest.

2. Tollivõla tasumise eest vastutavad solidaarselt ka isikud, kes peavad täitma kohustusi, mis tulenevad kauba – millelt tuleb tasuda imporditollimaks – ajutisest ladustamisest või tolliprotseduuri kasutamisest, millele kaup on suunatud.” [mitteametlik tõlge]

3.        Need sätted on pärast nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 – millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik(4) (edaspidi „tolliseadustik”) – jõustumist kehtetuks tunnistatud.

4.        Tolliseadustiku esimene jaotis sisaldab üldsätteid. Selle jaotise esimene peatükk sätestab tolliseadustiku reguleerimisala ja põhimõisted. Nimetatud peatükis asub tolliseadustiku artikkel 4, mille punktides 9 ja 12 on määratletud järgmised mõisted:

„[...]

9) tollivõlg – isiku kohustus tasuda imporditollimaksu (tollivõlg impordil) või eksporditollimaksu (tollivõlg ekspordil) summa, mis kehtivate ühenduse õigusaktide alusel tuleb konkreetsetelt kaupadelt tasuda;

[...]

12) võlgnik – isik, kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohustus;

[...]”

5.        Esimese jaotise teine peatükk sisaldab sätteid, mis on eelkõige seotud isikute õiguste ja kohustustega tollieeskirjade suhtes. Teise peatüki esimeses jaos on sätestatud esindamine. See jagu koosneb tolliseadustiku artiklist 5, mis sätestab:

„1. Artikli 64 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja vastavalt artikli 243 lõike 2 punkti b raames vastuvõetud sätetele võib iga isik määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi.

2. Selline esindamine võib olla:

–        otsene, millisel juhul esindaja tegutseb teise isiku nimel ja tema eest, või

–        kaudne, millisel juhul esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest.

[...]

4. Esindaja peab teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, täpsustama, kas esindamine on otsene või kaudne, ja olema volitatud esindajana tegutsema.

Isikut, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse enda nimel ja enda eest tegutsevaks.

5. Toll võib nõuda igalt isikult, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, et ta oma volitusi tõendaks.”

6.        Tolliseadustiku VII jaotis käsitleb tollivõlga. Selle jaotise teine peatükk sätestab tollivõla tekkimise. Nimetatud peatükis asuvad artiklid 202 ja 203 on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 202

1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

a)      kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile või

b)      vabatsoonis või ‑laos asuv kaup tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumi muusse ossa.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine sissetoomist, millega rikutakse artiklite 38–41 ja artikli 177 teise alapunkti nõudeid.

2. Tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse.

3. Võlgnikud on:

–        isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi,

–        isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik, ja

–        isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult.

Artikkel 203

1. Tollivõlg impordil tekib, kui:

–        kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja.

2. Tollivõlg tekib kauba tollijärelevalve alt väljaviimise hetkel.

3. Võlgnikud on:

–        isik, kes kauba tollijärelevalve alt välja viis,

–        isikud, kes selles väljaviimises osalesid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et kaupa viiakse tollijärelevalve alt välja,

–        isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on tollijärelevalve alt välja viidud, ja

–        asjakohasel juhul isik, kes peab täitma kohustusi, mis tulenevad kauba ajutisest ladustamisest või tolliprotseduuri kasutamisest, millele kaup on suunatud.

[...]”

7.        Artikkel 213, mis asub samuti selles peatükis, sätestab:

„Kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad need selle eest solidaarselt.”

8.        Tolliseadustiku artikkel 233, mis asub tolliseadustiku VII jaotise 4. peatükis, milles on reguleeritud tollivõla lõppemine, sätestab:

„Ilma et see piiraks kehtivate sätete kohaldamist, mis käsitlevad tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, lõpeb tollivõlg, kui:

a)      tollimaksu summa tasutakse;

b)      tollimaksu summat vähendatakse;

[...]”

9.        VII jaotise 5. peatükk sätestab tollimaksu tagasimaksmise ja vähendamise. Tolliseadustiku artikkel 239, mis asub selles peatükis, sätestab:

„1. Impordi- või eksporditollimaksu võib tagasi maksta või vähendada muudel kui artiklites 236, 237 ja 238 nimetatud juhtudel:

–        mis määratakse kindlaks kooskõlas komiteemenetlusega,

–        mille on põhjustanud asjaolud, mille puhul asjaomast isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Olukorrad, mille puhul seda sätet võib kohaldada, ja kord, mida tuleb järgida, määratakse kooskõlas komiteemenetlusega. Tollimaksu tagasimaksmiseks või vähendamiseks võib kehtestada eritingimused.

2. Tollimaks makstakse tagasi või vähendatakse lõikes 1 ettenähtud põhjustel taotluse alusel, mis tuleb esitada asjakohasele tolliasutusele kaheteistkümne kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui tollimaksu summa võlgnikule teatati.

Toll

–        võib seda tähtaega piisavalt põhjendatud erandjuhtudel pikendada.”

10.      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 450/2008 – millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ajakohastatud tolliseadustik),(5) millega asendati tolliseadustik, kuid mis ei ole käesolevas asjas ajaliselt kohaldatav – artikli 86 lõige 4 sätestab:

„1. Ilma et see piiraks artikli 68 ning tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa sissenõudmata jätmist käsitlevate kehtivate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on kohtulikult tuvastatud, lõpeb impordil või ekspordil tekkiv tollivõlg mis tahes järgmisel viisil:

[...]

b) impordi- või eksporditollimaksu summat vähendatakse kooskõlas lõikega 4;

[...]

4. Kui mitu isikut vastutavad tollivõlale vastava impordi- või eksporditollimaksu summa tasumise eest ja vähendamine on lubatud, lõpeb tollivõlg ainult selle isiku või nende isikute suhtes, kellele on antud vähendamise luba.

[...]”

11.      Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 – millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik(6) (edaspidi „tolliseadustiku rakendusmäärus”) – artikkel 878 sätestab:

„1. Impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise taotluse, edaspidi „tagasimaksmise või vähendamise taotlus”, koostab isik, kes maksis tollimaksud või peab need tollimaksud maksma, või isikud, kellele need õigused ja kohustused on üle antud.

Tagasimaksmise või vähendamise taotluse võib koostada ka esimeses lõigus osutatud isiku või isikute esindaja.

[...]”

12.      Määruse nr 2454/93 artikkel 899 sätestab:

„Kui otsuseid tegev tolliasutus teeb kindlaks, et seadustiku artikli 239 lõike 2 alusel esitatud tagasimaksmise või vähendamise taotlus:

–        põhineb ühel artiklites 900–903 osutatud asjaoludest ja et need asjaolud ei tulene asjaomase isiku poolsest pettusest või hooletusest, siis lubab see tolliasutus kõnealused imporditollimaksud tagasi maksta või neid vähendada. „Asjaomane isik” tähendab artikli 878 lõikes 1 osutatud isikut või isikuid või nende esindajaid ja mis tahes teisi isikuid, kes olid seotud asjaomase kaubaga seotud tolliformaalsuste täitmisega või kes andsid nende formaalsuste täitmiseks vajalikke juhtnööre,

–        põhineb ühel artiklis 904 osutatud asjaoludest, siis ei luba see tolliasutus kõnealuseid imporditollimakse tagasi maksta või vähendada.”

13.      Komisjoni 25. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1335/2003 – millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik(7) – redaktsioonis on nimetatud sätte sõnastus järgmine:

„1. Kui otsuseid tegev tolliasutus teeb kindlaks, et seadustiku artikli 239 lõike 2 alusel esitatud tagasimaksmise või vähendamise taotlus:

–        põhineb ühel artiklites 900–903 osutatud asjaoludest ja et need asjaolud ei tulene asjaomase isiku poolsest pettusest või ilmsest hooletusest, maksab kõnealune tolliasutus asjakohased impordi- või eksporditollimaksud tagasi või vähendab neid,

–        põhineb ühel artiklis 904 osutatud asjaoludest, ei maksa kõnealune tolliasutus asjakohaseid impordi- või eksporditollimakse tagasi ega vähenda neid.

[...]

3. Seadustiku artikli 239 lõike 1 ja käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „asjaomane isik” artikli 878 lõikes 1 osutatud isikut või isikuid või nende esindajaid ja mis tahes teisi isikuid, kes olid seotud asjaomase kaubaga seotud tolliformaalsuste täitmisega või kes andsid nende formaalsuste täitmiseks vajalikke juhtnööre.

[...]”

14.      Komisjoni 19. detsembri 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 3254/94, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik,(8) lisati tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõikele 1 punkt o. See on sõnastatud järgmiselt:

„1. Imporditollimaksud tuleb tagasi maksta või neid vähendada, kui:

[...]

o) tollivõlg on tekkinud muul viisil kui seadustiku artikli 201 alusel ning asjaomane isik saab esitada päritolusertifikaadi, kauba liikumissertifikaadi, ühendusesisese transiididokumendi või muu asjakohase dokumendi, millega tõendatakse, et imporditud kauba suhtes oleks vabasse ringlusse lubamisel saanud kohaldada ühenduse tollikäitlust või tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et muud artikli 890 tingimused oleks täidetud.”

B.      Siseriiklik õigus

15.      Prantsuse code civil’i (tsiviilseadustik) artikkel 1208 on sõnastatud järgmiselt: „Solidaarvõlgnik, kellele on võlausaldaja nõude esitanud, võib tugineda kõigile kohustuse olemusest tulenevatele vastuväidetele ja tema isikust tulenevatele vastuväidetele, samuti võlgnike ühistele vastuväidetele; ta ei saa tugineda vastuväidetele, mis tulenevad üksnes ja ainult mõne teise võlgniku isikust.”

III. Eelotsusetaotluse aluseks olev kohtuvaidlus

A.      Asjaolud ja menetlus tolliasutustes

16.      Ettevõtja Asia Pulp & Paper France (edaspidi „äriühing A.P.P”) volitas ettevõtjat Rijn Schelde Mondia France (edaspidi „äriühing Mondia”) vedama ja importima Indoneesia päritolu paberit. Äriühing Mondia on spetsialiseerunud metsasaaduste (paber, vanapaber, puidumass) impordi- ja eksporditoimingute tegemisele. Äriühingul Mondia on luba käitada tolliladusid Rouenis ja Le Havre’is, mille suhtes kohaldatakse ajutise ladustamise rajatiste ja alade (magasins et aires de dépôt temporaires) korda. Neid ladusid kasutatakse selliste kaupade ajutiseks ladustamiseks, millele ei ole määratud tollikäitlusviisi ühe päeva jooksul pärast nende liitu saabumist. Asjaomaste sätete kohaselt tohib kaubad niisugustest ajutise ladustamise rajatistest ja aladelt alles siis liidu tolliterritooriumile sisse tuua, kui need on enne seda importimiseks deklareeritud.

17.      Äriühing Mondia tegi omalt poolt äriühingule Société de manutention de produits chimiques et miniers (edaspidi „äriühing Maprochim”), kes on tolliagent, ülesandeks koostada tema juhiste kohaselt eelkõige impordideklaratsioonid ja maksta tasumisele kuuluvad tollimaksud.

18.      Põhikohtuasja esemeks olevad kaubad ladustati nende Prantsusmaale saabumisel kõigepealt ajutiselt äriühingu Mondia ajutise ladustamise rajatistes ja aladel. 2000. aastal viis Prantsuse toll läbi uurimise äriühingute Mondia ja Maprochim poolt 1998. ja 1999. aastal Le Havre’is ja Rouenis teostatud impordi- ja eksporditoimingute suhtes. Seejuures selgus, et äriühing Mondia oli rikkunud tolliseadustiku artikleid 202 ja 203, kuna ta oli osa kõnealusest kaubast toonud liidu tolliterritooriumile ilma seda deklareerimata ja teine osa kaubast oli impordiks deklareeritud alles pärast seda, kui see oli juba liitu toodud. Seejärel määras Prantsuse toll nimetatud sätete alusel kindlaks äriühingute Mondia ja APP poolt tasumisele kuuluvad tollimaksu summad ja tegi need neile teatavaks.(9)

19.      Äriühing Mondia esitas 31. oktoobril 2000 Prantsuse tollile tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o tollimaksu vähendamise taotlused. Neid taotlusi põhjendas ta sellega, et nõuetekohasel deklareerimisel oleks tal olnud õigus tariifsele sooduskohtlemisele ning et tema tegutsemises puudus pettus ja ilmne hooletus.

20.      Prantsuse toll oli arvamusel, et äriühingu Mondia tegutsemises ei ole tõepoolest ilmset hooletust esinenud, kuid ei pidanud selle hindamiseks pädevaks mitte ennast, vaid komisjoni. Hiljem otsustas toll, et selle hindamine on tema enda, seega mitte komisjoni pädevuses. Ta palus komisjonilt siiski juhiseid. Seejärel teatas komisjon Prantsuse tollile, et tema hinnangul esines äriühingu Mondia tegutsemises ilmne hooletus.(10)

21.      Seejärel jättis Prantsuse toll äriühingu Mondia tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o esitatud tollimaksu vähendamise taotluse kõigepealt rahuldamata. Pärast äriühingu Mondia poolt täiendava teabe esitamist rahuldas toll 6. veebruari ja 3. märtsi 2006. aasta otsustega osaliselt tema taotlused ning vähendas seega osaliselt tollimaksu. Järgnevalt nõudis Prantsuse toll äriühingult Mondia üksnes tollimaksu tasumist, mida oli vähendatud summa võrra alandatud.

22.      Äriühingult A.P.P., kes ise ei esitanud tollimaksu vähendamise taotlust, nõudis Prantsuse toll seevastu endiselt kogu tollimaksu summa, mitte vähendatud summa tasumist.

23.      Tolliagendina tegutsevale äriühingule Maprochim heitis Prantsuse toll ette, et ta osales äriühingu Mondia poolt tolliseadustiku artikli 203 rikkumises. Äriühing Maprochim koostas kõnealuse kauba ühe osa kohta tollideklaratsiooni hilinemisega, kuigi ta teadis või oleks pidanud teadma, et see kaup oli ajutise ladustamise rajatistest või aladelt juba välja viidud ning tarnitud. Sel põhjusel nõudis Prantsuse toll äriühingult Maprochim vastava tollimaksu summa tasumist.

24.      Äriühing Maprochim esitas seejärel tolliseadustiku artikli 236 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 890 tollimaksu vähendamise taotluse. Prantsuse toll jättis selle taotluse rahuldamata, tuues põhjenduseks, et tolliseadustiku artikkel 236 koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 890 ei ole tolliseadustiku artikli 203 alusel tekkinud tollivõla suhtes kohaldatav. Tolliseadustiku artiklit 236 kohaldatakse nimelt ainult impordi- või eksporditollimaksude suhtes, mis ei tulenenud seadusest. Päritolusertifikaatide tagantjärele esitamine ei vii selleni, et tolliseadustiku artikli 203 kohane tollivõlg ei ole üldse tekkinud, vaid see võib kaasa tuua üksnes tollimaksu tagantjärele vähendamise tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 890.

B.      Menetlused siseriiklikes kohtutes ja eelotsuse küsimus

25.      Äriühingud Mondia, A.P.P. ja Maprochim esitasid hagi Tribunal d’instance du Havre’ile ja Tribunal d’instance de Rouenile. Tribunal d’instance du Havre’ile esitatud hagid suunati seotuse alusel Tribunal d’instance de Rouenile. 16. novembril 2007 läks äriühingu Maprochim vara üldise õigusjärgluse teel üle äriühingule Port Angot développement (edaspidi „PAD”), mistõttu viimane astus äriühingu Maprochim õigusjärglasena menetlusse.

26.      Tribunal d’instance de Rouen tuvastas oma 11. aprilli 2008. aasta otsuses muu hulgas, et

–        Prantsuse toll vähendas õigusega osaliselt äriühingu Mondia tollimaksu summat vastavalt tolliseadustiku artiklile 239 ja tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktile o;

–        äriühing Mondia ei tegutsenud nimetatud tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel äriühingu A.P.P. esindajana tolliseadustiku artikli 5 tähenduses;

–        äriühingut Mondia tuleb vastavalt Prantsuse tsiviilseadustiku artiklile 1208 käsitada A.P.P. esindajana, sest selle sätte kohaselt esindab solidaarvõlgnik vältimatult teisi solidaarvõlgnikke.

27.      Selle tulemusel võttis Tribunal d’instance de Rouen äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsust arvesse nii, et see laieneb ka äriühingule A.P.P., ning vähendas vastavalt A.P.P. suhtes kindlaksmääratud tollimaksu summat.

28.      Tribunal d’instance de Roueni selle otsuse peale esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtule apellatsioonkaebuse ühelt poolt Prantsuse toll ja teiselt poolt äriühingud Mondia, A.P.P. ja PAD. Nad vaidlevad eelkõige selle üle, kas äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus laieneb ka äriühingutele A.P.P. ja PAD.

29.      Äriühingu PAD suhtes algatati 17. oktoobril 2008 pankrotimenetlus ja tema esindajaks määrati M. Bérel.

30.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi oma 28. jaanuari 2010. aasta otsusega apellatsioonkaebuste kohta osaliselt otsuse, peatas muus osas menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas ühenduse tolliseadustiku artiklitega 213, 233 ja 239 on vastuolus, kui tollivõla tasumise eest solidaarselt vastutav isik, kellele nimetatud võla vähendamise otsus ei laiene, võib tollivõla tasumisest vabastamise eesmärgil tugineda võla sissenõudmise eest vastutava asutuse vastu tollimaksu vähendamise otsusele, mis on tehtud tolliseadustiku artikli 239 alusel ja millest viimane teavitas teist solidaarvõlgnikku?”

IV.    Eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus

31.      Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 8. veebruaril 2010.

32.      Menetluse käigus esitasid kirjalikud märkused äriühing A.P.P., M. Bérel, kes esindas äriühingut PAD, Prantsuse valitsus ja komisjon.

33.      Kohtuistungil, mis toimus 11. novembril 2010, osalesid äriühingu A.P.P. ning Prantsuse valitsuse ja komisjoni volitatud esindajad, kes täiendasid oma väiteid ja vastasid küsimustele.

V.      Poolte peamised argumendid

34.      Äriühingu A.P.P. arvates peab äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus laienema ka temale.

35.      Tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel tegutses äriühing Mondia ka tema esindajana. Maksu vähendamise taotluse võib nimelt esitada ka esindaja. Äriühing Mondia ei ole küll otsesõnu selgitanud, et ta esitas tollimaksu vähendamise taotluse ka äriühingu A.P.P. nimel. Sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas ei ole tolliseadustiku artikli 5 lõikes 4 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peab esindaja teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, siiski kohaldatav. Teisiti kui impordideklaratsiooni esitamisel ei ole tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel nimelt ebakindlust selles osas, kes on põhivõlgnik, kellel lasub tollivõla tasumise kohustus. Sel juhul on solidaarvõlgnikud juba teada. Liiatigi on ilmne, et äriühingul A.P.P. on suur huvi tollimaksu vähendamise vastu.

36.      Peale selle ei kontrolli toll tolliseadustiku artikli 239 lõigete 1 ja 2 ning tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 899 alusel esitatud tollimaksu vähendamise taotluse korral, mille esitab impordiks volitatud ettevõtja, mitte ainult maksu vähendamise objektiivseid tingimusi, vaid ka kõigi osalevate ettevõtjatega seotud subjektiivseid tingimusi. On ilmne, et äriühing A.P.P. vastab tolliseadustiku artikli 239 lõigetes 1 ja 2 ning tolliseadustiku rakendusmääruse artiklis 899 sätestatud subjektiivsetele tingimustele. Ettevõtja nagu äriühing A.P.P., kes kasutab teise ettevõtja nagu äriühingu Mondia teenuseid, ei saa kohtupraktika kohaselt tugineda oma kogenematusele tolliformaalsuste valdkonnas. Pigem peab ta omaks võtma tema esindaja tegutsemise tagajärjed. Vastupidisest tuleneva järeldusena tuleb ettevõtjale nagu äriühing A.P.P. käesoleval juhul kasuks, et tema esindaja tegutsemises ei esinenud ilmset hooletust. Kui äriühingu Mondia tegutsemises ei esinenud ilmset hooletust, peaks see veelgi enam kehtima äriühingu A.P.P. kui vähem kogenud ettevõtja suhtes. Lõpuks tuleb silmas pidada asjaolu, et tolli teavitamine äriühingu Mondia poolt tulenes äriühingu A.P.P. poolt äriühingule Mondia antud vihjest ja et äriühingule A.P.P ei ole menetluse käigus ette heidetud, et tema tegutsemises esines hooletus.

37.      Lisaks laienevad äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsuse tagajärjed ka äriühingule A.P.P. Tolliseadustiku artikkel 233 näeb ette nelja liiki juhtumid, mille korral tollivõlg lõpeb. Vastavalt tolliseadustiku artikli 233 punktile b kuulub nende hulka ka tollimaksu summa vähendamine. Nimetatud säte ei näe ette, et tollimaksu vähendamise tagajärjed piirduvad ühe kindla võlgnikuga. Solidaarvõla režiimi normid on sätestatud liikmesriikide õiguses. Prantsuse tsiviilseadustiku sätetest, eeskätt selle artiklist 1208 tuleneb, et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsuse tagajärjed laienevad ka äriühingule A.P.P. Toll ei piiranud nimelt tollivõla vähendamist üksnes äriühinguga Mondia. Juhul kui solidaarvõla režiim ei tulene mitte liikmesriikide õigusest, vaid liidu õigusest, tuleb vastavalt tsiviilseadustikus sisalduvatele hinnangutele teha sama järeldus.

38.      M. Bérel, kes esindab äriühingut PAD, märgib, et tollimaksu summa tasumine ühe solidaarvõlgniku poolt tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkti a kohaselt toob kaasa tollivõla lõppemise, mille tagajärjed laienevad ka teistele solidaarvõlgnikele. See peab kehtima ka juhul, kui ühe solidaarvõlgniku tollimaksu summat vastavalt tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punktile b vähendatakse.

39.      Kuna liidu õiguses puuduvad normid, mis käsitlevad tollimaksu vähendamisest solidaarvõlgnikele tulenevaid tagajärgi, tuleb seda küsimust käsitleda vastavalt siseriiklikule õigusele. Seega on käesoleval juhul kohaldatav Prantsuse tsiviilseadustik. Sellest tuleneb, et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsus laieneb ka tema solidaarvõlgnikele äriühingutele A.P.P. ja PAD.

40.      Lõpuks nägi Prantsuse toll ette, et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus laieneb ka äriühingutele A.P.P. ja PAD. Toll juhtis nimelt äriühingute A.P.P. ja Maprochim tähelepanu sellele, et nende vastuväidete suhtes tehakse otsus alles siis, kui toll on teinud otsuse äriühingu Mondia tollimaksu vähendamise taotluse kohta.

41.      Prantsuse valitsuse arvates ei või äriühingud A.P.P. ja PAD või Maprochim tugineda äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsusele. Tolliseadustiku artiklit 239 tuleb tõlgendada kitsalt. Vastavalt selle artikli lõikele 2 saab tollimaksu vähendamise taotluse esitada ainult kindla tähtaja jooksul. Äriühing Mondia esitas vastava taotluse ettenähtud tähtaja jooksul. Ta ei selgitanud siiski, et ta tegutses ka äriühingute A.P.P. ja Maprochim esindajana. Seega ei tegutsenud äriühing Mondia tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel äriühingute A.P.P. ja Maprochim esindajana.

42.      Peale selle on tolliseadustiku artikli 239 kohaselt tollimaksu vähendamise tingimus, et taotluse esitajat ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Hinnangu andmisel, kas tegutsemises esines ilmne hooletus, tuleb eelkõige arvesse võtta nende õigusnormide keerukust, mille järgimata jätmine põhjustab tollivõla tekkimise, ning samuti ettevõtja erialast kogemust ja hoolsust. Toll peab hindama asjaomase ettevõtja individuaalset olukorda ja individuaalset käitumist. Seetõttu ei saa tolliseadustiku artikli 239 alusel tehtud otsust laiendada automaatselt teistele tollivõla tasumise eest solidaarselt vastutavatele võlgnikele.

43.      Lõpuks ei ole tollimaksu vähendamise otsuse automaatne laiendamine teistele solidaarvõlgnikele kooskõlas liidu omavahendite kaitsmise eesmärgiga.

44.      Komisjoni arvates ei kehti ühe solidaarvõlgniku tollivõla osaline vähendamine tolliseadustiku artikli 239 alusel teiste solidaarvõlgnike suhtes.

45.      Tolliseadustiku artikli 4 punktist 9 ja punktist 12 tuleneb, et tollivõlg on tolli ja isiku vaheline ning mitte tolli ja toimingu vaheline seos.

46.      Tolliseadustiku artiklis 233 nimetatud tollimaksu summa vähendamise tingimusi tuleb liidu omavahendite kaitsmise eesmärki silmas pidades tõlgendada kitsalt. Seega ei saa nimetatud sätet tõlgendada nii, et tollivõla vähendamise tagajärjed laienevad täies ulatuses kõigile solidaarvõlgnikele. Pigem tuleneb tolliseadustiku artiklist 239, et tollivõla vähendamise tagajärjed on ainult suhtelised. Nimetatud sätte kohaselt ei ole tollimaksu summa vähendamise tingimus nimelt mitte üksnes see, et esineb teatud objektiivne olukord, vaid ka see, et asjaomase taotluse esitajat ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Seetõttu saab tollimaksu summat vastavalt tolliseadustiku artiklile 239 vähendada ainult asjaomase taotleja suhtes. See on samuti kooskõlas liidu seadusandja tahtega, kes soovis solidaarvastutuse kehtestamise abil vähendada tollivõla tasumata jätmise riski.

47.      Tolliseadustiku süsteemi kohaselt on seega iga isik, kellel tekib tollivõlg, kohustatud esitama tollimaksu vähendamise taotluse vastavalt tolliseadustiku artiklile 239. On küll võimalik, et sellise taotluse esitamisel tegutseb üks solidaarvõlgnik teise solidaarvõlgniku esindajana. Tolliõiguses ei tulene aga esindamist käsitlevad normid siseriiklikust õigusest, vaid tolliseadustiku artiklist 5. Kuna äriühing Mondia ei tegutsenud tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel äriühingute A.P.P. ja Maprochim esindajana, ei ole tolliseadustiku artiklis 5 sätestatud esindamise tingimused täidetud. Selletagi ei esitanud äriühing Mondia oma taotluses mingeid andmeid äriühingu A.P.P. tegutsemise kohta, mistõttu ei oleks olnud võimalik kontrollida, kas äriühingut A.P.P saab süüdistada ilmses hooletuses.

VI.    Õiguslik hinnang

48.      Käesoleval juhul on kolm ettevõtjat, nimelt äriühingud Mondia, A.P.P ja Maprochim, kes on äriühingu PAD õiguseellane, kohustatud solidaarvõlgnikena tasuma tollimaksu summa. Neist ühe solidaarvõlgniku, äriühingu Mondia suhtes tehti tollimaksu summa osalise vähendamise otsus vastavalt tolliseadustiku artiklile 239 koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o.

49.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema otsuse apellatsioonkaebuste kohta, mis on esitatud kohtuotsuse peale, milles on õigesti sedastatud, et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollivõla osalise vähendamise otsusest tulenevad tagajärjed ka äriühingule A.P.P, kes on tema solidaarvõlgnik. Selle sedastuse puhul tugines esimese astme kohus Prantsuse tsiviilseadustiku artiklile 1208, mille kohaselt võib solidaarvõlgnik, kellele on võlausaldaja nõude esitanud, tugineda eelkõige kõigile kohustuse olemusest tulenevatele või kõigi solidaarvõlgnike osas ühistele vastuväidetele. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlused, kas niisugune toimimisviis on kooskõlas tolliseadustiku artiklitega 213, 233 ja 239.

50.      Käesoleva eelotsusemenetluse keskmes on seega küsimus, kas tolliseadustiku artiklitega 213, 233 ja 239 on vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, mille kohaselt laienevad äriühingu Mondia – kes on solidaarvõlgnik – suhtes tehtud tollivõla osalise vähendamise otsuse tagajärjed ka teistele solidaarvõlgnikele, mis tingiks nende tollimaksu summade vastava vähendamise (B). Enne selle küsimuse käsitlemist tahaksin ma kõigepealt lühidalt käsitleda põhjusi, miks ei saa äriühingut Mondia käesoleval juhul lugeda äriühingute A.P.P. ja Maprochim või PAD esindajaks (A).

A.      Tolliseadustiku artiklis 5 sätestatud esindusõiguse puudumine

51.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus on tuvastanud, et äriühingut Mondia ei saa lugeda esindajaks tolliseadustiku artikli 5 tähenduses, sest ta esitas tollimaksu vähendamise taotluse ainult enda nimel ja mitte ka äriühingute A.P.P. ja Maprochim nimel. Tolliseadustiku artikli 5 lõikes 4 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peab esindaja teatama, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ei luba käesoleval juhul oletada, et tegemist on esindamisega nimetatud sätte tähenduses.

52.      Äriühingu A.P.P. poolt käesolevas eelotsusemenetluses esitatud põhjenduste osas selle kohta, et tolliseadustiku artikli 5 lõikes 4 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peab esindaja teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, ei ole tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel kohaldatav või et äriühingu Mondia tegutsemisest saab järeldada, et ta esitas tollimaksu vähendamise taotluse ka äriühingu A.P.P. nimel, leian ma, et see väide väljub juba eelotsuse küsimuse raamidest. ELTL artikli 267 kohase eelotsusetaotluse raames on eelotsuse küsimuse eseme määramine üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses. Eelotsuse küsimuse määratlus ei sõltu seega poolte taotlustest.(11) Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esitanud eelotsuse küsimust tolliseadustiku artikli 5 kohta, tahaksin ma järgnevalt ainult täienduseks märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis õigesti, et tegemist ei ole esindamisega tolliseadustiku artikli 5 kohaselt.

53.      Esindamine tollimenetluses on sätestatud tolliseadustiku artiklis 5. Vastavalt tolliseadustiku artikli 5 lõikele 1 võib iga isik määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ette nähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ette nähtud formaalsusi. Tolliseadustiku artikli 5 lõike 2 esimese lõigu esimese taande kohaselt võib selline esindamine olla otsene, millisel juhul esindaja tegutseb teise isiku nimel ja tema eest. Selline esindamine võib tolliseadustiku artikli 5 lõike 2 esimese lõigu teise taande kohaselt olla ka kaudne, millisel juhul esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest. Tolliseadustiku rakendusmääruse artikkel 878 selgitab, et ka tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel võib isik, kellel tekib tollivõlg, lasta end esindada.

54.      Selleks et tollimenetluses saaks eeldada, et esindus on kehtiv, peavad siiski kindlasti olema täidetud tolliseadustiku artikli 5 tingimused, mille hulka kuulub eelkõige tolliseadustiku artikli 5 lõike 4 esimeses lõigus sätestatud teatamispõhimõte. Selle kohaselt peab esindaja teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest. Lisaks peab ta täpsustama, kas esindamine on otsene või kaudne. Tolliseadustiku artikli 5 lõike 4 teises lõigus on selgitatud, et isikut, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, loetakse enda nimel ja enda eest tegutsevaks.

55.      Seoses sellega tõdes eelotsusetaotluse esitanud kohus kõigepealt, et äriühing Mondia esitas tollimaksu vähendamise taotluse sõnaselgelt ainult enda nimel. Lisaks ei luba äriühingu Mondia märkus, et ta deklareeris kaubad impordiks äriühingu A.P.P. nimel, teha veel järeldust, et äriühingu Mondia tegutsemisest võis järeldada, et ta tegutses ka äriühingu A.P.P. nimel. Lisaks puuduvad ka igasugused andmed selle kohta, kas tegemist oli otsese või kaudse esindamisega. Sel põhjusel ei tegutsenud äriühing Mondia tollimaksu vähendamise taotluste esitamisel äriühingu A.P.P. esindajana.

56.      Äriühingu A.P.P. esitatud vastuväited selle tuvastuse kohta ei ole veenvad.

57.      Esiteks kohaldatakse tolliseadustiku artikli 5 lõikes 4 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt peab esindaja teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, vastupidi äriühingu A.P.P. arvamusele ka tollimaksu vähendamise taotluse suhtes. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti tõdes, on tolliseadustiku artikli 5 lõikes 4 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peab esindaja teatama, et ta tegutseb esindatava isiku eest, üldkohaldatav norm, mis kehtib ka tollimaksu vähendamise taotluse kohta.(12) See tuleneb ka nimetatud sätte paiknemisest tolliseadustiku alguses, asjaomase peatüki pealkirjast „Mitmesugused üldsätted [...]” ning eelkõige sätte sõnastusest.

58.      Teiseks ei saa sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas samuti oletada, et äriühingu Mondia tegutsemisest võis järeldada, et ta tegutses äriühingu A.P.P. nimel. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti tõdes, ei tulene üksnes asjaolust, et äriühing A.P.P. tegi äriühingule Mondia ülesandeks asjaomaste kaupade impordi deklareerimise, tingimata, et äriühing Mondia tahtis ka tollimaksu vähendamise taotluste esitamisel tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 900 tegutseda äriühingu APP nimel. Tollimaksu vähendamise taotlust saab nimelt rahuldada üksnes juhul, kui taotluse esitajat ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Selle subjektiivse tingimuse tõendamisel ei pea ettevõtja huvid, kes asjaomase kauba tegelikult importis, ja selle ettevõtja huvid, kelle nimel kaup imporditi või pidi imporditama, tingimata kooskõlas olema. Täiesti mõeldavad on olukorrad, kus esindaja püüab oma tegutsemist õigustada sel viisil, et ta paneb vastutuse tolliõiguse rikkumise eest volituse andjale. Üksnes asjaolust, et ettevõtja deklareeris kaubad impordiks teise isiku nimel, ei saa tolliasutused seega järeldada, et ta tahaks tingimata esitada teise isiku nimel ka tollimaksu vähendamise taotlust.

59.      Vastupidi äriühingu A.P.P. arvamusele tuvastas eelotsusetaotluse esitanud kohus seega õigesti, et äriühing Mondia ei tegutsenud tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel esindajana tolliseadustiku artikli 5 tähenduses.

B.      Tolliseadustiku artikli 239 lõike 1 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o tollimaksu osalise vähendamise tagajärjed teistele solidaarvõlgnikele

60.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema otsuse apellatsioonkaebuste kohta, mis on esitatud kohtuotsuse peale, milles tuvastati õigesti, et äriühing Mondia ei tegutsenud tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel küll äriühingu A.P.P. esindajana tolliseadustiku artikli 5 kohaselt, kuid ta esindas tasumise eest vastutava solidaarvõlgnikuna Prantsuse tsiviilseadustiku artikli 1208 kohaselt paratamatult ka äriühingut A.P.P., kes on teine solidaarvõlgnik.

61.      Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et kehtiva esindamise tingimused tollimenetluses on sätestatud tolliseadustiku artiklis 5. Nimetatud säte on määrust iseloomustavate tunnuste tõttu vastavalt EÜ artikli 249 teisele lõigule siseriiklike sätete suhtes ülimuslik, mistõttu ei saa tugineda siseriiklikule sättele nagu Prantsuse tsiviilseadustiku artikkel 1208, et põhjendada vastuolus tolliseadustiku artikliga 5 kehtivat esindamist tollimenetluses.

62.      Käesoleval juhul on esindamine selle tegelikus tähenduses siiski vähem oluline. Pigem on asi küsimuses, kas äriühingu Mondia suhtes, kes on solidaarvõlgnik, tehtud tollivõla osalise vähendamise otsus laieneb ka äriühingutele A.P.P. ja Maprochim kui teistele solidaarvõlgnikele. Küsimust, mis puudutab tollivõla vähendamise tagajärgi teistele solidaarvõlgnikele, ei ole tolliseadustiku artiklis 5 reguleeritud.

63.      Järgnevalt tuleb seega kõigepealt välja selgitada, kas vastust sellele küsimusele tuleb otsida liidu õigusest või liikmesriikide õigusest.

1.      Kohaldatav õigus

64.      Tolliseadustiku artikkel 213 sätestab, et kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad need selle eest solidaarselt. Tolliseadustikus ei leidu peale selle muid sätteid, mis kujundaksid sõnaselgelt solidaarvõla režiimi.

65.      Seega kerkib küsimus, kas selles osas tuleb kohaldada liikmesriikide õigust. Seda saab oletada üksnes juhul, kui viide siseriiklikule õigusele on sõnaselgelt ette nähtud või kui liidu õiguse asjaomastest sätetest tuleneb, et liidu seadusandja tahtis selle küsimuse jätta liikmesriigi õiguses reguleeritavaks.(13)

66.      Tolliseadustik ei näe siinkohal ette sõnaselget viidet siseriiklikele sätetele. See ei näe ette ka viidet „kehtivale õigusele”, mida tuleb vastavalt tolliseadustiku artikli 4 punktile 23 mõista viitena siseriiklikele õigusaktidele, kui liidu õiguse tasandil vastav säte puudub. Pigem räägib tolliseadustiku artikli 213 ajaloolis-geneetiline tõlgendus, st nimetatud sätte võrdlemine vastavate varasemate sätetega selle vastu, et tegemist on üldviitega siseriiklikule õigusele. Määruse nr 1031/88 artiklid 3 ja 4, mis kehtisid enne tolliseadustiku jõustumist, nägid nimelt sõnaselgelt ette, et võlgnike solidaarvastutus peab tulenema „liikmesriikides kehtivatest sätetest”. Tolliseadustiku artikkel 213 ei näe niisugust viidet liikmesriikide õigusele enam ette. Seega ei saa lähtuda üldviitest liikmesriikide õigusele.

67.      Seega tuleb solidaarvõla režiimi üksikasjade osas kõigepealt kontrollida, kas on olemas liidu õigusest tulenevaid suunised. Juhul kui selliseid suuniseid ei leidu, kohaldatakse täiendavalt liikmesriikide siseriiklikku õigust.

68.      Käesoleval juhul tuleb seetõttu kõigepealt kontrollida, kas tolliseadustikus on kehtestatud suunised, mis puudutavad ühe solidaarvõlgniku suhtes tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsuse tagajärgede laienemist teistele solidaarvõlgnikele.

2.      Tolliseadustiku sätted

69.      Seejuures tuleb kõigepealt märkida, et käesolev küsimus puudutab üksnes ühelt poolt äriühingute A.P.P. ja PAD ning teiselt poolt Prantsuse tolli vahelist suhet. Seega on tegemist isikute – kellel lasub tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise kohustus – ja tolli vahelise suhtega, mitte aga üksikute võlgnike vahelise suhtega. Selline eristamine näib mulle olevat seetõttu oluline, et tolli ja võlgnike vahelise suhte õiguslikul regulatsioonil on otsesed tagajärjed tollimaksudele ja seega liidu omavahenditele. Võib leida mitu argumenti, mis räägivad selle poolt, et vastus küsimustele, mis puudutavad tollivõla lõppemist suhetes tolliga ning seega otseselt liidu omavahendeid, on tolliseadustikus ühtselt reguleeritud. Seevastu ei ole üksikute solidaarvõlgnike vahelise suhte õiguslikul regulatsioonil, eelkõige küsimusel, millises ulatuses peab igaüks neist omavahelisel kokkuleppel lõpuks tollivõla tasumise eest vastutama, otsest tagajärge omavahenditele. Mulle näib seega, et selles osas on liidu õiguse hetkeseisu arvestades jäetud siseriiklikele õiguskordadele tunduvalt rohkem kaalutlusruumi.

70.      Äriühingud A.P.P. ja Maprochim tuginevad oma arvamuses, mille kohaselt peab äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsus laienema ka neile, eeskätt tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkti b sõnastusele. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb tollivõlg, kui tollimaksu summat vähendatakse. Tegelikult võiks seda sätet üksnes selle sõnastust silmas pidades tõlgendada nii, et ühe solidaarvõlgniku tollimaksu summa vähendamine toob kaasa kõigi solidaarvõlgnike tollivõla lõppemise.

71.      Peale selle osutavad nad tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu 1 punktide a ja b vahelisele süstemaatilisele seosele. Tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punktis a on kirjeldatud veel ühte tollivõla lõppemise juhtumit, mille kohaselt lõpeb tollivõlg, kui tollimaksu summa tasutakse ühe solidaarvõlgniku poolt. See, et tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punktis a sätestatud juhtumil ei vabastata tollivõla tasumisest mitte ainult tollimaksu summa tasunud solidaarvõlgnik, vaid ka teised solidaarvõlgnikud, on arusaadav. Solidaarvõlga iseloomustab nimelt asjaolu, et võlausaldaja võib võla tasumist nõuda igalt solidaarvõlgnikult, seda siiski ainult ühel korral.(14) Viidates sellele, et tolliseadustiku artikli 233 esimeses lõigus kasutatakse nii tollimaksu summa tasumise kui ka selle vähendamise korral tollivõla lõppemise mõistet, saaks seega väita, et mitte ainult tollivõla tasumine vastavalt punktile a, vaid ka tollimaksu summa vähendamine vastavalt punktile b toob kaasa tollivõla lõppemise kõigi solidaarvõlgnike jaoks.

72.      Tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkti b selline tõlgendamine, mis on õiguskirjanduses kohati esindatud,(15) ei oleks aga kooskõlas eesmärkidega, mida järgitakse tolliseadustiku artiklites 202, 203, 213, 233 ja 239, ning kahjustaks nende kasulikku mõju (effet utile).

73.      Kõigepealt tuleb silmas pidada, et tolliseadustiku artikli 202 lõike 3 ja artikli 203 lõike 3 järgi ei vastuta tollivõla tasumise eest mitte ainult isik, kes ise rikub tolliõiguse sätteid (mõlema sätte esimene taane), vaid ka isik, kes selles rikkumises osales (mõlema sätte teine taane) ning teised ettevõtjad (mõlema sätte ülejäänud taanded). Sellise mitmekordse tagamise eesmärk on vähendada tollimaksu tasumata jätmise riski sellistel juhtudel, kui ei ole esitatud nõuetekohast deklaratsiooni. Seda tuleb käsitleda eelkõige sellest aspektist, et tollimaks kuulub liidu omavahendite hulka ja moodustab seega liidu eelarve osa. Tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkti b ja tolliseadustiku artikli 239 tõlgendamisel tuleb seega arvesse võtta ka liidu omavahendite kaitsmise eesmärki. Seda eesmärki ei tohi kahjustada uute tollivõla lõppemise aluste kehtestamine.(16)

74.      Peale selle tuleb tõdeda, et käesoleval juhul tehti äriühingu Mondia suhtes tollimaksu vähendamise otsus tolliseadustiku artikli 239 ja tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punkti o alusel. Tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punkt o puudutab eelkõige juhtumeid, kui kaupa ei ole enne selle importimist nõuetekohaselt deklareeritud ning selle rikkumise alusel on tekkinud vastavalt tolliseadustiku artiklile 202 ja artiklile 203 tollivõlg. Sellisel juhul ei võeta tollivõla määramisel arvesse ei liidu kaubana käitlemise ega tariifse sooduskohtlemise võimalust. Siiski näeb tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punkt o juhtumite puhul, kus nõuetekohasel deklareerimisel oleks neid soodustusi võidud arvesse võtta, õigluse põhimõtte kohaselt ette võimaluse tollimaksu summat tagantjärele vähendada. Õigluse põhimõtte kohaselt tollimaksu summa vähendamine ei sea siiski tingimuseks mitte ainult seda, et nõuetekohasel deklareerimisel oleks olnud õigus nõuda liidu kaubana käitlemist või tariifset sooduskohtlemist, vaid arvestada tuleb ka subjektiivset tingimust, et taotluse esitajat ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.

75.      Tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkti b niisugune tõlgendamine, mille kohaselt laieneb äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikliga 900 automaatselt ka äriühingutele A.P.P. ja Maprochim (või PAD), kes on tema solidaarvõlgnikud, ei arvestaks piisavalt eespool nimetatud eesmärkidega. Seda seetõttu, et esiteks ei ole mõistetav, miks peab liit käesoleval juhul loobuma omavahenditest ainult seetõttu, et äriühingu Mondia suhtes on tollimaksu vähendamine küll õigustatud, kuid see ei ole tingimata õigustatud ka teiste solidaarvõlgnike puhul. Eespool mainitud(17) mitmekordse tagamise põhimõttega on pigem kooskõlas, et toll peab sellisel juhul esitama nõude teistele solidaarvõlgnikele, kellele nimetatud võla vähendamise otsus ei laiene.(18) Teiseks näib mulle, et ka õigluse põhimõtte kohaselt ei ole õigustatud, et vähendatakse sellise võlgniku tollimaksu, kelle puhul on võimalik, et tema tegutsemises esines pettus või ilmne hooletus, ainult seetõttu, et ta on solidaarselt vastutav ja et teise solidaarvõlgniku tollimaksu on tema tegutsemist arvestades vähendatud.(19)

76.      Tõlgendus, mille kohaselt kehtib tollimaksu vähendamine tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o ainult taotluse esitaja suhtes, kes vastab nende sätete tingimustele, on lisaks kooskõlas põhimõttega, et tollimaksu vähendamine kujutab endast erandit tavalisest impordi-ja ekspordisüsteemist, mistõttu tuleb sätteid, mis näevad ette tollimaksu vähendamise, tõlgendada kitsalt.(20)

77.      Lisaks ei ole selline tõlgendamine vastuolus ka tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkti b sõnastusega. Seda sätet saab nimelt tõlgendada nii, et see reguleerib üksnes igakordse võlgniku ja tolli vahelist suhet. Kui tolliseadustiku artikli 233 esimese lõigu punkt b näeb ette, et tollivõlg lõpeb, kui tollimaksu summat vähendatakse, siis on käesoleval juhul sellega mõeldud üksnes äriühingu Mondia ja tolli vahelist suhet, mitte aga ühelt poolt äriühingute A.P.P. ja Maprochim või PAD ja teiselt poolt tolli vahelist suhet.

78.      Lõpuks tuleb siinkohal märkida, et selline tõlgendus vastab ajakohastatud tolliseadustiku artikli 86 lõike 4 kohasele õiguslikule olukorrale, mille järgi kehtib tollimaksu vähendamine ainult asjaomase solidaarvõlgniku suhtes. Nimetatud säte ei ole küll käesolevas asjas ratione temporis kohaldatav. Seadusandlikust menetlusest, mis viis ajakohastatud tolliseadustiku vastuvõtmiseni, ei nähtu siiski ühtegi viidet sellele, et liidu seadusandja oleks tahtnud olemasolevat õiguslikku olukorda selles punktis muuta. Seega saab ajakohastatud tolliseadustiku artikli 86 lõikega 4 toetada tõlgendust, mille kohaselt kehtib tollimaksu vähendamine tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o ainult asjaomase taotleja suhtes.

3.      Äriühingute A.P.P. ja PAD muud argumendid

79.      Äriühingute A.P.P. ja PAD esitatud muud argumendid selle kohta, et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus peab laienema ka neile ei ole veenvad.

80.      Esiteks väidab äriühing A.P.P., et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsus peab talle laienema seetõttu, et äriühingu Mondia tollimaksu vähendamise taotluse kontrollimisel kontrollis või oleks pidanud Prantsuse toll kontrollima ühtlasi ka seda, kas äriühingu A.P.P. tegutsemises puudus pettus ja ilmne hooletus.

81.      Need argumendid ei ole minu jaoks veenvad.

82.      Kõigepealt tuleb märkida, et tollimaksu vähendatakse vastavalt tolliseadustiku artiklile 239 ja tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktile o ainult asjaomase võlgniku taotluse alusel.(21) Taotlus tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, üldjuhul kaheteistkümne kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui tollimaksu summa võlgnikule teatati. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, ei esitanud äriühing A.P.P. ise tähtaja jooksul tollimaksu vähendamise taotlust vastavalt tolliseadustiku artiklile 239 ja tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktile o ning ka äriühing Mondia ei tegutsenud oma tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel äriühingu A.P.P. esindajana.

83.      Selletagi näib mulle olevat ebaõige juba äriühingu A.P.P. väljendatud seisukoht, mille kohaselt Prantsuse toll kontrollis või oleks pidanud kontrollima äriühingu Mondia tollimaksu vähendamise taotluse kontrollimise raames ühtlasi ka äriühingu A.P.P. tegutsemist. Põhimõtteliselt peab toll tolliseadustiku artikli 239 alusel koostoimes tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punktiga o esitatud tollimaksu vähendamise taotluse kontrollimisel kontrollima nende sätete subjektiivseid tingimusi ainult asjaomase taotleja suhtes. Siiski peab ettevõtja, kes laseb end importimisel esindada tolliagendil, võtma omaks tema esindaja tegutsemises esinenud ilmse hooletuse.(22) On ilmne, et esindatav peab võtma omaks esindaja tegutsemise nagu enda tegutsemise. Sellisel juhul võib esindatava poolt tollimaksu vähendamise taotluse esitamine tähendada, et ühtlasi kontrollitakse ka tema esindaja tegutsemist. Vastupidi äriühingu A.P.P. arvamusele ei saa sellest aga teha järeldust, et vastupidisel juhul, seega esindaja poolt tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel tuleb ühtlasi kontrollida, kas esindatava tegutsemises esines pettus või ilmne hooletus. Esindatav ei tegutse nimelt esindaja nimel, mistõttu ei pea esindaja enda tegutsemise hindamise korral tingimata omaks võtma esindatava tegutsemist.

84.      Teiseks püüab äriühing A.P.P. oma arvamuses, et äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsus laieneb ka talle, tugineda tolliseadustiku rakendusmääruse artiklile 899. Nimetatud sättest tuleneb tema arvates, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas oleks äriühingu Mondia poolt esitatud tollimaksu vähendamise taotluse tõttu tulnud ühtlasi kontrollida, kas tollimaksu vähendamise otsus laieneb ka äriühingule A.P.P. Selle arvamuse puhul tugineb äriühing A.P.P. sellele, et nimetatud säte näeb vastavalt selle sõnastusele ette kõigi asjaomaste isikute tegutsemise kontrollimise.

85.      Ka sellise argumentatsiooniga ei saa nõustuda. Tolliseadustiku rakendusmääruse artiklist 899 ei saa tuletada seda, et kui võlgnik esitab tollimaksu vähendamise taotluse, tekib tollil kohustus kontrollida kõigi tollivõla tasumise eest vastutavate solidaarvõlgnike osas, kas nende tegutsemises on esinenud pettust või ilmset hooletust.

86.      Kõigepealt ei võimalda juba tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 899 sõnastus niisugust tõlgendust. Selles on üksnes juttu „asjaomasest isikust” ainsuses ja mitte „asjaomastest isikutest” mitmuses. Seega on ilmselt mõeldud ainult asjaomast taotluse esitajat.

87.      Pealegi räägivad äriühingu A.P.P. arvamuse vastu ka tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 899 sätted, mille kohaselt otsustab toll taotluse üle taotluses esitatud põhjenduste alusel. Nagu eespool mainitud,(23) võivad üksikute solidaarvõlgnike huvid tollimaksu vähendamise taotluse esitamisel olla täiesti vastupidised. Seetõttu ei saa lähtuda sellest, et taotleja toob oma taotluses tingimata esile ka põhjendused, mis on soodsad teiste osalejate jaoks.

88.      Kolmandaks märgib M. Bérel, kes esindab äriühingut PAD, et tolli poolt äriühingu Mondia suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus laieneb ka äriühingule Maprochim. Prantsuse toll oli nimelt juhtinud äriühingute A.P.P. ja Maprochim tähelepanu sellele, et nende vastuväidete suhtes tehakse otsus alles siis, kui toll on teinud otsuse äriühingu Mondia tollimaksu vähendamise taotluse kohta.

89.      Selles osas piisab märkusest, et ELTL artikli 267 kohase eelotsusemenetluse raames ei ole siseriiklike asutuste otsuse sisu tuvastamine mitte Euroopa Kohtu, vaid siseriikliku kohtu ülesanne. Euroopa Kohus peab seega põhimõtteliselt lähtuma eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastustest.(24) Eelotsusetaotlusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus mõistab tolli otsuseid nii, et tollimaksu osalise vähendamise otsus on tehtud ainult äriühingu Mondia suhtes.

C.      Kokkuvõte

90.      Eelnevat arvesse võttes tuleneb tolliseadustiku artiklitest 213, 233 ja 239, et tolliasutuste poolt tolliseadustiku artikli 239 ja tolliseadustiku rakendusmääruse artikli 900 lõike 1 punkti o alusel ühe solidaarvõlgniku suhtes tehtud tollimaksu osalise vähendamise otsus ei laiene automaatselt ka selle tollivõla teistele solidaarvõlgnikele. Seega on nimetatud sätetega vastuolus sellise siseriikliku sätte kohaldamine, mis näeb ette niisuguse tagajärje.

VII. Ettepanek

91.      Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimusele järgmiselt:

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 – millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik – artikleid 213, 233 ja 239 tuleb tõlgendada nii, et sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas ei või tollivõla tasumise eest solidaarselt vastutav isik, kellele nimetatud võla vähendamise otsus ei laiene, tugineda tollivõla tasumise kohustusest vabanemise eesmärgil teise solidaarvõlgniku suhtes tehtud tollimaksu vähendamise otsusele, mis on tehtud nimetatud määruse artikli 239 alusel koostoimes komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse nr 2454/93 – millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik – artikli 900 lõike 1 punktiga o.

---

1 – Ettepaneku algkeel: saksa; kohtumenetluse keel: prantsuse.

---

2 – Tuginedes ELL‑s ja ELTL‑s kasutatud mõistetele, kasutatakse mõistet „liidu õigus” ühenduse õiguse ja liidu õiguse üldmõistena. Edaspidi käsitletavate üksikute esmase õiguse normide puhul viidatakse ratione temporis kehtivatele sätetele.

---

3 – EÜT L 102, lk 5.

---

4 – EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljanne 02/04, lk 307.

---

5 – ELT L 145, lk 1.

---

6 – EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3.

---

7 – ELT L 187, lk 16; ELT eriväljaanne 02/13, lk 463.

---

8 – EÜT L 346, lk 1; ELT eriväljaanne 02/05, lk 326.

---

9 – Äriühingutele A.P.P. ja Maprochim esitati nõue ka muude maksude tasumiseks (käibemaks jne), millel ei ole käesoleva eelotsusetaotluse jaoks siiski tähtsust.

---

10 – Siseriiklike ametiasutuste ja komisjoni menetluse üksikasjade osas olgu viidatud Üldkohtu 25. jaanuari 2007. aasta määrusele kohtuasjas Rijn Schelde Mondia France vs. komisjon (T‑55/05; kohtulahendite kogumikus ei avaldata).

---

11 – Vt selle kohta 27. märtsi 1963. aasta otsus liidetud kohtuasjades 28/62–30/62: Da Costa jt (EKL 1963, lk 65, punkt 81); 1. märtsi 1973. aasta otsus kohtuasjas 62/72: Bollmann (EKL 1973, lk 269, punkt 4); 10. juuli 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑261/95: Palmisani (EKL 1997, lk I‑4025, punkt 31) ja 12. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑2/06: Kempter (EKL 2008, lk I‑411, punkt 41 jj).

---

12 – Nii ka Reiche, K, teoses Witte, P., Zollkodex, 4. tr, Beck, 2006, artikkel 5, punkt 5.

---

13  18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑314/06: Société Pipeline Méditerranée et Rhône (EKL 2007, lk I‑12273, punkt 21); 22. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑103/01: komisjon vs. Saksamaa (EKL 2003, lk I‑5369, punkt 33); 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑296/95: EMU Tabac jt (EKL 1998, lk I‑1605, punkt 30) ja 17. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑75/09: Agra (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 32 jj).

---

14 – Witte, P., eespool 12. joonealuses märkuses viidatud teoses Witte, P., artikkel 233, punkt 12.

---

15 – Vt Henke, R. ja Huchatz, W., „Das neue Abgabenverwaltungsrecht für Ein- und Ausfuhrabgaben”, Zeitschrift für Zölle und Verbrauchsteuern, 1996, lk 226 jj, 231.

---

16 – 14. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑112/01: SPKR (EKL 2002, lk I‑10655, punkt 31); 2. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑459/07: Elshani (EKL 2009, lk I‑2759, punkt 31) ja 29. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑230/08: Dansk Transport og Logistik (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 51).

---

17 – Vt käesoleva ettepaneku punkt 73.

---

18 – Eespool 14. joonealuses märkuses viidatud Witte, P., artikkel 233, punkt 12.

---

19 – Selle kohta ka eespool 14. joonealuses märkuses viidatud Witte, P., artikkel 213, punkt 11, ja artikkel 233, punkt 12. Seal märgitakse, et võlgniku tollivõla vähendamine tuleneb õigluse põhimõttest ja et selle raames saab kompenseerida selle, mis kaalutlusõiguse raames ei olnud võimalik.

---

20 – 11. novembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑48/98: Söhl & Söhlke (EKL 1999, lk I‑7877, punkt 52) ja 13. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑156/00: Madalmaad vs. komisjon (EKL 2003, lk I‑2527, punkt 91).

---

21 – Muud tollimaksu vähendamist käsitlevad sätted näevad seevastu ette tollimaksu summa tagasimaksmise või vähendamise omal algatusel, vt tolliseadustiku artikli 236 lõike 2 kolmas lõik.

---

22 – 20. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑38/07 P: Heuschen & Schrouff Oriental Foods Trading vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑8599, punktid 53 ja 54).

---

23 – Käesoleva ettepaneku punkt 58.

---

24 – Vt 2. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑360/06: Heinrich Bauer Verlag (EKL 2008, lk I‑7333, punkt 15) ja 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑482/01 ja C‑493/01: Orfanopoulos ja Oliveri (EKL 2004, lk I‑5257, punkt 42).