ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

8. juuli 2008

Kohtuasi T‑56/07 P

Euroopa Ühenduste Komisjon

versus

Ioannis Economidis

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Sellise otsuse tühistamine esimeses astmes, millega komisjon nimetas ametisse üksuse juhataja – Hageja kandidatuuri tagasilükkamine – Teise kandidaadi ametisse nimetamine – Täidetava ametikoha palgaastme kindlaksmääramine teates vaba ametikoha kohta – Palgaastme ja ameti lahususe põhimõte – Põhjendatud apellatsioonkaebus – Menetlusstaadium lubab teha asja suhtes kohtuotsuse – Hagi rahuldamata jätmine

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑122/05: Economidis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑179 ja II‑A‑1‑725), millega taotletakse selle otsuse tühistamist.

Otsus: Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 14. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas F‑122/05: Economidis vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata). Jätta rahuldamata I. Economidise hagi, mille ta esitas Avaliku Teenistusele Kohtule kohtuasjas F‑122/05. Jätta I. Economidise ja komisjoni poolt Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses ja käesolevas kohtuastmes kantud kulud nende endi kanda. Komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astunud Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Kontrollikoda kannavad oma kohtukulud ise.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ametikoht – Palgaastme ja ametikoha vaheline vastavus – Üksuse juhatajad – Arvestamata jätmine

(Personalieeskirjad, I lisa punkt A)

2.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Täidetava ametikoha palgaastme kindlaksmääramine – Üksuse juhatajad – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kriteeriumid – Kohustus määrata ametikoha palgaaste kindlaks enne kandidaatide avalduste läbivaatamist – Arvestamata jätmine

(Personalieeskirjad, I lisa punkt A)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Menetlused – Valik – Administratsiooni kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 1 ja artikkel 45a)

1.      Personalieeskirjades ei ole sätestatud, et üksuse juhataja ametikoht peab vastama teatavale palgaastmele. Personalieeskirjades on üksuse juhataja ametikoha puhul palgaaste ja ametikoht sõnaselgelt lahutatud.

(vt punkt 59)

2.      Mis puudutab töölevõtmise menetlust üksuse juhataja ametikoha täitmiseks üleviimise teel, siis juhul, kui täidetava ametikoha palgatase ei sõltu ametisse nimetava asutuse iseseisvast otsusest, vaid tuleneb väljavalitud kandidaadi palgaastmest automaatselt, ning arvestades, et palgataseme sellise määramisega ei muudetud teadet vaba ametikoha kohta ning et see otsustati pärast kandidaadi lõplikku väljavalimist selles teates sisaldunud tingimustest lähtuval teenete võrdleval hindamisel, ei jäeta palgataseme sellise kindlaksmääramisega kõrvale teates vaba ametikoha kohta kehtestatud tingimused täitnud kandidaate ega mõjutata menetluse objektiivsust.

Personalieeskirjade I lisa punkt A näeb ette, et palgaastmed AD 9–AD 12 (A*9–A*12 üleminekuajavahemikul) ja palgaastmed AD 13 ja AD 14 (A*13 ja A*14 üleminekuajavahemikul) võivad ühegi erinevuseta vastata ametikohale „administraator, kelle ametinimetuseks on üksuse juhataja”. Seadusandja tahe on seega selgesti olnud jätta institutsioonidele lai valikuvõimalus määrata asjakohane palgaaste üksuse juhataja töölevõtmisel.

Peale selle on üksuse juhataja ametikohale töölevõtmise menetlus objektiivne, kui see võimaldab valida vastavalt teenistusüksuse huvidele välja isiku, kes on kõige sobivam täitma nõutud ülesandeid. Kui institutsioonid oleks kohustatud määrama teates vaba ametikoha kohta kindlaks täidetava üksuse juhataja ametikoha täpse palgaastme, ei leiduks sellele kohustusele alust personalieeskirjadest, samuti vähendaks see märkimisväärselt vastavale ametikohale kandideerijate arvu. Seetõttu võiks kõnealune kohustus takistada ametisse nimetavat asutust valimast välja parimat kandidaati kõigi ametnike seast, kelle taust on võrreldav ja sobiv ning kelle palgaaste võimaldab vastavalt personalieeskirjade sätetele niisugusele ametikohale kandideerida.

(vt punktid 66, 67, 81 ja 85)

3.      Personalieeskirjade artikkel 29 ei näe ametisse nimetava asutusele ette kohustust kaaluda enne üksuse juhataja vaba ametikoha täitmist samaaegselt kõiki kolme võimalust, mis on ette nähtud selle artikli lõike 1 punktis a – s.o koha täitmine üleviimise teel, ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või ametialase edutamise teel –, kui ametisse nimetav asutus leiab, et üksnes üleviimisvõimaluste kaalumine võimaldab leida kõnealusele ametikohale kõige pädevama, võimeka ja usaldusväärsema kandidaadi. Personalieeskirjade artikli 29 lõikest 1 tuleneb, et institutsioon peab üksnes juhul, kui peab ta vajalikuks kaaluda teiste institutsioonide ametnike esitanud üleviimistaotlusi või korraldada sise- või avalik konkurss, tagama eelnevalt, et nimetatud artikli lõike 1 punktis a ette nähtud kolme võimaluse kaalumine ei võimalda leida institutsiooni seest vastavale ametikohale sobivaimat kandidaati.

(vt punkt 89)