—

Terex Equipment Ltd, esindaja: barrister J. White,

—

FG Wilson (Engineering) Ltd ja Caterpillar EPG Ltd, esindajad: solicitor G. Salmond ja R. Cordara, QC,

—

Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: H. Walker, keda abistas barrister S. Moore,

—

Tšehhi valitsus, esindaja: M. Smolek,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: L. Bouyon ja R. Lyal,

1

Eelotsusetaotlused käsitlevad seda, kuidas tõlgendada nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307) (edaspidi „tolliseadustik”), artikleid 78, 203, 204 ja 239 ning komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele nr 2913/92 (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3) (komisjoni 29. juuli 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 1677/98 (EÜT L 212, lk 18; ELT eriväljaanne 02/09, lk 30) muudetud kujul) (edaspidi „rakendusmäärus”), artiklit 865.

2

Eelotsusetaotlused esitati kahes kohtuvaidluses, millest esimeses oli üheks pooleks Terex Equipment Ltd (edaspidi „Terex”) ning teises FG Wilson (Engineering) Ltd (edaspidi „Wilson”) ja Caterpillar EPG Ltd (edaspidi „Caterpillar”) ning mõlemal juhul teiseks pooleks Commissioners for Her Majesty’s Revenue & Customs ning milles vaieldi tagajärgede üle, mis on põhikohtuasjas käsitletava, seestöötlemise protseduurile suunatud kauba reekspordideklaratsioonis märgitud valel tolliprotseduuri koodil, mis tähistab ühenduse kauba eksporti.

3

Tolliseadustiku artikli 4 punktid 7, 8 ja 13 sätestavad:

„Käesolevas seadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

4

Tolliseadustiku artikkel 37 näeb ette:

„1.   Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla selle saabumisest alates. Toll võib seda kontrollida kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

2.   Kaup jääb tollijärelevalve alla nii kauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks, ühendusevälise kauba puhul kuni kauba tollistaatus muutub või kaup paigutatakse vabatsooni või -lattu, reeksporditakse või hävitatakse vastavalt artiklile 182, ilma et see piiraks artikli 82 lõike 1 kohaldamist.”

5

Tolliseadustiku artikli 59 lõige 2 sätestab:

„Ekspordiks, välistöötlemiseks, transiidiks või tolliladustamiseks deklareeritud ühenduse kaup kuulub tollijärelevalve alla alates tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle hävitamiseni või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni.”

6

Tolliseadustiku artikkel 78 näeb ette:

„1.   Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.

2.   Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. […]

3.   Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.”

7

Tolliseadustiku artikli 79 esimese lõigust ilmneb, et „[v]abasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse”.

8

Tolliseadustiku artikli 161 lõige 5 sätestab:

„Ekspordideklaratsioon tuleb esitada eksportija asukohajärgsele järelevalvet teostavale tolliasutusele või tolliasutusele, kus kaup eksportimiseks pakitakse või laaditakse. Erandid määratakse kooskõlas komiteemenetlusega.”

9

Tolliseadustiku artikli 182 lõige 3 näeb ette:

„[…] Kui ühenduse tolliterritooriumil viibimise ajal majandusliku mõjuga tolliprotseduurile suunatud kaup on mõeldud reekspordiks, esitatakse artiklites 59–78 osutatud tollideklaratsioon. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 161 lõikeid 4 ja 5.

[…]”

10

Tolliseadustiku artikli 203 lõige 1 sätestab:

„Tollivõlg impordil tekib, kui:

11

Tolliseadustiku artikkel 204 näeb ette:

„1.   Tollivõlg impordil tekib, kui ei täideta:

[…]

välja arvatud artiklis 203 nimetatud juhtudel, kui ei tehta kindlaks, et nimetatud kohustuste ja tingimuste eiramine ei avalda ajutise ladustamise või muu kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohasele käigule olulist mõju.

2.   Tollivõlg tekib kas sellest hetkest, kui kohustust, mille täitmata jätmine toob kaasa tollivõla tekkimise, enam ei täideta, või sel hetkel, kui kaup suunatakse asjaomasele tolliprotseduurile, ja hiljem tehakse kindlaks, et tegelikult ei täidetud mis tahes tingimust, mille täitmine on kauba nimetatud protseduurile suunamise või kaubale eesmärgipärase kasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamise eelduseks.

[…]”

12

Tolliseadustiku artikkel 236 sätestab:

„1.   […]

Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi, kui on kindlaks tehtud, et selle summa tasumise ajal ei tulenenud see summa seadusest või selle summa kohta tehti arvestuskanne vastuolus artikli 220 lõikega 2.

Tollimaksu ei maksta tagasi ega vähendata, kui seadusest tulenevast tollimaksu summast erineva summa tasumise või sellest erineva summa kohta arvestuskande tegemise tingis asjaomase isiku tahtlik tegevus.

2.   Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse taotluse alusel, mis tuleb esitada asjakohasele tolliasutusele kolme aasta jooksul arvestades kuupäevast, kui selle tollimaksu summa võlgnikule teatati.

Seda tähtaega võib pikendada, kui asjaomane isik tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.

Kui toll ise avastab nimetatud tähtaja jooksul lõike 1 esimeses või teises alapunktis kirjeldatud olukorra, maksab ta tollimaksu summa tagasi või vähendab seda omal algatusel.”

13

Rakendusmääruse artikkel 865 näeb ette:

„Kõnealuse kauba kohta deklaratsiooni esitamist või mis tahes muud toimingut, millel on samasugune õiguslik mõju, ja dokumendi esitamist pädevatelt asutustelt kinnitusmärke saamiseks käsitletakse seadustiku artikli 203 lõikes 1 määratletud tähenduses kauba tollijärelevalve alt välja viimisena, kui kaup saab nende toimingute tulemusel alusetult ühenduse kauba tollistaatuse.

Lennuettevõtjate puhul, kellel on lubatud kasutada lihtsustatud transiidiprotseduuri, mille kohaldamisel kasutatakse elektroonilist manifesti, ei käsitata kaupa tollijärelevalve alt kõrvaldatuna, kui asjaomase isiku algatusel käideldakse või ta ise käitleb nimetatud kaupa vastavalt selle staatusele ühendusevälisena, enne kui toll on teinud kindlaks, kas esineb õigusvastast olukorda ja kas asjaomase isiku käitumine ei soodusta pettust.”

14

Terex on ettevõtja, kes toodab mullatöömasinaid. Ta impordib mitmesuguseid komponente, mida kasutatakse nende masinate osadena. Nende komponentide importimisel kohaldatakse tolliseadustiku artiklites 114–129 määratletud seestöötlemise protseduuri raames peatamismenetlust. Asjaomaseid veokeid müüakse ostjatele nii ühenduses kui ka väljaspool ühendust.

15

Kui see kaup seestöötlemise protseduuri eeskirju järgides reeksporditakse, ei tule tollimaksu tasuda.

16

Tolliagendid, kes tegutsesid Terexi või ostjate nimel, märkisid ajavahemikul 2000. aasta jaanuarist kuni 2002. aasta juulini ekspordideklaratsioonidesse tolliprotseduuri koodiks 10 00, mis tähistab ühenduse kauba eksporti, koodi 31 51 asemel, mis on asjakohane sellise kauba reekspordi puhul, mille suhtes kohaldatakse peatamismenetlust.

17

Seega leidis toll, et vale koodi sisaldavate reekspordi deklaratsioonide tõttu sai põhikohtuasjas käsitletav kaup alusetult ühenduse kauba tollistaatuse, mis tõi kaasa tollivõla tekkimise vastavalt tolliseadustiku artikli 203 lõikele 1 ja rakendusmääruse artiklile 865. Igal juhul tekib tollivõlg tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punkti a alusel, kuna masinate reekspordist ei teatatud ette – see kohustus tuleneb seestöötlemise protseduurist.

18

Terex taotles olukorra lahendamise eesmärgil tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 alusel neis ekspordideklaratsioonides muudatuse tegemist. Toll keeldus deklaratsioonides muudatuste tegemisest põhjendusel, et esiteks on Terexi taotluse eesmärk kohaldatava tolliprotseduuri muutmine ja kuna teiseks ei saa olukorda lahendada, sest põhikohtuasjas käsitletava kauba reekspordist etteteatamine pärast selle sündmuse toimumist on võimatu.

19

Lisaks sellele taotles Terex tollimaksu tagasimaksmist tolliseadustiku artikli 239 alusel. Toll jättis Terexi taotluse rahuldamata põhjendusel, et viimane ilmutas „ilmset hooletust”, mis välistab mainitud sätte kohaldamise.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas ei saa tolliseadustiku artikli 203 alusel tekkida tollivõlg. Terexi eksporditav kaup ei omandanud ühenduse kauba staatust tolliseadustiku artikli 4 punkti 7 tähenduses üksnes selle tõttu, et ekspordideklaratsioonidesse oli märgitud vale tolliprotseduuri kood, nimelt kood 10 00. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab seevastu, et põhikohtuasjas võib tollivõlg tekkida tolliseadustiku artikli 204 alusel ning et rakendusmääruse artikkel 859 seda võlga ei välista ega ole see ka aegunud. Mis puutub tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 kohaldamisse selles kohtuasjas, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et see säte võimaldab olukorra lahendada sõltumata sellest, et tolliseadustiku artikli 182 lõike 3 kohaselt tuleb kauba reekspordist ette teatada.

21

Viimaks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Terexile ei saa ette heita ilmset hooletust tolliseadustiku artikli 239 tähenduses. Sellega seoses leiab see kohus, et tolli käitumine aitas asjaomasel perioodil kaasa vale tolliprotseduuri koodi kasutamisele.

22

Neil asjaoludel otsustas VAT and Duties Tribunal, Edinburgh menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

23

Wilson ja Caterpillar toodavad generaatorikomplekte. Nad impordivad nii nende komplektide komponente kui ka muid ühenduse päritolu komponente. Imporditud komponentidele kohaldatakse seestöötlemise protseduuri raames peatamismenetlust. Generaatorikomplekte müüakse peamiselt ostjatele väljaspool ühendust.

24

Tolliagendid, kes tegutsesid Wilsoni ja Caterpillari või ostjate nimel, kasutasid ajavahemikul 2002. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta veebruarini ekspordideklaratsioonides tolliprotseduuri koodi 10 00, mis tähistab ühenduse kauba eksporti, koodi 31 51 asemel, mis on asjakohane sellise kauba reekspordil, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu osas peatamismenetlust.

25

Wilson ja Caterpillar teatasid 21. veebruaril 2005 Ühendkuningriigi tollile, et nad on kasutanud vale tolliprotseduuri koodi, mille tulemusel tegi toll otsused tollimaksu tollivormistusjärgseks sissenõudmiseks.

26

Toll otsustas nagu ka Terexi puhul, et vale koodi kasutamine toob kaasa kohustuse tasuda tollimaks peatamismenetlusele suunatud kaubalt, et olukorda ei ole võimalik lahendada tolliseadustiku artikli 78 alusel ja et puudub ka põhjus tollimaksu vähendamiseks tolliseadustiku artikli 239 alusel.

27

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et põhikohtuasjas käsitletav kaup oli alati „ühenduseväline kaup” tolliseadustiku artikli 4 punkti 8 tähenduses ja vale tolliprotseduuri koodi kasutamisega ei saanud seda suunata ekspordiprotseduurile, mis on mõeldud üksnes ühenduse kauba jaoks. Seega ei anna pelgalt vale tolliprotseduuri koodi kasutamine põhikohtuasjas käsitletavale kaubale ühenduse kauba staatust, nagu näeb ette rakendusmääruse artikkel 865.

28

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul jäi põhikohtuasjas käsitletav kaup alati tollijärelevalve alla tolliseadustiku artikli 4 punkti 13 tähenduses, kuigi vale tolliprotseduuri koodi kasutamine võis muuta keerukamaks tolli poolt kontrolli läbiviimise. Tolli tõlgenduse kohaselt tuleneks tolliseadustiku artiklist 203 ja rakendusmääruse artiklist 865 karistus vale tolliprotseduuri kasutamise eest, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates vastuolus ühenduse seadusandja tahtega.

29

Mis puutub põhikohtuasjas käsitletavas olukorras tolliseadustiku artikli 78 kohaldamisse, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohus arvamusel, et olukorra võib nimetatud artikli lõike 3 alusel lahendada.

30

Olles uurinud lahendatava kohtuvaidluse asjaolusid, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus viimaks, et Wilsonile ja Caterpillarile ei saa ette heita „ilmset hooletust” tolliseadustiku artikli 239 tähenduses. Sellega seoses tugineb see kohus eelkõige kohaldatavate eeskirjade keerukusele ja asjaolule, et Ühendkuningriigi toll jättis täitmata tal lasuva kohustuse hoiatada ettevõtjaid vale tolliprotseduuri koodi kasutamise tagajärgede eest.

31

Neil asjaoludel otsustas VAT and Duties Tribunal, Northern Ireland menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

32

Euroopa Kohtu presidendi 13. novembri 2008. aasta määrusega liideti kohtuasjad C-430/08 ja C-431/08 kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse huvides.

33

Nende küsimustega, mida on kohane käsitleda koos, soovivad eelotsusetaotluse esitanud kohtud sisuliselt teada, kas seda, kui ekspordideklaratsioonis on kasutatud seestöötlemise protseduurile suunatud kauba reekspordi puhul kohase tolliprotseduuri koodi 31 51 asemel tolliprotseduuri koodi 10 00, mis tähistab ühenduse kauba eksporti, tuleb käsitada ebaseadusliku tollijärelevalve alt väljaviimisena ja kas see tingib tollivõla tekkimise tolliseadustiku artikli 203 lõike 1 alusel.

34

Tolliseadustiku artikli 203 lõike 1 kohaselt tekib tollivõlg impordil siis, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, viiakse ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja.

35

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimise mõistet vaadelda nii, et see hõlmab mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena on pädeval tolliasutusel kas või hetkeks takistatud ligipääs tollijärelevalve all olevale kaubale ja ühenduse tollieeskirjades ette nähtud kontrolli läbiviimine (vt 1. veebruari 2001. aasta otsus kohtuasjas C-66/99: D. Wandel, EKL 2001, lk I-873, punkt 47; 11. juuli 2002. aasta otsus kohtuasjas C-371/99: Liberexim, EKL 2002, lk I-6227, punkt 55; 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-337/01: Hamann International, EKL 2004, lk I-1791, punkt 31, ja 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-222/01: British American Tobacco, EKL 2004, lk I-4683, punkt 47).

36

Kuna selle mõiste sisu on ühenduse õiguses määratlemata, sisaldab rakendusmääruse artikkel 865 näiteid asjaoludest, mida tuleb pidada ebaseaduslikuks tollijärelevalve alt väljaviimiseks tolliseadustiku artikli 203 lõike 1 tähenduses (vt eespool viidatud kohtuotsus D. Wandel, punkt 46).

37

Rakendusmääruse artikli 865 esimese lõigu kohaselt on kõnealuse kauba kohta deklaratsiooni esitamine või mis tahes muu toiming, millel on samasugune õiguslik mõju, tolliseadustiku artikli 203 lõikes 1 määratletud tähenduses kauba ebaseaduslik tollijärelevalve alt väljaviimine, kui kaup saab selliste toimingute tulemusel alusetult ühenduse kauba tollistaatuse.

38

Sellega seoses leiavad eelotsusetaotluse esitanud kohtud, Terex ning Wilson ja Caterpillar, et see, kui seestöötlemise protseduurile suunatud kauba reekspordi puhul kohase tolliprotseduuri koodi 31 51 asemel kasutati tolliprotseduuri koodi 10 00, mis tähistab ühenduse kauba eksporti, ei muutnud asjaomase kauba tollistaatust, ja seda kaupa oleks seega tulnud jätkuvalt käsitada ühendusevälise kaubana. Kaupa ei olnud viidud vabasse ringlusse, mis oleks sellele tolliseadustiku artikli 79 kohaselt andnud ühenduse kauba staatuse. Rakendusmääruse artikli 865 kohaldamiseks ei piisa sellest, et tolliprotseduuri koodi 10 00 kasutamise tagajärjel jäi väär mulje, et tegemist on ühenduse kaubaga.

39

Selle tõlgendusega ei saa nõustuda.

40

Rakendusmääruse artikkel 865 käsitleb olukorda, mille puhul tuleneb deklaratsioonist kauba ühenduse kauba staatus, mida sellel olla ei tohiks, ning selle tagajärjel ei ole ühenduseväline kaup tollijärelevalve all, mis tuleneb tolliseadustikust ja eelkõige selle artiklist 37.

41

Sellega seoses tuleb rõhutada seestöötlemise protseduurile iseloomulikke asjaolusid ja ülesannet, mis selles kontekstis on õige tolliprotseduuri koodi kasutamisel, selleks et otsustada, kas ühenduse kauba eksporti tähistava koodi kasutamine kahjustab või ei kahjusta tolli võimalust teostada kontrolli.

42

Nagu on märkinud Euroopa Ühenduste Komisjon, peab kõigepealt tõdema, et seestöötlemise protseduur, millega kaasneb peatamismenetlus, on erakorraline meede, mis on mõeldud teatava majandustegevuse hõlbustamiseks. Kuna see tolliprotseduur kätkeb endas ilmset riski tollieeskirjade nõuetekohase kohaldamise ja tollimaksu sissenõudmise seisukohalt, on protseduuri kasutajad kohustatud rangelt järgima sellest tulenevaid kohustusi. Samuti on protseduuri kasutajate kohustuste täitmata jätmise tagajärgi kohane tõlgendada rangelt.

43

Selle tolliprotseduuri raames teostatava tollijärelevalve seisukohalt on erilise tähtsusega tolliseadustiku artikli 182 lõikest 3 tulenev kohustus esitada tollideklaratsioon, milles on märgitud õige tolliprotseduuri kood, mis tähistab seestöötlemise protseduurile suunatud kauba reeksporti.

44

Seestöötlemise protseduurile suunatud kauba reeksporti tähistava tolliprotseduuri koodi märkimise eesmärk on tagada tõhus tollijärelevalve, võimaldades tollil üksnes deklaratsiooni põhjal tuvastada asjaomase kauba tollistaatuse, ilma et hiljem oleks vaja läbi viia kontrolli või teha läbivaatust. See eesmärk on seda olulisem, et ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup jääb vastavalt tolliseadustiku artikli 37 lõikele 2 tollijärelevalve alla vaid selle reeksportimiseni.

45

Seega on seestöötlemise protseduuril oleva kauba eksporti tähistava tolliprotseduuri koodi kasutamise eesmärk võimaldada tollil viimasel hetkel otsustada, kas seda kaupa tuleb tolliseadustiku artikli 37 lõike 1 alusel kontrollida, st kindlaks teha, kas reeksporditav kaup on tegelikult see, mis suunati seestöötlemise protseduurile.

46

Järelikult omistati põhikohtuasjades käsitletavates ekspordideklaratsioonides tolliprotseduuri koodi 10 00 märkimisega asjaomasele kaubale vääralt ühenduse kauba staatus ja seega mõjutas see otseselt tolli võimalust kontrollida kaupa vastavalt tolliseadustiku artikli 37 lõikele 1.

47

Neil asjaoludel tuleb seda, kui ekspordideklaratsioonis on seestöötlemise protseduuril oleva kauba reekspordi kohta käiva tolliprotseduuri koodi 31 51 asemel märgitud ühenduse kauba eksporti tähistav kood 10 00, lugeda selle kauba tollijärelevalve alt „ebaseaduslikuks väljaviimiseks” (vt analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsus British American Tobacco, punkt 53).

48

Asjaolu, et toll asjaomasel perioodil kaupa ehk ei kontrollinud, ei saa olla tegur, mis välistab ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimise mõiste kohaldamise. Kohtupraktika kohaselt piisab selleks, et tegemist oleks ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviimisega sellest, kui kaupa ei saa tegelikult kontrollida, ning tähtsust ei oma see, kas pädev ametiasutus on kaupa tegelikult kontrollinud või mitte (vt eespool viidatud kohtuotsus British American Tobacco, punkt 55).

49

Viimasena tuleb märkida, et ei saa nõustuda väitega, nagu tuleneks tolliseadustiku artikli 203 lõike 1 taolisest tõlgendusest vääralt selle artikli ebaproportsionaalne karistuslik olemus.

50

Esiteks ja nagu on meenutatud käesoleva otsuse punktis 42, on seestöötlemise protseduuri kasutajad kohustatud rangelt järgima oma kohustusi, mis tulenevad sellest protseduurist. Teiseks on võimalik, et kuna põhikohtuasjades käsitletav kaup eksporditi ühenduse kaubana, taasimporditakse see ühendusse tagasitoodava kaubana tolliseadustiku artikli 185 tähenduses, ilma et oleks vaja tasuda tollimaksu.

51

Eeltoodu põhjal tuleb kohtuasja C-430/08 teisele ja kolmandale küsimusele ning kohtuasja C-431/08 esimesele ja teisele küsimusele vastata, et kui põhikohtuasjas käsitletavates ekspordideklaratsioonides on tolliprotseduuri koodi 31 51 asemel kasutatud ühenduse kauba eksporti tähistavat koodi 10 00 sellise kauba puhul, millele seestöötlemise protseduuri raames kohaldatakse peatamismenetlust, siis tekib tolliseadustiku artikli 203 lõike 1 ja rakendusmääruse artikli 865 esimese lõigu alusel tollivõlg.

52

Sellest vastusest lähtuvalt ei ole vaja vastata kohtuasja C-430/08 neljandale küsimusele.

53

Nende küsimustega, mida on kohane käsitleda koos, soovivad eelotsusetaotluse esitanud kohtud sisuliselt teada, kas tolliseadustiku artikli 78 lõige 3 lubab märgitud tolliprotseduuri koodi korrigeerimiseks ekspordideklaratsioonides muudatusi teha ja kas toll on kohustatud vajaduse korral selliseid deklaratsioone muutma ja olukorra lahendama.

54

Eelotsusetaotluse esitanud kohtud juhivad selles küsimuses tähelepanu sellele, et toll keeldus tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 kohaldamisest esiteks selle tõttu, et põhikohtuasjades ei ole tegemist ekspordideklaratsiooni korrigeerimisega, vaid tolliprotseduuri muutmisega, ja teiseks selle tõttu, et kuna tolliseadustiku artikli 182 lõikes 3 ette nähtud etteteatamist ei toimunud, ei saa olukorda lahendada.

55

Kõigepealt tuleb sarnaselt eelotsusetaotluse esitanud kohtute ning Wilsoni ja Caterpillariga tõdeda, et tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 „asjaomane tolliprotseduur” on seestöötlemise protseduur, mida põhikohtuasjade hagejad kasutasid, märkides ekslikult tolliprotseduuri koodi 10 00.

56

Ka tuleb tähelepanuta jätta väide, et tolliseadustiku artikli 78 lõike 3 alusel ei saa heastada tolliseadustiku artikli 182 lõikes 3 ette nähtud etteteatamise puudumist. Selline tõlgendus oleks vastuolus selle artikli loogikaga, mille sisuks on tolliprotseduuri vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Nimetatud artikli 78 lõige 3 ei erista vigu või puudusi, mille puhul võib muudatusi teha, neist, mille puhul see lubatud ei ole. Sõnu „ebaõige või mittetäielik teave” tuleb mõista nii, et need hõlmavad nii tehnilisi vigu ja puudusi kui ka kohaldatava õiguse tõlgendusvigu (20. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-468/03: Overland Footwear, EKL 2005, lk I-8937, punkt 63).

57

Seega vastupidi tolli ja Ühendkuningriigi valitsuse märkustes esitatud väitele kuuluvad asjaomased olukorrad tolliseadustiku artikli 78 kohaldamisalasse ja põhimõtteliselt võib neid selle sätte alusel lahendada.

58

Vastavalt tolliseadustiku artikli 78 lõikele 1 „võib” toll teha tollideklaratsioonis muudatusi, st võib selle uuesti läbi vaadata. Kui deklarant on muudatuste tegemist taotlenud, peab toll selle taotluse läbi vaatama vähemalt selleks, et teada saada, kas muudatuste tegemiseks on alust või mitte (vt eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punktid 45 ja 46). Selle sätte kohaselt otsustab deklarandi taotletud muudatuste tegemise vajalikkuse ja tagajärgede üle toll (vt eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 66).

59

Niisuguse esimese hinnangu andmise raames arvestab toll eelkõige võimalusega kontrollida muudetavas deklaratsioonis ja muudatuste tegemise taotluses esitatud andmeid (eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 47).

60

Kui muudatuse tegemine on põhimõtteliselt võimalik, peab toll hindamise lõpuks deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või soovitud muudatused tegema (vt eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 50).

61

Viimati mainitud juhul vaatab toll deklaratsiooni uuesti läbi ja hindab esitatud teabe põhjal deklarandi väidete põhjendatust (eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 51).

62

Kui kontrollimine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel ning seestöötlemise protseduuri eesmärki ei ohustata, võtab toll kooskõlas tolliseadustiku artikli 78 lõikega 3 olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 52).

63

Kui lõpuks ilmneb, et deklarandi poolt tasutud imporditollimaks ei kuulunud selle kohta arvestuskande tegemise ajal seaduse alusel tasumisele, saab olukorra lahendamiseks vajalik meede olla üksnes selle tollimaksu summa tagasimaksmine (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 53).

64

Kui selleks on vajadus, toimub tagasimaksmine tolliseadustiku artikli 236 kohaselt, kui selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud, eelkõige kui deklarandi eksimus ei olnud tahtlik ja taotluse esitamise tähtajast, mis on üldreeglina kolm aastat, on kinni peetud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Overland Footwear, punkt 54).

65

Eeltoodu põhjal tuleb kohtuasja C-430/08 esimesele küsimusele ning kohtuasja C-431/08 kolmandale küsimusele vastata, et tolliseadustiku artikkel 78 lubab deklarandi poolt määratud tolliprotseduuri koodi korrigeerimiseks kauba ekspordideklaratsioonis muudatusi teha ja toll peab esiteks kontrollima seda, kas asjaomast tolliprotseduuri reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel ning kas seestöötlemise protseduuri eesmärki ei ohustata eelkõige seeläbi, et sellele tolliprotseduurile suunatud kaup on tegelikult reeksporditud, ning teiseks vajaduse korral võtma vajalikud meetmed olukorra lahendamiseks, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.

66

Neile küsimustele antud vastusest lähtuvalt ei ole vaja vastata kohtuasja C-430/08 viiendale küsimusele ja kohtuasja C-431/08 neljandale küsimusele.

67

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtutes pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: