This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62008CN0267
Case C-267/08: Reference for a preliminary ruling from the Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Klagenfurt (Austria) lodged on 20 June 2008 — SPÖ Landesorganisation Kärnten v Finanzamt Klagenfurt
Kohtuasi C-267/08: Eelotsusetaotlus, mille esitas Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Klagenfurt (Austria) 20. juunil 2008 — SPÖ Landesorganisation Kärnten versus Finanzamt Klagenfurt
Kohtuasi C-267/08: Eelotsusetaotlus, mille esitas Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Klagenfurt (Austria) 20. juunil 2008 — SPÖ Landesorganisation Kärnten versus Finanzamt Klagenfurt
ELT C 247, 27.9.2008, p. 4–5
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
27.9.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 247/4 |
Eelotsusetaotlus, mille esitas Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Klagenfurt (Austria) 20. juunil 2008 — SPÖ Landesorganisation Kärnten versus Finanzamt Klagenfurt
(Kohtuasi C-267/08)
(2008/C 247/06)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Unabhängiger Finanzsenat, Außenstelle Klagenfurt (Austria)
Põhikohtuasja pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: SPÖ Landesorganisation Kärnten
Vastustaja: Finanzamt Klagenfurt
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas nõukogu 17. mai 1997. aasta kuuenda direktiivi 77/288/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (1) (edaspidi „kuues direktiiv”) artikli 4 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et poliitilise erakonna õiguslikult iseseisva liidumaa organisatsiooni „välireklaam” suhtekorralduse, teabealase tegevuse, erakonna ürituste korraldamise, reklaammaterjali müügi piirkonnaorganisatsioonidele ning iga-aastase balli (SPÖ ball) korraldamise ning läbiviimise vormis on vaadeldav majandustegevusena, kui seejuures saadakse sissetulekut samuti õiguslikult iseseisvatelt erakonna rühmitustelt (piirkonnaorganisatsioonid jne) „välireklaami” (osaliste) kulutuste hüvitamise kaudu ning balli piletirahadest? |
2. |
Kui otsustatakse selle üle, kas tegemist on „majandustegevusega” kuuenda direktiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 mõttes, siis kas sellisel juhul on oluline, et nimetatud tegevustest „saab kasu” ka liidumaa organisatsioon ise? Selle tegevuse käigus on iseloomulik, et reklaamitakse, küll mitte just esiplaanil, kuid paratamatu kõrvalefektina, ka erakonda kui sellist ning tema poliitilisi eesmärke ja vaateid. |
3. |
Kas „majandustegevusega” eeltoodud mõttes on tegemist, kui väljaminekud „välireklaamile” ületavad mitmekordselt selle hüvitamisest ning balli korraldamisest saadud sissetulekuid? |
4. |
Kas „majandustegevusega” on tegemist ka juhul, kui kulutuste eest hüvitise küsimine ei toimu otseselt arusaadavate majanduslike kriteeriumite alusel (nt nii, et arvete aluseks on põhjustatud kulud või kasu) ning peamiselt jääb see alamorganisatsiooni enda otsustada, kas ja millises ulatuses osaleda liidumaa organisatsiooni kulutuste katmises? |
5. |
Kas „majandustegevusega” on tegemist ka juhul, kui reklaamteenuste eest esitatud arve suurus sõltub esiteks vastava alamorganisatsiooni liikmete arvust ning teiseks sealt pärinevate saadikute arvust? |
6. |
Kas riigieelarvest makstavaid ning mittemaksustatavaid hüvitisi (nagu näiteks Kärnteni liidumaa Parteienförderungsgesetzi alusel makstav erakonnatoetus) tuleb arvestada majandusliku eelisena otsustades küsimuse üle, kas tegemist on majandustegevusega? |
7. |
Kui nn „välireklaam” on vaadeldav majandustegevusena kuuenda direktiivi artikli 4 lõigete 1 ja 2 mõttes: kas asjaolu, et suhtekorraldus ja valimisreklaam kuuluvad poliitilise erakonna põhiülesannete hulka ning on conditio sine qua non poliitiliste eesmärkide ning tegevuste elluviimisel, välistab selle tegevuse kvalifitseerimise „majandustegevusena”? |
8. |
Kas apellandi poolt esitatud ja „välireklaamiks” nimetatud tegevused on sellised, mida saab võrrelda professionaalsete reklaamibüroode tegevustega kuuenda direktiivi lisa D (punkti 10) mõttes või sarnanevad nad viimastele oma sisu poolest? Kui vastata sellele küsimusele jaatavalt, siis kas arvestades sissetulekuid ja väljaminekuid saab nende tegevuste mahtu asjaomasel ajaperioodil vaadelda „mitte vähetähtsana”? |
(1) EÜT L 145, lk 1; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23.