Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62008TN0306

    Kohtuasi T-306/08 P: 1. augustil 2008 esitatud Kurt-Wolfgang Braun-Neumanni apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 23. mai 2008 . aasta otsuse peale kohtuasjas F-79/07: Braun-Neumann versus parlament

    ELT C 247, 27.9.2008, p. 22–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    27.9.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 247/22


    1. augustil 2008 esitatud Kurt-Wolfgang Braun-Neumanni apellatsioonkaebus Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 23. mai 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-79/07: Braun-Neumann versus parlament

    (Kohtuasi T-306/08 P)

    (2008/C 247/43)

    Kohtumenetluse keel: saksa

    Pooled

    Apellatsioonkaebuse esitaja: Kurt-Wolfgang Braun-Neumann (Lohr am Main, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt P. Ames)

    Teine menetluspool: Euroopa Parlament

    Apellatsioonkaebuse esitaja nõuded

    Tühistada Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtu 23. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas F-79/07;

    teha asjas uus otsus, rahuldada apellandi kaebus ning kohustada parlamenti maksma talle tagasiulatuvalt 1. augustist 2004 teine pool toitjakaotuspensionist Gisela Mandti surma alusel suurusega 1 670,84 eurot kuus, millele lisanduvad intressid vastavalt Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimäärale, mida on suurendatud 3 % võrra;

    teise võimalusena saata asi uue otsuse tegemiseks tagasi Euroopa Ühenduste Avaliku Teenistuse Kohtule.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 23. mai 2008. aasta otsuse peale kohtuasjas F-79/07: Braun-Neumann vs. parlament, millega jäeti apellandi kaebus vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata.

    Apellatsioonkaebuse põhjenduseks väidab apellant, et Avaliku Teenistuse Kohus on teinud vea Euroopa Ühenduse ametnike personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tõlgendamisel, kuna kohtu tõlgendus rikub ühenduse õiguse üldpõhimõtteid. Apellandi arvates on väär kohtu tõlgendus, mille kohaselt ühte dokumenti peeti kahjustavaks meetmeks. Pealegi on õiguskindluse põhimõtet järgitud üksnes siis, kui õiguskaitsevahenditest teavitamata jätmine takistab tähtaja kulgema hakkamist, sest vastasel korral oleks õiguskaitset vajava isiku õigusi rikutud. Lisaks on Avaliku Teenistuse Kohtu tõlgendus apellandile sellest tulenevaid tagajärgi silmas pidades ebaproportsionaalne.


    Top