1

Hangzhou Duralamp Electronics Co., Ltd (edaspidi „Hangzhou” või „hageja”) palub oma hagiavalduses, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 17. detsembril 2007, tühistada nõukogu 15. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1205/2007, millega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes dumpinguvastane tollimaks ning laiendatakse seda tollimaksu samale tootele, mis on saadetud Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist (ELT L 272, lk 1; edaspidi „vaidlustatud määrus”).

2

Ka Philips Lighting Poland S.A. ja Philips Lighting BV esitasid vaidlustatud määruse peale Euroopa Liidu Nõukogu vastu tühistamishagi, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 21. detsembril 2007 (kohtuasi T-469/07).

3

Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 12. juuni 2008. aasta määrusega lubati Osram GmbH-l astuda käesolevas asjas nõukogu nõuete toetuseks menetlusse. Osram esitas menetlusse astuja seisukohad 9. septembril 2008, mille kohta Hangzhou esitas oma märkused 24. novembril 2008 (edaspidi „24. novembri 2008. aasta märkused”).

4

Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 9. oktoobri 2008. aasta määrusega lubati Hangzhoul astuda kohtuasjas T-469/07 Philips Lighting Polandi ja Philips Lightingu nõuete toetuseks menetlusse. Vastavalt Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõikele 2 edastati Hangzhoule ärakirjad kõigist pooltele kättetoimetatud dokumentidest, k.a kostja vastusest, mille nõukogu esitas 28. märtsil 2008.

5

Hangzhou märgib 24. novembri 2008. aasta märkuste punkti 29 viimases lauses „ühenduse tootmisharu” küsimust uurides, et:

„Selle küsimuse arutamisel leiab hageja, et viidata tuleks ühenduse tootmisharu kirjeldusele, mille [nõukogu] esitas [kohtuasja T-469/07] [kostja] vastuse punktides 27–29 (lisa J 3), milles [nõukogu] jõudis [Osramiga võrreldes] teistsugusele järeldusele.”

6

Nõukogu palus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 15. jaanuaril 2009 saabunud taotluses, et eelmises punktis esitatud lause ning viide lisale J 3, s.o kostja vastusele, mille ta esitas kohtuasjas T-469/07, jäetaks käesoleva asja toimikust välja. Nõukogu märgib oma taotluse toetuseks, et Hangzhou kuritarvitas menetlust, kui ta kasutas asjaomast kostja vastust ilma loata „eesmärkidel, mis ei puutu [kohtuasja T-469/07] menetlusse”. Nõukogu märgib, et viimati nimetatud kohtuasi ja käesolev kohtuasi ei ole liidetud ning et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kaitstakse pooli menetlusdokumentide väärkasutuse eest.

7

Hangzhou esitas 11. veebruaril 2009 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud kirjaga selle taotluse kohta oma märkused. Ta leiab sisuliselt seda, et taotlus ei ole põhjendatud ning teda ei saa menetluse kuritarvitamises süüdistada. Viimati nimetatud küsimuse osas rõhutab ta eriti, et tal lubati astuda kohtuasja T-469/07 menetlusse, ning kuna selle kohtuasja ese on sama, mis käesoleva kohtuasja oma, siis on tal seaduslik ligipääs nimetatud kohtuasjas esitatud menetlusdokumentidele, sh asjaomasele kostja vastusele. Hangzhou väidab ka seda, et kui nõukogu taotlus rahuldataks, ei oleks tal võimalik Esimese Astme Kohut teavitada, et paralleelses pooleliolevas kohtuasjas, milles Hangzhou on menetlusse astuja, kaitseb nõukogu „seisukohta, mis on olulises õigus- ja faktiküsimuses just vastupidine”.

8

Tuleb uurida, kas kodukorra artikli 114 lõike 1 alusel on taotlus kõrvaldada toimikust 24. novembri 2008. aasta märkuste punkti 29 viimane lause ning eemaldada toimikust kõnealuste märkuste lisa J 3 põhjendatud. Selle sätte kohaselt võib Esimese Astme Kohus poole taotlusel lahendada menetlusküsimuse, mis ei puuduta kohtuvaidluse sisu. Sama artikli lõike 3 kohaselt on edasine menetlus suuline, kui Esimese Astme Kohus ei otsusta teisiti. Käesoleval juhul leiab Esimese Astme Kohus, et tal on kohtutoimiku materjalide põhjal piisavalt teavet ning suulist menetlust ei ole vaja alustada.

9

Esiteks mis puutub nõukogu taotlusse eemaldada 24. novembri 2008. aasta märkuste lisa J 3 käesoleva kohtuasja toimikust, siis tuleb see rahuldada.

10

Lisa J 3 on kostja vastus, mille nõukogu esitas kohtuasjas T-469/07 ning mis nimetatud kohtuasjas edastati Hangzhoule kodukorra artikli 116 lõike 2 kohaselt. Seega soovib Hangzhou kasutada käesolevas asjas enda kaitseks ära menetlusdokumenti, millele tal on ligipääs, olles teises kohtuasjas menetlusse astuja.

11

Sellist tegevust ei saa lubada.

12

Selles osas tuleb esiteks meenutada, et igal Esimese Astme Kohtule esitatud asjal on oma toimik, mis sisaldab selles asjas poolte esitatud tõendeid ja menetlusdokumente, ning iga toimik on täiesti iseseisev. Seda tõendab 5. juulil 2007. aastal vastu võetud Esimese Astme Kohtu kohtusekretäri ametijuhendi (ELT L 232, lk 1) artikli 5 lõige 5, mis sätestab, et „[k]ohtuasjas esitatud dokumenti, mis on selle asja toimikusse lisatud, ei saa kasutada mõne teise kohtuasja ettevalmistamiseks”.

13

Teiseks tuleb väljakujunenud kohtupraktikast, et Esimese Astme Kohtu menetlust reguleerivate eeskirjade kohaselt kaitstakse pooli menetlusdokumentide väärkasutuse eest ning seega tohivad pooled – nii kohtuasja pooled kui menetlusse astujad – kasutada neile kättesaadavaid teiste poolte menetlusdokumente üksnes oma nõuete kaitsmiseks kõnealuses asjas (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 17. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas T-174/95: Svenska Journalistförbundet vs. nõukogu, EKL 1998, lk II-2289, punktid 135 ja 137; Esimese Astme Kohtu viienda koja esimehe 28. aprilli 1999. aasta määrus kohtuasjas T-11/99 R: Van Parys jt vs. komisjon, EKL 1999, lk II-1355, punkt 22; Esimese Astme Kohtu esimese koja esimehe 5. augusti 2003. aasta määrus kohtuasjas T-168/01: Glaxo Wellcome vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 28, ja Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 22. veebruari 2005. aasta määrus kohtuasjas T-383/03: Hynix Semiconductor vs. nõukogu, EKL 2005, lk II-621, punkt 47).

14

Samas on pooltel, v.a erandjuhtudel, mil dokumendi avalikustamine võib rikkuda head õigusemõistmise tava, väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õigus avalikustada kolmandatele isikutele avaldusi, mida pooled on asjaomases kohtuasjas ise esitanud (Euroopa Kohtu 3. aprilli 2000. aasta määrus kohtuasjas C-376/98: Saksamaa vs. parlament ja nõukogu, EKL 2000, lk I-2247, punkt 10). Samuti võib menetluspool nõustuda samal tingimusel sellega, et teine menetlusosaline kasutab tema avaldust mõne teise menetluse käigus. Käesoleval juhul on aga selge, et käesolevas asjas ei ole Hangzhou küsinud nõukogult luba kasutada kostja vastust, mille nõukogu oli esitanud kohtuasjas T-469/07.

15

Lõpuks tuleb märkida, et igal juhul võib Esimese Astme Kohus juhul, kui ta leiab, et asjaomane kostja vastus on käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalik, kodukorra artikli 64 lõike 3 punkti d või artikli 65 punkti b alusel määrata, et see tuleb esitada.

16

Teiseks, mis puutub taotlusse kõrvaldada toimikust 24. novembri 2008. aasta märkuste punkti 29 viimane lause, siis see tuleb rahuldamata jätta, kuna see lause on väga üldsõnaline.

17

Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)

määrab: