Kohtuasi T‑112/07

Hitachi Ltd jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamine – Kaitseõigused – Rikkumise tõend – Üks ja vältav rikkumine – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Hoiatav mõju – Koostöö

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Piirid – Dokumendi edastamata jätmine – Tagajärjed

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Vastuväiteteatisele esitatud vastuste edastamine – Tingimused – Piirid

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

3.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Rikkumises osalenud äriühingu töötajate kirjalikud ütlused – Tõenduslik väärtus – Hindamine

(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

4.      Ühenduse õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Süütuse presumptsioon – Konkurentsi valdkonna menetlus

(EL artikkel 6 lõige 2; EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Tõendite kogumile tuginemine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Rikkumise tõend – Erinevate tõendite tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP lepingu artikkel 53)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjoni kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta

(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Trahvi määramata jätmine või vähendamine vastutasuna süüdistatud ettevõtja koostöö eest

(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 2002/C 45/03, punkt 21)

9.      Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ettevõtjate vahelised kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

10.    Konkurents – Keelatud kokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Rikkumise kaastäideviijaks olevate ettevõtjate isiklik vastutus kogu rikkumise eest – Tingimused

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1)

11.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus

(EÜ artikli 81 lõige 1; EMP leping, artikli 53 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)

12.    Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Hoiatav mõju

(EÜ artikli 81 lõige 1; komisjoni teatis 98/C 9/03, punkt 1 A)

1.      Kaitseõiguste põhimõttest tulenev õigus tutvuda toimikuga tähendab, et konkurentsiõiguse normide kohaldamisega seotud haldusmenetluses peab komisjon võimaldama puudutatud ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad omada tähtsust tema kaitse seisukohast. See hõlmab nii süüstavaid kui ka süü puudumist tõendavaid dokumente, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muud salajased andmed.

See, et komisjon ei edastanud dokumenti, millele ta ettevõtjale rikkumise süükspanemisel tugines, on kaitseõiguste rikkumisena käsitletav vaid juhul, kui ettevõtja tõendab, et järeldus, millele komisjon otsuses jõudis, oleks olnud erinev, kui edastamata jäetud dokument oleks tulnud süüstavate tõendite hulgast välja arvata.

Mis puudutab komisjoni poolt ettevõtja süü puudumist tõendava dokumendi edastamata jätmist, siis peab ettevõtja ainult tõendama, et dokumendi talle avaldamata jätmine võis tema kahjuks mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu. Piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud seda süü puudumist tõendavat dokumenti kasutada enda kaitseks, st et kui ta oleks saanud sellele tugineda haldusmenetluses, oleks ta saanud tugineda tõendile, mis ei olnud kooskõlas selles etapis komisjoni tehtud järeldustega, ning ta oleks seega saanud mingilgi viisil mõjutada otsuses komisjoni esitatud hinnanguid vähemalt seoses ettevõtjale süüks pandud käitumise raskuse ja kestusega ning järelikult ka seoses trahvi suurusega.

(vt punktid 31, 36 ja 37)

2.      Konkurentsiõiguse normide rikkumisega seotud menetluses teavitatakse puudutatud ettevõtjat alles haldusmenetluse võistleva staadiumi alguses vastuväiteteatise kaudu kõikidest olulistest tõenditest, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb, ja sellest, et sellel ettevõtjal on toimikuga tutvumise õigus, mille eesmärk on tagada tema kaitseõiguste tõhus kasutamine. Järelikult ei kuulu teiste kartellis osalenud ettevõtjate vastused vastuväiteteatisele üldjuhul uurimistoimiku dokumentide hulka, millega puudutatud isikud võivad tutvuda.

Kuid kui komisjon otsustab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetluses rikkumise tõendamisel tugineda vastuväiteteatisele esitatud vastuse osale või sellele vastusele lisatud dokumendile, peab menetlusega seotud teistel ettevõtjatel olema võimalik esitada oma arvamus sellise tõendi kohta. Nimelt kujutab sel juhul vastuväiteteatisele esitatud vastuse kõnealune osa või sellele vastusele lisatud dokument süüstavat tõendit rikkumises osalenud erinevate ettevõtjate vastu.

Analoogiliselt, kui vastuväiteteatisele esitatud vastuse osa või sellele vastusele lisatud dokument võib omada asjassepuutuva ettevõtja kaitses tähtsust, sest see võimaldab tal viidata asjaoludele, mis on vastuolus komisjoni poolt selles staadiumis tehtud järeldustega, siis on tegemist süü puudumist tõendava tõendiga. Sel juhul peab puudutatud ettevõtjale olema antud võimalus uurida asjakohast vastuse osa või dokumenti ning esitada selle kohta oma seisukoht.

(vt punktid 32–34)

3.      Äriühingu töötajate kirjalikud ütlused, mis on koostatud äriühingu järelevalve all ning esitatud viimase poolt ja kaitseks komisjoni läbi viidavas konkurentsiõiguse normide rikkumisega seotud haldusmenetluses, ei saa üldjuhul olla käsitatavad selle sama äriühingu avaldustest erinevate ja sõltumatute dokumentidena. Nimelt põhineb äriühingu positsioon üldreeglina talle komisjoni poolt ette heidetud faktiliste asjaolude tõepärasuse küsimuses eelkõige tema töötajate ja juhtide teadmistel ja arvamusel.

Nii ei ole keelatud kokkuleppes osalenud äriühingu töötajate ütlused äriühingu enda avaldustest erinevad ja sõltumatud tõendid, sest need tunnistajad esitasid oma seisukohad komisjonile äriühingu palvel ja teatises, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, sätestatud koostöökohustuse alusel ning neile võimaldati äriühingu sõltumatu nõustaja juuresolekut. Seetõttu ei saa need tunnistajad toetada niisuguse äriühingu avaldusi, kus nad töötavad. Need pigem täiendavad äriühingu avaldusi ja võivad viimaste sisu täpsustada ja konkretiseerida. Seega peavad neid toetama muud tõendid.

(vt punktid 48, 129)

4.      Kahtluse korral tuleb kohtul eelistada ettevõtjat, kes on EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumist tuvastava otsuse adressaat. Kohus ei saa seega järeldada, et komisjon on asjas õiguslikult piisavalt rikkumise toimepanemise tuvastanud, kui ta ise selles ikkagi kahtleb, eriti kui kohus menetleb hagiavaldust, milles palutakse trahvi määrav otsus tühistada.

Viimati nimetatud olukorras tuleb nimelt võtta arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, sellisena nagu see tuleneb muu hulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 2, mis on üks ühenduse õiguse üldpõhimõtetest tulenevatest põhiõigustest. Mis puudutab rikkumiste laadi ning nende eest mõistetavate karistuste laadi ja raskusastet, siis kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet just ettevõtjatele kohalduvate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahve või karistusmakseid.

(vt punktid 58 ja 59)

5.      Seega tuleb komisjonil konkurentsiõiguse valdkonnas esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab tuvastada, et rikkumine on toime pandud. Kuid kõik komisjoni esitatud tõendid ei pea ilmtingimata vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui neile tingimustele vastab tervikuna hinnatult kaudsete tõendite kogum, millele institutsioon tugineb. Konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe esinemist võib seega tuletada teatud arvust kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis oma kogumis võivad – vastupidise loogilise selgituse puudumisel – olla käsitatavad tõendina konkurentsieeskirjade rikkumise kohta.

Kuid kui komisjon tugineb rikkumise asetleidmist järeldades üksnes asjassepuutuvate ettevõtjate käitumisele turul, siis piisab, kui viimased tõendavad, et esines asjaolusid, mis näitavad komisjoni tuvastatud fakte erinevas valguses ja mis võimaldavad seega anda faktidele teise usutava seletuse, mis erineb sellest, mille esitas komisjon, järeldades, et ühenduse konkurentsiõigust on rikutud.

See reegel ei ole kohaldatav kõigil juhtudel, kus rikkumine tuvastatakse ainult mittedokumentaalsete tõenditega. Nimelt, mis puudutab tõendeid, millele võib EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamiseks tugineda, siis kehtib ühenduse õiguses tõendite vaba esitamise põhimõte.

Seega, isegi kui dokumentaalsete tõendite puudumine võib olla asjassepuutuv tegur komisjoni viidatud kaudsete tõendite kogumi hindamisel, ei saa see üksi võimaldada ettevõtjal seada kahtluse alla komisjoni argumente ja esitada faktilistele asjaoludele alternatiivne seletus. Ta võib seda teha ainult juhul, kui komisjoni esitatud tõendite alusel ei ole võimalik rikkumise toimepanemist tuvastada kahtluseta ja ilma, et oleks vajalik tõlgendamine.

Samal põhjusel ei tule komisjonil ka dokumentaalsete tõendite puudumisel läbi viia eraldiseisvaid uurimisi, et faktilisi asjaolusid kontrollida.

(vt punktid 60–66)

6.      EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise menetluses on usaldusväärsus ainus kohane kriteerium, mille alusel tuleb hinnata erinevate tõendite tõenduslikku väärtust. Tõendamise üldreeglite kohaselt sõltub dokumendi usaldusväärsus ja seega tõenduslik väärtus selle päritolust, koostamise oludest, adressaadist ning selle sisust.

Ettevõtjate avaldustest võib pidada eriti suure tõendusliku jõuga tõenditeks neid, mis on esiteks usaldusväärsed, teiseks tehtud ettevõtja enda nimel, kolmandaks tehtud isiku poolt, kellel on kutsetegevusest tulenev kohustus tegutseda ettevõtja huvides, neljandaks tehtud vastuolus avaldaja huvidega, viiendaks tehtud avalduse esemeks olevate asjaolude otsese tunnistaja poolt ja kuuendaks esitatud kirjalikult, koostatuna tahtlikult ja pärast põhjalikku läbimõtlemist.

Kuid kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised puudutatud ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate poolt konkurentsieeskirjade rikkumise toimepanemise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid, kuigi viimaste tõendusjõu tase võib avalduse usaldusväärsuse tõttu olla väiksem.

(vt punktid 68–71)

7.      Kuigi enamasti tuleb ebaseadusliku kartelli peamiste liikmete vabatahtlikesse tunnistustesse suhtuda teatud umbusaldusega, arvestades võimalust, et need liikmed püüavad vähendada oma osa rikkumises ja suurendada teiste osa, ei pruugi sellise teatise alusel, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, trahvi tühistamise või selle vähendamise taotlemine innustada siiski süüks pandud kartelli teiste liikmete osaluse kohta moonutatud tõendite esitamist. Nimelt võib igasugune katse komisjoni eksitada seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et talle koostööteatist täielikult kohaldatakse.

Mis puudutab konkreetselt ütlusi, siis on muidugi võimalik, et trahvide eest kaitset taotlenud ettevõtja töötajad, kes on kohustatud tegutsema ettevõtja huvides, tahavad samuti esitada võimalikult palju süüstavaid tõendeid, arvestades ka, et nende koostöö menetluses võib avaldada positiivset mõju nende karjäärile. Kuid isegi kui see on nii, on need töötajad samuti teadlikud negatiivsetest tagajärgedest, mis võivad olla väärade asjaolude esitamisel, mis on teiste tõenditega kooskõla nõude tõttu eriti tundlik küsimus.

(vt punktid 72, 130)

8.      Selleks et komisjon saaks teatise – mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul – punkti 21 alusel trahvi vähendada, peab asjassepuutuvatel tõenditel olema juba komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus. Seega trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluses, mis on esitatud pärast vastuväiteteatise vastuse saatmist, võib trahvi vähendamist taotlev ettevõtja olulise lisaväärtuse saavutamiseks õiguspäraselt keskenduda asjaoludele, mis tema arvates ei olnud veel õiguslikult piisavalt tõendatud. See võib selgitada, miks asjassepuutuv ettevõtja jätab märkimata asjaolud, mida ta peab juba mingi kahtluseta tõendatuks varem esitatud tõendite alusel.

Lisaks, arvestades koostööteatise punkti 21 sõnastust, ei saa olla välistatud, et teatud tõendusliku väärtusega selliste tõendite esitamine, mis puudutavad juba teiste tõenditega tõendatud faktilisi asjaolusid, ei anna mingit õigust trahvi vähendamisele.

(vt punktid 178–180)

9.      EÜ artikli 81 lõikes 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud kokkuleppe olemasoluks piisab sellest, kui ettevõtjad on väljendanud oma ühist tahet käituda turul konkreetsel viisil. Kokkuleppe tegeliku mõju arvessevõtmine on üleliigne, kui on selge, et kokkuleppe eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi. Vastastikuse kohustuse olemasolu eeldab vältimatult, et esineb ühine tahe, isegi kui puuduvad tõendid, mis võimaldaksid täpselt kindlaks teha hetke, millal seda tahet väljendati või mis kujul see vormistati.

(vt punktid 268 ja 269)

10.    EÜ artikli 81 lõikes 1 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu artikli 53 lõikes 1 sätestatud kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus eeldavad vaieldamatult koostööd mitme ettevõtja vahel, kes on kõik rikkumise kaastäideviijad, kuid viis, kuidas nad on rikkumise toime pannud, võib olla erinev olenevalt asjassepuutuva turu iseärasustest ja iga ettevõtja positsioonist sellel turul, seatud eesmärkidest ning rikkumise toimepanemiseks valitud või kavandatud meetmetest. Lihtsalt asjaolust, et ettevõtja osaleb rikkumises talle omasel viisil, ei piisa tema vastutuse välistamiseks rikkumise kui terviku eest, sh tegude eest, mis sisuliselt pandi toime teiste rikkumises osalenud ettevõtjate poolt, kuid mille ese või konkurentsivastane mõju on sama.

Seega on ettevõtja, kes osales oma käitumisega rikkumises, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse mõistetele EÜ artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk oli aidata kaasa rikkumise toimepanemisele tervikuna, ühtlasi vastutav rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud käitumise eest kogu selle aja jooksul, mil ta rikkumises osales, kui tuvastatakse, et ettevõtja teadis teiste kokkuleppe poolte õigusvastasest käitumisest või võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis võtma riski.

See on nii kolmanda riigi ettevõtja puhul, kellel oli vaid passiivne roll ühiskokkuleppes, mille kohaselt olid EMP konkreetsed projektid reserveeritud Euroopa tootjatele, kuna viidatud ettevõtja oli asjassepuutuvast kokkuleppest teadlik ja tema passiivne roll ei olnud tema enda valik, vaid EMP turgu puudutavas kokkuleppes osalemise vorm, arvestades, et tema osalus oli eeltingimus, et Euroopa tootjad saaksid projekte EMP‑s omavahel ära jagada.

(vt punktid 287–290)

11.    Juhul kui EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumise panid toime mitu ettevõtjat, tuleb uurida iga ettevõtja osaluse suhtelist raskust. Rikkumise raskuse hindamisel ja trahvi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkuleppe moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales.

Mis puudutab konkreetselt kokkulepet, millega kolmanda riigi ettevõtjad on võtnud endale kohustuse mitte tulla Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) turule, kusjuures Euroopa ettevõtjad omakorda on omavahel ära jaganud selle turu erinevad projektid, tegutsedes aktiivses koostöös, siis on kolmanda riigi ettevõtjate käitumise raskusaste võrreldav Euroopa ettevõtjate käitumisega, sest see, et nad ei võtnud EMP projektide jagamisest osa, ei olnud nende valik, vaid lihtsalt selle tagajärg, milline oli nende osaluse laad kokkuleppes.

(vt punktid 312, 314–316)

12.    Mis puudutab korduvat rikkumist, siis on hoiatamine trahvi üks eesmärke. Lisaks on hoiatamise tagamise vajadus üldine nõue, millest komisjon peab juhinduma kogu trahvi arvutamise ajal ja see ei eelda ilmtingimata, et nimetatud arvutuse üks osa oleks konkreetne etapp, milles hinnatakse tervikuna kõiki asjaolusid, mis selle eesmärgi saavutamisel tähtsust omavad.

Seega võib komisjon ilma eksimata seda asjaolu arvesse võtta mitte hoiatava mõju kordaja kindlaksmääramisel, vaid raskendavate asjaolude hindamisel.

(vt punkt 353)

ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)

12. juuli 2011(*)

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmete projektide turg – EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Turu jagamine – Kaitseõigused – Rikkumise tõend – Üks ja vältav rikkumine – Trahvid – Rikkumise raskus ja kestus – Hoiatav mõju – Koostöö

Kohtuasjas T‑112/07,

Hitachi Ltd, asukoht Tōkyō (Jaapan),

Hitachi Europe Ltd, asukoht Maidenhead (Ühendkuningriik),

Japan AE Power Systems Corp., asukoht Tōkyō,

esindajad: solicitor M. Reynolds, solicitor P. Mansfield, solicitor B. Roy, advokaat D. Arts, N. Green, QC, ja barrister S. Singla,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: F. Arbault, hiljem X. Lewis, hiljem P. Van Nuffel ja J. Bourke ning lõpuks P. Van Nuffel, N. Khan ja F. Ronkes Agerbeek, keda abistas barrister J. Holmes,

kostja,

mille ese on esiteks nõue tühistada komisjoni 24. jaanuari 2007. aasta otsus K(2006) 6762 (lõplik) [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/F/38.899 – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed) hagejaid puudutavas osas ja nõue tühistada neile selle otsusega määratud trahvid, teise võimalusena nõue tühistada nimetatud otsuse artikkel 2 hagejaid puudutavas osas, ning kolmanda võimalusena nõue tühistada hagejatele määratud trahv või seda vähendada,

ÜLDKOHUS (teine koda),

koosseisus: esimees I. Pelikánová (ettekandja) ning kohtunikud K. Jürimäe ja S. Soldevila Fragoso,

kohtusekretär: ametnik C. Kantza,

arvestades kirjalikus menetluses ja 8. detsembri 2009. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

A –  Hagejad

1        Hitachi Ltd ja tema tütarettevõtja Hitachi Europe Ltd (edaspidi koos „ettevõte Hitachi”) on äriühingud, mis tegutsevad erinevates tööstussektorites, sealhulgas gaasisolatsiooniga jaotusseadmete (edaspidi „GIS”) alal. Japan AE Power Systems Corp. (edaspidi „JAEPS”) on äriühing, mille kapitali esindavad Hitachi, Fuji Electric Systems Co. Ltd ja Meidensha Corp. ja mis võttis üle nende kontsernide GIS‑de alase tegevuse, kuhu kuulusid tema aktsionärid 1. oktoobril 2002.

B –  Asjassepuutuvad tooted

2        GIS kontrollib energiavooge energiavõrkudes. See on suure võimsusega elektriseade, mida kasutatakse käivitusvalmis elektrialajaamade peamise osana. GIS müüakse kogu maailmas kas käivitusvalmis elektrialajaama integreeritud osana või eraldi tootena, mis alles installeeritakse sellistesse alajaamadesse.

C –  Haldusmenetlus

3        3. märtsil 2004 teavitas ABB Ltd komisjoni konkurentsivastasest tegevusest GIS‑de sektoris, esitades trahvi kaitse suulise taotluse vastavalt komisjoni 19. veebruari 2002. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155; edaspidi „koostööteatis”).

4        ABB täiendas oma trahvi eest kaitse saamise suulist taotlust suuliste märkuste ja dokumentaalsete tõenditega. 24. aprillil 2004 andis komisjon ABB‑le tingimusliku kaitse trahvide eest.

5        ABB avalduste alusel alustas komisjon menetlust ning viis 11. ja 12. mail 2004 läbi kontrolli mitme sellise äriühingu ruumides, kes tegutsesid GIS‑de sektoris.

6        20. aprillil 2006 võttis komisjon vastu vastuväiteteatise, mis tehti teatavaks 20 äriühingule, sealhulgas hagejatele. Komisjon kuulas 18. ja 19. juulil 2006 ära äriühingud, kellele olid adresseeritud vastuväiteteatised.

D –  Vaidlustatud otsus

7        24. jaanuaril 2007 võttis komisjon vastu otsuse K(2006) 6762 (lõplik) [EÜ] artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/F/38.899 – Gaasisolatsiooniga jaotusseadmed) (edaspidi „vaidlustatud otsus”).

8        Vaidlustatud otsuse põhjendustes 113–123 märkis komisjon, et kartellis osalenud eri ettevõtjad koordineerisid ülemaailmselt, välja arvatud teatud turud, GIS projektide lepingute sõlmimist kokkulepitud tingimustel, eesmärgiga säilitada kvoodid, mis suures osas väljendasid nende väljakujunenud turuosasid. Ta täpsustas, et GIS projektide lepingute sõlmimine toimus „Jaapani” ühiskvoodi ja „Euroopa” ühiskvoodi alusel, mis omakorda jagati vastavalt Jaapani ja Euroopa tootjate vahel. Viinis 15. aprillil 1988 sõlmitud kokkulepe (edaspidi „kokkulepe GQ”) määratles korra, mida järgides tuli GIS projekti leping sõlmida kas Jaapani või Euroopa tootjaga ja mille alusel arvati lepingu väärtus kas ühe või teise kvoodi hulka. Lisaks, vaidlustatud otsuse põhjendustes 124–132 täpsustas komisjon, et kartellis osalenud eri ettevõtjate vahel kehtis ka suuline kokkulepe (edaspidi „ühiskokkulepe”), mille kohaselt GIS projektid esiteks Jaapanis ja teiseks kartelli Euroopa liikmete riikides, mida koos nimetati GIS projektide „tootjariigid”, suunati vastavalt kas kartelli Jaapani või Euroopa liikmetele. „Tootjariikides” GIS projektide kohta nende kahe grupi vahel teavet ei vahetatud ja neid ei arvatud vastavate kvootide hulka.

9        Kokkulepe GQ sisaldas ka kartelli toimimiseks vajalikku teabevahetuse korda kahe tootjagrupi vahel, mille täitmise tagasid mõlema grupi sekretärid asjassepuutuvate hankemenetluste manipuleerimise teel ja nende GIS projektide hinna kindlaksmääramise teel, mille suhtes avaliku hanke lepingut ei saanud sõlmida. Vastavalt kokkuleppe GQ lisale 2 kohaldati seda kokkulepet kogu maailmas, v.a Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja 17 Lääne‑Euroopa riiki. Lisaks tuli vastavalt ühiskokkuleppele anda Euroopa grupile GIS projektid nendes Euroopa riikides, mis ei kuulunud „tootjariikide” hulka, ja Jaapani tootjad kohustusid Euroopas GIS projektide suhtes pakkumisi mitte tegema.

10      Komisjon tuvastas, et GIS projekte jagati Euroopa tootjate vahel vastavalt Viinis 15. aprillil 1988 sõlmitud kokkuleppele „E-Group Operation Agreement for GQ-Agreement” (E‑grupi kokkuleppe GQ‑kokkuleppe rakendamiseks, edaspidi „kokkuleppe EQ”). Ta täheldas, et GIS projekte anti Euroopas samade reeglite ja korra alusel, mida kohaldati GIS projektide lepingute sõlmimisele teistes riikides. See tähendas, et ka Euroopas tuli GIS projektidest teada anda, need identifitseerida, nende suhtes lepingud sõlmida ja neid korraldada või et neile oli määratud minimaalne hinnatase.

11      Vaidlustatud otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude ja seal antud õiguslike hinnangute alusel tuvastas komisjon, et ettevõtjad on rikkunud EÜ artiklit 81 ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP”) lepingu artiklit 53 ning ta määras neile trahvid, mille suurus arvutati suunistes määruse nr 17 artikli 15 lõike 2 ja ESTÜ asutamislepingu artikli 65 lõike 5 kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (EÜT 1998, C 9, lk 3; ELT eriväljaanne 08/01, lk 171; edaspidi „suunised”) ja 1996. aasta koostööteatises sätestatud meetodite alusel.

12      Vaidlustatud otsuse artiklis 1 tuvastas komisjon esiteks, et Hitachi osales rikkumises 15. aprillist 1988 kuni 31. detsembrini 1999 ning 2. juulist 2002 kuni 11. maini 2004, teiseks, et Hitachi Europe osales rikkumises 15. aprillist 1988 kuni 31. detsembrini 1999 ja 2. juulist 2002 kuni 30. septembrini 2002 ning kolmandaks, et JAEPS osales rikkumises 1. oktoobrist 2002 kuni 11. maini 2004.

13      Vaidlustatud otsuse artiklis 1 märgitud rikkumise eest määrati Hitachile vaidlustatud otsuse artiklis 2 trahv 50 400 000 eurot, millest 48 375 000 euro tasumise eest vastutas ta solidaarselt Hitachi Europe’iga. JAEPS‑le määrati samas artiklis trahv 1 350 000 eurot, mille ta pidi tasuma solidaarselt Hitachi, Fuji Electric Holdings Co. Ltd ja Fuji Electric Systemsiga (edaspidi koos „Fuji”).

 Menetlus ja poolte nõuded

14      Hagejad esitasid käesolevates asjades hagiavaldused, mis saabusid Üldkohtu kantseleisse 17. aprillil 2007. Kostja vastus ja repliik esitati vastavalt 2007. aasta 13. augustil ja 21. novembril. Kirjalik menetlus lõpetati vasturepliigi esitamisega 10. jaanuaril 2008.

15      Ettekandja-kohtuniku ettekande alusel otsustas Üldkohus (teine koda) 22. septembril 2009 avada suulise menetluse. Kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus komisjonil esitada teatud dokumente ning esitada pooltel oma seisukoht nende dokumentide asjassepuutuvuse kohta väite osas, mis puudutas toimikuga tutvumise õiguse rikkumist. Üldkohus esitas komisjonile ka ühe kirjaliku küsimuse, paludes tal sellele vastata kohtuistungil.

16      Üldkohtu palvel esitas komisjon asjassepuutuvad dokumendid 26. oktoobril 2009. Hagejad esitasid oma märkused nende dokumentide kohta 18. novembril 2009. Komisjon vastas hagejate märkustele 3. detsembril 2009.

17      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu kirjalikele ja suulistele küsimustele kuulati ära 8. detsembri 2009. aasta kohtuistungil.

18      26. märtsil 2010 otsustas Üldkohus suulise menetluse uuendada. Kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Üldkohus komisjonil esitada mitu dokumenti.

19      Kuna komisjon väitis, et osasid dokumente ei saa esitada leebusprogrammi alusel antud kaitse tõttu, kohustas Üldkohus 11. juuni 2010. aasta määrusega komisjoni need dokumendid esitama kodukorra artiklis 65 ette nähtud menetlustoimingute raames ning määras kindlaks korra, mille kohaselt said hagejad nendega tutvuda. Komisjon täitis selle menetlustoimingu tähtaegselt.

20      Suuline menetlus lõpetati 27. juulil 2010.

21      Hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus neid puudutavas osas ja seega tühistada ka neile määratud trahvid;

–        teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 2 neid puudutavas osas;

–        kolmanda võimalusena tühistada neile määratud trahvid või neid vähendada;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

22      Komisjoni palub Üldkohtul:

–        jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

23      Hagiavalduse toetuseks tuginevad hagejad viiele väitele. Esimese väite kohaselt on komisjon rikkunud nende kaitseõigusi. Teise väite kohaselt ei ole komisjon tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu või sellest tulenevat rikkumist. Kolmanda väite kohaselt ei ole komisjon tõendanud, et toime on pandud üks vältav rikkumine. Neljandas väites leiavad nad, et komisjon on teinud vigu neile määratud trahvi väljaarvutamisel. Viienda väite kohaselt on komisjon nende trahvi väljaarvutamisel kasutanud meetodit, mis rikub võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet.

24      Komisjon vaidleb vastu hagejate esitatud väidete põhjendatusele.

25      Kõigepealt tuleb märkida, et hagejad ei ole täpsustanud, millised väited toetavad milliseid nõudeid. Seega tuleb alustuseks asuda seisukohale, et esimesele, teisele ja kolmandale väitele tuginevad hagejad oma esmajärjekorras esitatud nõude toetuseks. Nimelt kui üks nendest väidetest osutub põhjendatuks, tuleb tühistada hagejaid puudutavas osas nii vaidlustatud otsuse artikkel 1 kui ka artikkel 2. Edasi tuleb asuda seisukohale, et neljandale ja viiendale väitele tuginevad hagejad teise võimalusena esitatud nõude toetuseks, kuna nendes palutakse kindlaks määrata hagejate trahvi summa. Lõpuks tuleb täheldada, et hagejad ei ole esitanud ühtki iseseisvat väidet kolmanda võimalusena esitatud nõude toetuseks.

A –  Esmajärjekorras esitatud nõue, milles palutakse tühistada vaidlustatud otsus hagejaid puudutavas osas

1.     Esimene väide, et komisjon on rikkunud hagejate kaitseõigusi

a)     Poolte argumendid

26      Hagejad leiavad, et komisjon on rikkunud nende kaitseõigusi, sest ta ei saatnud neile kõiki tema toimikus olevaid asjassepuutuvaid tõendeid.

27      Esimese väite esimeses osas, mis puudutab süüstavaid tõendeid, väidavad hagejad, et komisjon ei saatnud neile Fuji 21. novembri 2006. aasta seisukohti, milles väidetavalt valgustati ühiskokkuleppe tagamaid ja Fuji spetsiifilisi majanduslikke põhjuseid, mis seletavad tema puudumist GIS projektide Euroopa turult. Arvestades, millise tõendusliku väärtuse komisjon Fuji esitatud tõenditele ühiskokkuleppe olemasolu küsimuses omistas, on väga tõenäoline, et haldusmenetlus oleks lõppenud teisti, kui need seisukohad oleks neile edastatud.

28      Esimese väite teises osas väidavad hagejad, et nende kaitseõigusi on rikutud sellega, et neile ei saadetud nende süü puudumist tõendavaid järgmisi tõendeid:

–        kokkulepet „General Rules for GE Agreement” (edaspidi „kokkulepe GE”) ja kartellis osalenud teiste ettevõtjate seisukohti selle kokkuleppe kohta; need dokumendid on asjassepuutuvad selle tõendamisel, kas enne kokkulepet GQ eksisteeris GIS projektide sektoris Euroopa kartell;

–        kartellis osalenud teiste ettevõtjate seisukohti, mis õõnestasid Fuji poolt komisjonile esitatud ühiskokkulepet puudutavate H. ütluste usaldusväärsust; need seisukohad seadsid tõenäoliselt kahtluse alla ka muud Fuji poolt ühiskokkuleppe kohta esitatud tõendid;

–        kartellis osalenud teiste ettevõtjate ütlusi selle kohta, et ühiskokkulepet ei olnud olemas, täpsemalt Siemens AG 7. augustil 2006 esitatud ütlusi, mis tõenäoliselt seavad kahtluse alla seda kokkulepet puudutava komisjoni argumentatsiooni usaldusväärsuse;

–        teiste Jaapani ettevõtjate seisukohad nende väidetava osavõtu kohta vaidlustatud otsuse põhjenduses 164 viidatud Euroopa projektides; need seisukohad võivad tõendada, et Jaapani ettevõtjad ei osalenud ühelgi korral neid projekte puudutavates aruteludes;

–        Areva esitatud S-i 15. septembri 2006. aasta avaldused kartelli lagunemise kohta 1999. aastal, millest nähtub, et 2002. aastal sisse viidud kartelli struktuur erines varasema kartelli omast.

29      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

b)     Üldkohtu hinnang

30      Kaitseõiguste järgimine nõuab, et puudutatud isikul võimaldataks haldusmenetluses esitada tõhusalt oma seisukoht komisjoni esitatud faktide ning asjaolude tõepärasuse ja asjakohasuse kohta ning dokumentide kohta, millele komisjon tugineb oma seisukoha toetuseks, et toime on pandud asutamislepingu rikkumine (Euroopa Kohtu 7. jaanuari 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P: Aalborg Portland jt vs. komisjon, EKL 2004, lk I‑123, punkt 66).

31      Kaitseõiguste põhimõttest tulenev õigus tutvuda toimikuga tähendab, et komisjon peab võimaldama puudutatud ettevõtjal uurida kõiki uurimistoimikus olevaid dokumente, mis võivad omada tähtsust tema kaitse seisukohast. See hõlmab nii süüstavaid kui ka süü puudumist tõendavaid dokumente, välja arvatud teiste ettevõtjate ärisaladused, komisjoni sisedokumendid ja muud salajased andmed (eespool punktis 30 viidatud kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 68).

32      Selle kohta tuleb meenutada, et alles haldusmenetluse võistleva staadiumi alguses teavitatakse puudutatud ettevõtjat vastuväiteteatise kaudu kõikidest olulistest tõenditest, millele komisjon selles menetlusstaadiumis tugineb, ja sellest, et sellel ettevõtjal on toimikuga tutvumise õigus, mille eesmärk on tagada tema kaitseõiguste tõhus kasutamine. Järelikult ei kuulu teiste kartellis osalenud ettevõtjate vastused vastuväiteteatisele üldjuhul uurimistoimiku dokumentide hulka, millega puudutatud isikud võivad tutvuda (Üldkohtu 30. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑161/05: Hoechst vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 163).

33      Kuid kui komisjon otsustab EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamise menetluses rikkumise tõendamisel tugineda vastuväiteteatisele esitatud vastuse osale või sellele vastusele lisatud dokumendile, peab menetlusega seotud teistel ettevõtjatel olema võimalik esitada oma arvamus sellise tõendi kohta. Nimelt kujutab sel juhul vastuväiteteatisele esitatud vastuse kõnealune osa või sellele vastusele lisatud dokument süüstavat tõendit rikkumises osalenud erinevate ettevõtjate vastu (vt eespool punktis 32 viidatud kohtuotsus Hoechst vs. komisjon, punkt 164 ja seal viidatud kohtupraktika). Eespool viidatud kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav EMP lepingu artikli 53 lõikele 1.

34      Analoogiliselt, kui vastuväiteteatisele esitatud vastuse osa või sellele vastusele lisatud dokument võib omada asjassepuutuva ettevõtja kaitses tähtsust, sest see võimaldab tal viidata asjaoludele, mis on vastuolus komisjoni poolt selles staadiumis tehtud järeldustega, siis on tegemist süü puudumist tõendava tõendiga. Sel juhul peab puudutatud ettevõtjale olema antud võimalus uurida asjakohast vastuse osa või dokumenti ning esitada selle kohta oma seisukoht.

35      Kuid pelgalt asjaolust, et teised ettevõtjad esitasid samad argumendid mis asjassepuutuv ettevõtja, ja sellest, et nad võisid kasutada enda kaitseks rohkem vahendeid, ei piisa, et käsitleda neid argumente „süü puudumist tõendavate tõenditena” (vt selle kohta Üldkohtu 27. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑43/02: Jungbunzlauer vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑3435, punktid 353 ja 355).

36      Mis puudutab tagajärgi, mis tulenevad toimikuga tutvumise võimaldamisest neid reegleid rikkudes, siis on see, et komisjon ei edastanud dokumenti, millele ta ettevõtjale rikkumise süükspanemisel tugines, kaitseõiguste rikkumisena käsitletav vaid juhul, kui ettevõtja tõendab, et järeldus, millele komisjon otsuses jõudis, oleks olnud erinev, kui edastamata jäetud dokument oleks tulnud süüstavate tõendite hulgast välja arvata (eespool punktis 30 viidatud kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punktid 71 ja 73).

37      Mis puudutab komisjoni poolt ettevõtja süü puudumist tõendava dokumendi edastamata jätmist, siis peab ettevõtja ainult tõendama, et dokumendi talle avaldamata jätmine võis tema kahjuks mõjutada menetluse käiku ning komisjoni otsuse sisu. Piisab, kui ettevõtja tõendab, et ta oleks võinud seda süü puudumist tõendavat dokumenti kasutada enda kaitseks, st et kui ta oleks saanud sellele tugineda haldusmenetluses, oleks ta saanud tugineda tõendile, mis ei olnud kooskõlas selles etapis komisjoni tehtud järeldustega, ning ta oleks seega saanud mingilgi viisil mõjutada otsuses komisjoni esitatud hinnanguid vähemalt seoses ettevõtjale süüks pandud käitumise raskuse ja kestusega ning järelikult ka seoses trahvi suurusega (eespool punktis 30 viidatud kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punktid 74 ja 75).

38      Seda, kas avalikustamata dokumendil oleks võinud olla mõju menetluse käigule ja komisjoni otsuse sisule, saab kindlaks teha üksnes pärast selliste konkreetsete tõendite esialgset uurimist, mis kinnitavad, et avalikustamata dokumendil oleks – nende tõendite suhtes – võinud olla niisugune tähendus, mida ei oleks tohtinud tähelepanuta jätta (eespool punktis 30 viidatud kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 76).

–       Väite esimene osa, mille kohaselt jäeti süüstavad tõendid edastamata

39      Komisjon nõustub, et ta ei saanud vaidlustatud otsuses hagejatele süüks pandud käitumise tuvastamisel tugineda Fuji 21. novembri 2006. aasta seisukohtadele, kuid ta vaidleb vastu sellele, et tegelikult tugines ta neile kui süüstavate tõenditele.

40      Tuleb aga märkida, nagu teevad ka hagejad, et komisjon tugines Fuji 21. novembri 2006. aasta seisukohtadele vaidlustatud otsuse põhjendustes 125 ja 255 selleks, et toetada oma seisukohta ühiskokkuleppe eksisteerimise kohta.

41      Neid asjaolusid arvestades oleneb see, kas käesoleva väite osaga saab nõustuda, nende argumentide uurimise tulemusest, mis puudutavad tõendeid ühiskokkuleppe eksisteerimise kohta ja mille hagejad esitasid teise väite esimeses osas. Nimelt kui ilmneb, et selle kokkuleppe olemasolu on õiguslikult piisavalt tõendatud ka siis, kui Fuji 21. novembri 2006. aasta seisukohad süüstavate tõendite hulgast välja jätta, tuleb käesolev väite osa tagasi lükata. Kuid kui tuvastatakse, et need seisukohad on vaidlustatud otsuses tuvastatud ühiskokkuleppe olemasolu põhjendamiseks vajalikud, tuleb käesoleva väite osaga nõustuda.

–       Väite teine osa, mille kohaselt jäeti süü puudumist tõendavad dokumendid edastamata

42      Esiteks, poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkulepe GE hagejatele edastati. Hagejad piirduvad nimelt aga väitega, et neil oli väga vähe aega sellega tutvumiseks, täpsustamata, mil määral muutis see asjaolu nende kaitse keerulisemaks. Lisaks möönavad hagejad 18. novembri 2009. aasta seisukohtades, et neil oli võimalik selle kokkuleppe kohta avaldada oma arvamust ja et nad ka kasutasid seda võimalust. Seega ei saa nõustuda nende seda kokkulepet puudutava argumendiga.

43      Teiseks, mis puudutab kartellis osalenud teiste ettevõtjate seisukohti kokkuleppe GE kohta, siis märgivad hagejad oma 18. novembri 2009. aasta seisukohtades, et samadel põhjustel, mis esitasid komisjonile hagejad, tunnustasid ka Toshiba Corp. ja Mitsubishi Electric System Corp. (edaspidi „Melco”) seda kokkulepet kui süü puudumist tõendavat dokumenti. Seega, hagejad ainult kinnitavad, et Toshiba ja Melco esitasid samad argumendid kui nemad, mis tähendab, et Toshiba ja Melco seisukohti ei saa käsitada süü puudumist tõendava dokumendina.

44      Kolmandaks, sama järeldus kehtib ka kartellis osalenud teiste ettevõtjate seisukohtade suhtes, mis õõnestasid ühiskokkulepet puudutavate H. ütluste usaldusväärsust. Nimelt märkisid hagejad oma 18. novembri 2009. aasta seisukohtades, et ka Toshiba ja Melco kritiseerisid nende ütluste tõenduslikku väärtust samadel põhjustel, mis esitati komisjonile.

45      Neljandaks, Melco ja Siemensi esitatud seisukohad ja ütlused ning Fuji ütlused sisaldavad viidet Euroopa turule sisenemise „suurtele” takistustele ja asjaolule, et see oli „küps”, mis tegi sellele sisenemise Jaapani tootjatele raskeks või lausa võimatuks. Lisaks vaidlesid Siemensi ja Melco ning nende töötajad sõnaselgelt vastu ühiskokkuleppe olemasolule või aruteludele sel teemal; ka Siemensi esitatud T. ütlustest tuleneb, et kokkuleppel GQ põhineva kartelli ese oli Lähis‑Ida ning seda ei kohaldatud Euroopas.

46      Kuid esiteks ei ole hagejad vaidlustanud komisjoni argumenti, et Fuji töötajate ütlused edastati ka neile. Seega ei ole nende tõendite osas toimikuga tutvumise õigust rikutud

47      Teiseks, vastuses vastuväiteteatisele esitasid hagejad samad argumendid, mis on esitatud eespool punktis 45, mis tähendab, et Melco ja Siemensi seisukohti ei saa pidada süü puudumist tõendavateks dokumentideks, mille edastamine oleks võinud mõjutada menetluse käiku ja vaidlustatud otsuse sisu.

48      Sama järelduse saab teha Melco ja Siemensi töötajate ütluste kohta, arvestades, et äriühingu töötajate kirjalikud ütlused, mis on koostatud äriühingu järelevalve all ning esitatud viimase poolt ja kaitseks komisjoni läbi viidavas haldusmenetluses, ei saa üldjuhul olla käsitatavad selle sama äriühingu avaldustest erinevate ja sõltumatute dokumentidena. Nimelt põhineb äriühingu positsioon üldreeglina talle komisjoni poolt ette heidetud faktiliste asjaolude tõepärasuse küsimuses eelkõige tema töötajate ja juhtide teadmistel ja arvamusel.

49      Kuna hagejad väidavad, et Siemensi töötajate ütlused seavad kahtluse alla komisjoni seisukoha, et Euroopa tootjad ei vaielnud ühiskokkuleppe olemasolule vastu, siis tuleb märkida, et ei ole tõendatud, et komisjon oleks sellele üldisele seisukohale tuginenud vastuväiteteatises või menetluse hilisemas staadiumis. Selle kohta nähtub ka vaidlustatud otsuse põhjendusest 125, et komisjon tuvastas, et Alstom ja Areva selle kokkuleppe olemasolule vastu ei vaielnud ning sellele ei vaielnud otseselt vastu ka selle kontserni ettevõtja, millesse kuulus VA TECH Transmission & Distribution GmbH & Co. KEG (edaspidi „VA TECH”). Kuid komisjon ei täpsustanud Siemensi või üldiselt Euroopa tootjate seisukohta. Seega on hagejate argument faktiliste asjaolude seisukohast puudulik. Euroopa tootjate seisukohta ühiskokkuleppe olemasolu ja selle tõendi asjassepuutuvuse kohta uuritakse järelikult tagapool punktides 197–203.

50      Viiendaks, vastuseks Üldkohtu nõudele, mis puudutas teiste Jaapani ettevõtjate seisukohti nende väidetava osaluse kohta Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) GIS projektides, millele viidatakse vaidlustatud otsuse põhjenduses 164, esitas komisjon väljavõtte Melco vastusest vastuväiteteatisele, millest nähtub, et Melco vaidleb nende projektide jagamises osalemisele vastu.

51      Kuid vastuses vastuväiteteatisele kaitseb Melco vaid sama positsiooni, mille võtsid hagejad, nagu viimased oma 18. novembri 2009. aasta seisukohtades möönsid. Järelikult ei ole väljavõte Melco vastusest vastuväiteteatisele süü puudumist tõendav dokument, mille edastamine oleks võinud mõjutada menetluse käiku ja vaidlustatud otsuse sisu.

52      Kuuendaks, S. 15. septembri 2006. aasta avaldustest tuleneb, et tema hinnangul esiteks lagunes kartell pärast seda, kui Siemens 1999. aastal selles osalemise katkestas, ja teiseks oli 2002. aastal tegevust alustanud kartell täiesti erinev sellest, mis eksisteeris kuni 1999. aastani.

53      Vastuses vastuväiteteatisele esitasid hagejad samad argumendid, et vaielda vastu sellele, et toime pandi üks vältav rikkumine. Arvestades neid asjaolusid ja eespool punktis 48 äriühingu töötajate ütluste käsitlemise kohta märgitut, tuleb asuda seisukohale, et ka S. avaldused ei ole süü puudumist tõendav dokument, mille edastamine oleks võinud mõjutada menetluse käiku ja vaidlustatud otsuse sisu.

54      Arvestades eespool esitatud kaalutlusi, tuleb esimese väite teine osa tagasi lükata.

2.     Teine väide, et komisjon ei ole tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu või sellest tulenevat rikkumist

55      Hagejad on teise väite esimeses osas seisukohal, et komisjon ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu ja leiavad, et ta ei teinud midagi selleks, et hajutada kahtlusi, mis tekkisid sõltumatu uurimise käigus. Nad arvavad, et komisjon oli käesolevas asjas kohustatud aktsepteerima alternatiivset selgitust, mille nad faktiliste asjaolude kohta esitasid. Teise väite teises osas väidavad hagejad, et komisjon ei ole tõendanud, et ühiskokkulepe on konkurentsi piirav kokkulepe või kooskõlastatud tegevus.

56      Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

a)     Väite esimene osa, mille kohaselt ei ole komisjon tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu

57      Vastavalt kohtupraktikale tuleb komisjonil tõendada tema poolt kindlaks tehtud rikkumist ja esitada tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu kuuluvate faktiliste asjaolude asetleidmist (vt Üldkohtu 27. septembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑44/02 OP, T‑54/02 OP, T‑56/02 OP, T‑60/02 OP ja T‑61/02 OP: Dresdner Bank jt vs. komisjon, EKL 2006, lk II-3567, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).

58      Kahtluse korral tuleb kohtul eelistada ettevõtjat, kes on rikkumist tuvastava otsuse adressaat. Kohus ei saa seega järeldada, et komisjon on asjas õiguslikult piisavalt rikkumise toimepanemise tuvastanud, kui ta ise selles ikkagi kahtleb, eriti kui kohus menetleb hagiavaldust, milles palutakse trahvi määrav otsus tühistada (eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Dresdner Bank jt vs. komisjon, punkt 60).

59      Viimati nimetatud olukorras tuleb võtta arvesse süütuse presumptsiooni põhimõtet, sellisena nagu see tuleneb muu hulgas Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 2, mis on üks ühenduse õiguse üldpõhimõtetest tulenevatest põhiõigustest. Mis puudutab rikkumiste laadi ning nende eest mõistetavate karistuste laadi ja raskusastet, siis kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet just ettevõtjatele kohalduvate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahve või karistusmakseid (vt selle kohta eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Dresdner Bank jt vs. komisjon, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

60      Seega tuleb komisjonil esitada piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab tuvastada, et rikkumine on toime pandud. Tuleb siiski rõhutada, et komisjoni esitatud iga tõend ei pea ilmtingimata vastama neile tingimustele rikkumise kõigi tunnuste osas. Piisab, kui neile tingimustele vastab tervikuna hinnatult kaudsete tõendite kogum, millele institutsioon tugineb (vt selle kohta eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Dresdner Bank jt vs. komisjon, punktid 62 ja 63 ning seal viidatud kohtupraktika).

61      Lisaks, arvestades, et konkurentsivastaste kokkulepete keeld on üldtuntud, ei saa komisjonilt nõuda, et see esitaks tõendeid, millest selgelt nähtuks, et ettevõtjad on üksteisega kontakteerunud. Katkendlikke väheseid tõendeid, mis komisjoni valdusesse on sattunud, peab igal juhul saama täiendada nendest tehtavate järeldustega, mis võimaldavad visualiseerida asetleidnud olukorra. Konkurentsivastase tegevuse või kokkuleppe esinemist võib seega tuletada teatud arvust kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis oma kogumis võivad – vastupidise loogilise selgituse puudumisel – olla käsitatavad tõendina konkurentsieeskirjade rikkumise kohta (vt selle kohta eespool punktis 57 viidatud kohtuotsus Dresdner Bank jt vs. komisjon, punktid 64 ja 65 ning seal viidatud kohtupraktika).

62      Kui komisjon tugineb rikkumise asetleidmist järeldades üksnes asjassepuutuvate ettevõtjate käitumisele turul, siis piisab, kui viimased tõendavad, et esines asjaolusid, mis näitavad komisjoni tuvastatud fakte erinevas valguses ja mis võimaldavad seega anda faktidele teise usutava seletuse, mis erineb sellest, mille esitas komisjon, järeldades, et ühenduse konkurentsiõigust on rikutud (vt selle kohta 8. juuli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑67/00, T‑68/00, T‑71/00 ja T‑78/00: JFE Engineering jt vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑2501, punkt 186 ja seal viidatud kohtupraktika).

63      Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei ole see reegel kohaldatav kõigis asjades, kus rikkumine on tuvastatud ainult mittedokumentaalsete tõendite abil.

64      Nimelt mis puudutab tõendeid, millele võib EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamiseks tugineda, siis kehtib ühenduse õiguses tõendite vaba esitamise põhimõte (Üldkohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑50/00: Dalmine vs. komisjon, EKL 2004, lk II-2395, punkt 72). Eespool viidatud kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav EMP lepingu artiklile 53.

65      Seega, isegi kui dokumentaalsete tõendite puudumine võib olla asjassepuutuv tegur komisjoni viidatud kaudsete tõendite kogumi hindamisel, ei saa see üksi võimaldada ettevõtjal seada kahtluse alla komisjoni argumente ja esitada faktilistele asjaoludele alternatiivne seletus. Ta võib seda teha ainult juhul, kui komisjoni esitatud tõendite alusel ei ole võimalik rikkumise toimepanemist tuvastada kahtluseta ja ilma, et oleks vajalik tõlgendamine (vt selle kohta Üldkohtu 12. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑36/05: Coats Holdings ja Coats vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 74).

66      Samal põhjusel ei tule komisjonil ka dokumentaalsete tõendite puudumisel läbi viia eraldiseisvaid uurimisi, et faktilisi asjaolusid kontrollida.

67      Lisaks ei keela ükski säte ega ühenduse õiguse üldpõhimõte komisjonil ühe ettevõtja vastu tugineda kartellis osalenud teiste süüdistatavate ettevõtjate avaldustele. Vastasel juhul oleks komisjoni kohustust tõendada EÜ artiklit 81 rikkuvat käitumist võimatu täita ja see oleks vastuolus talle antud järelevalveülesandega selle üle, et nimetatud sätteid järgitaks nõuetekohaselt (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus JFE Engineering jt vs. komisjon, punkt 192). Eespool viidatud kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav EMP lepingu artiklile 53.

68      Kuid kartellis osalemises süüdistatava ettevõtja avaldust, mille tõelevastavuse on vaidlustanud paljud teised puudutatud ettevõtjad, ei saa pidada piisavaks tõendiks viimati nimetatud ettevõtjate poolt konkurentsieeskirjade rikkumise toimepanemise kohta, kui selle toetuseks puuduvad muud tõendid, kuigi viimaste tõendusjõu tase võib avalduse usaldusväärsuse tõttu olla väiksem (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus JFE Engineering jt vs. komisjon, punktid 219 ja 220).

69      Mis puudutab erinevate tõendite tõenduslikku väärtust, siis tuleb esitatud tõendeid hinnata ainult ühe kriteeriumi alusel ja selleks on nende usaldusväärsus (eespool punktis 64 viidatud kohtuotsus Dalmine vs. komisjon, punkt 72).

70      Tõendamise üldreeglite kohaselt sõltub dokumendi usaldusväärsus ja seega tõenduslik väärtus selle päritolust, koostamise oludest, adressaadist ning selle sisust (Üldkohtu 15. märtsi 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑25/95, T‑26/95, T‑30/95–T‑32/95, T‑34/95–T‑39/95, T‑42/95–T‑46/95, T‑48/95, T‑50/95–T‑65/95, T‑68/95–T‑71/95, T‑87/95, T‑88/95, T‑103/95 ja T‑104/95: Cimenteries CBR jt vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑491, punktid 1053 ja 1838).

71      Avaldustest võib pidada eriti suure tõendusliku jõuga tõenditeks neid, mis on esiteks usaldusväärsed, teiseks tehtud ettevõtja enda nimel, kolmandaks tehtud isiku poolt, kellel on kutsetegevusest tulenev kohustus tegutseda ettevõtja huvides, neljandaks tehtud vastuolus avaldaja huvidega, viiendaks tehtud avalduse esemeks olevate asjaolude otsese tunnistaja poolt ja kuuendaks esitatud kirjalikult, koostatuna tahtlikult ja pärast põhjalikku läbimõtlemist (eespool punktis 62 viidatud kohtuotsus JFE Engineering jt vs. komisjon, punktid 205–210).

72      Lisaks, kuigi enamasti tuleb ebaseadusliku kartelli peamiste liikmete vabatahtlikesse tunnistustesse suhtuda teatud umbusaldusega, arvestades võimalust, millele viitavad hagejad, et need liikmed püüavad vähendada oma osa rikkumises ja suurendada teiste osa, ei pruugi koostööteatise alusel trahvi tühistamise või selle vähendamise taotlemine innustada süüks pandud kartelli teiste liikmete osaluse kohta moonutatud tõendite esitamist. Nimelt võib igasugune katse komisjoni eksitada seada kahtluse alla taotleja puhtsüdamlikkuse ja koostöö täielikkuse ning seetõttu seada ohtu võimaluse, et talle koostööteatist täielikult kohaldatakse (vt selle kohta Üldkohtu 16. novembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑120/04: Peróxidos Orgánicos vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑4441, punkt 70).

73      Samuti tuleb märkida, et moonutatud tõendite esitamise tagajärjed võivad olla seda raskemad, et ettevõtja avaldust, millele vastu vaieldakse, peavad toetama muud tõendid, nagu nähtub eespool punktist 68. Nimelt suurendab see riski, et nii komisjon kui teised puudutatud ettevõtjad teevad kindlaks mittetõesed avaldused.

74      Mis puudutab nende põhimõtete kohaldamist käesolevas asjas, siis tuleb kõigepealt meenutada, et vastavalt vaidlustatud otsuses tuvastatule oli ühiskokkulepe suuline kokkulepe, mis hõlmas esiteks Jaapani tootjate kohustust mitte siseneda GIS projektide turule EMP‑s, teiseks Euroopa ettevõtjate kohustust mitte siseneda GIS projektide turule Jaapanis, kolmandaks Euroopa tootjate kohustust teavitada Jaapani ettevõtjaid GIS projektidest Euroopa nendes riikides, mis ei olnud tootjariigid, ja arvata need projektid „Euroopa” ühiskvoodi hulka, mis oli ette nähtud kokkuleppes GQ. Komisjoni hinnangul oli teavitamise ja arvepidamise mehhanismi eesmärk pakkuda hüvitist Jaapani ettevõtjatele, keda Euroopa ettevõtjad käsitasid potentsiaalsete konkurentidena EMP turul.

75      Seda arvestades tuleb kõigepealt tähelepanuta jätta hagejate argumendid, et vaidlustatud otsuses ei ole ühiskokkuleppe mõiste sisu läbivalt sama tähendusega. Nimelt kuigi võib täheldada väikseid erinevusi vaidlustatud otsuses kasutatud eri sõnastuses, ei muuda need erinevused selle mõiste põhiomadusi, mis on välja toodud eelmises punktis.

76      Eespool punktis 74 loetletud ühiskokkuleppe erinevatest tingimustest on just see, et Jaapani tootjad kohustusid väidetavalt mitte sisenema GIS projektide turule EMP‑s, peamine etteheide, mille komisjon hagejatele teeb. Seega peab õiguslikult piisavalt olema tõendatud selle kohustuse olemasolu. Kuid ühiskokkuleppe muud tingimused – kui need on tõendatud – võivad samuti olla asjassepuutuvad kaudsete tõenditena, mis aitavad järeldada nendega seotud Jaapani ettevõtjate kohustuse olemasolu.

77      Hagejad vaidlevad ühiskokkuleppe olemasolule vastu, väites, et nende puudumist GIS projektide Euroopa turult saab seletada asjaoluga, et Jaapani ettevõtjaid ei võetud Euroopa turul usutavate konkurentidena mitmel põhjusel, eriti aga ärilistel ja tehnilistel põhjustel. Nad vaidlevad vastu komisjoni poolt vaidlustatud otsuses välja toodud erinevate tõendite tõenduslikule väärtusele ja viitavad muudele tõenditele, millest nende hinnangul võib tuletada, et ühiskokkulepet ei olnud olemas. Nad esitavad muu hulgas nõustajate koostatud aruande (edaspidi „sõltumatu aruanne”), mis toetavat nende poolt faktidele antud alternatiivset seletust.

78      Komisjon on seisukohal, et ühiskokkuleppe olemasolu ja eriti Jaapani tootjate kohustus mitte siseneda GIS projektide turule EMP‑s on õiguslikult piisavalt tõendatud kaudsete tõendite kogumi kaudu, kuhu kuuluvad dokumentaalsed tõendid, ettevõtjate avaldused, ütlused ja tõendid kartelli tegeliku toimimise kohta.

79      Seega tuleb hinnata nende erinevate tõendite usaldusväärsust ja sisu, et kontrollida, kas komisjoni esitatud tõendeid üldiselt hinnates võib asuda kindlale seisukohale, et ühiskokkulepe oli olemas, ja seda ei saa kahtluse alla seada hagejate esitatud tõenditega.

 Kokkulepe GQ ja kokkulepe EQ

–       Poolte argumendid

80      Hagejad väidavad esiteks, et kokkuleppes GQ ja kokkuleppes EQ ei olnud märkigi ühiskokkuleppest, kuigi nendes kokkulepetes olid täpselt kindlaks määratud kartelli reeglid. Kokkuleppe GQ lisast 2 ei nähtunud ühiskokkuleppe olemasolu, vaid see, et kokkuleppe GQ kohaldamisalasse ei kuulunud Lääne-Euroopa riigid.

81      Teiseks vaidlevad hagejad vastu kokkuleppe GQ ja kokkuleppe EQ omavahelisele tihedale seosele. Nad on seisukohal, et olenemata sellest, et kokkulepe GQ oli detailne, ei viidatud selles kokkuleppele EQ. Lisaks ei olnud Jaapani tootjad kokkuleppe EQ pooleks ega teadlikud selle sisust.

82      Hagejad leiavad seetõttu, et kokkulepe GQ ja kokkulepe EQ ei ole dokumentaalsed tõendid ühiskokkuleppe olemasolu kohta. Kuna nendes kokkulepetes ühiskokkulepet ei mainita – kuigi sellel oli ülemaailmses kartellis väidetavalt suur tähtsus –, tõendavad nende tingimused lausa seda, et ühiskokkulepet ei olnud olemas.

83      Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

84      Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kokkuleppes GQ nähti ette kartelli GIS projektide alane ülemaailmne töökorraldus. Kuid esiteks ei ole selles kokkuleppes ühiskokkulepet mainitud, nagu täheldavad ka hagejad, ja teiseks välistab kokkuleppe GQ lisa 2 selle kokkuleppe kohaldamise Jaapanis, sel ajal eksisteerinud Euroopa Ühenduse kaheteistkümnes liikmesriigis ja veel viies Lääne-Euroopa riigis.

85      Neid asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et kokkulepe GQ on dokumentaalne tõend ühiskokkuleppe olemasolu kohta. Nimelt ei ole komisjoni tõlgendus, mille kohaselt jäeti Euroopa riigid ja Jaapan välja tänu ühiskokkuleppe eksisteerimisele, iseenesest usutavam kui hagejate välja pakutud vastupidine tõlgendus.

86      Kokkulepe EQ aga on kokkulepe GQ rakendamise leping, mis näeb ette eelkõige kokkuleppes GQ määratletud „Euroopa” ühiskvoodi jagamise tingimused. Seetõttu oli need kaks kokkulepet teatud seoses. Kuid kokkulepe EQ oli sõlmitud ainult Euroopa ettevõtjate vahel. Hagejad selle pooled seega ei olnud. Lisaks ei mainita selles kokkuleppes selgelt ühiskokkulepet.

87      Selle kohta tuleb ka täheldada, et kokkuleppe EQ lisa 2 osa „E (E-Members)” punktis 4 on märgitud, et Euroopa tootjad „otsustavad, kas Euroopa projektidest [Jaapani tootjate grupile] teatada”. Lisa 2 kontekstist tuleneb, et teave tuleb edastada enne GIS projekti teostamiseks andmist.

88      See asjaolu lubab hagejate argumentatsiooni teatud ulatuses tähelepanuta jätta, kuna nad väitsid, et Euroopa tootjad arvasid, et Jaapani tootjad võivad olla huvitatud vähemalt teatud GIS projektide teostamiseks andmiste menetlustest EMP‑s ja et seega olid nad nende projektide osas potentsiaalsed konkurendid.

89      Kuid miski kokkuleppes EQ või muudes komisjoni esitatud tõendites ei tõenda, et Euroopa tootjad seda mehhanismi rakendasid või et Jaapani tootjad olid selle olemasolust teadlikud.

90      Seega on kokkulepe EQ ainult kaudne tõend, mis lubab arvata, et Jaapani tootjaid peeti usutavateks konkurentideks EMP‑s teatud GIS projektide teostamise osas, nagu väidab komisjon.

91      Lisaks tuleb märkida, et tootjate grupi võetud kohustus mitte minna teisele grupile reserveeritud turule, nagu oli kohustus, mida komisjon Jaapani tootjatele ette heidab, põhineb lihtsal põhimõttel, mida on kerge ellu viia. Samuti ei nõua see elluviimine üldjuhul ettevõtjate omavahelist suhtlemist. Seega võib selline kohustus vabalt eksisteerida suulise kokkuleppena, mis võimaldab ka vähendada selle avastamise riski. Selles küsimuses märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 170–176, et käesolevas asjas võtsid kartelli liikmed mitmeid töökorralduslikke ja tehnilisi ettevaatusabinõusid, et vältida kartelli ilmsikstulekut.

92      Kuigi on tõsi, et teavitamise ja arvepidamise mehhanism, mida pärast asjassepuutuvate GIS projektide jagamist rakendati, nii nagu sellele viitab komisjon, nõuab teatud rakendusmeetmeid, ei olnud need eriti keerukad, sest need seisnesid peamiselt selles, et Euroopa grupp edastas teatud andmeid Jaapani grupile ja seda ka paralleelselt teabevahetusega, mis toimus kokkuleppe GQ alusel EMP‑st väljaspool teostatavate GIS projektide suhtes. Seega ei tundu, et need meetmed nõudsid kindlasti kirjalike reeglite olemasolu.

 ABB avaldused

–       Poolte argumendid

93      Kõigepealt kordavad hagejad, et tõendeid, mis ABB esitas koos trahvi eest kaitse saamise taotlusega, eriti avaldused, mis ta tegi pärast seda, kui komisjon oli talle juba tingimusliku kaitse andnud, tuleb hinnata ABB‑le avaldatud survet arvesse võttes, sest ABB tahtis, et see kaitse talle alles jääks, minimeerides samas tema enda tegevuse raskust ja võimendades teiste puudutatud ettevõtjate tegevuse oma. Käesolevas asjas väljendus see surve osalistes avaldustes, mis ABB esitas komisjoni ärakuulamisel ja paralleelselt Tšehhi konkurentsiameti poolt läbi viidavas menetluses.

94      Hagejad lisavad, et ABB avaldused ei puuduta asjaolude asetleidmise aega, ei ole ühiskokkuleppe teemal piisavalt täpsed ja et neid on aja möödudes muudetud, mis vähendab nende tõenduslikku väärtust.

95      Esialgses trahvi eest kaitse saamise taotluses, mis esitati 3. märtsil 2004, ei viidanud ABB ühiskokkuleppe olemasolule; ta viitas sellele alles 11. märtsi 2004. aasta seisukohtades.

96      ABB 11. märtsi 2004. aasta seisukohtade kohta märgivad hagejad esiteks, et lõigus, kus ABB viitab Jaapani ettevõtjate osalusele ühiskokkuleppes, tundub ta viitavat JAEPS‑le ja TM T & D Corp‑le, mis on Toshiba ja Melco osalusega äriühing, kes tegeles nende GIS‑de alase tegevusega 2002. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta aprillini. Vaidlustatud otsuses tõlgendas komisjon ABB avaldusi mitte ainult nii, et need käisid kogu rikkumise perioodi kohta, st alates 1998. aastast, mil TM T & D ega JAEPS ei olnud veel asutatudki, vaid ka nii, et need käisid lisaks eespool viidatud kahele äriühingule ka Hitachi ja Hitachi Europe’i kohta.

97      Teiseks väidavad hagejad, et oma 11. märtsi 2004. aasta seisukohtades piirdus ABB kartelli kestuse osas üldsõnaliste avaldustega, keskendudes aastatele 1999–2002.

98      Kolmandaks väidavad hagejad, ABB 11. märtsi 2004. aasta seisukohtade üldsõnalisus ja vastuolulisus jätavad mulje, et tegemist on pigem tema töötaja isikliku arvamusega turutingimuste kohta kui tõendiga selge kokkuleppe kohta, mille kaudu viidi ellu ühist tahet.

99      Neljandaks on hagejad seisukohal, et 11. märtsi 2004. aasta seisukohtades kinnitas ABB kohe, et puudutatud ettevõtjate hinnangul oli Euroopa turule sisenemine õiguslikel, tehnilistel ja ärilistel põhjustel keeruline või lausa võimatu. Nad leiavad, et seda arvestades oleks olnud sisutühi mis tahes otsene kokkulepe, et sellele turule kohustatakse mitte sisenema.

100    Lõpuks väidavad hagejad, et 4. oktoobri 2005. aasta seisukohtades – mille ABB koostas pärast hagejate ja teiste Jaapani tootjate esitatud seisukohti, milles selgitati eespool viidatud takistusi – muutis ABB ühiskokkuleppe osas oma varasemaid seisukohti, sest muu hulgas mainis ta, et Euroopa turule sisenemise takistusi sai ületada ja et seetõttu oli Jaapani tootjate sellele turule sisenemine võimalik. Varasemaid avaldusi radikaalselt muutva hilisema avalduse tõenduslik väärtus on hagejate hinnangul kaheldav.

101    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

102    Mis puudutab trahvi eest kaitse saamise taotluse raames tehtud ABB avalduste usaldusväärsust, siis on eespool punktides 72 ja 73 märgitud, et koostööteatise alusel trahvi tühistamise või selle vähendamise taotlemine ei pruugi innustada süüks pandud kartelli teiste liikmete osaluse kohta moonutatud tõendite esitamist.

103    Konkreetsed asjaolud, mis annavad väidetavalt tunnistust ABB‑le avaldatud survest, ei ole sellised, mis seda järeldust mõjutaksid. Nimelt piirdus ABB komisjoni ärakuulamisel kartelli faktiliste asjaolu esitamisega, väites, et faktilised asjaolud, mis ta oli komisjonile edastanud, õigustasid talle trahvide eest kaitse andmist. Tšehhi konkurentsiameti läbi viidavas menetluses oli lisaks nendele kahele osale ABB avalduste osaks ka faktilistele asjaoludele antud õiguslik hinnang ning seisukohad vastuväiteteatise kohta. Millestki ei nähtu, et nendel kahel juhul oleks ABB läinud kaugemale sellest, mida võib oodata ühelt ettevõtjalt, kes on taotlenud kaitset trahvide eest ja kes soovib pädeva ametiasutusega täieliku koostöö tegemise teel tagada, et talle antud tingimuslik kaitse jääb tema suhtes edasi kehtima. Seega ei saa asuda seisukohale, et see, et ABB taotles kaitset trahvide eest, seab kahtluse alla tema avalduste usaldusväärsuse.

104    Samuti ei saa nõustuda hagejate argumendiga, et ABB avaldused ei puuduta asjaolude asetleidmise aega. Nimelt esiteks ei saa avaldused, mis ettevõtja komisjonile trahvide eest kaitse saamise taotluses esitab, juba iseenesest olla tehtud samal ajal, kui leidsid aset kõik rikkumise asjaolud, ilma et see asjaolu võtaks neilt mis tahes tõendusliku väärtuse. Teiseks väitis ABB käesolevas asjas, et ühiskokkulepe eksisteeris alates 11. märtsist 2004 ehk enne vaidlustatud otsuses viidatud rikkumise lõppemist.

105    Mis puudutab ABB erinevate avalduste sisu, siis esiteks ei tule erilist tähtsust omistada asjaolule, et ühiskokkulepet ei mainitud esialgses taotluses, st 3. märtsi 2004. aasta trahvide eest kaitse saamise taotluses. Nimelt kui trahvide eest kaitse saamise taotlemiseks võetakse komisjoniga esmakordselt ühendust, siis on normaalne, et ettevõtja ei kirjelda üksikasjalikult kõiki selle rikkumise aspekte, mille toimepanemisest ta kavatseb teada anda.

106    Kuigi oma esialgses taotluses ABB otsesõnu ühiskokkulepet ei maini, märgib ta lisaks, et kartelli liikmete seas olid JAEPS ja TM T & D ning et kartell hõlmas kõiki Euroopa Liidu liikmesriike. See kinnitus viitab sellele, et ABB arvates olid need kaks äriühingut ühiskokkuleppe pooled.

107    Teiseks viitas ABB 11. märtsi 2004. aasta seisukohtades, st enne kui talle oli antud tingimuslik kaitse trahvide eest, selgelt sellise ühiskokkuleppe olemasolule, mille alusel kaks Jaapani äriühingut ei teinud pakkumisi Euroopa projektide suhtes ning Euroopa äriühingud ei teinud pakkumisi Jaapani projektide suhtes.

108    Neid asjaolusid arvestades on loomulik, et ABB viitas kahele Jaapani äriühingule, nimelt JAEPS‑le ja TM T & D‑le, kuna nende avalduste tegemise ajal oli Hitachi, Fuji, Toshiba ja Melco ettevõtete GIS‑de alane tegevus koondatud nendesse kahte äriühingusse, mille kapitalis nad olid esindatud. Seega võis komisjon seda avaldust tõlgendada nii, et selle kohaselt olid need ettevõtted ise ühiskokkuleppe poolteks. Nimelt oli ABB oma esialgses taotluses juba täpsustanud, et talle teadaolevalt oli kartell eksisteerinud juba enam kui kümme aastat, mis tähendas, et see loodi palju varem kui toimus JAEPS ja TM T & D asutamine.

109    Kui ABB 11. märtsi 2004. aasta seisukohti tõlgendada koos tema esialgse taotlusega, siis võimaldab ka see tagasi lükata hagejate argumendi, et ABB ei esitanud kartelli kestuse kohta täpsustusi. Nimelt täheldas ABB oma esialgses taotluses, et kartell toimis vähemalt alates 1994. aastast ja tema 11. märtsi 2004. aasta seisukohad ei ole selle avaldusega vastuolus.

110    Lisaks on tõsi, et ABB avaldas, et ühiskokkulepe põhines asjaolul, et Euroopa kliendid ei aktsepteerinud hästi Jaapani tootjaid ning viimastel oli Euroopa turul teatud takistusi. Kuid tema 11. märtsi 2004. aasta seisukohtadest nähtub ühemõtteliselt, et tema arvates ei piirdunud asjassepuutuvad Jaapani ettevõtjad ainult nende takistuste olemasolu nentimisega, vaid nad võtsid endale oma Euroopa partnerite ees kohustuse EMP turule mitte tulla. Seega selle asemel, et muuta ühiskokkulepe sisutühjaks, olid need turule sisenemise takistused hoopis tegur, mis viis nimetatud kokkuleppe sõlmimiseni. Samuti tuleb märkida, et selline järeldus ei ole paradoksaalne, sest sellise turgude jagamise korral, nagu komisjoni hinnangul toimus käesolevas asjas, on tootja jaoks loomulik jätta konkurentidele turud, kus tema enda positsioon on nõrk.

111    Kolmandaks tuleb tagasi lükata hagejate argument, et ABB 4. oktoobri 2005. aasta seisukohad on vastuolus tema varasemate seisukohtadega. Nimelt kinnitas ABB nendes seisukohtades ühiskokkuleppe olemasolu. Kuigi ta rõhutas, et takistused, millele Jaapani tootjad EMP turule sisenemisel vastu seisid, olid ületatavad, ei olnud see seisukoht vastuolus 11. märtsi 2004. aasta seisukohtadega, milles ei väidetud, et sellele turule sisenemine oli võimatu, vaid lihtsalt, et see oli raske.

112    Seega vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, on ABB 4. oktoobri 2005. aasta seisukohad tema varasemate seisukohtadega kokkusobiv täpsustus.

113    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb järeldada, et ABB avaldused on ühiskokkulepet tõendav tõend, sest nendes viidatakse selle kokkuleppe olemasolule, kirjeldatakse selle peamist sisu ja mainitakse selle kestust ja pooli.

114    Lisaks on ABB avaldused seostatud, antud ettevõtja nimel ning nende sisust nähtub, et need põhinevad äriühingusisesel uurimisel ja aruteludel selle ettevõtja töötajatega. Seega tuleb asuda seisukohale, et neil on teatud tõenduslik väärtus. Kuid vastavalt eespool punktis 68 märgitud kohtupraktikale peavad nende sisu igal juhul toetama muud tõendid.

 ABB töötajate ja ühe endise töötaja ütlused

–       Poolte argumendid

115    Esiteks kordavad hagejad argumenti, et ABB esitatud tõendite tõenduslikku väärtust vähendab see, et ta taotles kaitset trahvide eest.

116    Hagejad täpsustavad, et ABB töötajate ja ühe endise töötaja ütlused esitati intervjuudel, mis toimusid komisjoni palvel ning tema esindajate ja ABB õigusnõustaja – kes sekkus aktiivselt intervjuusse M‑ga – juuresolekul 2005. aastal ehk 18 kalendrikuud pärast esimest taotlust trahvide eest kaitse saamiseks.

117    Samuti nähtub hagejate hinnangul nendel intervjuudel esitatud teatud tähelepanekutest, et enne olid toimunud ettevalmistavad koosolekud ja et oli koostatud vähemalt üks kirjalik memorandum. Nimelt tundusid M. avaldused olevat tingitud ABB sõltumatu nõustajaga peetud ettevalmistavast intervjuust, mis toimus ärakuulamisega samal päeval. Olenemata sellest oli erinevate ütluste vahel ebakõlasid.

118    Lisaks teavitati tunnistajaid intervjuude olulisusest ABB taotluse trahvide eest kaitse saamiseks rahuldamise seisukohast. Hagejate arvates oli nendel tunnistajatel seetõttu isiklik huvi esitada komisjonile tõendeid, mis toetasid ühiskokkuleppe olemasolu teesi. Täpsemalt oli M. menetluses osalemise ainus põhjus säilitada hüved, mida ABB talle pensioni jooksul andis.

119    Hagejad on aga seisukohal, et need ütlused ei saanud ABB‑le kahju tekitada, kuna neile anti trahvide eest kaitse saamise taotluse hindamisel positiivne tähendus.

120    Lisaks ei koostanud tunnistajad ütlusi kirjalikult ning nad ei vaadanud neid ka pärast üle, et kontrollida nende õigsust. Need ei olnud seega koostatud pärast põhjalikku läbimõtlemist. Tunnistajad väljendasid oma seisukohti töötajate või endiste töötajatena, mitte ABB ametlike esindajatena.

121    Hagejad lisavad, et mitmel juhul ei olnud ülekuulatud isikud nende sündmuste otsesteks tunnistajateks, mille kohta nad ütlusi andsid. Täpsemalt ei olnud M. ühiskokkuleppe tekkimise juures olnud otsene tunnistaja – ta ei olnud isegi mitte selle väidetava sõlmimise juures 15. aprillil 1998, kuna ta märkis, et ühiskokkuleppe oli juba olemas, kuigi seda ei olnud võib-olla veel sõlmitud.

122    Lisaks on M. 2005. aasta ütlused mitmes osas vastuolus ABB varasemate seisukohtadega, mis põhinesid M. varasematel avaldustel; samuti olid tema kasutatud mõisted ebatäpsed ja neid soovitas kasutada kas komisjon või ABB sõltumatu nõustaja. Tema ütluste usaldusväärsuses paneb kahtlema ka asjaolu, et talle ei meenunud kokkuleppe GE olemasolu enne 2006. aasta novembrit.

123    Komisjon tunnistas ka ise M. ütluste nõrka tõenduslikku väärtust, kuna need andsid tunnistust nende tõendite valikulisuse kohta, mida ta kasutada kavatses.

124    Mis puudutab ütluste sisu, siis ei saanud ükski tunnistaja kinnitada, kui kaua ühiskokkulepe kestis, kuigi M. hinnangul lõppes kokkuleppe GQ mehhanism ja sellega kaudselt ka ühiskokkulepe ise 2002. aastal, samas kui teised tunnistajad väitsid, et ühiskokkulepe oli jõus erinevatel perioodidel aastatel 2002–2004. Lisaks ei kasutanud ükski tunnistaja mõistet „ühiskokkulepe” ning kartelli olemasolule viitas ainult komisjon, seda ei maininud vabatahtlikult tunnistajad.

125    Hagejad täpsustavad, et kuigi komisjon esitas ühiskokkuleppe kontseptsiooni intervjuul Wi.‑ga, sai viimane esitada oma seisukohad ainult ajavahemiku kohta 2002. aasta juulist kuni 2004. aasta jaanuarini. P. seisukohad ühiskokkuleppe kohta olid samuti ebatäpsed, mis viis selleni, et komisjon üritas teda veenda, et ta asendaks ebatäpsed mõisted selgema sõnastusega, mis kinnitaks tema arvamust. V.-A. teavitas intervjuul komisjoni kõigepealt asjaolust, et kartell ei hõlmanud Euroopat ja Põhja‑Ameerikat. Nagu ka P. puhul tutvustas komisjon talle ühiskokkuleppe kontseptsiooni vestluse hilisemas etapis. Seega olid need kolm ütlust ebatäpsed ja seosetud ning neid ei esitatud pärast põhjalikku järelemõtlemist.

126    M. ütluste suhtes väidavad hagejad, et esialgne avaldus koduturgude vastastikuse kaitse kohta puudutab tootjariikide kontseptsiooni, mitte ühiskokkulepet, nagu selle määratles komisjon. Samuti olid tema ühiskokkuleppe-teemalised avaldused umbmäärased.

127    Hagejad täheldavad ka, et M. ei kinnitanud, et Jaapani tootjad olid võimelised GIS tooteid müüma Euroopa turul. Nimelt isegi pärast ABB sõltumatu nõustaja sekkumist, kes üritas tunnistaja ütlusi suunata, jäi viimane seisukoha juurde, et Jaapani tootjad tulid Euroopa turule väga harva.

128    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

129    Esiteks tuleb märkida, et ABB töötajate ja ühe endise töötaja ütlused ei ole ABB enda avaldustest erinevad ja sõltumatud tõendid, sest need tunnistajad esitasid oma seisukohad komisjonile ABB palvel ja seoses koostööteatises sätestatud koostöökohustusega, ning neile võimaldati ABB sõltumatu nõustaja juuresolekut. Seetõttu ei saa need tunnistajad toetada ABB avaldusi eespool punktis 68 viidatud kohtupraktika tähenduses. Need pigem täiendavad ABB avaldusi ja võivad viimaste sisu täpsustada ja konkretiseerida. Seega peavad neid toetama muud tõendid.

130    Kuna hagejad tõstatavad trahvide eest kaitset taotlenud ettevõtja töötajate ja ühe endise töötaja ütluste usaldusväärsuse küsimuse, siis tuleb märkida, et eespool punktidest 72 ja73 tuleneb, et nendesse tõenditesse ei tule kohe automaatselt ettevaatlikult suhtuda. Mis puudutab tunnistajate individuaalseid põhjuseid, siis on muidugi võimalik, et ettevõtja töötajad, kes on kohustatud tegutsema ettevõtja huvides, tahavad samuti esitada võimalikult palju süüstavaid tõendeid, arvestades ka, et nende koostöö menetluses võib avaldada positiivset mõju nende karjäärile. Kuid isegi kui see on nii, on need töötajad samuti teadlikud negatiivsetest tagajärgedest, mis võivad olla väärade asjaolude esitamisel, mis on teiste tõenditega kooskõla nõude tõttu eriti tundlik küsimus.

131    Mis puudutab ABB endist töötajat M., siis ei ole ta haldusmenetluses vabatahtliku koostöö tegemise seisukohast enam põhimõtteliselt kohustatud tegutsema oma endise tööandja huvides. Kuid see asjaolu tähendab ka, et üldjuhul puudub tal huvi esitada selles menetluses ebatäpseid andmeid. Selle kohta tuleb märkida, et oma ütluste andmise ajal oli M. juba pensionil. Seda arvestades ei saanud tema koostöö puudumine haldusmenetluses tekitada talle negatiivseid tagajärgi, eriti mis puudutab hüvesid, mida ABB talle väidetavalt andis.

132    Asjaolu, et trahvide eest kaitse saamise taotluse esitamise ja tunnistajatega intervjuude tegemise vahele jäi teatud ajavahemik, ei sea samuti iseenesest kahtluse alla kogutud ütluste tõenduslikku väärtust. Nimelt on õigustatud see, et komisjon kogub uurimise käigus täiendavaid tõendeid, et tema käsutuses oleksid kõik asjassepuutuvad tõendid selleks, et hinnata rikkumise toimepanemist, eriti ettevõtjate seisukohtade aspektist.

133    Kuid ajavahemik ütluste andmise ja nende asjaolude asetleidmise vahel, mille kohta need ütlused käivad, võib olla asjassepuutuv ütluse usaldusväärsuse hindamisel, kuna tunnistajad saavad üldjuhul anda üksikasjalikumaid ja usutavamaid ütlusi hiljuti toimunud sündmuste kohta. Samas ei ole käesolevas asjas ajavahemik 2005. aasta ütluste andmise ja erinevate tunnistajate kartelliga seotud tegevuse – st 2004. aasta mai V.-A., W. ja P. puhul ning 2002. aasta juuni M. puhul – vahel piisavalt pikk, et see mõjutaks nende ütluste usaldusväärsust.

134    Ütluste usaldusväärsust ei mõjuta üldjuhul ka ABB sõltumatu nõustaja intervjuudel kohalviibimine, kuna ütlusi anti ABB koostöö raames, mida ta tegi koostööteatise alusel, ega see, et tunnistajad märkisid otsesõnu oma intervjuude alguses, et nad tahavad, et see nõustaja neid aitaks.

135    Kuigi ABB sõltumatu nõustaja sekkus M. intervjuusse teatud kindlas kohas, pakkudes, et võib olla oli Euroopa turule tulek Jaapani tootjatele tulus, kuid M. ei olnud selles veendunud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et M. väljendas kahtlust sellise sammu äriliste huvide suhtes ja seda asjaolu tuleb võtta arvesse tema ütluste sisule hinnangu andmisel. Kuid hagejad ei selgita, mil määral see ABB sõltumatu nõustaja sekkumine mõjutas M. ütluste usaldusväärsust teistes küsimustes.

136    Mis puudutab eelneva memorandumi koostamist ja ettevalmistavate intervjuude tegemist, siis ei ole üllatav, et trahvide eest kaitset taotlenud ettevõtja teeb ette kindlaks, millised on tema taotlust puudutavad asjaolud ja tunnistajad, kes võiksid sel teemal sõna võtta, ning analüüsib nendega koos, mil määral on neil asjassepuutuvaid teadmisi.

137    Lisaks ei saa järeldada, et asjassepuutuvad ütlused ei saanud ABB‑le kahjustavalt mõjuda. Nimelt, kuna intervjuud peeti enne vastuväiteteatise esitamist, ei saanud ABB, tema töötajad ega tema endine töötaja olla kindlad, milline on ABB‑le etteheidetavate vastuväidete ulatus ja täpne sisu.

138    Kuid hagejad väidavad õigesti, et vaidlusalused ütlused ei paista olevat antud pärast põhjalikku läbimõtlemist, samuti ei ole neid pärast järelemõtlemist ja täiendavat kontrolli parandatud. Nimelt anti need ütlused suuliselt ja puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon oleks tunnistajatele eelnevalt esitanud kirjalikke küsimusi või et avalduste tegijad oleksid kontrollinud ja parandanud hiljem oma avaldusi ühiskokkuleppe ja EMP turule tulemise tõkete kohta.

139    Samuti ei nähtu, et tunnistajad oleksid end väljendanud ABB ametlike esindajatena. Kõigepealt tundub, et see roll oli peamiselt ABB sõltumatutel nõustajatel, kes tegid avaldused, mida on uuritud eespool punktides 201–114. Edasi, nagu on täheldatud eespool punktis 131, ei olnud M. ütluste andmise ajal enam põhimõtteliselt kohustatud tegutsema oma endise tööandja huvides ning puuduvad ka kaudsed tõendid selle kohta, et tema ise või mõni teine tunnistaja oleks intervjuuks süstemaatiliselt ette valmistanud, kontsuleerides selleks ABB teiste töötajatega või uurides tema valduses olevaid dokumente. Lõpuks ei puudutanud komisjoni poolt intervjuudel esitatud küsimused ABB ametlikku seisukohta tõstatud teemadel, vaid pigem erinevate tunnistajate personaalseid teadmisi.

140    Hagejate kriitika, et mitmel juhul ei olnud ülekuulatud isikud nende sündmuste otsesteks tunnistajateks, mille kohta nad ütlusi andsid, tuleb tagasi lükata. Nimelt nähtub ütlustest, et neli tunnistajat osalesid isiklikult kartelli tegevuses. M. näiteks oli üks ABB esindajatest kartellis aastatel 1988–2002 ehk peaaegu kogu kartelli toimimise jooksul, ning ABB ise oli kartelli üks peamistest liikmetest. M. oli seega otsene ja eelistatud tunnistaja asjaolude suhtes, mille kohta ta ütlusi andis.

141    Tuleb möönda, et oma ütlustes kinnitas M., et ta ei olnud ühiskokkuleppe sõlmimise juures ja et tema arvates eksisteeris see enne kokkuleppe GQ ja kokkuleppe EQ allkirjastamist. Vastates küsimusele, kas ühiskokkuleppe teema tõstetati koosolekutel, millel ta osales, märkis M. samuti, et seda ei olnud vaja tõstatada, sest ühiskokkulepe eksisteeris seda mainimata. Kuid need asjaolud ei sea kahtluse alla M. ütluste tõenduslikku väärtust. Nimelt esiteks võib tunnistaja igati tõendada kauakestnud ilmingut isegi siis, kui ta ei olnud selle alguse juures. Teiseks, kuigi M. avaldas, et nendel koosolekutel, millel ta osales, ühiskokkuleppe teemat otseselt ei arutatud, tuleneb tema ütlustest, et tema hinnangul oli see nii seetõttu, et selle kokkuleppe sisu oli kartelli liikmetele selge, seda aktsepteeriti ja täideti ilma, et otsene arutelu oleks vajalik. Kuna Jaapani ettevõtjate kohustus, millele komisjon viitas, seisnes tegevusetuses, mitte teatud teo tegemises, võib see hüpotees ka võimalik olla.

142    Hagejad ei too detailsemalt välja, millised on väidetavad vastuolud ütlustes. Lisaks ei nähtu ütluste omavahelisest võrdlusest või nende võrdlusest ABB esitatud teiste tõenditega, et neis esineks vastuolusid, mis kahjustaksid ühiskokkuleppe olemasolu puudutavate avalduste usaldusväärsust. Ainus erinevus, millel on teatud tähtsus, on seotud Jaapani ettevõtja ärihuvidega tulla Euroopa turule. Nagu märgitud tagapool punktides 156–158, ei mõjuta teatud tunnistajate seisukoht selles küsimuses nende avaldusi ühiskokkuleppe olemasolu teemal.

143    Mis puudutab M. ütluste väidetavat puudulikkust, siis tuleb märkida, et ei ole üllatav, et tunnistaja ei suuda intervjuul meenutada kõiki kartelliga seotud dokumentaalseid tõendeid. Lisaks, kuigi M. ei viidanud intervjuul selgelt kokkuleppele GE, viitas ta siiski GIS projektide teostaja määramisele EMP‑s, mis toimus kokkuleppe GQ sõlmimisele eelnenud kokkulepete alusel, millest üheks oli ka kokkulepe GE.

144    See, et komisjon ei kasutanud kõiki ütluste elemente, ei tähenda ka seda, et need ütlused on vähese tõendusliku väärtusega. Nimelt on loomulik, et teatud elemendid ei ole asjakohased või et teatud asjaolusid toetavad veenvamalt muud tõendid.

145    Mis puudutab ütluste sisu, siis vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, on avaldused kartelli kestuse kohta kooskõlas nii omavahel kui komisjoni tuvastatuga.

146    Nimelt märkis M. selgelt, et reegel, mille kohaselt ei võinud Euroopa ja Jaapani tootjate grupid vastastikku tulla üksteise kodumaistele turgudele, eksisteeris juba ammu ja enne kokkulepet GQ.

147    M. avaldus, et kokkuleppe GQ mehhanismi kohaldamine lõpetati 2002. aastal, ei tähenda iseenesest, et lõppes ka ühiskokkulepe. Esiteks, sellel perioodil muutusid natuke kartelli toimimismeetodid eelkõige seetõttu, et Siemens ja ettevõte Hitachi hakkasid uuesti kartelli liikmeks ja M. võis seega arvata, et kokkulepet GQ – 1988. aastal allkirjastatud redaktsioonis, mida hiljem muudeti – enam ei täidetud. See asjaolu ei muuda aga fakti, et alates 2002. aasta juulist rakendatud toimimismeetodid võisid samuti põhineda ühiskokkuleppel või analoogsel kokkuleppel. ABB muud tunnistajad kui M. kinnitasid otsesõnu, et käesolevas asjas oli see nii, sest nende avaldustest tuleneb, et Euroopa ja Jaapani tootjate vaheline ühiskokkulepe koduturgudele mittetulemise kohta oli juba kehtiv ajal, mil nad kartelli töös osalesid ehk aastatel 2002–2004.

148    Teiseks saadeti M. 2002. aasta juunis eelpensionile pärast seda, kui tema uus ülemus oli avastanud keelatud koostöötegevuse. See asjaolu seletab, miks M. ei teadnud täpselt, millised olid kartelli need toimimismeetodid, mida rakendati alates 2002. aasta juulist.

149    Samuti ei saa nõustuda sellega, et tunnistajate viited ühiskokkuleppele on üldsõnalised ega ole spontaansed. Nimelt mainis iga tunnistaja oma sõnadega, et Euroopa ja Jaapani turgude osas eksisteeris eriolukord, mis vastab ühiskokkuleppele nii, nagu sellele viitas komisjon.

150    Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, avaldas Wi., et Jaapani ettevõtjaid ei olnud Euroopa turul Euroopa ja Jaapani turgude kaitsmise süsteemi tõttu, mille ajendas see, et kumbki tootjagrupp ei tahtnud, et teine tema kodumaisele turule tuleb. Kuigi intervjuu jätkus tuli komisjoni esindaja selle teema juurde tagasi, kasutades tõesti ühiskokkuleppe mõistet, piirdus ta Wi. poolt spontaanselt esitatud kontseptsiooni täpsustamisega.

151    P. viitas spontaanselt Jaapani ettevõtjatega sõlmitud ühiskokkuleppele, mille alusel viimased ei tulnud Euroopa turule ja Euroopa ettevõtjad ei läinud Jaapani turule. Ka sel juhul tuli komisjoni esindaja selle küsimuse juurde hiljem tagasi, piirdudes aga selle kontrollimisega, kas ta sai varem esitatud spontaansetest avaldustest õigesti aru.

152    V.-A intervjuul komisjon ühiskokkuleppe kontseptsiooni ei puudutanud, küsides vaid tunnistajalt, kas ta oli teadlik mis tahes kokkuleppest Euroopa ja Jaapani tootjate vahel. Vastates sellele küsimusele, viitas V.-A. Jaapani ja Euroopa tootjate vahelisele lepingule, mille alusel Euroopa ettevõtjad kohustusid mitte „ründama” Jaapani ettevõtjaid Jaapani turul ja vastupidi. Lisaks avaldas V.-A., et ta osales Euroopa ettevõtjate ja ühe Jaapani ettevõtja esindaja konkreetses arutelus selle kokkuleppe järgimise teemal ja et see arutelu oli tekkinud seoses Jaapani ettevõtjate katsetega tulla Euroopa turule.

153    Lisaks, mis puudutab teatud territooriumide väidetavat välistamist ülemaailmse kartelli kohaldamisalast, siis avaldas V.-A. selle kohta esiteks, et Põhja‑Ameerika välistati konkreetsel põhjusel, nimelt kartelli avastamise korral määratavate karistuste riski tõttu. Teiseks selgitas ta, et Lääne-Euroopa riikide välistamine tähendas, et asjassepuutuvaid GIS projekte ei arutanud Euroopa tootja nendel koosolekutel, millel tema osales – st ülemaailmse kartelli koosolekutel, mis toimusid varem kokkuleppe GQ ja kokkuleppe EQ alusel –, vaid kusagil mujal. Need avaldused on igati kooskõlas nii nende kokkulepete kui komisjoni poolt tuvastatuga.

154    Lõpuks, mis puudutab M. ütlusi, siis avaldas ta, et enne kokkulepet GQ kehtis Jaapani ja Euroopa tootjate vahel kodumaiste turgude vastastikuse kaitse kokkulepe, et see kokkulepe oli vajalik tingimus teiste regioonide suhtes kokkulepete sõlmimiseks ja et nende reeglite järgimine tähendas, et Jaapani tootjad ei tulnud Euroopa tootjate kodumaistele turgudele isegi siis, kui nad olid selleks tehniliselt võimelised. M. selgitas sellega seoses teatamise ja arvepidamise mehhanismi ja ka seda, et need kaks tootjate gruppi ei arutanud omavahel GIS projekte tootjariikides ja neid projekte ei arvatud kokkuleppega GQ ette nähtud kvootide hulka.

155    Seega kinnitavad M. avaldused komisjoni tuvastatud ühiskokkuleppe olemasolu ning neid ei saa pidada üldsõnalisteks, sest need täpsustavad kokkuleppe kestust, sisu ja pooli. See, et nimetatud kokkuleppe täitmise kohta täpsustused puuduvad, et ole üllatav, arvestades, et kokkuleppe poolte peamine kohustus oli mitte tegutseda aktiivselt teatud turul. Lisaks kirjeldas M. seda ühiskokkuleppe osa, mis nõudis rakendusmeetmeid, nimelt teatamise ja arvepidamise mehhanismi.

156    Kuid nagu on märgitud eespool punktis 135, ei olnud M. veendunud, et Jaapani tootjatele oli äriliselt tulus Euroopa turule tulla. Tema seisukohta jagas P., kes arvas, et Jaapani tootjad olid nähtavasti seisukohal, et ärilises mõttes ei tasunud see samm ennast ära. Kahe tunnistaja, Wi. ja V.-A. arvates oli see turuletulek aga äriliselt tasuv.

157    Kuid M. ja P. seisukohad ei muuda asjaolu, et neli tunnistajat avaldasid, et Jaapani tootjad olid endale võtnud kohustuse mitte tulla EMP turule, kuigi nad olid selleks tehniliselt võimelised, isegi kui see turuletulek ei oleks end ärilises mõttes võib-olla kohe ära tasunud.

158    Selle kohta tuleb ka märkida, et vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei tõenda sellise kokkuleppe nagu ühiskokkuleppe eseme puudumist see, et Jaapani tootjatel ei pruukinud teatud hetkel EMP turule tulemiseks olla ärihuvi. Nimelt võib selline kokkulepe esiteks kõrvaldada teisejärgulise riski, et nendele turgudele tullakse tulevikus, kui konkurentsiolukord muutub, ja tagada seega kahele tootjate grupile pikaajalise kindlustunde, kinnitades nende vastavaid eelisseisundeid. Teiseks loodi kahe grupi vahel vastastikuse usaldamise alus. M. avalduste kohaselt oli usaldus vajalik kartelli toimimiseks ülemaailmselt.

159    Kokkuvõtteks tuleb märkida, et asjassepuutuva nelja tunnistaja, eriti M. avaldused on usaldusväärsed, sest need on teinud isikud, kes olid otsesteks tunnistajateks asjaoludele, mille kohta nad ütlusi andsid, ning käesoleva asja asjaoludest ei nähtu, et nimetatud tunnistajatel oleks olnud põhjust anda valeütlusi.

160    Edasi, neli ütlust on omavahel ja ka ABB poolt esitatud muude tõenditega kooskõlas ühiskokkuleppe olemasolu ja põhisisu küsimuses. Nii kinnitasid tunnistajad kokkuleppe olemasolu, mille alusel Jaapani ettevõtjad kohustusid mitte tulema Euroopas GIS projektide turule ja Euroopa ettevõtjad kohustusid mitte minema nende projektide turule Jaapanis. Neli tunnistajat kinnitasid ka, et tehniliselt oli Euroopa turule tulemine võimalik, hoolimata teatud turulepääsu piirangutest. Kuigi nende seisukohad erinesid Jaapani ettevõtjate poolt Euroopa turule tulemise ärihuvide teemal, ei ole see asjaolu käesolevas asjas asjakohane, nagu on märgitud ka eespool punktides 156–158.

161    Lõpuks annavad neljad ütlused ühiskokkuleppest täpse ja täieliku pildi, arvestades iga tunnistaja teadmiste erinevat taset. Täpsemalt, M. kirjeldab oma ütlustes üksikasjalikult selle kokkuleppe sisu, selle sõlmimise tausta ja toimimist.

162    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb asuda seisukohale, et ABB töötajate ja ühe endise töötaja ütlusi tuleb pidada sellisteks tõenditeks ühiskokkuleppe olemasolu kohta, millel on suur tõenduslik väärtus.

 Fuji esitatud tõendid

–       Poolte argumendid

163    Hagejad väidavad, et Fuji vastus vastuväiteteatisele ei ole piisavalt täpne ja üksikasjalik tõend, et see saaks toetada ABB esitatud tõendeid ja seega komisjoni teooriat ühiskokkuleppe olemasolu kohta.

164    Esiteks ei ole Fuji täpsustanud, kuidas talle ühiskokkuleppe olemasolust teatati, ega ka märkinud, millal ja mis vormis see sõlmiti, kes olid selle pooled ja kas seda täideti.

165    Teiseks ei kinnitanud Fuji ühiskokkuleppe vastastikust laadi ning mainis Euroopas GIS projektide turule pääsemise piiranguid, mida ta ületama pidi, seades nii kahtluse alla nimetatud kokkuleppe tõhususe. Hagejate arvates ei saa ühiskokkuleppe vastastikust laadi eeldada, kuna Jaapani tootjatel puudus igasugune huvi nõustuda ühekülgse kokkuleppega. Hagejad väidavad, et kuna Jaapani turg oli Euroopa tootjatele ligipääsmatu, puudus Jaapani tootjatel huvi mis tahes kokkuleppe sõlmimise vastu.

166    Kolmandaks seab üldiselt kahtluse alla Fuji esitatud tõendite tõendusliku väärtuse see, et H. ütluste ning teiste Fuji töötajate ja endiste töötajate ütluste vahel esines vastuolusid nii ühiskokkuleppe olemasolu kui EMP turule pääsu tehniliste ja äriliste piirangute küsimuses.

167    Neljandaks on vastuväiteteatisele esitatud Fuji vastuses märgitu vastuolus tema hilisema trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotlusega.

168    Viiendaks märgivad hagejad, et komisjon ei vähendanud koostööteatise alusel Fuji trahvi, mis tähendab, et Fuji esitatud tõendid ei tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu.

169    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

170    Vastuses vastuväiteteatisele avaldas Fuji, et ta oli teadlik ühiskokkuleppest, mille alusel Jaapani tootjad ei püüdnud Euroopa turule tulla, täpsustades, et peamine põhjus, miks Fujit EMP turul ei olnud, oli see, et ta ei olnud Euroopas suur ja usaldusäärne varustaja.

171    Esiteks tuleb möönda, et see avaldus on suhteliselt umbmäärane, sest Fuji viitab vaid sellele, et Jaapani tootjad olid kohustatud Euroopa turule mitte tulema. Kuid seda väites toetas Fuji peamist asjaolu, mis tuleneb ABB esitatud tõenditest ja mida komisjon Jaapani tootjatele ette heidab. Seega ei ole see avaldus käesolevas asjas asjassepuutumatu. See on nii seda enam, et Fuji teadmiste piiratust võib seletada tema teisejärgulise rolliga kartellis ja eriti asjaoluga, mis nähtub ka vaidlustatud otsuse põhjendusest 150, et Fuji oli ainus Jaapani ettevõtja, kes ei olnud Jaapani tootjate grupi selle komitee liige, mis kokkuleppe GQ kohaselt vastutas kahe tootjate grupi vahelise kooskõlastatud tegevuse eest.

172    Teiseks, asjaolu, et Fuji ei kinnitanud, et ühiskokkulepe oli vastastikust laadi, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Nimelt, nagu on tuvastatud eespool punktis 76, võib küll see, et eksisteeris Euroopa tootjate kohustus mitte minna GIS projektide turule Jaapanis, olla käsitatav kaudse tõendina Jaapani ettevõtjate osaluse kohta EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumises, kuid see ei ole selles kontekstis vajalik asjaolu.

173    Lisaks on tõsi, et oma avalduses viitas Fuji EMP turule pääsemise tehnilistele ja ärilistele takistustele. Kuid nendele takistustele ei viidatud kui ainsatele põhjustele, miks Fujit sellel turul ei olnud, vaid kui peamisele põhjusele. Viidates erinevatele takistustele, viitas Fuji oma väiksele ülemaailmsele turuosale, mis seadis ta ebasoodsasse olukorda võrreldes tema nii Euroopa kui Jaapani suuremate konkurentidega. Seega ei tundu, et tema argumentatsiooni selle küsimuses võiks üle kanda teistele Jaapani tootjatele.

174    Samuti tuleb meenutada, et eespool punktides 110 ja 158 järeldati, et EMP turule pääsemise tõkete olemasolu ja selle asjaolu võimalikud tagajärjed, st EMP turule tulekuks Jaapani tootjate ärihuvi väidetav puudumine, ei tõenda sellise kokkuleppe nagu ühiskokkuleppe eseme puudumist.

175    Kolmandaks ei ole vaidlustatud seda, et H. kirjalikke ütlusi ei lisanud komisjon pärast vastuväiteteatise saatmist saadud tõendite hulka, millele ta kavatses tugineda. Seega ei saa neid ütlusi pidada süüstavaks tõendiks.

176    Mis puudutab H. ütluste väärtust süüstava tõendina, siis tuleb märkida, et nende ütluste ning Fuji töötajate ja endiste töötajate ütluste vahel ei ole mingit olulist vastuolu. Täpsemalt, Fuji ülejäänud töötajad või tema endised töötajad ei vaielnud vastu ühiskokkuleppe olemasolule – tunnistajad lihtsalt vaikisid selles küsimuses. Samuti ei vaielnud H. vastu sellele, et EMP turule pääsemiseks tuli Jaapani ettevõtjatel ületada tehnilisi ja ärilisi tõkkeid.

177    Neljandaks, hagejad ei täpsusta, millised on väidetavad vastuolud Fuji poolt vastuväiteteatisele esitatud vastuses ja tema hilisemas trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluses märgitu vahel. Seetõttu tuleb see argument tagasi lükata.

178    Jääb üle veel märkida, et selleks, et komisjon saaks koostööteatise punkti 21 alusel trahvi vähendada, peab asjassepuutuvatel tõenditel olema juba komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus.

179    Seega trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluses, mis on esitatud pärast vastuväiteteatise vastuse saatmist, võib trahvi vähendamist taotlev ettevõtja olulise lisaväärtuse saavutamiseks õiguspäraselt keskenduda asjaoludele, mis tema arvates ei olnud veel õiguslikult piisavalt tõendatud. See võib selgitada, miks asjassepuutuv ettevõtja jätab märkimata asjaolud, mida ta peab juba mingi kahtluseta tõendatuks varem esitatud tõendite alusel.

180    Viiendaks, arvestades koostööteatise punkti 21 sõnastust, ei saa olla välistatud, et teatud tõendusliku väärtusega selliste tõendite esitamine, mis puudutavad juba teiste tõenditega tõendatud faktilisi asjaolusid, ei anna mingit õigust trahvi vähendamisele.

181    Arvestades eeltoodut, tuleb järeldada, et vastuväiteteatise vastuses esitatud Fuji avaldus toetab ABB avaldusi ning ütlusi, mille andsid ABB töötajad ja üks endine töötaja ühiskokkuleppe olemasolu teemal. Kuid kuna see avaldus on umbmäärane ja üldine, on selle tõenduslik väärtus piiratud.

 Alstomi 10. juuli 2002. aasta ettepanek

–       Poolte argumendid

182    Hagejad vaidlevad vastu tõlgendusele, mille komisjoni andis kartelli liikmete 10. juuli 2002. aasta koosolekul tehtud Alstomi ettepanekule, mille ettevõtte Hitachi esindaja järgmisel, 15. juuli 2002. aasta koosolekul tagasi lükkas. Nende arvates ei olnud ettepaneku eesmärk ühiskokkulepet ajakohastada, laiendades selle kohaldamisala Kesk‑ ja Ida‑Euroopale, arvestades nende ühinemist liiduga, nagu väidab komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 127 ja 128. Tegemist oli Alstomi katsega sõlmida kartelli toimimismeetodite muudatuste raames kokkulepe, mida varem ei olnud ja mis kohustaks mõlemat kahte tootjate gruppi mitte sekkuma teise grupi väljakujunenud turule. Kuid Jaapani ettevõtjad ei nõustunud selle kokkuleppega ning Euroopa tootjad ei tõstatanud küsimust uuesti.

183    Hagejad märgivad veel, et komisjoni etteheide on vastuolus nii tema enda argumendiga, et ühiskokkuleppe olemasolu võib tuletada kokkuleppe GQ lisast 2, kui ka M. ütlustega, kes avaldas, et „kokkuleppe GQ süsteemi” kohaldamine lõpetati 2002. aasta juunis.

184    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

185    Vaidlustatud otsuse põhjendusest 127 nähtub, et 10. juuli 2002. aasta koosolekul, kus arutati kartelli toimimismeetodite muudatusi pärast seda, kui Siemens ja ettevõte Hitachi kartelli tagasi tulid, tegi Alstom ettepaneku, et Euroopa tootjad jääksid Euroopasse ja Jaapani tootjad Jaapanisse ega üritaks tulla Euroopa turule. Lisaks on selles põhjenduses täpsustatud, et järgmisel, 15. juuli 2002. aasta koosolekul märkis ettevõtte Hitachi esindaja, et tema selle ettepanekuga ei nõustu, et Euroopa tootjad reageerisid deklaratsiooniga, et Euroopa, sealhulgas Kesk- ja Ida‑Euroopa on nende turg ja nad kavatsevad hoida seni Lääne‑Euroopas kohaldatud hinda, samuti teatasid nad, et seda küsimust arutatakse hiljem, kuigi seda ei tehtud.

186    Tuleb möönda, et esmapilgul jätab see 10. ja 15. juuli 2002. aasta koosolekute kokkuvõte, mis põhineb hagejate esitatud tõenditel, mulje, et Alstom tõesti tegi uue kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, mille ettevõte Hitachi tagasi lükkas ja mida hiljem uuesti ei arutatud, mis tähendab, et vähemalt alates 2002. aasta juulist ei eksisteerinud ühtegi kokkulepet Jaapani tootjate tegevuse kohta EMP turul.

187    Kuid 15. juuli 2002. aasta koosoleku kokkuvõttest tuleneb esiteks, et ettevõtte Hitachi ei lükanud tagasi turgude jagamise ideed, vaid lihtsalt konkreetse Alstomi ettepaneku. Teiseks, kokkuvõttes on märgitud, et ettevõte Hitachi tõi esile, et Euroopa tootjate avaldused hõlmasid Kesk‑ ja Ida‑Euroopat, mis lubab aga arvata, et tema vastuseis oli seotud selle konkreetse aspektiga, mitte olukorraga Lääne‑Euroopas.

188    Samuti tuleb märkida, et hagejate tõlgendus ei ole kooskõlas nende endi argumentatsiooniga EMP turu konkurentsiolukorra kohta. Nimelt kui eeldada, nagu teevad hagejad, et Jaapani tootjaid ei võetud ületamatute turulepääsu piirangute tõttu EMP turul usutavate konkurentidena, oleks seda turgu puudutav kokkulepe olnud tõesti kasutu. Sel juhul ei oleks Euroopa tootjatel, kes tänu oma eelisolukorrale Euroopas olid sellest asjaolust teadlikud, mingit põhjust eespool viidatud kokkulepet välja pakkuda. Hagejate esitatud kokkuvõttest nähtub aga, et Alstomi ettepanek käis nii EMP turu kui Kesk‑ ja Ida‑Euroopa turu kohta.

189    Neid asjaolusid arvestades tuleb nõustuda vaidlustatud otsuse põhjendustes 127 ja 128 esitatud tõlgendusega, et Alstom tegi ettepaneku laiendada ühiskokkuleppe kohaldamisala Kesk‑ ja Ida‑Euroopa riikidele, mitte tõlgendusega, mille pakkusid välja hagejad.

190    Hagejate muud argumendid ei saa seda järeldust mõjutada. Esiteks esitas Alstom oma ettepaneku ajal, mil tänu sellele, et Siemens ja ettevõte Hitachi kartelli tagasi tulid, muutusid kartelli toimimismeetodid. Midagi vastuolulist ei ole ka komisjoni tõlgenduses, et see muutus pidi muu hulgas kaasa tooma ühiskokkuleppe kohaldamisala laienemise võrreldes varem kokkuleppes GQ ette nähtud territooriumidega.

191    Teiseks, nagu on täheldatud eespool punktis 147, ei tähenda M. avaldus, mille kohaselt „kokkuleppe GQ süsteemi” kohaldamine lõpetati 2002. aasta juunis, et lõppes ka ühiskokkulepe või et selle kokkuleppe kohaldamisala ei saanud hiljem laiendada, et see hõlmaks ka Kesk‑ ja Ida‑Euroopat. Lisaks lõpetas M. kartelli tegevuses osalemise 2002. aasta juunis ning seetõttu ei ole tal põhimõtteliselt otseseid teadmisi kartelli hilisema toimimise kohta.

192    Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et 10. juuli 2002. aasta koosolekul tegi Alstom ettepaneku komisjon viidatud ühiskokkuleppe kohaldamisala laiendamise kohta Kesk‑ ja Ida‑Euroopale. See asjaolu on tõend selle kohta, et ühiskokkulepe oli nimetatud koosolekul toimumise ajal olemas.

193    Lisaks, mis puudutab Alstomi ettepaneku tõlgendamist, siis ei saa selle ettepaneku tagasilükkamist ettevõtte Hitachi poolt pidada ühiskokkuleppe enda tagasilükkamiseks, vaid ainult selle kohaldamisala laiendamisest keeldumiseks. Seega ei ole see asjaolu tõend selle kohta, et ühiskokkulepe lõppes 2002. aasta juulis.

 Vastuväiteteatise teiste adressaatide ettepanek

–       Poolte argumendid

194    Hagejad märgivad esiteks, et ühiskokkuleppe olemasolule vaidlesid vastu viis Jaapani äriühingut, nimelt Hitachi, JAEPS, Toshiba, Melco ja TM T & D.

195    Teiseks leiavad hagejad, et komisjon tõlgendas vääralt VA TECH positsiooni, väites, et viimane ei vaielnud vastu ühiskokkuleppe olemasolule. Samuti seadis ühiskokkuleppe kahtluse alla Siemens, kes esitas kartelli toimimisega tihedalt seotud olnud töötaja T. ütlused. Komisjon jättis need asjaolud tähelepanuta, tuginedes aga väga suures ulatuses ABB töötajate ja ühe endise töötaja ütlustele. Lisaks on Siemensi esitatud tõendite tõenduslik väärtus seda suurem, et tema trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotlus jäeti rahuldamata, sest ta vaidlustas komisjoni esitatud faktilised asjaolud.

196    Kõigepealt ei olnud hagejate hinnangul Euroopa ettevõtjatel üldiselt huvi ühiskokkuleppe olemasolu kinnitavatele avaldustele vastu vaielda, sest see ei olnud komisjoni poolt neile esitatud vastuväidete seisukohast asjassepuutuv. Vastupidi, need ettevõtjad said sellest, et komisjon ühiskokkuleppe olemasolu tuvastas, tõenäoliselt kasu, sest see asjaolu vähendas teatud määral nende endi konkurentsivastase tegevuse osakaalu. Lisaks, nagu näitab Siemensi juhtum, omas komisjoni esitatud faktilistele asjaoludele vastuvaidlemata jätmine tähtsust Euroopa ettevõtjate trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluse rahuldamise seisukohast.

–       Üldkohtu hinnang

197    Kõigepealt tuleneb toimiku materjalidest, et VA TECH vaidles selgelt ühiskokkuleppe olemasolule vastu, nagu väidavad ka hagejad.

198    Kuid komisjon ei teinud viga, järeldades, et ABB avaldused ja ütlused, Fuji avaldused ühiskokkuleppe olemasolu kohta ja hagejate avaldus teatamise ja arvepidamise kohta on suurema tõendusliku väärtusega kui ühiskokkuleppe olemasolule vastuvaidlemine Hitachi, JAEPS, Toshiba, Melco, TM T & D, Siemensi ja VA TECH poolt.

199    Nimelt erinevalt esimesest tõendite grupist ei ole viidatud vastuvaidlemine vastuolus asjassepuutuvate ettevõtjate huvidega, kuna nendes vaieldakse vastu EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 mis tahes rikkumise toimepanemisele. See järeldus kehtib ka T. ütluste kohta, milles T. piirdus kokkuleppe GQ alguse kirjeldusega, ühiskokkuleppe olemasolule vastuvaidlemisega ja nii EMP kui Jaapani turule pääsu piirangutele viitamisega. Mis puudutab konkreetsemalt ühiskokkulepet, siis ei sisalda T. ütlused uusi asjaolusid võrreldes nendega, mille olid esitanud vastuväiteteatise adressaadid.

200    Lisaks ei saa asuda seisukohale, et Euroopa ettevõtjatel, sealhulgas Siemensil puudus huvi ühiskokkuleppe olemasolule vastu vaielda, sest komisjon tõlgendas seda vastuväiteteatises Euroopa ja Jaapani tootjate vahelise EMP turgu puudutava kooskõlastatud tegevuse kokkuleppena, millega rikuti järelikult EÜ artiklit 81 ja EMP lepingu artiklit 53. See järeldus oli vähemalt potentsiaalselt Euroopa tootjate huve kahjustav juhul, kui muid vastuväiteid, mis komisjon neile esitas, ei oleks suudetud õiguslikult piisavalt tõendada.

201    Lisaks, komisjon leiab, et ta ei tuginenud ühiskokkuleppe olemasolu tuvastamisel Euroopa ettevõtjate seisukohale, vaid ta lihtsalt märkis selle ära. Kuigi seda tõlgendust toetab vaidlustatud otsuse põhjenduse 125 sõnastus, milles ei ole omistatud mingit tõenduslikku väärtust Alstomi, Areva ja VA TECH seisukohale – erinevalt Fuji avaldustest, mis kinnitavad ühiskokkuleppe olemasolu –, seab selle seisukoha kahtluse alla vaidlustatud otsuse põhjendus 255, milles komisjon viitab, et teatud Euroopa tootjad tunnistasid kaudselt ühiskokkuleppe olemasolu.

202    Igal juhul ei saa Alstomi ja Areva neutraalset positsiooni tõlgendada tõendina ühiskokkuleppe olemasolu kohta. Nimelt arvestades, et EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluses on tõendamiskoormis komisjonil, ei tõenda faktilist asjaolu see, et ettevõtja sellele vastu ei vaidle.

203    Kõigest eeltoodust tuleneb, et hagejate esitatud asjaolud ei võimalda teha järeldusi ühiskokkuleppe olemasolu kohta.

 Teatamise ja arvepidamise mehhanism

–       Poolte argumendid

204    Esiteks väidavad hagejad, et teatamise ja arvepidamise mehhanismi eesmärk oli vähendada kunstlikult Euroopa tootjate kvooti väljaspool EMP‑d teostatavate GIS projektide suhtes, sest Jaapani tootjatel oli suhteliselt tugev konkurentsipositsioon Aasia ja Lähis‑Ida turgudel, mida eelkõige reguleeris ülemaailmne kartell. Arvepidamine oli nimelt Euroopa tootjate väljapakutud alternatiivne lahendus nende ühiskvoodi teatud kindla vähendamise asemel.

205    Hagejad kinnitavad ka, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et teatamine oli kohustuslik, süstemaatiline või regulaarne, et see toimus enne projektide teostamise õiguste määramist ja et seda tehti ka pärast 1999. aastat.

206    Hagejate kinnitusel ei saanud arvepidamise mehhanism, mis põhines vabatahtlikul, mitte süstemaatilisel ja kohustuslikul teatamisel, anda Jaapani tootjatele kindlust või õigust hüvitisele. Seega ei saa ühiskokkuleppe teooria, nagu komisjon seda käesolevas asjas esitleb, olla kooskõlas faktiliste asjaoludega.

207    Mis puudutab komisjoni esitatud erinevaid tõendeid, siis ei ole asjassepuutuv see, et kokkuleppes EQ mainitakse Jaapani tootjatele teabe edastamist GIS projektide teostamise kohta EMP‑s, sest selle kokkuleppe sisu ei ole Jaapani tootjatele teada. Lisaks anti vastavalt kokkuleppele EQ GIS projektidest EMP‑s teada pärast nende teostaja määramist, kui üldse anti.

208    Samuti leiavad hagejad, et nende trahvide määramata jätmise või vähendamise taotluses viitas avaldus, et Siemens lasi regulaarselt ringlusesse tabeli, milles oli skeemina esitatud osa GIS projektidest, mis kartelli erinevatele liikmetele teostamiseks oli määratud, selgelt ja ainult GIS projektidele väljaspool EMP‑d.

209    Lisaks kinnitavad hagejad, et nende vastuses vastuväiteteatisele nähtub Wa. ütlustele põhinevast avaldusest, mille kohaselt teavitasid Euroopa varustajad Jaapani varustajaid EMP‑s teostatavate GIS projektide üksikasjadest nende üle arvepidamise eesmärgil, et see teatamine toimus juhuslikult, mitte kohustuslikult ja süstemaatiliselt kartelli kogu kestuse jooksul. Hagejad lisavad, et neil puudus teave täpse jaotuse kohta ja et nad olid teadlikud vaid projektide teostaja määramise tulemustest ning et edastatud andmed olid kokkuvõtlikud ja seega mittekonfidentsiaalsed, mis tähendab, et teatamine ei saanud mõjutada võimalikku konkurentsi Euroopa ja Jaapani tootjate vahel. Liiatigi lõppes igasugune teabevahetus igal juhul 1999. aastal.

210    Komisjon tõlgendas vääralt ka Fuji avaldusi teabe edastamise kohta EMP‑s teostatavate GIS projektide kohta. Nimelt vaidles Fuji sõnaselgelt vastu teatamise süsteemsusele ja märkis, et ta ei olnud teadlik nende projektide jagamise mehhanismist.

211    Lõpuks ei ole ABB oma 3. veebruari 2005. aasta teatamise teemalises avalduses ka märkinud, kas see mehhanism oli kohustuslik ja regulaarne, ega täpsustanud selle kestust ega võimalikku mõju ühisturu piires. ABB kinnitas aga, et Jaapani tootjatele edastati ainult teave Euroopa projektide jagamise tulemuste kohta.

212    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

213    Kõigepealt tuleb tagasi lükata teatamise ja arvepidamise mehhanismi alternatiivne selgitus, mille pakuvad välja hagejad. Nimelt ei ole nad märkinud, millised tõendid toetavad nende väidet, et kõigepealt nõudsid Jaapani tootjad kokkuleppes GQ ette nähtud kvootide muutmist, siis lükkasid Euroopa tootjad selle muudatusettepaneku tagasi, ja lõpuks pakuti välja EMP‑s teostatavate teatud GIS projektide teatamise ja arvepidamise kord ning see kehtestati kui töötav alternatiiv. Igal juhul oleks juhusliku teatamise ja arvepidamise mehhanism, nagu sellele viitavad hagejad, palju keerulisem kui lihtne kvootide kohandamine, ning see ei pakuks ka eeliseid võrreldes viimati nimetatud lahendusega.

214    Mis puudutab erinevaid tõendeid teatamise ja arvepidamise kohta, siis nähtub kokkuleppe EQ lisa 2 osa „E (E-Members)” punktist 4, et „Euroopa tootjad otsustavad, kas Euroopa projektidest Jaapani tootjate grupile teatada”.

215    Seega, nagu on tuvastatud eespool punktis 87, puudutas see tingimus asjassepuutuvate GIS projektide jagamisele eelneva teatamise võimalust. Kuid see ei puuduta juba väljajagatud projektide järgimist. Kuigi selle tingimuse sisu lubab arvata, et Jaapani tootjaid peeti usutavateks konkurentideks EMP‑s teatud GIS projektide teostamise osas, ei ole selles märgitud meetmed osa teatamise ja arvepidamise mehhanismist, nagu nendele viitab komisjon. Seega on kokkuleppe EQ lisa 2 selle mehhanismi tõendamise seisukohast asjassepuutumatu.

216    Mis puudutab ABB esitatud tõendeid, siis tuleb märkida, et oma ütlustes märkis M. sõnaselgelt, et eksisteeris teatamise ja arvepidamise mehhanism. Ta avaldas ka, et see mehhanism ei puudutanud GIS projekte tootjariikides, st Jaapanis ja teatud Euroopa riikides.

217    Sellise mehhanismi olemasolu, mille alusel EMP‑s teostatavate GIS projektide väärtus arvati kokkuleppes GQ ette nähtud kvoodi hulka, kinnitati ka ABB vastustes komisjoni poolt 3. veebruaril 2005 esitatud küsimustele. Nimelt kinnitas ABB, et liidust väljaspool teostatavate projektide jagamisel võeti arvesse liidu sees teostatavate projektide jagamise tulemusi.

218    Mis puudutab hagejate esitatud tõendeid, siis tuleb märkida, et kui hagejate trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluse punktis 2.10 tehtud avaldust – mille kohaselt Siemens lasi regulaarselt ringlusesse tabeli, milles oli skeemina esitatud osa GIS projektidest, mis kartelli erinevatele liikmetele teostamiseks oli määratud – tõlgendada koos lausetega, mis sellele vahetult eelnesid, siis viitab see avaldus GIS projektidele väljaspool EMP‑d. Kuid see avaldus on komisjoni viidatud teatamise ja arvepidamise mehhanismi tõendamise seisukohast asjassepuutumatu, sest see käib EMP‑s teostatavate GIS projektide kohta.

219    Samas avaldasid hagejad vastuses vastuväiteteatisele, et enne kui ettevõte Hitachi 1999. aastal kartellis osalemise peatas, teavitasid Euroopa tootjad Jaapani tootjaid nende GIS projektide üksikasjadest, mida nad Euroopas alles teostama hakkasid, et neid projekte võetaks arvesse kahele tootjate grupile väljaspool EMP‑d teostatavate GIS projektide kvoodi määramisel vastavalt kokkuleppele GQ.

220    See avaldus kinnitab selgelt komisjoni viidatud teatamise ja arvepidamise mehhanismi olemasolu kuni 1999. aastani. Lisaks on selle avalduse tõenduslik väärtus suur kahel põhjusel. Esiteks on see vastuolus hagejate huvidega, kuna see viitab seosele EMP‑s toimunud kooskõlastatud tegevuse ja Jaapani tootjate vahel ning on seetõttu süüstav tõend. Teiseks tuleneb vastuväiteteatise vastuse asjakohasest lõigust, et hagejad ei olnud teadlikud järeldustest, mis sellest avaldusest teha võidakse.

221    Tuleb märkida, et hagejad esitasid komisjonile täiendava vastuväiteteatise vastuse. Kuid selles dokumendis vaidlevad nad ainult vastu tõlgendusele, mille komisjon andis nende esimeses vastuses tehtud avaldustele teatamise ja arvepidamise mehhanismi kohta, eriti mis puudutas nende avalduste asjassepuutuvust tõendina ühiskokkuleppe ja vältava rikkumise toimepanemise küsimuses nii viimase kui kokkuleppe GQ osas. Kuid hagejad ei puudutanud asjassepuutuvate avalduste sisu ennast.

222    Fuji avaldas omalt poolt vastuväiteteatise vastuses, et teavet GIS projektide jaotamise kohta nendes Euroopa riikides, mis ei kuulunud kokkuleppe GQ kohaldamisalasse, ei edastatud Jaapani tootjatele süstemaatiliselt, ja seetõttu ei olnud Fuji teadlik kokkuleppe EQ toimimisest.

223    Fuji teisejärgulise rolliga kartellis, mida tuletatakse meelde eespool punktis 171, võib seletada seda, miks Fujile ei edastatud kogu Euroopa tootjate grupilt pärinevat teavet. See asjaolu seab ka selles küsimuses kahtluse alla Fuji avalduste usaldusväärsuse võrreldes tõenditega, mille esitasid ABB ja Hitachi, kes kuulusid nende vastavate gruppide komiteedesse ja olid seetõttu kartelli toimimise üksikasjadega tihedamalt seotud.

224    Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei nähtu eespool analüüsitud asjaoludest – kui neid koos hinnata –, et teatamise ja arvepidamise mehhanismi rakendati juhuslikult ja vabatahtlikult. Nimelt kuigi ABB, hagejate ja tunnistaja M. avaldused seda teemat otseselt ei puuduta, tuleneb asjassepuutuvates dokumentides kasutatud sõnastustest selgelt, et teatamine toimus korrapäraselt ja see hõlmas kõiki puudutatud liikmeid ja projekte. Nagu on aga ka selgitatud eelmises punktis, on Fuji avaldused selles küsimuses vähem usaldusväärsed kui ABB ja hagejate esitatud tõendid. Lisaks mainiti juba eespool punktis 215, et kokkuleppe EQ lisa 2 ei puuduta komisjoni poolt süüks pandud teatamist ja arvepidamist ning seetõttu ei ole see asjassepuutuv.

225    Mis puudutab teatamise ja arvepidamise mehhanismi käigushoidmise ajavahemikku, siis ei viidata ABB 3. veebruari 2005. aasta avalduses ühele kindlale perioodile, mistõttu võib neid põhimõtteliselt tõlgendada kogu rikkumise perioodi kohta käivatena. M. avaldused aga viitavad perioodile, mille jooksul ta osales kartelli töös, st aastast 1988 kuni juunini 2002. Kuid kuna eespool punktides 68 ja 129 täheldati, et ABB esitatud tõendeid peavad toetama muud tõendid, milleks ei ole M. ütlused, siis tuleb märkida, et hagejate avaldused, mis sisalduvad nende vastuses vastuväiteteatisele, puudutavad aega, mis eelnes hetkele, mil Hitachi oma osaluse kartellis 1999. aastal lõpetas. Seega tuleb asuda seisukohale, et teatamise ja arvepidamise mehhanismi toimimine oli viimati nimetatud perioodi osas tõendatud.

226    Mis puudutab teatamise ja arvepidamise mehhanismi asjassepuutuvust ühiskokkuleppe tõendite seisukohast, siis tuleb märkida, et see on oluline kaudne tõend selle kohta, et Euroopa tootjad pidasid Jaapani tootjaid potentsiaalseteks usutavateks konkurentideks EMP turul. Nimelt, kui eeldada, et Euroopa turg oli Jaapani tootjatele sisenemistakistuste tõttu tõesti juurdepääsmatu, ei oleks Euroopa tootjatel olnud põhjust teatada osa GIS projektide teostaja määramise tulemustest EMP‑s ja veelgi enam pidada nende projektide üle arvet kokkuleppes GQ ette nähtud „Euroopa” ühiskvoodis, sest selle arvepidamise alusel jäid nad ilma osast GIS projektidest territooriumidel, mis olid kokkuleppe GQ esemeks. Seega tähendab niisuguse teatamise ja arvepidamise mehhanismi eksisteerimine, et Jaapani ettevõtjad oleksid võinud Euroopa turule tulla. Kui nad seda ei teinud, siis seetõttu, et nad olid võtnud endale kohustuse seda mitte teha, saades vastutasuks suurema osa GIS projektidest väljaspool EMP‑d. Seega on asjassepuutuv mehhanism seos EMP‑s toimunud koostöö ja Jaapani tootjate vahel ning seetõttu ka kaudne tõend ühiskokkuleppe eksisteerimise kohta.

227    Käesolevas asjas on asjakohatu küsimus, kas teatamise ja arvepidamise mehhanism mõjutas EMP turgu. Nimelt, nagu on täheldatud eespool punktis 76, on peamine etteheide, mille komisjon hagejatele vaidlustatud otsuses teeb, just see, et Jaapani tootjad kohustusid mitte sisenema GIS projektide turule EMP‑s, mis on kaudselt tõendatud teatamise ja arvepidamise mehhanismiga. Kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, et komisjoni hinnangul on see mehhanism ise EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine.

228    Samuti ei ole vaja tuvastada esiteks, et teatamise ja arvepidamise mehhanism ei puudutanud GIS projekte Euroopa tootjariikides, ja teiseks, et Jaapan oli üks tootjariikidest, selleks, et seda mehhanismi saaks pidada asjassepuutuvaks kaudseks tõendiks ühiskokkuleppe olemasolu kohta vastavalt eespool punktis 226 esitatud arutluskäigule. Seega ei ole tähtsust asjaolul, et M. ütlused ei ole selles küsimused toetavaks tõendiks.

229    Lisaks, kuna komisjoni argumentatsioon teatamise ja arvepidamise mehhanismi kohta ei põhine edastatud teabe konfidentsiaalsel laadil ega ka asjaolul, et see edastamine toimus enne asjassepuutuvate GIS projektide teostaja määramist, ei ole need asjaolud käesolevas asjas asjassepuutuvad.

230    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb asuda seisukohale, et see, et Jaapani tootjate grupile anti regulaarselt teada teatud GIS projektidest EMP‑s pärast nende teostaja määramist, ja see, et need samad projektid arvati kokkuleppega GQ ette nähtud Euroopa „ühiskvoodi” hulka, on tõendatud perioodi osas 1988. aastast kuni ettevõtte Hitachi poolt kartellis osalemise katkestamiseni 1999. aastal ABB ja hagejate avaldustega ning M. ütlustega. Lisaks on asjassepuutuv mehhanism kaudne tõend ühiskokkuleppe olemasolu kohta, nagu sellele viitas komisjon.

 GIS projektide teostaja määramine EMP‑s

–       Poolte argumendid

231    Hagejad märgivad, et EMP‑s teostatavad GIS projektid jagati kartelli Euroopa liikmete vahel ära kokkuleppe GQ eraldi koosolekutel, kus Jaapani ettevõtjad ei osalenud.

232    Seda arvestades ei ole ABB esitatud projektide nimekirjad usutavad tõendid selle kohta, et Jaapani tootjatele edastati GIS projektide teemalist teavet, mida siis enne nendele projektidele teostaja määramist koos uuriti.

233    Hagejate sõnul kehtib sama ka süüdistuste kohta, et Jaapani ettevõtjad kavatsesid esitada pakkumisi EMP‑s teostatavate GIS projektide suhtes, tekitades nii kartellis pingeid. Nimelt on ABB tunnistajate avaldused selles küsimuses ebatäpsed või käesolevas kohtuasjas asjassepuutumatud.

234    Kui kõrvale jätta Melco väidetav huvi ühe Hispaania GIS projekti suhtes, arutasid ühtteist EMP GIS projekti, millele vaidlustatud otsuses viidatakse, ainult Euroopa tootjad. Seega on võimalik, et Melco sai asjassepuutuva projekti kohta teavet muust allikast kui projektide nimekiri või Euroopa tootjad.

235    Lisaks ei ole tõendatud, et Jaapani ettevõtjad osalesid nende EMP‑s teostatavate GIS projektide hindade kindlaksmääramises, mida ei saanud konkreetsele tootjale määrata vastavalt kokkuleppe GQ tingimusele, mis puudutas EMP‑s kolmandatele isikutele antud litsentside lepingute lõpetamist või tundliku teabe vahetamist GIS projektide Euroopa turu kohta.

236    Samuti on Euroopa varustajate vahelised varasemad kokkulepped EMP‑s teostatavate GIS projektide kohta, eriti kokkuleppe GE, tõendid, mis seavad kahtluse alla ühiskokkuleppe olemasolu. Hagejate hinnangul sisaldas kokkuleppe GE keerulist kartellikokkulepet Euroopa tootjate vahel, mis eelnes kokkuleppe GQ sõlmimisele ja oli sellest sõltumatu. Nii täideti asjassepuutuvat kartellikokkulepet ilma kaitseta, mida pakkus väidetav ühiskokkulepe. See asjaolu seab kahtluse alla komisjoni argumentatsiooni ühiskokkuleppe olulisuse kohta EMP‑s Euroopa tootjate koostöötegevuse küsimuses.

–       Üldkohtu hinnang

237    Toimikus ei ole tõendeid, mis lubaksid järeldada, et EMP GIS projekte arutati kokkuleppe GQ koosolekutel, milles osalesid kartelli Jaapani liikmed.

238    Samuti ei nähtu ABB esitatud projektide nimekirjast, et Jaapani tootjatega oleks arutatud EMP‑s teostatavaid GIS projekte, kui välja arvata Melco väidetav huvi Hispaania „MSP via GC” projekti vastu. Ei saa välistada, et märge Melco väidetava huvi kohta oli vale, arvestades projektide nimekirja pikkust ja asjaolu, et komisjon ei identifitseerinud muid juhtusid, kus Jaapani tootja oleks väljendanud oma huvi EMP‑s teostatava GIS projekti vastu. Igal juhul ei toeta muud tõendid projektide nimekirja sisu „MSP via GC” projekti küsimuses ning seda ei saa seega sellest aspektist arvesse võtta.

239    Lisaks, kui komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 125 märgib, et Jaapani tootjad oleksid mõnikord tahtnud osaleda Euroopa hankemenetluses, kuid üldjuhul nad seda ei teinud, teatades projektidest Euroopa tootjatele, tugineb ta ainult ABB avaldustele ja tema töötajate esitatud ütlustele. Kuna seda kinnitust ei toeta aga muud tõendid, ei saa seda arvesse võtta.

240    Komisjon ei heida ka hagejatele ette EMP‑s teostatavate GIS projektide miinimumhindade kindlaksmääramises osalemist või kolmandate isikutega EMP suhtes sõlmitud litsentsilepingute lõpetamist. Seetõttu on need hagejate argumendid käesolevas asjas asjakohatud.

241    Mis puudutab EMP‑s teostatavate GIS projektide kohta tundliku teabe vahetamist, siis ületab käesolevas asjas teostatud teavitamine tavapärase konkurentsikäitumise piire nii kestuse, intensiivsuse kui vahetatud andmete laadi seisukohast. Kuid ei ole tõendatud, et teatamise eesmärk oli EMP GIS projektide teostamiseks määramine Jaapani tootjatele või et edastatud andmeid sellel eesmärgil tegelikult ka kasutati.

242    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb järeldada, et ei ole tõendatud, et Jaapani ettevõtjad osalesid EMP‑s teostatavate GIS projektide jagamises.

243    Mis puudutab enne kokkuleppe GQ jõustumist kehtinud Euroopa kokkuleppeid, siis tuleb märkida, et välja arvatud kokkuleppe GE osas, ei ole hagejate argumendid piisavalt täpsed ja põhjendatud. Seega tuleb need tagasi lükata.

244    Mis puudutab kokkulepet GE, siis ei ole vaidlustatud, et see kirjutati alla enne kokkulepet GQ või kokkulepet EQ. Kuid nimetatud asjaolu ei tähenda – vastupidi sellele, mida väidavad hagejad –, et see oli kokkuleppest GQ või ühiskokkuleppest sõltumatu kokkulepe.

245    Nimelt vastavalt kokkuleppe GE artiklile 15 pidi see kokkulepe olema ajutine lahendus, mis kehtib kuni kokkuleppe GQ jõustumiseni, või kui seda ei oleks toimunud, siis oleks tulnud see kokkulepe pärast 31. detsembrit 1988 uuesti läbi rääkida. Seega ilmneb, et kokkuleppe GE sõlmimisel osalesid allakirjutajad juba ülemaailmse kartelli ja selle erinevate elementide loomises ning – nagu komisjon väidab – ka ühiskokkuleppes. Sellist tõlgendust toetavad M. ütlused, mille kohaselt eelnesid ülemaailmsele kartellile keerukad läbirääkimised, mis kestsid mitu aastat, enne kui allkirjastati kokkulepe GQ.

246    Lisaks tuleneb M. ütlustest, et kahe tootjagrupi vastastikune kohustus mitte minna teise grupi koduturgudele, mis on komisjoni viidatud ühiskokkuleppe põhiline sisu, eksisteeris juba enne kokkuleppe GQ sõlmimist. Seega võisid Euroopa tootjad seda kohustust kokkuleppe GE allakirjutamisel arvesse võtta.

247    Neid asjaolusid arvestades ei saa asuda seisukohale, et kokkulepe GE seab kahtluse alla komisjoni viidatud ühiskokkuleppe olemasolu.

 Üldine hinnang

–       Poolte argumendid

248    Hagejate hinnangul on ühiskokkuleppe olemasoluga seotud tõendid, millele komisjon tugineb, valikulised, neil puudub tõenduslik jõud, neid ei toeta teised tõendid ning need ei vasta tegelikkusele, sest komisjon arendas oma teooria välja enne faktiliste asjaolude uurimist.

249    Hagejad väidavad, et ABB esitatud tõendid ei tõenda õiguslikult piisavalt ühiskokkuleppe olemasolu, eriti aga asjaolu, et Jaapani tootjad nõustusid EMP‑s teostatavate GIS projektide jaotamisega Euroopa tootjate vahel, ühiskokkuleppe olulisusega väidetava ülemaailmse kartelli seisukohast ning kohustusliku ja regulaarse teatamise mehhanismiga, või asjaoluga, et Jaapani ettevõtjad osalesid Euroopa tootjate koostöötegevuses, mis puudutas EMP‑d. Samuti tegutses komisjon selektiivselt seetõttu, et ta ei tuginenud vaidlustatud otsuses ABB esitatud teatud tõenditele, eriti kokkuleppele GE, mis ei olnud tema teooriaga kooskõlas.

250    Hagejad leiavad, et kuna ABB esitatud tõenditel on väike tõenduslik väärtus ning samal ajal on nemad, Toshiba, Melco, TM T & D ja teatud aspektidest Fuji need tõendid vaidlustanud, oleks viidatud tõendeid pidanud toetama muud tõendid, arvestades, et nõutud „tõendatuse tase” on kõrge. Kuid see ei olnud nii. Muu hulgas tegi komisjon kokkuleppe GQ ja kokkuleppe EQ suhtes etteheiteid, mis on vastuolus toimiku muude tõenditega, ning tõlgendas vääralt hagejate ja Fuji avaldusi teatamise ja arvepidamise mehhanismi kohta.

251    Hagejad on sellega seoses seisukohal, et Jaapani tootjad ei olnud võimelised Euroopa GIS projektide turule tulema ületamatute turule sisenemise tõkete tõttu, mis muutis ebavajalikuks nende Euroopa taseme sekkumise ning seega ka ühiskokkuleppe olemasolu. Nad lisavad, et selle alternatiivse selgituse usutavust kinnitasid kõik asjassepuutuvad ettevõtjad ning see nähtub ka mitmetest toimikus olevatest tõenditest, nagu kokkuleppest GE, mille sõlmisid Euroopa tootjad ilma, et neil oleks tulnud Jaapani tootjatega saavutada koostöökokkulepe või neid teavitada.

252    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

–       Üldkohtu hinnang

253    Eespool punktides 84–230 esitatud analüüsist tuleneb esiteks, et ABB avaldused ning tema töötajate ja ühe endise töötaja ütlused annavad tunnistust ühiskokkuleppe olemasolust, mille alusel Euroopa ja Jaapani tootjad võtsid vastastikku kohustuse mitte minna teise grupi koduturule. Need tõendid võimaldavad ka tuvastada ühiskokkuleppe pooled ja järeldada, et kuigi see eelnes kokkuleppele GQ, sõlmiti see hiljemalt viimati nimetatud kokkuleppega samal ajal.

254    Teiseks toetab eespool viidatud kahepoolse kokkuleppe olemasolu teesi Alstomi poolt 10. juulil 2002 esitatud ettepanek. Samuti toetavad Fuji avaldused teesi, et Jaapani ettevõtjad kohustusid Euroopa turule mitte sisenema.

255    Kolmandaks tuleneb ABB avaldustest ja ütlustest, mida toetavad hagejate avaldused, et Jaapani tootjad nõustusid – vähemalt mis puudutab perioodi 1988–1999 – EMP‑s teostatavate teatud GIS projektide tulemustest regulaarselt teavitamisega ja nende projektide arvestamisega kokkuleppes GQ ette nähtud „Euroopa” ühiskvoodi hulka. Samuti, vastavalt kokkuleppe EQ lisa 2 osa „E (E-Members)” punktile 4 olid Euroopa tootjad ette näinud võimaluse teavitada Jaapani tootjaid teatud EMP GIS projektide detailidest enne nende teostaja määramist. Need kaks asjaolu viitavad sellele, et Jaapani ettevõtjaid peeti arvestatavateks konkurentideks EMP‑s teostatavate teatud GIS projektide suhtes, kuid nad olid võtnud endale kohustuse Euroopa turule mitte tulla, saades vastu suurema osa GIS projektidest muudes regioonides. Need on seega kaudsed tõendid vastastikuse kokkuleppe kohta Euroopa ja Jaapani tootjate vahel.

256    Seega toetavad komisjoni esitatud tõendid tema kinnitusi ühiskokkuleppe olemasolu kohta, nagu seda kokkuvõtlikult kirjeldati eespool punktis 74. Samas ei sea neid kinnitusi kahtluse alla tõendid, millele tuginevad hagejad.

257    Esiteks, nagu märgitud eespool punktides 244–247, ei ole kokkulepe GE tõend sellise Euroopa kartelli kohta, mida oleks ellu viidud ilma ühiskokkuleppeta.

258    Teiseks, kuigi ei ole tõendatud, et Jaapani ettevõtjad osalesid koos Euroopa ettevõtjatega GIS projektide teostaja määramises EMP‑s, tuleb märkida, et arvestades nende poolt ühiskokkuleppega võetud kohustuste laadi, ei oleks nende osalemine sellises tegevuses olnud ka neile kasulik. Nimelt ei olnud Jaapani tootjatel mingit huvi sekkuda EMPS‑s GIS projektide teostaja määramisse, olles võtnud kohustuse mitte valituks osutuda. Nende ainus huvi oli teada, mis oli asjassepuutuvate projektide väärtus ja kes neid teostas, et kajastada see kokkuleppes GQ sätestatud „Euroopa” ühiskvoodi arvepidamises. Vähemalt perioodil 1988–1999 edastati see teave Jaapani tootjatele teatamise mehhanismi kasutades.

259    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb asuda seisukohale, et ühiskokkuleppe olemasolu kujul, nagu seda kirjeldati eespool punktis 74, on õiguslikult piisavalt tõendatud.

260    Arvestades neid asjaolusid, ei olnud komisjon, vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, kohustatud tõendama asjassepuutuvate ettevõtjate ärihuvi ühiskokkulepe sõlmimiseks. Lisaks, nagu on märgitud eespool punktides 110 ja 158, andis ühiskokkuleppe sõlmimine tõenäoliselt nendele ettevõtjatele teatud eeliseid ega olnud seega esemetu, olenemata EMP turule sisenemise tõkete olemasolust ja sellele turule sisenemise vahetu ärihuvi võimalikust puudumisest.

261    Lisaks, kuna järeldades, et etteheidetud rikkumine pandi toime, ei tuginenud komisjon ainult asjassepuutuvate ettevõtjate käitumisele turul, ei piisa sellest, et hagejad asendavad komisjoni esitatud faktilistele asjaoludele antud selgituse muu usutava selgitusega. Seetõttu on hagejate väljapakutud alternatiivne selgitus rikkumise asetleidmise seisukohast asjassepuutumatu. Igal juhul on selle selgituse aluseks olevatele asjaoludele tuginetud ka hagejate kolmanda väite esimeses osas ning seega uuritakse neid tagapool punktides 317–332.

262    Seega tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata.

263    Lisaks, nagu on eespool punktis 41 märgitud, võis seetõttu, et ühiskokkuleppe olemasolu sai tuvastada ilma, et süüstavate tõenditena tuleks arvesse võtta Fuji 21. novembri 2006. aasta seisukohti, tuleb lõplikult kõrvale jätta esimese väite esimene osa, mille kohaselt ei saanud hagejad tutvuda teatud süüstavate tõenditega. Seega tuleb esimene väide tervikuna tagasi lükata.

b)     Teine väide, mille kohaselt ei ole komisjon tõendanud, et ühiskokkulepe on konkurentsi piirav kokkulepe või kooskõlastatud tegevus

 Poolte argumendid

264    Hagejad väidavad, et isegi kui eeldada, et komisjon on ühiskokkuleppe olemasolu tõendanud, ei ole ta täpsete ja usutavate tõenditega tõendanud, et see kokkulepe on samastatav ühise tahte väljendusega piirava kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse suhtes. Nende arvates tuleneb komisjoni toimikust lisaks ka see, et ettevõtjad tegutsesid paralleelselt, kooskõlas turu tavaliste tingimustega. Seda asjaolu tõendavad M. ütlused, kes märkis ühel koosolekul, millel ta osales, et ühiskokkuleppe küsimust ei ole vaja tõstatada, sest see on ilmselge.

 Üldkohtu hinnang

265    Vastavalt kohtupraktikale peab komisjon esitama piisavalt täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid, mille põhjal saab kindlalt veenduda, et väidetavalt toime pandud rikkumine on kokkulepe või kooskõlastatud tegevus EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses (Üldkohtu 21. jaanuari 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑185/96, T‑189/96 ja T‑190/96: Riviera Auto Service jt vs. komisjon, EKL 1999, lk II‑93, punkt 47). Eespool viidatud kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav EMP lepingu artikli 53 lõikele 1.

266    Käesolevas asjas ei märkinud komisjon vaidlustatud otsuses otseselt, kas Jaapani ettevõtjatele süüks pandud tegevus on kokkulepe või kooskõlastatud tegevus. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 248 märgib ta vaid, et rikkumine koosneb mitmest teost, mille võib kokkuleppeks või kooskõlastatud tegevuseks kvalifitseerida.

267    Seega tuleb esiteks kontrollida, kas ühiskokkulepe on ettevõtjatevaheline kokkulepe EÜ artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

268    Eespool viidatud sätete mõttes kokkuleppe olemasoluks piisab sellest, kui ettevõtjad on väljendanud oma ühist tahet käituda turul konkreetsel viisil (vt analoogia alusel eespool punktis 70 viidatud kohtuotsus Cimenteries CBR jt vs. komisjon, punkt 928 ja seal viidatud kohtupraktika). Kokkuleppe tegeliku mõju arvessevõtmine on üleliigne, kui on selge, et kokkuleppe eesmärk on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi (vt eespool punktis 70 viidatud kohtuotsus Cimenteries CBR jt vs. komisjon, punkt 837 ja seal viidatud kohtupraktika).

269    Käesolevas asjas nähtub komisjoni esitatud erinevatest tõenditest, eriti ABB ja Fuji avaldustest ning M. ja V.‑A. ütlustest, et Euroopa ja Jaapani tootjad olid vastastikku võtnud kohustuse mitte minna teise grupi koduturgudele. Vastastikuse kohustuse olemasolu eeldab vältimatult, et esineb ühine tahe, isegi kui puuduvad tõendid, mis võimaldaksid täpselt kindlaks teha hetke, millal seda tahet väljendati või mis kujul see vormistati. Lisaks tuleneb eespool punktist 141, et M. hinnangul ei olnud vajalik aruteludel, milles ta osales, ühiskokkuleppel peatuda, sest selle sisu oli kartelli liikmetele selge, seda aktsepteeriti ja täideti ilma, et otsene arutelu oleks vajalik. Liiatigi avaldas V.-A., nagu on märgitud eespool punktis 152, et ta osales Euroopa ettevõtjate ja ühe Jaapani ettevõtja esindaja konkreetses arutelus ühiskokkuleppe järgimise teemal.

270    Asjaolu, mida kinnitavad ABB avaldused ja ABB ütlused ning hagejate avaldused, et Jaapani tootjad nõustusid aastaid EMP‑s teostatavate teatud GIS projektide tulemustest regulaarselt teavitamisega ja nende projektide arvestamisega kokkuleppes GQ ette nähtud „Euroopa” ühiskvoodi hulka, on samuti vastuolus teesiga, et tegemist oli lihtsa konkurentide paralleelse tegutsemisega ilma nende tahete kokkulangemiseta.

271    Ühiskokkuleppe eesmärk oli ka Jaapani tootjate käitumise kindlaksmääramine EMP turu seisukohast, sest selle kokkuleppega võtsid nad kohustuse nimetatud turule mitte tulla. Nii oli see kokkulepe alus EMP turu reserveerimiseks Euroopa tootjatele.

272    Seega on komisjon õigesti tuvastanud, et ühiskokkulepe on ettevõtjatevaheline kokkulepe EÜ artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses.

273    Seda arvestades ei ole vaja edasi uurida, kas ühiskokkulepe on käsitletav kooskõlastatud tegevusena nende sätete tähenduses.

274    Eeltoodust lähtuvalt tuleb tagasi lükata teise väite teine osa ja järelikult ka teine väide tervikuna.

3.     Kolmas väide, et komisjon ei ole tõendanud ühe vältava rikkumise toimepanemist

275    Kolmanda väite esimeses osas väidavad hagejad, et nende osas ei ole komisjon tõendanud kartelli liikmete võetud meetmete põhilisi aspekte ega asjaolu, et nendel meetmetel oli üks eesmärk. Väite teises osas vaidlevad nad vastu sellele, et süüks pandud kartell, eriti aga selle eesmärk oli vältavalt sama.

276    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

a)     Väite esimene osa, mille kohaselt ei ole komisjon tõendatud sellise rikkumise toimepanemist, mis hõlmas ühiskokkulepet, kokkuleppega GQ reguleeritavat ülemaailmset kartelli ja Euroopa tootjate koostöötegevust EMP‑s

 Poolte argumendid

277    Hagejad väidavad, et käesolevas asjas on tooted, geograafilised turud ja asjassepuutuvad ettevõtjad esiteks kokkuleppes GQ ette nähtud kartelli seisukohast ja teiseks EMP GIS projekte reguleerivate kokkulepete seisukohast erinevad, mis nende arvates tähendab, et kokkulepe GQ erineb Euroopa kokkulepetest ning seetõttu ei saa järeldada, et väljaspool EMP‑d elluviidav kartelli tegevus ning Euroopa ettevõtjate tegevus EMP‑s moodustavad ühe rikkumise.

278    Hagejad lisavad, et vaidlustatud otsuses esitatud faktilised asjaolud ei tõenda mõistliku veendumuse künnist ületades, et toime on pandud üks rikkumine.

279    Hagejate hinnangul ei ole ühiskokkuleppe olemasolu tõendatud, kuna ABB esitatud tõenditel ei ole tõenduslikku jõudu ning neid ei toeta muud tõendid.

280    Komisjon ei ole ka tõendanud ühiskokkuleppe olulisust väidetava ülemaailmse kartelli seisukohast, kuna toimiku materjalidest ei tulene, et see kokkulepe oli vajalik kas vastastikuse usalduse tekitamiseks või kartelli Euroopa liikmete tegevuse julgustamiseks EMP territooriumil. Lisaks ei ole komisjon esitanud tõendeid selle kohta, et Jaapani tootjad olid teadlikud tootjariikide vastastikuse puutumatuse kontseptsioonist ja et nad järgisid seda. Nimelt kohaldati tootjariigi mõistet ainult seoses Euroopa tootjate vaheliste kokkulepetega ning seega on see Jaapani ettevõtjatele võõras.

281    Hagejate hinnangul tulenes Jaapani ettevõtjate kokkuleppes GQ osalemise sõltumatus võrreldes Euroopa ettevõtjate koostöötegevusega EMP‑s asjaolust, et Jaapani ettevõtjad ei olnud võimelised Euroopa GIS projektide turule tulema, sest turuletuleku tõkked oli ületamatud.

282    Kahe iseseisva kartelli olemasolu kinnitavad ka mitmed toimikus olevad tõendid. Hagejad mainivad selles osas kokkulepet GE ja muid Euroopa tootjate vahel varem sõlmitud kokkuleppeid, seda, et kirjalikes kokkulepetes ei viidata ühiskokkuleppele, seda, et kokkuleppes GQ puudub mis tahes märk Euroopa tootjate tegevuse kohta EMP‑s, ning seda, et ABB, Areva, Siemensi ja VA TECH‑i vahel oli sõlmitud vaikimiskokkulepe, mis pidi hõlbustama tundliku teabe vahetust kokkuleppe poolte vahel, ilma et kartelli teised ettevõtjad sellest teadlikud oleksid.

283    Samas puuduvad tõendid, mis lubaksid arvata, et Jaapani ettevõtjad osalesid EMP GIS projektide jagamises ja muus Euroopa tootjate EMP‑ga seotud koostöötegevuses või et nad sellest teadlikud oleksid olnud.

284    Mis puudutab teatamise ja arvepidamise mehhanismi, siis viitavad hagejad kõigepealt eespool punktis 204 viidatud faktiliste asjaolude alternatiivsele selgitusele. Nad kordavad ka, et teatamine ei olnud regulaarne, et seda tehti pärast projektide teostaja määramist, et 1999. aastal teatamine lõpetati ja et see puudutas mittekonfidentsiaalseid andmeid.

285    Täpsemalt vaidlevad hagejad vastu sellele, et pelgalt teadmine, et varem oli teiste ettevõtjate vahel kehtinud kokkuleppeid ja juba toimunu kohta kokkuvõtliku teabe edastamine võivad olla käsitletavad EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumistena.

286    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

 Üldkohtu hinnang

287    EÜ artikli 81 lõikes 1 sätestatud kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus eeldavad vaieldamatult koostööd mitme ettevõtja vahel, kes on kõik rikkumise kaastäideviijad, kuid viis, kuidas nad on rikkumise toime pannud, võib olla erinev olenevalt asjassepuutuva turu iseärasustest ja iga ettevõtja positsioonist sellel turul, seatud eesmärkidest ning rikkumise toimepanemiseks valitud või kavandatud meetmetest. Lihtsalt asjaolust, et ettevõtja osaleb rikkumises talle omasel viisil, ei piisa tema vastutuse välistamiseks rikkumise kui terviku eest, sh tegude eest, mis sisuliselt pandi toime teiste rikkumises osalenud ettevõtjate poolt, kuid mille ese või konkurentsivastane mõju on sama (Euroopa Kohtu 8. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑49/92 P: komisjon vs. Anic Partecipazioni, EKL 1999, lk I‑4125, punktid 79 ja 80). Eespool viidatud kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav EMP lepingu artikli 53 lõikele 1.

288    Seega ettevõtja, kes osales oma käitumisega rikkumises, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse mõistetele EÜ artikli 81 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk oli aidata kaasa rikkumise toimepanemisele tervikuna, on ühtlasi vastutav rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud käitumise eest kogu selle aja jooksul, mil ta rikkumises osales, kui tuvastatakse, et ettevõtja teadis teiste kokkuleppe poolte õigusvastasest käitumisest või võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis võtma riski (eespool punktis 287 kohtuotsus komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 83). Eespool viidatud kohtupraktika on analoogia alusel kohaldatav EMP lepingu artikli 53 lõikele 1.

289    Käesolevas asjas nähtub esiteks teise väite uurimisel, et Jaapani ettevõtjad osalesid Euroopa ettevõtjatega ühiskokkuleppes, mis oli ettevõtjatevaheline kokkulepe EÜ artikli 81 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 tähenduses ning mille ese oli Euroopa GIS projektide turg. Ühiskokkuleppe pooleks olemine tähendab, et Jaapani ettevõtjad olid teadlikud sellest, et GIS projektid EMP‑s olid reserveeritud Euroopa tootjatele.

290    Tähtsusetu on asjaolu, et hagejad ei osalenud konkreetsetes koostöömeetmetes EMP‑s. Nimelt, nagu on märgitud eespool punktis 258, ei oleks Jaapani ettevõtjate osalemine GIS projektide teostaja määramises EMP turul olnud neile kasulik, arvestades nende poolt ühiskokkuleppega võetud kohustuste laadi. Seega ei olnud Jaapani tootjate passiivne roll seotud nende vabatahtliku valikuga, vaid oli kooskõlas nende osalusega EMP turgu puudutavas kokkuleppes. Samas oli see osalemine eeltingimus, et Euroopa tootjad saaksid GIS projekte kas tootjariikide kaitse põhimõtte või kokkuleppe GE alusel EMP‑s omavahel ära jagada.

291    Teiseks tuleneb ABB avaldustest ja M. ütlustest, et kuigi ühiskokkulepet kokkuleppes GQ otseselt ei mainitud, oli see viimase toimimise aluseks, kuna selle põhjal tekkis usaldussuhe, mis oli ülemaailmse kartelli toimimiseks vajalik. Ühiskokkuleppe ja kokkuleppe GQ vahelise seose olemasolu kinnitavad V.‑A. ütlused, millest nähtus, et kokkuleppe GQ koosolekul arutati Euroopa ettevõtjate ja ühe Jaapani ettevõtja vahel ühiskokkuleppest kinnipidamise vajadust.

292    Kolmandaks kujutab teatamise ja arvepidamise mehhanism endast seost Euroopa ettevõtjate EMP‑d puudutava koostöötegevuse ja kokkuleppega GQ reguleeritava ülemaailmse kartelli vahel. Nimelt võeti selle mehhanismi abil EMP‑s teatud GIS projektide teostaja määramise tulemusi arvesse GIS projektide määramisel teistes regioonides vastavalt kokkuleppele GQ. Selle mehhanismi olemasolu on tõendatud ABB avalduste ja ütlustega ning hagejate avaldustega, olenemata asjaolust, et seda kokkuleppes GQ otseselt ei mainita.

293    Neid asjaolusid arvestades lükati eespool punktis 213 tagasi hagejate väljapakutud teatamise ja arvepidamise mehhanismi seletus. Samuti nähtub eespool punktidest 243–247 esiteks, et hagejate argumente kokkuleppest GE erinevate Euroopa kokkulepete kohta ei saa Üldkohus arvesse võtta, ja teiseks, et see kokkulepe ei ole tõend selle kohta, et Euroopa ettevõtjate EMP‑d puudutav koostöötegevus ei sõltunud kokkuleppega GQ reguleeritavast ülemaailmsest kartellist. Lisaks ei nähtu hagejate esitatud tõenditest, et Euroopa tootjate vahel vaikimiskokkulepe tõesti sõlmiti, ja veelgi enam, et see asjaolu kahe tootjate grupi vahelist teabevahetust mõjutas.

294    Neljandaks tuleb märkida, et asjaolu tõttu, et EMP teatud GIS projektide hankepakkumiste tulemustest teavitati regulaarselt ja see toimus vähemalt aastatel 1988–1999, võisid Jaapani ettevõtjad mõistlikult aru saada, et Euroopa tootjate vaheline GIS projektide teostaja määramine EMP‑s oli koostöötegevuse tulemus. Nimelt ületab tavapärase konkurentsikäitumise piire see, kui tootjate grupile antakse regulaarselt mitme aasta jooksul ja ilma õiguslikult selge põhjuseta teada nende hankemenetluste tulemustest, milles on osalenud sama tööstussektori teise grupi tootjad. See teatamine oleks pidanud äratama asjassepuutuvate GIS projektide teostamiseks määramise tingimuste osas kahtlusi. Veelgi enam on see nii seetõttu, et hankemenetluse tulemused ei pruugi olla avalikult kättesaadav teave, eriti kui tegemist on eraõiguslike ettevõtjate korraldatud hangetega ja mis puudutab võitnud pakkumise üksikasju.

295    Selle kohta märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 277 õigesti, et asjaolu, et Jaapani ettevõtjad olid aastatel 1988–1999 tänu teatamise mehhanismile teadlikud EMP‑s GIS projektide teostaja määramise osas tehtavast koostööst, ei saa mõjutada selle teatamise hilisem lõpetamine. Sama käib JAEPS kohta, olenemata asjaolust, et see asutati alles 2001. aastal. Nimelt võttis JAEPS üle oma aktsionäride, sealhulgas Hitachi ja Fuji GIS‑de alase tegevuse. Seda arvestades võib järeldada, et tal olid GIS projektide EMP‑s teostamiseks määramise alal samad teadmised, mis olid nendel aktsionäridel.

296    Viiendaks, ühiskokkulepet, kokkuleppega GQ reguleeritavat ülemaailmset kartelli ja Euroopa tootjate koostöötegevust EMP‑s viidi ellu üheaegselt, need puudutasid samu tooteid ja samu Euroopa tootjaid ning ühiskokkuleppe ja kokkuleppe GQ osas ka samu Jaapani tootjaid. Samuti võeti eri meetmeid sama eesmärgi saavutamiseks, st GIS projektide ülemaailmse turu jagamise süsteemi sisseseadmiseks ja eri osaliste vahel nende projektide ärajagamiseks.

297    Eespool toodut tervikuna arvesse võttes tuleb järeldada, et komisjon ei ole teinud hindamisviga, tuvastades, et ühiskokkulepe, kokkuleppega GQ reguleeritav ülemaailmne kartell ja Euroopa tootjate koostöötegevus EMP‑s moodustavad ühe rikkumise, millel on ühine eesmärk. Seetõttu tuleb kolmanda väite esimene osa tagasi lükata.

b)     Väite teine osa, mille kohaselt komisjon ei ole tõendanud kartelli vältavat laadi

 Poolte argumendid

298    Hagejad väidavad, et pärast 10. juuli 2002. aasta koosolekut ei olnud kartellil enam sama eesmärk, sest alates sellest ajast baseerus kartell Lähis-Idas ja Kagu-Aasias ning selle uus eesmärk oli takistada hinnatõusu nendes regioonides.

299    Lisaks leiavad hagejad, et komisjon pidi arvesse võtma samal ajal sisse viidud muudatusi kartelli struktuuris ja toimimises, mis hõlmasid töömeetodite lihtsustamist, süsteemi loomist, mille alusel määrati projektide grupile teostaja otse, ja kartelli liikmete koodnimede muutmist.

300    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

 Üldkohtu hinnang

301    Toimiku materjalidest ei nähtu, et 10. juuli 2002. aasta koosolek oleks muutnud ülemaailmse kartelli majanduslikku eesmärki. Nimelt nii enne kui ka pärast seda kuupäeva oli selle kartelli peamine eesmärk GIS projektide turgude jagamine ja ettevõtjate seast nende projektide teostaja määramine, mida koordineeriti ülemaailmselt. Seda arvestades on näha, et asjassepuutuvate ettevõtjate soov takistada hinnatõuse Lähis-Idas ja Kagu-Aasias ei olnud mitte nende eesmärkide muutumise tulemus, vaid pigem nendel turgudel konkurentsiolukorra muutumise tulemus.

302    Hagejate viidatud struktuuriline ja korralduslik areng seisneb lisaks üksikutes muudatustes, mis piirduvad kartelli toimimise teatud aspektidega, mõjutamata selle peamist eesmärki. Nagu väidab ka komisjon, tundub nimelt, et erinevad muudatused olid seotud kartelli liikmete arvu muutumisega ja tehnoloogia arenguga. Hagejad ei ole ka toetanud tõenditega oma vastuväiteid tehtud muudatuste järkjärgulisuse kohta, millele komisjon viitab vaidlustatud otsuse põhjenduses 280.

303    Sellest järeldub, et hagejate vastuväited kartelli vältava laadi ja eesmärkide kohta on faktiliselt põhjendamata. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et komisjon ei ole teinud viga, tuvastades, et 15. aprillist 1988 kuni 11. maini 2004 pandi toime üks vältav rikkumine, millel oli sama majanduslik eesmärk.

304    Seega tuleb tagasi lükata kolmanda väite teine osa ja järelikult kolmas väide tervikuna.

305    Kuna põhinõude kõik väited lükati tagasi, tuleb nõue rahuldamata jätta.

B –  Teise võimalusena esitatud esimene nõue, et vaidlustatud otsuse artikkel 2 tühistataks hagejaid puudutavas osas

1.     Neljas väide, et komisjon on teinud vigu hagejatele määratud trahvide arvutamisel

306    Hagejad leiavad, et komisjon on teinud vigu hagejatele määratud trahvide arvutamisel. Väite esimeses osas heidab ta komisjonile ette, et ta rikkus kohustust hinnata iga ettevõtja poolt toime pandud rikkumise suhtelist tähtsust. Väite teises osas väidavad nad, et komisjon on teinud ilmse vea koostööteatise kohaldamisel. Väite kolmandas osas kinnitavad nad, et komisjon on teinud ilmse vea kartelli kestust puudutavate tegurite hindamisel.

307    Komisjon vaidleb vastu hagejate argumentide põhjendatusele.

a)     Väite esimene osa, mille kohaselt on iga ettevõtja poolt toime pandud rikkumise suhtelist tähtsust vääralt hinnatud

 Poolte argumendid

308    Hagejad leiavad, et komisjon pidi arvesse võtma teisejärgulist rolli, mis neil kartellis oli, ja seda oleks pidanud tehtama nii nende käitumise suhtelise raskuse kui sellega EMP turule avaldatava mõju hindamisel.

309    Esiteks kinnitavad hagejad, et nad ei osalenud EMP‑d puudutavas kartellis ja koosolekutel, mis korraldati kokkuleppe EQ raames, vaid et nad täitsid ainult kokkulepet GQ. Seetõttu sai nende võimalik osalus Euroopa kartellis olla ainult passiivne ning nende tegevus ei mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust, arvestades ka varasema Euroopa kartelli olemasolu, mida reguleeris kokkulepe GE.

310    Teiseks väidavad hagejad, et nende väidetaval osalusel ühiskokkuleppes ei olnud mõju EMP turule ja see ei saanud seega kahjustada konkurentsi nimetatud turul. Nad viitavad komisjonile esitatud tõenditele, eriti sõltumatule aruandele, kartelli teiste liikmete avaldustele ja asjaolule, et nad ei müünud Euroopas GIS ajavahemikul 2000. aastast 2002. aastani, st ajal, mil nad kartelli ei kuulunud, ega ka pärast selle lõppemist. Hagejad lisavad, et seda, et nad ei olnud EMP‑s võimelised konkurentsi kahjustama, oleks tulnud võtta arvesse kergendava asjaoluna.

311    Komisjon vaidleb hagejate argumentide põhjendatusele vastu.

 Üldkohtu hinnang

312    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb juhul, kui rikkumise panid toime mitu ettevõtjat, uurida iga ettevõtja osaluse suhtelist raskust (vt eespool punktis 287 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 150 ja seal viidatud kohtupraktika). Rikkumise raskuse hindamisel ja trahvi kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkulepet moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales (eespool punktis 287 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 90).

313    Kõigepealt tuleb täpsustada, et vaidlustatud otsuses ei karistata otsuse adressaate kokkuleppes GQ osalemise eest, mis ei puudutanud EMP territooriumi. Nimelt on vaidlustatud otsuse artiklis 1 selgelt märgitud, et EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine puudutas GIS projekte EMP‑s.

314    Teise väite uurimisel nähtus, et Jaapani ja Euroopa tootjate osalus EMP‑d puudutavates kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevustes ei olnud samasugune. Nimelt olid Jaapani tootjad võtnud endale ühiskokkuleppega kohutuse mitte tulla EMP turule ja nende osalus seisnes seega tegevusetuses. Euroopa ettevõtjad omakorda jagasid omavahel sellel turul eri GIS projekte, tegutsedes aktiivselt koostöös.

315    Kuid nende kahte laadi käitumiste raskusastmes ei ole olulist erinevust. Nagu märgitud eespool punktides 258 ja 290, ei oma tähtsust asjaolu, et hagejad ei võtnud osa GIS projektide jagamisest EMP‑s, sest nende sekkumine – arvestades ühiskokkuleppega nende poolt võetud kohustuse laadi – oli kasutu. Seega ei olnud hagejate viidatud asjaolu nende valiku tulemus, vaid lihtsalt selle tagajärg, milline oli nende osaluse laad EMP‑d puudutavas kokkuleppes. Kuid nimetatud osalus oli eeltingimus selleks, et Euroopa tootjad saaksid omavahel EMP GIS projekte ära jagada vastavalt selleks kokkulepitud reeglitele.

316    Seega tuleb asuda seisukohale, et Jaapani ettevõtjate tegevuse raskusaste on sarnane Euroopa ettevõtjate tegevuse raskusastmega.

317    Mis puudutab väidetavat hagejate võimetust kahjustada konkurentsi EMP‑s, siis nähtub trahvide arvutamise teatise punktist 1A, et trahvi kindlaksmääramisel on vaja arvesse võtta rikkujate tegelikku majanduslikku suutlikkust põhjustada olulist kahju muudele turuosalistele, eeskätt tarbijatele.

318    Selle kohta märgivad hagejad esiteks, et Jaapani tootja, kes soovis EMP GIS projektide turule tulla, seisis vastakuti turuletuleku „suurte” takistustega, mis olid nii tehnilised kui kaubanduslikud, kultuurilised kui majanduslikud. Teiseks oli see „küps” turg, mis tähendas, et rikkumise toimepanemise ajal oli selle kasv väike ja Euroopa tootjad olid seal hästi esindatud.

319    Esiteks tuleb märkida, et ühiskokkuleppe olemasolu ja eriti teatamise ja arvepidamise mehhanismi olemasolu näitab, et Euroopa tootjad pidasid Jaapani tootjaid potentsiaalseteks usutavateks konkurentideks, olenemata teatud objektiivsetest turule sisenemise tõketest, mille esinemist komisjon muu hulgas ei eita. Kui see nii ei oleks olnud, ei oleks Euroopa tootjad ühiskokkulepet sõlminud ja järginud, arvestades, et see tähendas neile ühe osa väljaspool EMP‑d teostatavate GIS projektide kaotust. Kuna Euroopa ettevõtjad olid oma eelisseisundi tõttu Euroopas eriti heas positsioonis EMP turuolukorra hindamiseks, on nende nõustumine ühiskokkuleppega argument, mis seab tõsiselt kahtluse alla hagejate esitatud argumentatsiooni usutavuse.

320    Teiseks tuleb märkida, et hagejate esitatud sõltumatu aruanne on koostatud tagantjärgi, konkreetselt poolte kaitse eesmärgil menetluses, mille lõpus võeti vastu vaidlustatud otsus. Nagu väidab komisjon, on aruanne koostatud üldsõnaliselt ega näita, et hagejad arutasid EMP turule sisenemise võimalikkust või ärilist tulusust. Samuti, mis puudutab just tehnilisi takistusi, siis viidatakse sõltumatus aruandes paljuski JAEPS ja vaidlustatud otsuse teiste adressaatide avaldustele, mis tähendab, et see ei ole käsitletav iseseisva teabeallikana.

321    Mis puudutab tehnilisi tõkkeid, siis nähtub lisaks tõesti, et Jaapani tootja, kes tahab EMP turule tulla, peab toodet kohandama vastavalt kehtivatele nõuetele, mis tulenevad rahvusvahelise elektrotehnika komisjoni poolt välja töötatud standarditest, tegema teatud arvu nõuetekohasuse teste ja saama vastavad sertifikaadid. Kuid hagejad ei vaidle vastu sellele, et Jaapani tootjad tegid EMP‑s juhuslikke GIS projektide müügitehinguid või ka suurema arvu müügitehinguid muudel territooriumidel, kus samuti kohaldatakse rahvusvahelise elektrotehnika komisjoni standardeid.

322    Hagejad viitavad ka Lääne‑Euroopa teatud riikide täiendavatele nõuetele ja tehnilisele tavale. Vähemalt mis puudutab muid riike kui tootjariigid, siis kohaldusid need nõuded kõigile potentsiaalsetele tootjatele, nii Euroopa kui Jaapani omadele.

323    Sama kehtib ka kodumaise tootja väidetava eelistamise kohta, sest vaidlustatud otsusest nähtub, et EMP riigid, mis ei ole tootjariigid, olid just need, kus ei olnud tõsiseltvõetavaid kodumaiseid tootjaid. Sama arutluskäik on veelgi enam kohaldatav juba installeeritud seadmete tootja väidetavale eelistamisele. Nimelt seab teatud tootjaga tekkinud varasem hea suhe halvemasse positsiooni kõik ülejäänud tootjad, olenemata sellest, kas nad on Euroopast või Jaapanist.

324    Hagejad väidavad ka, et nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, lk 84; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194), nägi ette, et hankemenetlustes tuleb eelistada Euroopa tootjaid. Kuid nagu hagejad ka ise tunnistavad, ei olnud see reegel esiteks Jaapani tootjatele enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 1996. Teiseks ei olnud eelistamise reegel absoluutne, sest vastavalt nimetatud direktiivi artikli 36 lõikele 3 kohaldus see vaid juhul, kui pakkumised olid hanke kriteeriumide seisukohast samaväärsed, mis tähendas, et hinnaerinevus ei olnud suurem kui 3%.

325    Mis puudutab hagejate argumente esiteks selle kohta, et müügitegevuse, teenuste ja hooldusinfrastruktuuride tagamiseks oleks tulnud Euroopas kohal olla ja teiseks, et transpordi, kindlustuse ja tootmise tähtaegasid mõjutas Jaapani ja Euroopa vaheline distants, siis ei saa nendega nõustuda, arvestades Jaapani tootjate GIS projektide müüki EMP‑s, ülejäänud Euroopas ja Vahemere regioonis ehk Jaapanist geograafiliselt kaugel asuvates piirkondades.

326    Hinnatõkete osas ei esitanud hagejad üksikasju tollimaksumäärade kohta, mida väidetavalt tuli maksta EMP‑sse GIS‑de importimisel Jaapanist. Seega tuleb see argument tagasi lükata.

327    Lõpuks tuleb märkida, et ühiskokkuleppe pikk kehtimine ja seetõttu Jaapani tootjate puudumine EMP turult muutis kunstlikult veelgi ületamatuteks teatud sisenemistõkked, millele hagejad viitavad, eriti need, mis on seotud Jaapani tootjate vastuvõtuga Euroopa klientide poolt. Ei saa lubada, et hagejad saaksid tugineda nende osalusel toime pandud rikkumise toimimise tagajärgedele, et nõuda neile selle sama rikkumise eest määratud trahvi vähendamist. Samuti võib see asjaolu seletada fakti, miks hagejad ei müünud GIS EMP‑s aastatel 1992–2002 ja 2004–2006 ehk suhteliselt lühikestel ajavahemikel võrreldes rikkumise kestusega.

328    Kolmandaks tuleb märkida, et teiste osaliste avaldustes ei mainita muid sisenemistõkkeid kui need, millele viitasid hagejad. Seega on siinkohas kohaldatav ka eespool punktides 321–327 esitatud argumentatsioon.

329    Neljandaks tuleb märkida, et sõltumatus aruandes esitatud teave EMP turu seisundi kohta ei ole piisavalt detailne, sest see käsitleb vaid rikkumise ajavahemiku teatud perioodi. Lisaks puudutab osa andmeid EMP turu kasvu määra, kuid ei täpsusta selle suurust. Kuid absoluutväärtustes suurele turule võib olla sisenemise võimalus ka suure kasvu puudumisel.

330    Samuti on turumajanduse tingimustes teiste konkurentide kohalolek majandustegevusega kaasas käiv tegur ega ole iseenesest käsitletav erilise asjaoluna, mida oleks tulnud arvesse võtta. Hagejate argumentide osas, mis puudutavad väidetavat eelistussuhet Euroopa ja Jaapani tootjate vahel, tuleb viidata eespool punktides 323 ja 327 esitatule. 

331    Lisaks ei ole Jaapani tootjate EMP turule sisenemise võime analüüsi eesmärk teada saada seda, kas sellele turule sisenemine oli Jaapani tootjate jaoks kõige atraktiivsem alternatiiv, vaid seda, kas see oli reaalne võimalus, mis ühiskokkuleppe puudumisel oleks võinud avaldada survet EMP turul tegutsevate tootjate käitumisele. Seega ei ole iseenesest asjassepuutuv asjaolu, et Jaapani tootjatel võis ka muudel turgudel võimalusi olla.

332    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb asuda seisukohale, et hagejad ei ole õiguslikult piisavalt toetanud oma argumente, mille kohaselt ei saanud EMP turu iseärasuste tõttu Jaapani tootjad ühiskokkuleppe pooltena käesolevas asjas kahjustada konkurentsi sellel turul. Seetõttu ei saa komisjonile ette heita, et ta seda argumenti hagejate toime pandud rikkumise raskuse või kergendavate asjaolude hindamisel arvesse ei võtnud.

333    Seega tuleb neljanda väite esimene osa tagasi lükata.

b)     Väite teine osa, mille kohaselt on koostööteatist vääralt kohaldatud

 Poolte argumendid

334    Hagejad väidavad, et komisjon on järelduses, et hagejad osalesid ühiskokkuleppes ja üldisemalt ühes vältavas rikkumises, tuginenud kahele tõendile, mille talle edastasid hagejad – nendeks olid esiteks avaldused teatamise ja arvepidamise mehhanismi olemasolu kohta ja teiseks teatis, et tagasi lükati 10. juulil 2002 esitatud ja Euroopa turuga seotud ühiskokkulepet puudutav Alstomi ettepanek. Neid tõendeid komisjon sel ajal ei tunnistanud ja neil oli otsene mõju ühe vältava rikkumise toimepanemise tõendamisel.

335    Hagejad leiavad seega, et komisjon on teinud vea, tuvastades, et eespool nimetatud tõenditel ei ole lisaväärtust, mis õigustaks trahvi vähendamist koostööteatise alusel. Viidates teatise lõikele 23, väidavad nad ka, et neile ei tuleks üldse trahvi määrata.

336    Komisjon vaidleb hagejate argumentide põhjendatusele vastu.

 Üldkohtu hinnang

337    Koostööteatise lõigetes 4, 20, 21 ja 23 on märgitud:

„4. Komisjon leidis, et temaga koostööd tegevate ettevõtjate sooduskohtlemine on ühenduse huvides. Tarbijate ja kodanike huvi salajaste kartellide tuvastamise ja nende tegevuse karistamise vastu on olulisem kui selliste ettevõtjate trahvimine, kes võimaldavad komisjonil sellise tegevuse tuvastada ja keelustada.

[…]

20. Ettevõtjate puhul, kes ei täida [tingimusi kaitse saamiseks trahvide eest], võib siiski vähendada kehtestatava trahvi määra.

21. Selleks, et ettevõtja trahvi saaks vähendada, peab ta esitama komisjonile kahtlustatava rikkumise kohta tõendid, millel on komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus, ning lõpetama oma osaluse kahtlustatavas rikkumises hiljemalt tõendite esitamise ajal.

[…]

23. […] Kui ettevõtja esitab muu hulgas tõendid selliste faktide kohta, millest komisjon ei olnud eelnevalt teadlik ja mis mõjutavad otseselt kahtlustatava kartelli tähtsust või kestust, ei võta komisjon neid andmeid arvesse võimalike trahvide määramisel kõnealused tõendid esitanud ettevõtja suhtes.”

338    Nende kriteeriumide põhjal hinnates ei ole hagejate argumendid tulemuslikud.

339    Nimelt, nagu on märgitud eespool punktides 192 ja 230, on teatamise ja arvepidamise mehhanismi ning Alstomi 2002. aasta juuli ettepanekut puudutavad avaldused ühiskokkuleppe olemasolu tõendamisel asjassepuutuvad elemendid. Haldusmenetluses väitsid hagejad aga esiteks, et teatamise ja arvepidamise mehhanism ei oma selle kokkuleppe tõendamisel mingit tähtsust, ja teiseks, et Alstomi ettepanek ja nende reaktsioon sellele ettepanekule võimaldas kahtluse alla seada ühiskokkuleppe olemasolu. Neid asjaolusid arvestades ei saa hagejad väita, et nad on komisjoniga selles küsimuses vastavalt koostööteatise lõikele 4 koostööd teinud. Järelikult ei ole komisjon teinud viga, keeldudes hagejate suhtes koostööteatise lõigete 20 ja 21 kohaldamisest.

340    Mis puudutab koostööteatise lõike 23 kohaldamist, siis tuleb märkida, et 9. septembril 2004 ehk ajal, mil hagejad esitasid trahvide määramata jätmise või nende vähendamise taotluse, millele oli lisatud teatis Alstomi 10. juuli 2002. aasta ettepaneku kohta, oli komisjon juba teadlik ühiskokkuleppe olemasolust ja selle laadist ning asjaolust, et see puudutas konkreetselt ajavahemikku 2002. aasta juulist kuni aastani 2004. Need asjaolud nähtusid nimelt ABB 11. märtsi 2004. aasta avaldustest. Samuti teadis komisjon vastuväiteteatise saatmise ajal ehk enne seda, kui hagejad esitasid oma avaldused teatamise ja arvepidamise mehhanismi kohta, et seda sama mehhanismi rakendasid kartelli liikmed ka aastatel 1988–2002, sest neid asjaolusid oli kirjeldatud nii ABB avaldustes kui M. ütlustes. Seetõttu ei saa väita, et hagejate asjassepuutuvad avaldused puudutasid fakte, millest komisjon varem teadlik ei olnud või veelgi enam fakte, mis võinuks mõjutada rikkumise raskust või kestust. Seega ei ole komisjon teinud viga, keeldudes hagejate suhtes kohaldamast koostööteatise lõiget 23.

341    Seega tuleb neljanda väite teine osa tagasi lükata.

c)     Väite kolmas osa, mille kohaselt on kestuse tegureid vääralt hinnatud

 Poolte argumendid

342    Hagejad kinnitavad veel kord oma seisukohta, et komisjon ei ole tõendanud rikkumise eesmärgi jätkuvust 15. aprillist 1988 kuni 11. maini 2004. Lisaks väidavad nad, et tuvastatud asjaolule, et nad osalesid rikkumises pärast 2002. aasta juulit, räägivad vastu sel ajal kehtinud kokkulepete struktuuri ja laadi tehtud muudatused, eriti aga see, et nad ei nõustunud Alstomi 10. juuli 2002. aasta ettepanekuga sõlmida kokkulepe Euroopa turu suhtes.

343    Komisjon vaidleb hagejate argumentide põhjendatusele vastu.

 Üldkohtu hinnang

344    Hagejate poolt käesoleva väite osas esitatud argumendid on samad, mida käsitleti teises ja kolmandas väites. Nimelt uuriti argumente kartelli eesmärgi jätkumise ja selle muutuste teemal eespool punktides 301–303. Samuti uuriti eespool punktides 185–195 seda, milline tähtsus on sellel, et ettevõte Hitachi keeldus Alstomi 10. juuli 2002. aasta ettepanekust.

345    Asjassepuutuvatest lausetest nähtub, et hagejate esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et komisjon tegi vea esiteks tuvastades, et 15. aprillist 1988 kuni 11. maini 2004 pandi toime üks vältav rikkumine, millel oli sama majanduslik eesmärk, ning teiseks järeldades, et ühiskokkulepe ja seega hagejate osalus rikkumises kestis pärast 2002. aasta juulit edasi.

346    Neid asjaolusid arvestades tuleb tagasi lükata neljanda väite kolmas osa ja järelikult neljas väide tervikuna.

2.     Viies väide, et komisjon arvutas hagejate trahvid meetodi alusel, milles rikuti võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet

a)     Poolte argumendid

347    Hagejad väidavad, et komisjon rikkus võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet, kohaldades ettevõttele Hitachi hoiatava mõju kordajat 2,5, samas kui ta kohaldas ABB‑le väiksemat kordajat 1,25. Nad leiavad, et kui ettevõte Hitachi on GIS projektide sektoris väike tegija ja tema tegevus ei saanud tekitada tuntavat kahju konkurentsile ühisturul, siis ABB on ülemaailmselt selle sektori kõige suurem ettevõtja, kes tegutseb ka Euroopas. Lisaks, erinevalt ABB‑st ei olnud ettevõte Hitachi korduv rikkuja. Kuna see asjaolu on asjassepuutuv tulevikus toimepandava konkurentsivastase tegevuse ärahoidmise seisukohast, oleks seda tulnud arvesse võtta hoiatava mõju tagamiseks kohaldatavate kordajate kindlaksmääramisel. Lisaks ületati hoiatamise kordajate kohaldamisega oluliselt hagejate väikse turuosa arvessevõtmise mõju.

348    Komisjon vaidleb hagejate argumentide põhjendatusele vastu.

b)     Üldkohtu hinnang

349    Vaidlustatud otsuse põhjendusest 491 nähtub, et komisjon pidas vajalikuks kohaldada hoiatava mõju kordajat nende ettevõtjate suhtes, kelle kogukäive oli eriti suur. Tuginedes ettevõtjate ülemaailmsele käibele, kohaldas komisjon ABB‑le hoiatava mõju kordajat 1,25 ja ettevõttele Hitachi kordajat 2,5.

350    Hagejad ei ole rahul sellega, et trahvi arvutusest ei peegeldu ABB võimsus GIS projektide ülemaailmsel või Euroopa turul, ega ka asjaolu, et ABB‑d oli varem EÜ artikli 81 rikkumise eest karistatud. Vaidlustatud otsuse põhjendusest 491 tuleneb, et hoiatava mõju kordaja kohaldamise eesmärk ei olnud nende kahe teguri arvessevõtmine, vaid kartellis osalenud eri ettevõtjate suuruse erinevuse väljatoomine. Viimati nimetatud teguri arvessevõtmine on kooskõlas trahvi arvutamise suuniste punktiga 1A ja kohtupraktikaga, mille kohaselt võib komisjon trahvisumma arvutamisel võtta arvesse just nimelt asjassepuutuva ettevõtja suurust ja majanduslikku võimsust (Euroopa Kohtu 7. juuni 1983. aasta otsus liidetud kohtuasjades 100/80–103/80: Musique Diffusion française jt vs. komisjon, EKL 1983, lk 1825, punktid 119–121).

351    Seda, kas ABB‑le ja ettevõttele Hitachi kohaldatud hoiatava mõju kordaja on proportsionaalne nende suurusega, võib hõlpsalt kontrollida graafiku abil, kus on välja toodud kõik hoiatava mõju kordajad, mida komisjon asjassepuutuvatele ettevõtjatele käibe alusel kohaldas. Sellest graafikust nähtub, et kõigi ettevõtjate koefitsiendid, välja arvatud Siemens, asuvad ühel sirgel. See tähendab, et ettevõttele Hitachi kohaldatud hoiatava mõju kordaja on proportsionaalne ABB‑le kohaldatuga ning järelikult ei ole ettevõtet Hitachi võrreldes ABB‑ga koheldud ebavõrdselt.

352    Mis puudutab muid hagejate viidatud tegureid, siis tuleb märkida, et ABB võimsus GIS projektide turul on tõesti asjassepuutuv asjaolu, sest see on otsene indikaator nimetatud ettevõtja võime kohta tekitada kahju konkurentsile. Käesolevas asjas võeti seda asjaolu arvesse lähtesumma arvutamisel ja ABB liigitati Siemensiga esimesse kategooriasse, lähtudes nende osast ülemaailmses kogumüügis. Nii oli ABB trahvi lähtesumma viis korda suurem kui ettevõttele Hitachi ja JAEPS‑ile määratu.

353    Mis puudutab korduvat rikkumist, siis tuleb meenutada, et hoiatamine on trahvi üks eesmärke ja selle mõju tagamise vajadus on üldine nõue, millest komisjon peab juhinduma kogu trahvi arvutamise ajal ja see ei eelda ilmtingimata, et nimetatud arvutuse üks osa oleks konkreetne etapp, milles hinnatakse tervikuna kõiki asjaolusid, mis selle eesmärgi saavutamisel tähtsust omavad (vt selle kohta 15. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑15/02: BASF vs. komisjon, EKL 2006, lk II-497, punkt 226). Seega võis komisjon ilma eksimata seda asjaolu arvesse võtta mitte hoiatava mõju kordaja kindlaksmääramisel, vaid raskendavate asjaolude hindamisel. Vaidlustatud otsuse põhjenduses 510 suurendas komisjon nii vastavalt trahvide arvutamise suuniste punktile 2 ABB trahvi 50%, kuid ei suurendanud sellel alusel ühe hageja trahvi.

354    Arvestades kõike eeltoodut, tuleb viies väide tagasi lükata, nagu ka hagejate poolt teise võimalusena esitatud esimene nõue, milles palutakse, et vaidlustatud otsuse artikkel 2 tühistataks neid puudutavas osas.

355    Kuna hagejate poolt teise võimalusena esitatud teise nõude – milles palutakse neile määratud trahv tühistada või selle summat vähendada – toetuseks ei ole esitatud ühtegi iseseisvat väidet, tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

356    Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, mõistetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja hagejatelt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (teine koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja hagejatelt.

Pelikánová

Jürimäe

Soldevila Fragoso

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 12. juulil 2011 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust2

A –  Hagejad2

B –  Asjassepuutuvad tooted2

C –  Haldusmenetlus2

D –  Vaidlustatud otsus3

Menetlus ja poolte nõuded4

Õiguslik käsitlus6

A –  Esmajärjekorras esitatud nõue, milles palutakse tühistada vaidlustatud otsus hagejaid puudutavas osas6

1.  Esimene väide, et komisjon on rikkunud hagejate kaitseõigusi6

a)  Poolte argumendid6

b)  Üldkohtu hinnang7

–  Väite esimene osa, mille kohaselt jäeti süüstavad tõendid edastamata9

–  Väite teine osa, mille kohaselt jäeti süü puudumist tõendavad dokumendid edastamata10

2.  Teine väide, et komisjon ei ole tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu või sellest tulenevat rikkumist12

a)  Väite esimene osa, mille kohaselt ei ole komisjon tõendanud ühiskokkuleppe olemasolu12

Kokkulepe GQ ja kokkulepe EQ16

–  Poolte argumendid16

–  Üldkohtu hinnang17

ABB avaldused18

–  Poolte argumendid18

–  Üldkohtu hinnang19

ABB töötajate ja ühe endise töötaja ütlused21

–  Poolte argumendid21

–  Üldkohtu hinnang23

Fuji esitatud tõendid29

–  Poolte argumendid29

–  Üldkohtu hinnang30

Alstomi 10. juuli 2002. aasta ettepanek32

–  Poolte argumendid32

–  Üldkohtu hinnang32

Vastuväiteteatise teiste adressaatide ettepanek34

–  Poolte argumendid34

–  Üldkohtu hinnang34

Teatamise ja arvepidamise mehhanism35

–  Poolte argumendid35

–  Üldkohtu hinnang36

GIS projektide teostaja määramine EMP‑s40

–  Poolte argumendid40

–  Üldkohtu hinnang41

Üldine hinnang42

–  Poolte argumendid42

–  Üldkohtu hinnang43

b)  Teine väide, mille kohaselt ei ole komisjon tõendanud, et ühiskokkulepe on konkurentsi piirav kokkulepe või kooskõlastatud tegevus45

Poolte argumendid45

Üldkohtu hinnang45

3.  Kolmas väide, et komisjon ei ole tõendanud ühe vältava rikkumise toimepanemist47

a)  Väite esimene osa, mille kohaselt ei ole komisjon tõendatud sellise rikkumise toimepanemist, mis hõlmas ühiskokkulepet, kokkuleppega GQ reguleeritavat ülemaailmset kartelli ja Euroopa tootjate koostöötegevust EMP‑s47

Poolte argumendid47

Üldkohtu hinnang48

b)  Väite teine osa, mille kohaselt komisjon ei ole tõendanud kartelli vältavat laadi51

Poolte argumendid51

Üldkohtu hinnang51

B –  Teise võimalusena esitatud esimene nõue, et vaidlustatud otsuse artikkel 2 tühistataks hagejaid puudutavas osas52

1.  Neljas väide, et komisjon on teinud vigu hagejatele määratud trahvide arvutamisel52

a)  Väite esimene osa, mille kohaselt on iga ettevõtja poolt toime pandud rikkumise suhtelist tähtsust vääralt hinnatud52

Poolte argumendid52

Üldkohtu hinnang53

b)  Väite teine osa, mille kohaselt on koostööteatist vääralt kohaldatud56

Poolte argumendid56

Üldkohtu hinnang56

c)  Väite kolmas osa, mille kohaselt on kestuse tegureid vääralt hinnatud58

Poolte argumendid58

Üldkohtu hinnang58

2.  Viies väide, et komisjon arvutas hagejate trahvid meetodi alusel, milles rikuti võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtet58

a)  Poolte argumendid58

b)  Üldkohtu hinnang59

Kohtukulud60

---

* Kohtumenetluse keel: inglise.