—

David Hütter, Rechtsanwalt T. Stampfer ja Rechtsanwalt C. Orgler,

—

Technische Universität Graz, Mitglied der Finanz Prokuratur M. Gewolf-Vukovich,

—

Taani valitsus, esindaja: B. Weis Fogh,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Enegren ja B. Kotschy,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), tõlgendamist.

2

See taotlus esitati D. Hütteri ja Technische Universität Grazi (edaspidi „TUG”) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on avalikus teenistuses töötava lepingulise teenistuja palgaastme määramine tema töölevõtmise ajal.

3

Direktiivi 2000/78 põhjendus 25 on sõnastatud järgmiselt:

„Vanuselise diskrimineerimise keelamisel on oluline osa tööhõivesuunistes kehtestatud eesmärkide täitmisel ja tööjõu mitmekesisuse soodustamisel. Teatavatel asjaoludel võib vanusega seotud eriline kohtlemine siiski olla õigustatud ja seetõttu on vaja erisätteid, mis vastavalt olukorrale liikmesriikides võivad erineda. On oluline vahet teha erilisel kohtlemisel, mis on põhjendatud eelkõige tööhõivepoliitika ning tööturu ja kutseõppe õigustatud eesmärkidega, või diskrimineerimisega, mis tuleb keelata.”

4

Artikli 1 kohaselt on direktiivi 2000/78 eesmärk „kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine”.

5

Direktiivi 2000/78 artikkel 2 „Diskrimineerimise mõiste” sätestab:

„1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte”, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel:

[…]”

6

Direktiivi 2000/78 artikli 3 „Reguleerimisala” lõige 1 sätestab:

„Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:

[…]”

7

Direktiivi 2000/78 artikli 6 „Vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatus” lõige 1 sätestab:

„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

8

Vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 18 esimesele lõigule pidi Austria Vabariik võtma selle direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid vastu hiljemalt 2. detsembriks 2003.

9

Eelotsusetaotlusest ilmneb, et Universitätsgesetz 2002 (ülikooliseadus, BGBl. I, 120/2002) § 128 sätestab, et selle föderaalseaduse täieliku jõustumise hetkest ehk 1. jaanuarist 2004 kuni kollektiivlepingu jõustumiseni kehtib ülikooli ja selle töötajate vahel sõlmitud töölepingute suhtes Vertragsbedienstetengesetz 1948 (lepingu alusel töötavate teenistujate seadus, BGBl., 86/1948), mida on muudetud 2004. aasta seadusega (BGBl. I, 176/2004, edaspidi „VBG”).

10

VBG § 3 lõike 1 punkt a määratleb eeskirjad lepinguliste teenistujate töölevõtmise kohta. Lepingu alusel võib tööle võtta üksnes isikuid, kes on vähemalt 15-aastased.

11

Mis puudutab õigusi, mis sõltuvad töösuhte kestusest või kutsealasest kogemusest, siis ei luba VBG võtta arvesse enne 18. eluaasta täitumist läbitud teenistust, välja arvatud teatud erijuhtudel, mis põhikohtuasjas ei oma tähtsust. Niisiis välistab VBG § 26 lõige 1 järgmisele palgaastmele tõusmise tähtpäeva määramisel selle, et võetaks arvesse enne 18. eluaasta täitumist läbitud teenistust. VBG § 26 lõike 2 punkti 1 alapunktis b osutatud läbitud teenistuse perioodi, „mil toimus kutsealane väljaõpe […] ülikoolis või kõrgkoolis […]”, võib palgaastme määramisel arvesse võtta tingimusel, et see on läbitud pärast 18. eluaasta täitumist.

12

Direktiiv 2000/78 võeti Austria õigusesse üle Bundes-Gleichbehandlungsgesetz 1993-ga (föderaalne võrdse kohtlemise seadus (BGBl., 100/1993), mida on muudetud 2004. aasta seadusega (BGBl. I, 65/2004; edaspidi „B-GIBG”). See seadus reguleerib ülikoolidega sõlmitud töölepinguid. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole B-GIBG muutnud VBG artikli 26 lõiget 1, mis on seega põhikohtuasja asjaolude suhtes jätkuvalt kohaldatav.

13

D. Hütter, kes on hageja põhikohtuasjas, sündis 1986. aastal. Hageja läbis koos oma kolleegiga keemialabori tehniku väljaõppe ajavahemikul 3. september 2001 kuni 2. märts 2005 TUG-s, mis vastavalt Universitätsgesetz 2002-le on avalik-õiguslik asutus.

14

Pärast seda võttis TUG D. Hütteri ja tema kolleegi tööle ajavahemikuks 3. märts 2005 kuni 2. juuni 2005, seega kolmeks kuuks. D. Hütteri kolleeg oli 22 kuud vanem kui hageja ning sai kõrgema palgaastme, mis tähendas igakuist 23,20 euro suurust palgaerinevust. See erinevus tulenes asjaolust, et D. Hütteri täisealisena läbitud õppeperiood oli umbes 6,5 kuud, samas kui tema kolleegi oma oli 28,5 kuud.

15

D. Hütter esitas Landesgericht für Zivilrechtssachen Grazile hagi. Ta nõudis töötasu hüvitamist osas, mis on võrdne palgavahega, mida ta tulenevalt oma vanusest vähem saab ja mille saamata jäämise ta leiab olevat põhjendamatu ja vastuolus nii B-GIBG kui ka direktiiviga 2000/78. See palgavahe vastab summale 69,60 eurot.

16

Kuna D. Hütter võitis kohtuvaidluse nii esimese astme kui ka apellatsioonikohtus, kaebas TUG edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule. See kohus uurib eelkõige, kas direktiivi 2000/78 artikliga 6 on vastuolus siseriiklik meede, mis lubab tööandjatel jätta arvestamata enne täisealiseks saamist omandatud kutsealase kogemuse, et takistada keskharidust omandanud isikute ebasoodsamat kohtlemist ja vältida stiimuli loomist õpilastele sellist tüüpi haridusest loobumiseks ning üldisemalt selleks, et mitte muuta avalikule sektorile kulukaks väljaõpet, mille eesmärk on soodustada noorte kutseõpilaste tööturule sisenemist.

17

Neil asjaoludel otsustas Oberster Gerichtshof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas direktiivi [2000/78] artikleid 1, 2 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud sätted […], mille kohaselt järgmisele palgaastmele tõusmise tähtpäeva määramisel ei võeta arvesse enne 18. eluaasta täitumist läbitud teenistust?”

18

D. Hütter leiab, et võrdse kutsealase kogemuse puhul ei eksisteeri ühtegi põhjendust, mis õigustaks direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel erinevat kohtlemist ainult vanuse alusel, millal selline kogemus on omandatud. Selline reegel, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kujutab endast stiimulit enne 18-aastaseks saamist mitte töötada. See on aga direktiivi 2000/78 alusel keelatud diskrimineerimine.

19

TUG vaidlustab diskrimineerimise olemasolu. Ta väidab, et VBG § 26 lõige 1 kohaldub vahet tegemata kõigi isikute suhtes, olenemata nende vanusest. Järelikult ei tohiks tekkida vanusekriteeriumi alusel diskrimineerimise küsimust. Sellest tuleneb, et seda sätet saab hinnata ainult lähtuvalt direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punktist b, mis käsitleb kaudset diskrimineerimist näiliselt neutraalsete kriteeriumide alusel.

20

Teise võimalusena väidab TUG, et põhikohtuasjas kõne all olev meede järgib õigustatud eesmärki ja on direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses nii asjakohane kui ka vajalik.

21

Lisaks annab see avalikule teenistusele lepinguliste teenistujate palkade määramisel selge ja ühtse struktuuri. See on aga direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 ja artikli 6 lõike 1 mõttes õigustatud eesmärk.

22

2000. aastal lõpetas umbes 0,03% kutseõpilastest oma õpingud pärast 18-aastaseks saamist. Kutseõpilaste kutsealast integreerimist toetab ka asjaolu, et nad peavad põhjendama enne 18-aastaseks saamist omandatud kutsealast kogemust – aega, mida ei võeta arvesse nende palga arvutamisel. TUG sõnul lubab see tööandjatel vähendada noorte kutseõpilaste töölevõtmisega seotud kulutusi.

23

Lisaks seab enne 18-aastaseks saamist läbitud teenistusaja arvessevõtmine alusetult halvemasse olukorda isikud, kes on lõpetanud üldhariduskooli. Sellises liikmesriigis nagu Austria Vabariik, kus tööturul on kõrgharidusdiplomite puudujääk, võimaldab selline meede, nagu on kõne all põhikohtuasjas, vältida ka isikute ajendamist üldharidusest loobuma.

24

Taani valitsus leiab, et direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selline meede, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei ole selle sättega vastuolus juhul, kui see järgib kutseõpet ja noorte tööhõivepoliitikat hõlmavat õiguspärast eesmärki ning on asjakohane ja vajalik.

25

Nimetatud valitsus rõhutab, et liikmesriikidel on vanusekriteeriumil põhinevate meetmete osas laiaulatuslik kaalutlusõigus (vt selle kohta 22. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-144/04: Mangold, EKL 2005, lk I-9981, punktid 62 ja 63, ning 16. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-411/05: Palacios de la Villa, EKL 2007, lk I-8531, punkt 68).

26

Taani valitsus leiab, et kui näha ette, et isikutel, kes on alla 18-aastased, on madalam palk kui täiskasvanutel, siis see ajendab alla 18-aastaseid osalema täiendõppes, mis võimaldab neil saada kõrgemat palka. Lisaks, kui tööandjad peaksid alla 18-aastastele maksma palka samadel tingimustel kui täiskasvanud töötajatele, siis nad kalduksid loomulikult tööle võtma vanemaid ja kogenumaid töötajaid. Lõpuks ei ole isikud, kes on alla 18-aastased, üldjuhul võimelised täitma samasid kohustusi kui täiskasvanud. Seetõttu näevad paljud kollektiivlepingud Taanis selle vanusekategooria töötajatele ette vähem soodsad palgatingimused.

27

Euroopa Ühenduste Komisjon leiab, et põhikohtuasjas kõne all olevad eeskirjad puudutavad ühte töö saamise ja töö tingimust direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c mõttes, nimelt töötasu. Põhikohtuasjas kõne all olev olukord langeb seega nimetatud direktiivi kohaldamisalasse.

28

Komisjoni sõnul kujutab eeskiri, mis välistab enne 18-aastaseks saamist läbitud teenistusaja, endast otsest vanuse alusel diskrimineerimist. Asjaolu, et põhikohtuasjas kõne all olev meede kohaldub ühtemoodi kõigi isikute suhtes, kes on saanud 18-aastaseks, ei oma selles osas tähtsust. Diskrimineerimine seisneb selles, et eeskiri on soodsam nende isikute suhtes, kes omandasid kutsealase kogemuse pärast seda, kui nad said 18-aastaseks. Põhikohtuasjas kõne all olevad asjaolud näitavad, et sellel eeskirjal on diskrimineeriv mõju, kuna põhikohtuasja hagejat koheldi võrdse töökogemuse korral vähem soodsalt kui tema ühte tema kolleegidest ainult nende vanuselise erinevuse tõttu.

29

Mis puudutab põhjendust, mis tugineb kõigi töötajate puhul kutsealase kogemuse perioodide arvessevõtmise ühtse süsteemi olemasolu vajadusele, siis komisjon tunnistab, et see võib olla õigustatud eesmärk direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 mõttes. Ta leiab siiski, et kõne all olev eeskiri ei ole selle eesmärgi saavutamiseks ei asjakohane ega vajalik. Kui enne 18-aastaseks saamist töötatud aja arvestamine ei oleks välistatud, oleks teenistusaja arvutamise süsteem sama ühtne ja loogiline.

30

Mis puudutab kutseõpilaste ja üldhariduskooli õpilaste võrdse kohtlemisega seotud põhjendust, siis komisjon tunnistab, et see võib olla kaetud direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikes 1 viidatud kutseõppepoliitika eesmärgiga. Siiski kahtleb ta põhikohtuasjas kõne all oleva meetme asjakohasuses ja vajalikkuses, kuna see meede eelistab üldhariduskooli õpilasi kutseõpilastele, kellel on üldjuhul võimalus omandada kutsealane kogemus enne täisealiseks saamist.

31

Lõpuks, mis puudutab põhjendust, mis lähtub noorte tööturule integreerumisest, siis kahtleb komisjon, kas põhikohtuasjas kõne alla oleval meetmel on selline mõju. Sellest meetmest tulenev erinev kohtlemine kujutab endast ebasoodsat asjaolu, mis saadab töötajat, keda see puudutab, läbi kogu tema karjääri. Enne 18-aastaseks saamist töötatud aja välistamine ei puuduta ainult noori, vaid komisjoni sõnul ka kõiki VBG-ga hõlmatud lepingulisi teenistujaid ning seda sõltumata sellest, kui vanad nad töölevõtmise ajal on. Komisjon on arvamusel, et noorte tööhõivet saab soodustada vähem piiravate mehhanismidega.

32

Tuleb kontrollida, kas sellised siseriiklikud sätted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuuluvad direktiivi 2000/78 kohaldamisalasse ning kui nad kuuluvad, siis kas need kujutavad endast vanuse alusel diskrimineerivat meedet, mida saab nimetatud direktiivi alusel pidada õigustatuks.

33

Nii direktiivi 2000/78 pealkirjast ja preambulist kui ka selle sisust ja eesmärgist tuleneb, et sellega püütakse kehtestada üldist raamistikku võrdse kohtlemise tagamiseks „töö saamisel ja kutsealale pääsemisel”, pakkudes tõhusat kaitset diskrimineerimiste vastu direktiivi artiklis 1 viidatud alustel, mille seas on ka vanus.

34

Eelkõige tuleneb direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktidest a ja c, et direktiiv kohaldub ühendusele antud pädevuse raames „kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes,” kui kõne all on esiteks „tööle saamise […] tingimused, sealhulgas valikukriteeriumid ja töölevõtu tingimused mis tahes tegevusvaldkonnas ja kõigil ametiastmetel” ja teiseks „töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu”.

35

VBG § 26 välistab üldiselt Austria avalikus sektoris töötavate lepinguliste teenistujate palgaastmete määramisel enne 18-aastaseks saamist omandatud kutsealase kogemuse arvessevõtmise. See säte mõjutab seega seda, millisele palgaastmele need isikud määratakse. Samuti mõjutab see sellest tulenevalt nende palka. Järelikult tuleb sellist sätet käsitleda kui eeskirja, mis kehtestab tööle saamise, töölevõtu ning töötasu tingimused direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punktide a ja c tähenduses.

36

Neil asjaoludel kohaldub direktiiv 2000/78 sellise olukorra suhtes, nagu on eelotsusetaotluse esitanud kohtu lahendada oleva kohtuasja aluseks.

37

Direktiivi 2000/78 artikli 2 lõige 1 määratleb „võrdse kohtlemise põhimõtte”, mille kohaselt „ei esine [selle direktiivi kohaldamisel] otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi [selle direktiivi] artiklis 1 nimetatud põhjusel”. Artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatakse, et sama artikli lõike 1 kohaldamisel peetakse otseseks diskrimineerimiseks seda, kui ükskõik millisel direktiivi 2000/78 artiklis 1 nimetatud põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini kui samalaadses olukorras teist inimest.

38

Sellised siseriiklikud sätted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, seavad isikud, kes on kasvõi osa oma kutsealasest kogemusest omandanud enne 18-aastaseks saamist, ebasoodsamasse olukorda võrreldes nendega, kes on samasuguse ja võrreldava pikkusega kogemuse omandanud pärast 18-aastaseks saamist. Sellised sätted kehtestavad isikute erineva kohtlemise lähtuvalt vanusest, millal nad on oma kutsealase kogemuse omandanud. Nagu nähtub kõne all oleva põhikohtuasja asjaoludest, võib selline kriteerium viia selleni, et kahte isikut, kes on läbinud samad õpingud ja on omandanud samasuguse kutsealase kogemuse, koheldakse erinevalt ainult nende vanuse alusel. Selline säte kehtestab seega otseselt vanusekriteeriumi alusel erineva kohtlemise direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 1 ja lõike 2 punkti a mõttes.

39

Siiski tuleneb direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikest 1, et sellist vanuse alusel erinevat kohtlemist „ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud”.

40

Mis puutub põhikohtuasjas kõne all olevate sätete õigustatud eesmärki, siis nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et Austria seadusandja soovis välistada enne 18-aastaselt täieliku teovõime saamist omandatud kutsealase kogemuse arvessevõtmise selleks, et üldise keskhariduse omandanud isikuid ei seataks ebasoodsamasse olukorda kui kutsehariduse saanud isikud. Lisaks sellele stiimulile jätkata keskhariduse omandamist, mainib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka seadusandja tahet vältida kutseõppe muutumist avalikule sektorile kulukaks ning soodustada seda tüüpi õpingud läbinud noorte sisenemist tööturule. Seega tuleb kontrollida, kas need eesmärgid on vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikele 1 õigustatud.

41

Sellega seoses tuleb meenutada, et eesmärke võib direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses pidada „õigustatuks” ning seega vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõttest erandi tegemist põhjendavaks, kui need eesmärgid tulenevad sotsiaalpoliitikast, olles seotud näiteks tööhõivepoliitika, tööturu või kutseõppega (5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C-388/07: Age Concern England, EKL 2009, lk I-1569, punkt 46).

42

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu mainitud eesmärgid kuuluvad õigustatud eesmärkide hulka ja õigustavad erinevat kohtlemist seoses „tööle […] pääsemise, […] palga eritingimuste kehtestami[sega] noortele, […] et edendada nende kutsealast integreerimist” ning „vanuse, töökogemuse või teenistusalase vanemusega seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestami[sega]”, millele viidatakse vastavalt direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b.

43

Järelikult tuleb selliseid eesmärke nagu need, mida mainis eelotsusetaotluse esitanud kohus, sisuliselt pidada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kohaseks „siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult” põhjendatud õigustuseks liikmesriikide poolt sätestatud erinevale kohtlemisele vanuse alusel.

44

Järgmisena tuleb selle sätte sõnastusest lähtuvalt kontrollida, kas sellise õigustatud eesmärgi saavutamise vahendid on „asjakohased ja vajalikud”.

45

Sellega seoses on liikmesriikidel vaieldamatult laiaulatuslik kaalutlusõigus sobivate vahendite valimisel sotsiaal- ja tööhõivepoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks (eespool viidatud kohtuotsus Mangold, punkt 63).

46

Hoolimata sellest liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigusest tuleb rõhutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu märgitud eesmärgid võivad esmapilgul tunduda vastandlikud. Üks nendest eesmärkidest on ajendada õpilasi minema pigem keskkooli kui kutsekooli. Teine eesmärk on soodustada kutsehariduse omandanud isikute varasemat töölevõtmist kui üldhariduse omandanud isikute töölevõtmist, nagu tuleneb ka käesoleva kohtuotsuse punktist 40. Esimesel juhul on eesmärk mitte seada üldhariduse omandanud isikuid ebasoodsamasse olukorda kui kutseharidusega isikuid ning teisel juhul on olukord vastupidine. Seega on esmapilgul raske möönda, et sellised siseriiklikud sätted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võiksid üheaegselt kumbagi gruppi teise grupi arvel soodsamasse olukorda seada.

47

Lisaks sisemise järjepidevuse puudumise tõdemisele tuleb samuti rõhutada, et põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud sätted tuginevad eelneva kutsealase kogemuse kriteeriumile, et määrata kindlaks palgaastmed ja sellest tulenevalt avalikus teenistuses töötavate lepinguliste teenistujate palgad. Töötajale palgalisa maksmine omandatud töökogemuse eest, mis võimaldab töötajal täita edukamalt oma tööülesandeid, on üldreeglina õigustatud eesmärgina tunnustatud. Seepärast on tööandjal lubatud maksta töökogemuse eest tasu (vt 3. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C-17/05: Cadman, EKL 2006, lk I-9583, punktid 35 ja 36). Siiski tuleb märkida, et sellised siseriiklikud sätted, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei piirdu töökogemuse eest lisatasu maksmise sätestamisega, vaid kehtestavad samaväärse kogemuse puhul erineva kohtlemise sõltuvalt vanusest, millal see kogemus omandati. Neil asjaoludel ei ole sellisel vanusekriteeriumil otsest seost tööandja eesmärgiga maksta omandatud kutsealase kogemuse eest lisatasu.

48

Seoses eesmärgiga takistada üldkeskhariduse seadmist ebasoodsamasse olukorda võrreldes kutseharidusega, tuleb rõhutada, et varasema töökogemuse omandamise vanuse kriteerium kohaldub olenemata sellest, millist tüüpi haridus omandati. See välistab nii üldhariduse saanud isiku enne 18-aastaseks saamist omandatud töökogemuse kui ka kutsehariduse saanud isiku töökogemuse arvessevõtmise. See kriteerium võib järelikult viia selleni, et kahte üldharidusega isikut või kahte kutseharidusega isikut koheldakse erinevalt tulenevalt ainult töökogemuse omandamise vanuse kriteeriumist. Neil asjaoludel ei näi töökogemuse omandamise vanuse kriteerium olevat asjakohane, et saavutada eesmärk – takistada üldkeskhariduse seadmist ebasoodsamasse olukorda võrreldes kutseharidusega. Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivi 2000/78 seisukohast sobiks üldhariduse ebasoodsamasse olukorda seadmise takistamise eesmärgi saavutamiseks pigem kriteerium, mis põhineb otseselt läbitud õpingute tüübil, ilma et see viitaks isikute vanusele.

49

Mis puutub eesmärki soodustada kutseõppe läbinud noorte integreerumist tööturule, siis tuleb rõhutada, et enne 18-aastaseks saamist omandatud töökogemuse mittearvestamine kohaldub vahet tegemata kõigi avalikus teenistuses töötavate lepinguliste teenistujate suhtes, olenemata sellest, mis vanuses nad tööle võetakse. Niisiis ei võimalda töökogemuse omandamise vanuse kriteerium eristada isikute gruppi, mis on määratletud vastavalt nende noorele eale, selleks et võimaldada neile töölevõtmisel eritingimusi, mille eesmärk on soodustada nende integreerumist tööturule. Selline eeskiri, nagu on kõne all põhikohtuasjas, erineb sellistest meetmetest, mille tõi välja Taani valitsus ning mille eesmärk on soodustada alla 18-aastaste kutseharidusega noorte integreerumist tööturule selliselt, et need meetmed sätestavad nende suhtes minimaalsed palgatingimused, mis on madalamad kui vanematel töötajatel. Kuivõrd selline eeskiri, nagu on kõne all põhikohtuasjas, ei võta arvesse isikute vanust nende töölevõtmise hetkel, ei ole see eeskiri asjakohane selleks, et soodustada ühe kategooria töötajate – kes on määratletud tulenevalt nende noorest east – sisenemist tööturule.

50

Järelikult ei saa selliseid õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas, pidada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses asjakohaseks.

51

Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastata, et direktiivi 2000/78 artikleid 1, 2 ja 6 tuleb tõlgendada selliselt, et nendega on vastuolus siseriiklikud sätted, mis selleks, et takistada üldhariduse ebasoodsamasse olukorda seadmist võrreldes kutseharidusega ja aidata kaasa kutseharidusega noorte sisenemisele tööturule, välistavad liikmesriigi avalikus teenistuses töötavate lepinguliste teenistujate palgaastmete määramisel selle teenistusaja arvessevõtmise, mis on läbitud enne 18. eluaasta täitumist.

52

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel) artikleid 1, 2 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus siseriiklikud sätted, mis selleks, et takistada üldhariduse ebasoodsamasse olukorda seadmist võrreldes kutseharidusega ja aidata kaasa kutseharidusega noorte sisenemisele tööturule, välistavad liikmesriigi avalikus teenistuses töötavate lepinguliste teenistujate palgaastmete määramisel selle teenistusaja arvessevõtmise, mis on läbitud enne 18. eluaasta täitumist.