This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62008TN0371
Case T-371/08 P: Appeal brought on 8 September 2008 by Bart Nijs against the order of the Civil Service Tribunal delivered on 26 June 2008 in Case F-5/07 Nijs v Court of Auditors
Kohtuasi T-371/08 P: Bart Nijs'i 8. septembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 26. juuni 2008 . aasta määruse peale kohtuasjas F-5/07: Nijs versus kontrollikoda
Kohtuasi T-371/08 P: Bart Nijs'i 8. septembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 26. juuni 2008 . aasta määruse peale kohtuasjas F-5/07: Nijs versus kontrollikoda
ELT C 301, 22.11.2008, p. 45–46
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
22.11.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 301/45 |
Bart Nijs'i 8. septembril 2008 esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 26. juuni 2008. aasta määruse peale kohtuasjas F-5/07: Nijs versus kontrollikoda
(Kohtuasi T-371/08 P)
(2008/C 301/77)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Bart Nijs (Berledange, Luksemburg) (esindajad: advokaadid F. Rollinger ja A. Hertzog)
Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Kontrollikoda
Hageja nõuded
— |
tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks; |
— |
tunnistada see põhjendatuks; |
— |
seega tühistada 26. juuni 2008. aasta määrus kohtuasjas F-5/07: Bart Nijs vs. Euroopa Ühenduste Kontrollikoda. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et ebaõigesti on kohaldatud menetlusnorme, kuna Esimese Astme Kohtu määruses loetakse hagi vastuvõetamatuks põhjendusel, et ei ole järgitud selguse nõudeid, samuti on määrusega rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet ning kostja väidete suhtes on ebaõigesti kohaldatud õiguspärasuse eeldust, kuna määrus tehti pärast pelgalt menetlusdokumentide vahetamist.
Lisaks leiab apellant, et asjassepuutuv määrus ei ole selge, see muudab tõendeid, selles on ilmselgelt valesti uuritud hagiavalduses esitatud väiteid ning selles ei ole uuritud teatud asjaolusid, mida Esimese Astme Kohus oleks pidanud omal algatusel uurima.
Samuti väidab apellant, et vaidlustatud määrus oleks pidanud arvestama põhjenduse puudumist kohtueelses etapis ning see määrus põhineb ebaõigesti tähtaegade järgimata jätmisel, kuna Esimese Astme Kohtul ei olnud piisavalt teavet sellise järelduse tegemiseks.