—

Metherma GmbH & Co. KG, esindaja Rechtsanwalt W. -D. Glockner,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: G. Wilms,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) rubriikide 8101 ja 8101 tõlgendamist.

2

Nimetatud eelotsusetaotlus on esitatud Metherma GmbH & Co. KG (edaspidi „Metherma”) ja Hauptzollamt Düsseldorfi (Düsseldorfi kesktolliasutus, edaspidi „HZA Düsseldorf”) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimase poolt sellise loataotluse rahuldamata jätmist, mille Metherma esitas üksnes paagutamise teel saadud volframi- ja molübdeenikangide tollikontrolli all töötlemiseks, mille eesmärk on metallkangide töötlemine „jäätmeteks ja jääkideks” käsitsi purustamise teel.

3

Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), mida on muudetud määrusega nr 2700/2000 (EÜT L 311, lk 17; ELT eriväljaanne 02/10, lk 239; edaspidi „tolliseadustik”) kehtestab rea majanduslikku mõju omavaid tolliprotseduure, mille hulgas on artiklites 130–136 sätestatud „töötlemine tollikontrolli all”.

4

Tolliseadustiku artikkel 130 sätestab:

„Tollikontrolli all töötlemise protseduur võimaldab kasutada ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil toimingutes, mis muudavad kauba laadi või kuju, ilma et selle suhtes kohaldataks imporditollimakse või kaubanduspoliitilisi meetmeid, ning samuti lubada selliste toimingute käigus saadud tooteid vabasse ringlusse asjakohase imporditollimaksu summa tasumisel.”

5

Nimetatud seadustiku artikkel 132 näeb ette: „[t]ollikontrolli all töötlemise luba antakse töötlemistoiminguid läbiviiva või nende läbiviimist korraldava isiku taotluse korral.”

6

Tolliseadustiku artikkel 133 sätestab:

„Luba antakse ainult:

[…]

7

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, lk 1; ELT eriväljaanne 02/06, lk 3), mida on muudetud komisjoni . aasta määrusega (EÜ) nr 993/2001 (EÜT L 141, lk 1; ELT eriväljaanne 02/11, lk 286; edaspidi „rakendusmäärus”) näeb artikli 551 lõike 1 esimeses lõigus ette, et tollikontrolli all töötlemise protseduuri rakendatakse sellise kauba suhtes, mille töötlemise käigus saadakse tooted, mille suhtes kohaldatakse väiksemaid imporditollimaksu summasid kui need, mida kohaldatakse importkauba suhtes.

8

Rakendusmääruse artikli 552 lõike 1 esimese lõigu alusel koostoimes sama määruse lisa 76 A osa järjekorranumbriga 2 loetakse nimetatud kaubaliikide ja toimingute puhul majanduslikud tingimused täidetuks igat liiki kauba ümbertöötamisel jäätmeteks ja jääkideks.

9

Nõukogu kiitis 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) ühenduse nimel heaks Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooni, millega kehtestati kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS”), ja selle konventsiooni sõlmitud muutmisprotokolli (edaspidi „HS-i konventsioon”).

10

Määrus nr 2658/87 kehtestas kaupade nomenklatuuri nimetusega „kombineeritud nomenklatuur”, mis tugineb HS-ile ja KN-iga on üle võetud HS-i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid; ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN-i enda alamrubriike.

11

KN ning ühepoolsed ja kokkuleppelised tollimaksumäärad ja täiendavad statistilised üksused on esitatud selle määruse I lisas.

12

Nimetatud määruse, mida on muudetud nõukogu 31. jaanuari 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 254/2000 (EÜT L 28, lk 16; ELT eriväljaanne 02/09, lk 357) artikli 12 lõike 1 kohaselt võtab komisjon igal aastal vastu määruse koondnomenklatuuri täieliku variandi koos tollimaksumääradega, nagu see tuleneb nõukogu või komisjoni poolt vastuvõetud meetmetest. Nimetatud määrust kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist.

13

Määruse nr 2658/87 I lisa asendati alates 1. jaanuarist 2001 komisjoni . aasta määruse (EÜ) nr 2388/2000 (EÜT L 264, lk 1) lisaga.

14

Kombineeritud nomenklatuuri teine osa sellises sõnastuses, nagu see tuleneb viimati nimetatud määrusest, sisaldab XV jaotist pealkirjaga „Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted” ja see sisaldab rea gruppe, nende hulgas gruppi 81 pealkirjaga „Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest”.

15

Grupis 81 asuv KN-i rubriik 8101 on sõnastatud järgmiselt „Volfram ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid”. Nimetatud rubriik on jaotatud kahte kategooriasse, milleks on „pulbrid” (alamrubriik 81011000) ja „muud”.

16

Määrusest nr 2388/2000 tulenevas KN-i redaktsioonis hõlmab viimasena nimetatud kategooria „muud” alamrubriiki 810191, mis on sõnastatud järgmiselt: „survetöötlemata volfram, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid; jäätmed ja jäägid”. See alamrubriik on omakorda jaotatud kaheks alamrubriigiks 81019110 ja 81019190, mille pealkirjad on vastavalt „survetöötlemata volfram, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid” ning „jäätmed ja jäägid”.

17

Samuti KN-i grupis 81 asuv rubriik 8101, mis on sõnastatud kui „Molübdeen ja tooted sellest, sh jäätmed ja jäägid”, jaguneb kaheks kategooriaks, nimelt „pulbrid” (alamrubriik 81021000) ja „muud”.

18

Määrusest nr 2388/2000 tulenevas KN-i redaktsioonis hõlmab viimasena nimetatud kategooria „muud” alamrubriiki 810291, mille pealkiri on „Molübdeen ja tooted sellest, sh jäätmed ja -jäägid”. See alamrubriik on omakorda jaotatud kaheks alamrubriigiks 81029110 ja 81029190, mille pealkirjad on vastavalt „survetöötlemata molübdeen, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid” ning „jäätmed ja jäägid”.

19

KN-i klassifitseerimise üldreeglid, mis asuvad selle lisa esimese osa I jao punktis A, sätestavad:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt.

20

KN-i XV jaotises märkuse 8 punkti a kohaselt on „jäätmed ja jäägid”„metallide tootmisel või mehaanilisel töötlemisel saadud metallijäätmed ja -jäägid ning metalltooted, mis vigastuste, katkilõikamise, kulumise vm tõttu on kasutamiskõlbmatud”.

21

KN-i grupis 81 nimetatud märkus sätestab, et grupi 74 märkust 1, milles määratletakse terminid „vardad ja latid, profiilid ning plaadid, lehed, ribad ja foolium”, kohaldatakse vajalike muudatustega ka grupi 81 suhtes. Selle märkuse punkti d kohaselt tähendab mõiste „kangid”:

„valtsitud, pressitud, tõmmatud või sepistatud tooted, mis ei ole rullis ja on kogu pikkuses ühesuguse täisristlõikega, millel on ringi, ovaali, ristküliku, ruudu, võrdkülgse kolmnurga või korrapärase kumera hulknurga kuju […]. Toodetel, millel on ristküliku-, ruudu-, kolmnurga- või hulknurgakujuline ristlõige, võivad olla nurgad ümardatud kogu toote pikkuses. Toodetel, mille ristlõige on ristkülikukujuline […], ületab paksus 1/10 laiust. See termin hõlmab ka sama kujuga ja samade mõõtmetega tooteid, mis on saadud valamise või paagutamisega ja pärast tootmist täiendavalt töödeldud (muul viisil kui lihtne kraatide või tagi eemaldamine), tingimusel et nad ei ole omandanud teistesse rubriikidesse kuuluvate toodete põhiomadusi.

Traaditoorikud ja valtstoorikud, mille otsad on töödeldud koonuseks või mingil muul moel, et hõlbustada nende viimist agregaatidesse edasiseks töötluseks, näiteks traaditõmbamiseks või torude tootmiseks, tuleb siiski klassifitseerida rubriiki 7403 kui survetöötlemata vask; [„profiilid” ja „traat”, samuti „plaadid, lehed, ribad ja foolium”]”.

22

Tollikoostöö Nõukogu, mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 allkirjastatud konventsiooniga nimetatud nõukogu asutamise kohta, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, kiidab HS-i konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS-i komitee poolt vastuvõetud HS-i selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused. Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kohaldati märkusi, mis tulenesid täiendavast muudatusest nr 11, mis viidi sisse 2001. aasta veebruaris (edaspidi „HS-i selgitavad märkused”).

23

HS-i selgitavates märkustes on rubriigi 81.01 kohta öeldud, et volframit saadakse pulbrilise metallina, mis pressitakse koonusekujulisteks plokkideks või kangideks, mis seejärel paagutatakse elektriahjus vesiniku atmosfääris. Viimasena nimetatud protsessi käigus toob kõrge kuumus kaasa pulbri muutumise kompaktseks ja vastupidavaks massiks ilma neid latte lagundamata. Kompaktsed paagutatud kangid vasardatakse seejärel mehaaniliselt ja lõpuks valtsitakse või tõmmatakse lehtedeks, väiksema ristlõikega kangideks või traadiks. Volframit kasutatakse elektrilampide hõõgniidina, kuid tähtsaim volframi kasutusala (tavaliselt ferrovolframina, vt grupp 72) on siiski spetsiaalsete teraste tootmine.

24

HS-i selgitavate märkuste viimases osas, mis puudutab rubriiki 81.01, on märgitud, et „volfram kuulub sellesse rubriiki, kui ta on ühel järgmistest kujudest:

25

Molübdeeni kohta tuleneb rubriiki 81.02 puudutavatest HS-i selgitavatest märkustest, et metall saadakse kas kompaktsel kujul või pulbrina, mida võib paagutada nagu volframit. Seda metalli kasutatakse HS-i grupi 72 ferrometallina legeeritud teraste tootmisel. Selgitavad märkused lisavad, et kuna molübdeeni metallurgia on sarnane volframi metallurgiale ning nende kasutusalad on tihti samad, siis rakenduvad sellele rubriigile, mutatis mutandis, rubriigi 81.01 selgituste viimase osa nõuded.

26

HS-i selgitavad märkused, mis puudutavad rubriiki 72.04 pealkirjaga „Malmi ja terase jäätmed ja jäägid; praagitud raua või terase valuplokid ümbersulatamiseks”, kõlavad järgmiselt:

„Siia rubriiki kuuluvad raua ja terase jäätmed ja jäägid, mis on defineeritud [HS-i] XV jaotise märkuses 8 a.

Sellised raua ja terase jäätmed ja jäägid võivad olla erineva päritoluga ja esineda järgmisel kujul:

[…]

Kuid siia rubriiki ei kuulu tooted, milliseid saab, kas peale parandamist või renoveerimist või ilma selleta, taaskasutada oma endisel otstarbel või kohandada kasutamiseks muul otstarbel; siia ei kuulu ka tooted, mis võivad olla ümber kujundatud teisteks toodeteks ilma neid eelnevalt metalliks regenereerimata […]

Siia rubriiki ei kuulu samuti:

[…]

27

Metherma esitas 2001. aasta oktoobris üksnes paagutamise teel saadud volframi- ja molübdeenikangide tollikontrolli all töötlemise loataotluse, mille eesmärk on nende metallkangide töötlemine jäätmeteks ja jääkideks käsitsi purustamise teel. Nähtavasti põhines see taotlus eelkõige asjaolul, et KN-i kohaselt on „jäätmed ja jäägid” tollimaksudest vabastatud, samas kui survetöötlemata volframile ja molübdeenile, sh üksnes paagutamise teel saadud kangidele, kohaldatakse kokkuleppelisi maksumäärasid, mis on vastavalt 5% ja 3%.

28

Oberfinanzdirektion Kölni (Kölni piirkondlik maksukeskus) tollikontrolli- ja õppetalitus leidis pärast erinevate proovide uurimist, et üksnes paagutamise teel saadud molübdeenikangid kujutasid endast survetöötlemata molübdeeni, mida on võimatu töödelda jäätmeteks või jääkideks käsitsi purustamise teel, kuna neid saab edaspidigi kasutada, nt ümbersulatamiseks.

29

HZA Düsseldorf oli taolise seisukohaga nõus ja jättis paagutamise teel saadud plokkide, kangide või pulbri kujul esineva survetöötlemata volframi ja molübdeeni kohta esitatud tollikontrolli all töötlemise loataotluse rahuldamata.

30

Finanzgericht, kellele esitati rahuldamata jätmise otsuse peale kaebus, kohustas HZA Düsseldorfi nõutud luba väljastama. Finanzgericht leidis, et majanduslikud tingimused, mis esitati tollikontrolli all töötlemise loale, olid täidetud, kuna paagutamise teel saadud kange oleks ettenähtud viisil töödeldud käsitsi purustamise teel jääkideks ja jäätmeteks. Finanzgericht oli seisukohal, et paagutamise teel saadud kangide purustamine, mis välistab nende igasuguse hilisema töötlemise plaatideks, kangideks või traadiks, muudab need kangid lõplikult kasutamiskõlbmatuks.

31

HZA Düsseldorf väidab oma kassatsioonkaebuses, mille ta esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtule, et esiteks ei kujuta paagutamise teel saadud metallkangid endast mitte „metalltooteid” KN-i XV jaotise märkuse 8 punkti a mõttes vaid „survetöötlemata tooteid”. Teiseks, isegi pärast purustamist on paagutamise teel saadud metallkangide puhul tegemist survetöötlemata metalliga.

32

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tollikontrolli all töötlemise luba, mida Metherma taotles, tuleks väljastada juhul, kui imporditud tooted nagu üksnes paagutamise teel saadud volframi- ja molübdeenikangid kujutaks endast pärast tükeldamist või purustamist „jäätmeid või jääke”. Muude nimetatud loa väljastamise tingimuste täitmist ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtus vaidlustatud.

33

Nimetatud kohtu sõnul lähtub ta põhimõttest, mille kohaselt ei saa kõnealuseid metalle survetöötlemata kujul töödelda jääkideks tükeldamise või purustamise teel. Täielikult volframist või molübdeenist koosnevate plokkide purustamise tulemus on nende metallide survetöötlemata osakestest koosnev uus metall ja mitte jäägid.

34

Eespool mainitud kohus täpsustab siiski, et KN-i alamrubriigid, milles on volframi puhul ette nähtud kokkuleppeline maksumäär 5% ja molübdeeni puhul 3%, sisaldavad mitte üksnes neid survetöötlemata metalle, vaid ka nende metallide „üksnes paagutamise teel saadud” kange.

35

Järelikult tekib küsimus, kas asjaomaste alamrubriikide sõnastusest peab järeldama, et „üksnes paagutamise teel saadud” metallkangid, olles metalli töötlemise esmased saadused, on samastatavad selle metalliga survetöötlemata kujul, mis tähendaks, et isegi tükeldamine või purustamine ei muuda neid alamrubriikidele vastavateks jääkideks, mille osas on ette nähtud tollimaksuvabastus, või vastupidi, kas nende alamrubriikide sõnastusest tuleneb, et üksnes paagutamise teel saadud metallkangid, kuuludes samasse alamrubriiki kui survetöötlemata metall, on juba „metalltooted”, mida on võimalik muuta tükeldamise või purustamise teel kasutamiskõlbmatuks.

36

Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, juhul kui viimasena nimetatud tõlgendus on vastuvõetav, et esitada tuleks ka küsimus, nimelt, kas „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikange võib töödelda jääkideks tükeldamise või purustamise teel, kui taoline protsess välistab nende hilisema töötlemise plaatideks, kangideks või traadiks, või kas ainus kasutamisvõimalus, mis jääb pärast tükeldamist või purustamist, nimelt terasetootmise käigus paagutamise teel saadud osakeste ümbersulatamine, välistab selle, et esialgsed kangid on edaspidi lõplikult „kasutamiskõlbmatud” KN-i XV jaotise märkuse 8 punkti a mõttes.

37

Neil asjaoludel otsustas Bundesfinanzhof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas [KN-i] alamrubriiki 81019400 või alamrubriiki 81029400 kuuluvaid „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- või molübdeenikange saab töödelda tükeldamise või purustamise teel [KN-i] alamrubriikidesse 81019700 või 81029700 kuuluvateks jääkideks?”

38

Kõigepealt tuleb märkida, et siseriiklik otsus, mis puudutab põhikohtuasjas vaidlustatud tariifset klassifitseerimist, võeti vastu määruse nr 2388/2000 kehtivusajal. Euroopa Kohtule saadetud dokumentidest on näha, et Metherma esitas taotluse loa saamiseks 5. oktoobril 2001 ja et HZA Düsseldorf jättis selle . aasta otsusega rahuldamata.

39

Siinkohal tuleb meenutada, et määruse puhul, mis täpsustab tariifsesse rubriiki või alamrubriiki klassifitseerimise tingimusi, on tegemist konstitutiivse määrusega ja seda ei saa kohaldada tagasiulatuvalt (28. märtsi 1979. aasta otsus kohtuasjas 158/78: Biegi, EKL 1979, lk 1103, punkt 11, ja . aasta otsus kohtuasjas C-479/99: CBA Computer, EKL 2001, lk I-4391, punkt 31). Euroopa Kohus võib arvestada ka selliseid ühenduse õigusnorme, millele siseriiklik kohus ei ole eelotsuse küsimuses viidanud (vt selle kohta . aasta otsus kohtuasjas 35/85: Tissier, EKL 1986, lk 1207, punkt 9; . aasta otsus kohtuasjas C-315/88: Bagli Pennacchiotti, EKL 1990, lk I-1323, punkt 10; . aasta otsus kohtuasjas C-107/98: Teckal, EKL 1999, lk I-8121, punkt 39, ja . aasta otsus liidetud kohtuasjades C-329/06 ja C-343/06: Wiedemann ja Funk, EKL 2008, lk I-4635, punkt 45).

40

Neil asjaoludel, mida ka komisjon õigustatult on möönnud, tuleb eelotsuse küsimust uurida mitte komisjoni 7. septembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1810/2004 (ELT L 327, lk 1) sätete taustal, mida võiks eeldada eelotsusetaotluse sõnastusest, vaid määruse nr 2388/2000 taustal.

41

Kuigi tundub, et Metherma on oma kirjalikes märkustes põhinenud KN-i versioonile, mis tuleb määrusest nr 1810/2004, nõustus ta Euroopa Kohtus peetud istungil, et põhikohtuasjas tuleks kohaldada määrusest nr 2388/2000 tulenevat KN-i versiooni. Lisaks leidis ta, et nende kahe määruse sätted, jättes kõrvale nende numbrid ja jagunemise, on antud asjas kõne all olevate KN-i alamrubriikide sõnastuse osas identsed. Neil asjaoludel tuleb Metherma põhjendusi, nii suulisi kui kirjalikke, mõista sellistena, et need puudutavad KN-i rubriike 8101 ja 8101 määrusest nr 2388/2000 tulenevas versioonis.

42

Lisaks tuleb märkida, et kõnealused alamrubriigid on samal tasemel ja võivad seega olla KN-i tõlgendamise üldreeglite punkti 6 kohaselt võrreldavad.

43

Eelnevat silmas pidades tuleks eelotsuse küsimust tõlgendada nii, et sisuliselt soovitakse teada, kas KN-i 2001. aastal kohaldatavas versioonis ehk määrusest nr 2388/2000 tulenevas versioonis, tuleb tõlgendada nii, et „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikange, mis kuuluvad vastavalt alamrubriikidesse 81019110 ja 81029110, võib töödelda tükeldamise või purustamise teel jääkideks, mis kuuluvad vastavalt alamrubriikidesse 81019190 ja 81029190.

44

Metherma, tuginedes eelkõige HS-i selgitavatele märkustele, väidab sisuliselt seda, et esiteks ei ole „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- või molübdeenikangid samastatavad kõne all oleva survetöötlemata metalliga ja teiseks, isegi kui peaks võetama seisukoht, et nad on samastatavad, võib neid tükeldamise või purustamise teel töödelda jääkideks.

45

Komisjon on vastupidisel arvamusel ja leiab, et selliseid kange tuleks vaadelda samaväärsetena kõne all oleva survetöötlemata metalliga ning asjaolu, et neid purustatakse või tükeldatakse, ei muuda antud olukorras midagi. Selline seisukoht kattub, nagu on näha ka käesoleva kohtuotsuse punktis 31, HZA Düsseldorfi seisukohaga põhikohtuasjas, kes ei ole Euroopa Kohtule oma märkusi esitanud.

46

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud kombineeritud nomenklatuuri rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt 1. juuli 1982. aasta otsus kohtuasjas 145/81: Wünsche, EKL 1982, lk 2493, punkt 12; . aasta otsus kohtuasjas C-15/05: Kawasaki Motors Europe, EKL 2006, lk I-3657, punkt 38, ja . aasta otsus kohtuasjas C-310/06: FTS International, EKL 2007, lk I-6749, punkt 27).

47

Lisaks, kohasesse rubriiki klassifitseerimisel võib toote kasutuseesmärk olla ka objektiivseks klassifitseerimiskriteeriumiks, juhul kui see tuleneb nimetatud toote olemusest, mida omakorda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt 1. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas C-459/93: Thyssen Haniel Logistic, EKL 1995, lk I-1381, punkt 13; . aasta otsus C-201/99: Deutsche Nichimen, EKL 2001, lk I-2701, punkt 20, ja . aasta otsus kohtuasjas C-142/06: Olicom, EKL 2007, lk I-6675, punkt 18).

48

Tasub meenutada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt aitavad komisjoni poolt KN-i juurde ning Maailma Tolliorganisatsiooni poolt HS-i juurde väljatöötatud selgitavad märkused oluliselt kaasa erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele, ent nad pole siiski õiguslikult siduvad (vt 16. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C-35/93: Develop Dr. Eisbein, EKL 1994, lk I-2655, punkt 21, ja . aasta otsus kohtuasjas C-400/05: B.A.S. Trucks, EKL 2007, lk I-311, punkt 28). Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KN-i sätetega ega tohi muuta nende ulatust (vt eelkõige . aasta otsus kohtuasjas C-280/97: ROSE Elektrotechnik, EKL 1999, lk I-689, punkt 23; . aasta otsus kohtuasjas C-495/03: Intermodal Transports, EKL 2005, lk I-8151, punkt 48, ja . aasta otsus kohtuasjas C-445/04: Possehl Erzkontor, EKL 2005, lk I-10721, punkt 20).

49

Siinkohal väidab Metherma seoses küsimusega, kas „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikangid on samastatavad nende metallidega survetöötlemata kujul, esiteks seda, et mõiste „survetöötlemata” puudutab antud juhul pigem „materjali kuju, vormi elemente või vormimist”.

50

Taolise tõlgendusega ei saa nõustuda. Antud küsimuses nähtub asjaomaste alamrubriikide sõnastusest ja kontekstist, millesse nad on asetatud, et mõisted „survetöötlemata” nagu seda kasutatakse vastavates alamrubriikides, viitavad mitte asjaomaste metallesemete mõõtmetele, vaid sisuliselt nende töötlemata kujule. Selline tõlgendus tuleneb iseäranis selgelt määruse nr 2388/2000 teistest keeleversioonidest nagu näiteks taani keel (ubearbejdet), inglise keel (unwrought), itaalia keel (greggio), soome keel (muokkaamaton) ja rootsi keel (i obearbetad form).

51

Metherma leiab muu hulgas, et „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikange ei saa samastada nende metallidega survetöötlemata kujul, kuna paagutamisel omandavad need metallid uued omadused, mis muudab need toodeteks ja seetõttu „metalltoodeteks”.

52

Arvestades rubriike 81.01 ja 81.02 puudutavaid HS-i selgitavaid märkusi võiks kokkuvõttes nõustuda, et pulbriline volfram ja molübdeen omandavad paagutamisel täiendavad omadused nagu näiteks painduvus. Samas saadakse, nagu nähtub eelpool nimetatud märkustest, „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikangid „pulbri pressimisel kompaktseks ja vastupidavaks massiks ilma kange lagundamata”. Nagu nähtub eelkõige rubriiki 81.01 puudutavate HS-i selgitavate märkuste viimasest osast, kui neid kange enam ei töödelda, siis asjaolu, et volfram või molübdeen pärast paagutamist esineb mitte enam pulbri kujul, vaid vastupidava massina, ei too iseenesest kaasa selle, et kõnealust metalli ei käsitleta metallina survetöötlemata kujul, vähemalt mitte KN-i kohaldamise mõttes.

53

Igal juhul, nagu ka komisjon märkis, tuleneb nii KN-i alamrubriikide 81019110 kui 82019110 sõnastusest, nagu neid kohaldati põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal, et kõnealused metallid survetöötlemata kujul hõlmasid KN-i tähenduses „üksnes paagutamise teel saadud kange”. Niisiis on selge, mis nähtub ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusest ja käesoleva kohtuotsuse punktidest 32, 35 ja 51, et põhikohtuasjas on kõne all taolised kangid.

54

Sellest järeldub, et kuna „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikangid vastavad nende metallide survetöötlemata kujule, mis kuuluvad vastavalt KN-i rubriikidesse 8101 ja 8101, ei saa selliseid kange pidada mõiste „tooted” alla kuuluvaks nimetatud rubriikide mõttes.

55

Järelikult, kui põhikohtuasjas on tegemist kõnealuste metallidega survetöötlemata kujul või nendest metallidest valmistatud toodetega nagu väidab Metherma, võib „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- ja molübdeenikange muuta sellistena lõplikult kasutamiskõlbmatuks purustamise või katkilõikamise teel. Metherma sõnul ei saa tükeldatud kange enam töödelda plaatideks, kangideks ega traadiks. Selles osas viitab Metherma KN-i XV jaotise märkuse 8 punktile a, mille kohaselt mõeldakse „jäätmete ja jääkide” all eelkõige metalltooteid, mis vigastuste, katkilõikamise, kulumise vm tõttu on lõplikult kasutamiskõlbmatud.

56

Kuivõrd selline põhjendus tugineb eeldusele, et üksnes paagutamise teel saadud volframi- või molübdeenikangid kujutavad endast oma algsel kujul „tooteid”, siis tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktist 54, et taoline eeldus ei ole vastuvõetav, kuna nimetatud kangid kuuluvad survetöötlemata volframi ja molübdeeni hulka KN-i rubriikide 8101 ja 8101 mõttes.

57

Mertherma ei ole selles osas eelotsusetaotluse esitanud kohtu tõlgendusega nõus ning leiab, et survetöötlemata volframit või molübdeeni põhimõtteliselt ei saa töödelda jäätmeteks või jääkideks. Ta väidab esiteks, viidates HS-i rubriiki 81.01 puudutavatele selgitavatele märkustele, et survetöötlemata metallidega võib kõnealuseid metalle samastada üksnes siis, kui viimased esinevad teatud kompaktsel kujul nagu näiteks koonusekujulistes plokkides või lattides esineva pulbrilise metallina. Teiseks, ka survetöötlemata metallidest on võimalik saada jäätmeid ja jääke nagu nähtub HS-i rubriiki 72.04 puudutavatest selgitavatest märkustest, mille kohaselt võivad jäätmed ja jäägid esineda „treilaastude” kujul.

58

Mis puudutab nendest argumentidest esimest, siis tuleb meenutada, et põhikohtuasjas kõne all olevate alamrubriikide sõnastus puudutab volframit või molübdeeni „survetöötlemata kujul, sh üksnes paagutamise teel saadud kangid”. Sellest võib järeldada, et need metallid võivad esineda sellisel survetöötlemata kujul, mis erineb nimetatud viisil saadud kangidest. Seega ei saa kuidagi välistada võimalust, et „üksnes paagutamise teel saadud” volframi või molübdeeni tükid kujutavad endast samuti kõnealust metalli survetöötlemata kujul.

59

Teise argumendi kohta tuleb märkida, et Metherma põhineb HS-i rubriiki 72.04 puudutavate selgitavate märkuste valikulisel lugemisel. Nendest märkustest tuleneb otseselt, et sellised jäägid nagu treilaastud võivad olla kõnealuse metalli tootmise või mehaanilise töötlemise tagajärg. Seega ei vasta põhikohtuasjas kõnealuse volframi ja molübdeeni käsitsi purustamine sellisele sõnastusele.

60

HS-i rubriike 81.01 ja 81.02 puudutavate selgitavate märkuste väljavõtetest, mida on korratud käesoleva kohtuotsuse punktides 24 ja 25, tuleneb, et üksnes paagutamise teel saadud volframi- ja molübdeenikangid ei vasta „toodetele” rubriiki 72.04 puudutavate HS-i selgitavate märkuste mõttes, mille kohaselt ei kuulu jäätmete ja jääkide kategooriasse tooted, milliseid saab, kas peale parandamist või renoveerimist või ilma selleta, taaskasutada oma endisel otstarbel või kohandada kasutamiseks muul otstarbel; siia ei kuulu ka tooted, mis võivad olla ümber kujundatud teisteks toodeteks ilma neid eelnevalt metalliks regenereerimata. Lisaks, isegi kui nõustuda Metherma väitega, mille kohaselt üksnes paagutamise teel saadud volframi- ja molübdeenikangid võiksid kujutada endast „tooteid”, tuleneb eelkõige eelotsusetaotluse esitanud kohtu tehtud märkustest, mida Metherma ei ole vaidlustanud, et põhikohtuasjas kõnesolevaid tükeldatud kange kasutatakse – ilma neid eelnevalt metalliks regenereerimata – terasetootmise käigus ümbersulatamiseks.

61

Kõige eelneva taustal tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 2658 I lisas esitatud KN-i 2001. aastal kohaldatavas versioonis, mis tuleneb määrusest nr 2388/2000, tuleb tõlgendada nii, et „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- või molübdeenikangid kuuluvad vastavalt KN-i alamrubriikidesse 81019110 ja 81029110. Neid kange, mis kuuluvad kõnealuste survetöötlemata metallide hulka ja mitte metalltoodete hulka, ei või töödelda tükeldamise või purustamise teel jääkideks või jäätmeteks, mis vastavad nimetatud KN-i versiooni alamrubriikidele 81019190 ja 81029190.

62

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (seitsmes koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri 2001. aastal kohaldatavas versioonis, mis tuleneb komisjoni . aasta määrusest (EÜ) nr 2388/2000, tuleb tõlgendada nii, et „üksnes paagutamise teel saadud” volframi- või molübdeenikangid kuuluvad vastavalt KN-i alamrubriikidesse 81019110 ja 81029110. Neid kange, mis kuuluvad kõnealuste survetöötlemata metallide hulka ja mitte metalltoodete hulka, ei või töödelda tükeldamise või purustamise teel jääkideks või jäätmeteks, mis vastavad nimetatud KN-i versiooni alamrubriikidele 81019190 ja 81029190.