—

Roda Golf & Beach Resort SL, esindaja: advokaat E. López Ayuso,

—

Hispaania valitsus, esindaja: J. López-Medel Bascones,

—

Tšehhi valitsus, esindaja: M. Smolek,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja J. Kemper,

—

Kreeka valitsus, esindaja: S. Chala,

—

Itaalia valitsus, esindaja: R. Adam, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,

—

Läti valitsus, esindajad: E. Balode-Buraka ja E. Eihmane,

—

Ungari valitsus, esindaja: G. Iván,

—

Poola valitsus, esindaja: M. Dowgielewicz,

—

Slovaki valitsus, esindaja: J. Čorba,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: V. Joris ja F. Jimeno Fernández,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta (EÜT L 160, lk 37; ELT eriväljaanne 19/01, lk 227) artikli 16 tõlgendamist.

2

Taotlus esitati kohtuvaidluses, mille Roda Golf & Beach Resort SL (edaspidi „Roda Golf”) oli algatanud Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no5 de San Javier’ile (San Javieri esimese astme ja eeluurimiskohus nr 5) esitatud määruskaebusega viimati nimetatud kohtu kohtusekretäri keeldumise peale edastada Ühendkuningriigis ja Iirimaal asutatud adressaatidele väljaspool kohtumenetlust dokumentide kätteandmise notariaalakt ja märgukiri, milles kinnitati, et Roda Golf on ühepoolselt lõpetanud 16 kinnisvara ostu-müügilepingut, mis olid sõlmitud tema ja nimetatud adressaatide vahel igaühega eraldi.

3

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 26. mai 1997. aasta aktiga Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel (Euroopa Liidu lepingu artiklid K–K.9 asendati EL artiklitega 29–42) vastu tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise konventsiooni (EÜT C 261, lk 1).

4

Nimetatud konventsioon ei ole jõustunud. Kuna määruse nr 1348/2000 koostamisel oli eeskujuks konventsiooni tekst, on nimetatud määruse preambulis viidatud selle konventsiooni seletuskirjale (EÜT 1997, C 261, lk 26).

5

Määrus nr 1348/2000 reguleerib tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmist Euroopa Liidu liikmesriikides.

6

Nimetatud määruse põhjenduses 2 on öeldud:

„Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja parandada ja kiirendada kätteantavate tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel.”

7

Põhjendus 6 kõlab järgmiselt:

„Tõhus ning kiire tsiviilkohtumenetlus tähendab, et kohtu- ja kohtuvälised dokumendid edastatakse otse ning kiiresti liikmesriikide poolt määratud kohalikele asutustele. […]”

8

Määruse nr 1348/2000 artikli 2 lõige 1 sätestab: „[i]ga liikmesriik määrab ametiisikud, asutused või teised isikud, edaspidi „edastavad asutused”, kes on pädevad edastama teises liikmesriigis kätteantavaid kohtu- või kohtuväliseid dokumente.” Määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt edastavad liikmesriigid selle teabe Euroopa Ühenduste Komisjonile, kes avaldab selle Euroopa Liidu Teatajas.

9

Hispaania Kuningriigi poolt vastavalt artiklile 23 esitatud teabest (EÜT 2001, C 151, lk 4, ja C 202, lk 10) nähtub, et Hispaanias täidavad edastava asutuse ülesandeid erinevate Juzgados’ide (ainuisikulised kohtud) ja Tribunales’ide (kollegiaalsed kohtud) Secretarios Judiciales (kohtusekretärid).

10

Määruse nr 1348/2000 artikkel 16, mis paikneb selle III peatükis „Kohtuvälised dokumendid”, sätestab:

„Kohtuväliseid dokumente võib teises liikmesriigis kätteandmiseks edastada vastavalt käesoleva määruse sätetele.”

11

Kõnesoleva määruse artikli 17 punkt b näeb ette loetelu koostamise dokumentide kohta, mida võib käesoleva määruse alusel kätte anda.

12

Nimetatud loetelu on ära toodud komisjoni 25. septembri 2001. aasta otsuses 2001/781/EÜ, millega võetakse vastu vastuvõtvate asutuste teatmik ja sõnastik [mõiste „sõnastik” asemel on edaspidi kasutatud täpsemat vastet „loetelu”] dokumentide kohta, mida võib kätte anda vastavalt nõukogu määrusele nr 1348/2000 (EÜT L 289, lk 1; ELT eriväljaanne 19/03, lk 3; parandused EÜT 2002, L 31, lk 88, ja ELT 2003, L 60, lk 3), muudetud komisjoni 16. juuli 2007. aasta otsusega 2007/500/EÜ (ELT L 185, lk 24). See sisaldab teavet, mida liikmesriigid on edastanud määruse nr 1348/2000 artikli 17 punkti b alusel. Hispaaniat puudutavas osas sisaldab see märget, et „[e]n cuanto a los actos extrajudiciales susceptibles de ser notificados, serán los documentos no judiciales que emanen de autoridad pública con competencia según la ley española para realizar notificaciones” [kätteantavad kohtuvälised dokumendid on kohtuvälised dokumendid, mille on välja andnud ametiasutus, kes on Hispaania õigusnormide alusel pädev dokumente kätte andma – mitteametlik tõlge].

13

Määrus nr 1348/2000 asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, lk 79), mis kuulub tervikuna kohaldamisele alates 13. novembrist 2008.

14

15. novembri 1965. aasta tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise Haagi konventsioon näeb ette halduskoostöökorra, mis lubab dokumentide kättetoimetamist keskasutuse vahendusel. Nimetatud konventsiooni artikkel 17 käsitleb kohtuväliste dokumentide kättetoimetamist.

15

Määruse nr 1348/2000 artikli 20 lõike 1 kohaselt on see määrus 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni suhtes ülimuslik.

16

7. jaanuari 2000. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku 1/2000 (Ley 1/2000, de Enjuiciamiento Civil) (Boletín Oficial del Estado nr 7, 8.1.2000, lk 575; edaspidi „LEC”) artiklid 223 ja 224 näevad ette tsiviilkohtu kohtusekretäri antud meetmete suhtes kehtiva korra järgmiselt:

„Artikkel 223. Korraldavad meetmed

1.   Kohtusekretäride ülesanne on anda korraldavaid meetmeid, millega antakse menetlusele seaduses ette nähtud käik.

2.   Korraldavates meetmetes märgitakse ainult tehtud otsus, meetme andnud kohtusekretäri nimi, meetme kuupäev ja kohtusekretäri allkiri.

Artikkel 224. Vaidlustatud korraldavate meetmete läbivaatamine

1.   Korraldavad meetmed, millega otsustatakse küsimusi, mis tuleb seaduse järgi lahendada korraldava määruse, kohtumääruse või -otsusega, on tühised.

2.   Lisaks eelmises lõikes nimetatud juhtudele võib korraldavaid meetmeid tühistada selle poole taotlusel, keda meede kahjustab, juhul kui meetmega on rikutud õigusnormi või kui nendega on lahendatud küsimusi, mis tuleb käesoleva seadustiku kohaselt otsustada korraldava määrusega.

3.   Eelmises lõikes nimetatud vaidlustamine toimub ja lahendatakse vastavalt määruskaebuse suhtes sätestatule.”

17

LEC artikli 224 viidatud määruskaebuse kohta näeb sama seadustiku artikkel 454 ette:

„Määruskaebuse lahendamiseks antud kohtumääruse edasikaebamise võimatus

Määruskaebuse lahendamiseks antud kohtumäärust ei saa edasi kaevata, välja arvatud juhtudel, kus edasikaebamise õigus on ette nähtud, ilma et see piiraks määruskaebuse esemeks oleva küsimuse esitamist lõpliku lahendi võimaliku edasikaebamise korral uuesti.”

18

LEC artikli 455 kohaselt saab Juzgados de Primera Instancia kohtumääruste peale esitada apellatsioonkaebuse tingimusel, et need on „lõplikud” või kui „seadus [sellele] sõnaselgelt viitab”.

19

Roda Golf, mis on Hispaania õiguse alusel asutatud äriühing, palus 2. novembril 2007 eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohtusekretäril edastada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Iirimaa pädevatele vastuvõtvatele asutustele määruse nr 1348/2000 alusel 16 kirja, mis olid adresseeritud neis kahes liikmesriigis asukohta omavatele isikutele. Mainitud kirjadega teatas Roda Golf tema ja nimetatud adressaatide vahel sõlmitud kinnisvara ostu-müügilepingute ühepoolsest lõpetamisest. Kirjade sisust ei nähtu, et need oleksid seotud mõne poolelioleva kohtumenetlusega.

20

Nagu nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt Euroopa Kohtule esitatud materjalidest ning nagu põhikohtuasja määruskaebuse esitaja on märkustes kinnitanud, oli viimati nimetatu lasknud ühel San Javieri notaril koostada dokumentide kätteandmise akti ja märgukirja, mis registreeriti notari poolt numbri 111 all, paludes viimati nimetatul akti kohtusekretäri kaudu kätte toimetada, kuna kohtusekretärid on Hispaania Kuningriigi poolt vastavalt määruse nr 1348/2000 artiklile 23 esitatud teabe kohaselt selleks pädevad ametiisikud.

21

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohtusekretär keeldus põhikohtuasjas käsitletavat akti edastamast põhjendusega, et selle kättetoimetamine ei seondu kohtumenetlusega ning seega ei kuulu määrus nr 1348/2000 selle suhtes kohaldamisele.

22

Roda Golf esitas nimetatud meetme peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule määruskaebuse. Ta väitis, et kohtuväliseid dokumente võib määruse nr 1348/2000 alusel edastada väljaspool kohtumenetlust.

23

Neil asjaoludel otsustas Juzgado de Primera Instancia e Instrucción no5 de San Javier menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

24

Euroopa Ühenduste Komisjon esitab kaks vastuväidet, mis puudutavad Euroopa Kohtu pädevuse puudumist esitatud küsimustele vastamiseks. Esiteks väidab komisjon, et lahend, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab põhikohtuasjas tegema, kujutab endast lõplikku otsust, mida saab LEC artikli 455 kohaselt edasi kaevata. Seetõttu on eelotsusetaotlus vastuvõetamatu, kuna EÜ artikli 68 kohaselt võivad EÜ asutamislepingu III osa IV jaotise raames Euroopa Kohtult eelotsust küsida üksnes niisugused siseriiklikud kohtud, kelle otsuste peale ei saa edasi kaevata.

25

Selles osas tuleb meenutada, et EÜ artikkel 68 näeb ette, et kui Euroopa Ühenduse institutsioonide nimetatud IV jaotisel põhinevate õigusaktide tõlgenduse kohta tõstatatakse küsimus liikmesriigi kohtus, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata, taotleb see kohus Euroopa Kohtult selle kohta otsust, kui ta leiab, et kõnealune küsimus on vaja lahendada, selleks et ta saaks teha otsuse.

26

Käesolevas kohtuasjas esitatud küsimused puudutavad määruse nr 1348/2000 tõlgendamist. Kuna nõukogu tugines nimetatud määruse vastuvõtmisel EÜ artikli 61 punktile c ja EÜ artikli 67 lõikele 1, mis paiknevad EÜ asutamislepingu III osa IV jaotises, siis järelikult kuulub EÜ artikkel 68 käesoleval juhul kohaldamisele.

27

Neil asjaoludel võib nimetatud määruse tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse pöörduda üksnes niisugune siseriiklik kohus, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata.

28

Kohtujurist on ettepaneku punktis 41 selles osas märkinud, et Hispaania kohtupraktika on teataval määral ebaühtlane, mis puudutab võimalust kaevata edasi niisugune otsus, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus peab tegema põhikohtuasjas. Kuigi komisjon viitab sellega seonduvalt mitmetele siseriiklikele kohtumäärustele, millega on niisuguste määruskaebuste esitamise võimalust tunnistatud, esineb lisaks ka mitte üksnes vastupidine kohtupraktika vaid samuti vaieldakse selle üle teoorias, kusjuures osa teoreetikuid eitab määruskaebuse esitamise võimalust kõnesoleval juhul.

29

Kuid niisuguse vaidluse lahendamine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne. Käesolevas asjas on eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses märkinud, et põhikohtuasjas tehtava lahendi seisukohast on ta viimase astme kohus.

30

Seega tuleb esimene komisjoni esitatud pädevuse puudumise vastuväide tagasi lükata.

31

Teiseks on komisjon seisukohal, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei lahenda mitte kohtuvaidlust, vaid „kohtuvälist küsimust”. Seega puudub Euroopa Kohtul pädevus esitatud küsimustele vastamiseks, kuna küsimused on esitatud olukorras, kus siseriiklik kohus täidab haldusasutuse, mitte kohtu funktsiooni.

32

Euroopa Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et eelotsuse küsimused on esitatud olukorras, kus kohtusekretäri keeldumise peale edastada põhikohtuasjas käsitletav akt oli esitatud määruskaebus. Kõnesolevas menetluses osaleb ainsa poolena põhikohtuasja määruskaebuse esitaja.

33

Selles osas tuleb meenutada, et vastavalt EÜ artiklile 234, mis on EÜ artikli 68 kohaselt kohaldatav EÜ asutamislepingu III osa IV jaotise suhtes, ei sõltu Euroopa Kohtu poole pöördumise õigus sellest, kas siseriiklikus kohtus pooleliolev menetlus, mille raames eelotsuse küsimus esitatakse, on võistlev menetlus (vt 17. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C-18/93: Corsica Ferries, EKL 1994, lk I-1783, punkt 12).

34

Sellegipoolest tuleneb EÜ artiklist 234 see, et siseriiklikud kohtud võivad Euroopa Kohtusse pöörduda vaid juhul, kui tegemist on poolelioleva vaidlusega ja see kohus peab vastava menetluse raames tegema kohtuotsuse jõudu omava lahendi (vt 18. juuni 1980. aasta määrus kohtuasjas 138/80: Borker, EKL 1980, lk 1975, punkt 4; 5. märtsi 1986. aasta määrus kohtuasjas 318/85: Greis Unterweger, EKL 1986, lk 955, punkt 4; 19. oktoobri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-111/94: Job Centre, EKL 1995, lk I-3361, punkt 9, ja 14. juuni 2001. aasta otsus kohtuasjas C-178/99: Salzmann, EKL 2001, lk I-4421, punkt 14).

35

Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus toimib haldusasutusena ilma, et ta lahendaks samal ajal õiguslikku vaidlust, ei saa lugeda, et ta teostab õigustmõistvat funktsiooni. Niisuguse olukorraga on tegemist näiteks siis, kui kohus teeb otsuse äriühingu registrisse kandmise taotluse kohta menetluses, milles pole taotletud taotleja õigusi rikkuva akti tühistamist (vt eespool viidatud kohtuotsused Job Centre, punkt 11, ja Salzmann, punkt 15, ning 15. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas C-182/00: Lutz jt, EKL 2002, lk I-547, punkt 14; vt selle kohta ka 16. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C-210/06: Cartesio, EKL 2008, lk I-9641,, punkt 57).

36

Seevastu on õigusliku vaidluse lahendamise ja õigustmõistva funktsiooni teostamisega tegemist juhul, kui kohus vaatab apellatsiooni korras läbi registrit pidava madalama astme kohtu otsust, millega madalama astme kohus on jätnud rahuldamata sellise kande tegemise taotluse, kuna apellatsioonkaebuse esemeks on sel juhul nõue tühistada väidetavalt taotleja õigusi rikkuv akt (vt eespool viidatud kohtuotsus Cartesio, punkt 58). Seega tuleb niisugusel juhul apellatsioonikohut põhimõtteliselt käsitada kohtuna, kes võib EÜ artikli 234 alusel esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse (vt niisuguste juhtude kohta eelkõige 15. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-300/01: Salzmann, EKL 2003, lk I-4899; 13. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-411/03: SEVIC Systems, EKL 2005, lk I-10805; 11. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-117/06: Möllendorf ja Möllendorf-Niehuus, EKL 2007, lk I-8361, ning eespool viidatud kohtuotsus Cartesio).

37

Antud juhul saab lähtuda nimetatud kohtupraktikas esitatud järeldustest. Kui kohtusekretäri, kellele on esitatud taotlus anda kohtu- või kohtuvälised dokumendid kätte määruse nr 1348/2000 alusel, saab pidada haldusfunktsiooni täitjaks, kes ei lahenda samas kohtuvaidlust, ei ole see nii juhtudel, kus kohus lahendab määruskaebust, mis on esitatud selle kohtusekretäri keeldumise peale asjassepuutuvad dokumendid kätte anda.

38

Niisuguse määruskaebuse esemeks on taotlus tühistada nimetatud keeldumine, mis väidetavalt kahjustab taotluse esitanu õigust, nimelt õigust teatavate dokumentide kättetoimetamisele määruses nr 1348/2000 ette nähtud korras.

39

Järelikult lahendab eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuvaidlust ja täidab seega õigustmõistvat funktsiooni.

40

Seda järeldust ei sea kahtluse alla asjaolu, et kohtusekretär kuulub organisatsiooniliselt eelotsusetaotluse esitanud kohtu struktuuri. Nimetatud asjaolu ei mõjuta fakti, et funktsioon, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus põhikohtuasja menetluses täitab, on laadilt õigustmõistev, arvestades et selle menetluse esemeks on nõue tühistada akt, mis väidetavalt kahjustab taotluse esitanu õigusi.

41

Järelikult tuleb ka teine komisjoni esitatud pädevuse puudumise vastuväide tagasi lükata.

42

Seega on Euroopa Kohus pädev esitatud küsimustele vastama.

43

Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib kahe esitatud küsimusega – mida tuleb uurida koos – teada sisuliselt seda, kas kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine, mis toimub väljaspool kohtumenetlust eraisikute vahel, kuulub kõnesoleva määruse kohaldamisalasse.

44

Esmalt tuleb jõuda selgusele, kas mõiste „kohtuväline dokument” määruse nr 1348/2000 artikli 16 mõttes on ühenduse õiguse mõiste või – vastupidi – siseriikliku õiguse mõiste.

45

Hispaania, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Läti, Ungari ja Poola valitsus on seisukohal, et kohtuvälise dokumendi mõiste sisu tuleb määratleda vastavalt iga liikmesriigi õiguse alusel. Nad väidavad, et määrus nr 1348/2000 on jätnud liikmesriikide otsustada selle, kas kohtuväliseid dokumente saab kätte toimetada, ning kui saab, siis milliseid. Nad viitavad selles osas kõnesoleva määruse artikli 17 punktile b, mis näeb viimati nimetatud määruse rakendusmeetmena ette loetelu koostamise dokumentidest, mida võib kätte toimetada, rõhutades, et selle loeteluga nähakse ette nimekirjad dokumentidest, mille sisu võib liikmesriigiti varieeruda.

46

Tuleb meenutada, et määruse nr 1348/2000 eesmärk on parandada ja kiirendada kätteantavate kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades. Nimetatud määruses ei ole aga kohtuvälise dokumendi mõistet täpselt ja ühtselt määratletud.

47

Nimetatud määruse artikli 17 punkt b sätestab komisjoni kohustuse koostada koostöös liikmesriikidega loetelu dokumentidest, mida võib kätte anda. Selle loetelu sissejuhatavas osas on öeldud, et liikmesriikide poolt esitatud andmed on üksnes informatiivse tähendusega. Seevastu loetelu sisust nähtub, et liikmesriigid on – komisjoni kontrolli all – dokumendid, mida nende hinnangul võib nimetatud määruse alusel kätte toimetada, määratlenud erineval viisil. Vaatamata nimetatud loetelu olemasolule tuleb mõistet „kohtuväline dokument” määruse nr 1348/2000 artikli 16 mõttes käsitleda ühenduse õiguse mõistena.

48

Amsterdami lepingu eesmärk luua vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis andis ühendusele uue dimensiooni, ning asjaolu, et menetlus, mis võimaldab võtta meetmeid õigusalases koostöös tsiviilasjades, millel on piiriülene toime, viidi EL lepingust üle EÜ asutamislepingusse, annvad tunnistust liikmesriikide tahtest tuua niisugused meetmed ühenduse õiguskorda ning kinnitada seeläbi nende autonoomse tõlgendamise põhimõte (8. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-443/03: Leffler, EKL 2005, lk I-9611, punkt 45).

49

Pealegi asjaolu, et vormiliselt on tegemist määruse, mitte direktiiviga, mis oli komisjoni esialgne ettepanek (vt EÜT 1999, C 247 E, lk 11), näitab, millise tähtsuse omistab ühenduse seadusandja määruse nr 1348/2000 sätete vahetule kohaldatavusele ja nende ühetaolisele kohaldamisele (eespool viidatud kohtuotsus Leffler, punkt 46).

50

Siit järeldub, et mõiste „kohtuväline dokument” määruse nr 1348/2000 artikli 16 mõttes on ühenduse õigusesse kuuluv mõiste.

51

Mis puudutab küsimust sellest, kas kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine väljaspool kohtumenetlust kuulub määruse nr 1348/2000 kohaldamisalasse, siis Hispaania ja Slovaki valitsus väidavad, et selleks, et mõnd akti saaks pidada kohtuväliseks dokumendiks, peab sel olema konkreetne seos kas poolelioleva kohtumenetlusega või niisuguse menetluse algatamisega.

52

Roda Golf, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Ungari ja Poola valitsus ning komisjon on vastupidisel seisukohal.

53

Selles osas tuleb märkida, et määruse nr 1348/2000 õiguslik alus on EÜ artikli 61 punkt c. Nimetatud säte võimaldab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järgjärguliseks rajamiseks vastu võtta EÜ artikli 65 nimetatud meetmeid. Need meetmed, mis kuuluvad piiriülese toimega tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonda, kannavad EÜ artikli 65 kohaselt endas muu hulgas eesmärki täiendada ja lihtsustada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülese kättetoimetamise süsteemi siseturu häireteta toimimiseks vajalikul määral.

54

Samuti on määruse nr 1348/2000 põhjenduses 2 öeldud, et siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja parandada ja kiirendada kätteantavate tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamist liikmesriikide vahel.

55

EÜ artikkel 65 ja määrus nr 1348/2000 kehtestavad seega ühendusesisese kätteandmise korra, mille eesmärk on siseturu nõuetekohane toimimine.

56

Arvestades seda eesmärki ei saa kõnesolevas artiklis ja määruses silmas peetud õigusalast koostööd mõista nii, et see toimub üksnes kohtumenetluse raames. Kõnesolevat koostööd võidakse teha nii kohtumenetluses kui ka väljaspool niisugust menetlust, kui sel koostööl on piiriülene toime ning see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

57

Vastupidi sellele, mida väidavad Hispaania, Poola ja Slovaki valitsus, ei ole asjaolu, et määruse nr 1348/2000 põhjenduses 6 on mainitud üksnes tõhusat ja kiiret kohtumenetlust, piisav selleks, et jätta kõnesoleva määruse kohaldamisalast välja kõik dokumendid, mis ei seondu kohtumenetlusega. Tegelikult on selles põhjenduses viidatud vaid ühele nimetatud määruse peamise eesmärgi tuletisele. Järelikult tuleb asjaolu, et selles põhjenduses on kohtuväliseid dokumente mainitud seonduvalt kohtumenetlusega, mõista nii, et kohtumenetluses võidakse nõuda niisuguse dokumendi edastamist.

58

Lisaks oli põhikohtuasjas käsitletav dokument, mis edastati eelotsusetaotluse esitanud kohtu kohtusekretärile, et viimati nimetatu selle kätte toimetaks, koostatud – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 20 – notari poolt ning kujutab seega endast kohtuvälist dokumenti määruse nr 1348/2000 artikli 16 mõttes.

59

Mis puudutab Hispaania ja Poola valitsuse poolt osutatud probleeme, st et kui kohtuvälise dokumendi mõiste tõlgendus on liiga lai, koormab see siseriiklikke kohtuid ülemäära, arvestades viimati nimetatute käsutuses olevaid ressursse, siis tuleb rõhutada, et määrusest nr 1348/2000 tulenevad edastamiskohustused ei ole ilmtingimata siseriiklike kohtute kanda. Nimetatud määruse artikli 2 lõigetes 1 ja 2 mainitud edastavate asutuste ja vastuvõtvate asutuste – kelleks mainitud sätete kohaselt võivad olla „ametiisikud, asutused või teised isikud” – määramine on liikmesriikide pädevuses. Järelikult on liikmesriikidel võimalus määrata kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmise ülesandeid täitvate edastavate või vastuvõtvate asutustena ka muid üksusi peale siseriiklike kohtute.

60

Pealegi ei ole edastavate või vastuvõtvate asutuste vahendusel toimuv kätteandmine ainus edastamisviis, mille määrus nr 1348/2000 ette näeb. Määruse artikkel 14 lubab liikmesriikidel näha ette võimaluse saata dokumendid teises liikmesriigis elavale isikule otse postiga. Suurem osa liikmesriike aktsepteerib niisugust kättetoimetamise viisi. Pealegi on nimetatud määruse artiklis 15 öeldud, et määrus ei sekku isikute õigusesse anda dokumendid kätte otse vastuvõtva liikmesriigi ametiisiku, ametniku või muu pädeva isiku kaudu. Vastavalt nimetatud määruse artiklile 16 kuuluvad need kaks sätet kohaldamisele kohtuväliste dokumentide kätteandmise suhtes.

61

Seega tuleb esitatud küsimustele vastata, et niisuguse notariaalakti nagu põhikohtuasjas käsitletu kätteandmine väljaspool kohtumenetlust kuulub määruse nr 1348/2000 kohaldamisalasse.

62

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Niisuguse notariaalakti nagu põhikohtuasjas käsitletu edastamine väljaspool kohtumenetlust kuulub nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1348/2000 (tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta) kohaldamisalasse.