1

EÜ artikli 95 lõigetes 4–6 on sätestatud:

„4.   Kui pärast seda, kui nõukogu või komisjon on ühtlustamismeetme vastu võtnud, peab liikmesriik artiklis 30 märgitud oluliste vajaduste tõttu või seoses keskkonna või töökeskkonna kaitsega vajalikuks säilitada siseriiklikke norme, teatab ta nendest normidest ja nende säilitamise põhjustest komisjonile.

5.   Lisaks sellele ja ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kui pärast ühtlustamismeetme võtmist nõukogus või komisjonis liikmesriik peab vajalikuks ühtlustamismeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonna ja töökeskkonna kaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke norme, teatab ta kavandatavatest normidest ja nende kehtestamise põhjustest komisjonile.

6.   Komisjon kinnitab kõnealused siseriiklikud normid või lükkab need tagasi kuue kuu jooksul pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud teatamist, olles eelnevalt kindlaks teinud, kas need on või ei ole suvalise diskrimineerimise vahendid või liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piirangud, ja kas need kujutavad või ei kujuta endast takistust siseturu toimimisele.

Kui komisjon selles ajavahemikus otsust ei tee, loetakse lõigetes 4 ja 5 osutatud siseriiklikud normid kinnitatuks.

Kui seda õigustab küsimuse keerukus ja kui puudub oht inimeste tervisele, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile teatada, et käesolevas lõikes osutatud ajavahemikku võidakse pikendada veel kuni kuus kuud.”

2

Nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiivi 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta (EÜT L 296, lk 55; ELT eriväljaanne 15/03, lk 95) artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid koostavad tegevuskavad ja näitavad neis ära meetmed, mida tuleb võtta kiiresti, kui on oht, et välisõhu saaste piir- ja/või häiretasemed ületatakse, et seda ohtu ja sellise olukorra kestvust vähendada. Sellistes kavades võib olenevalt konkreetsest olukorrast näha ette meetmeid sellise tegevuse, sealhulgas maanteeliikluse kontrollimiseks ja vajaduse korral peatamiseks, millel on osa piirtasemete ületamises.

3

Direktiivi 96/62 artikli 11 lõike 1 punkti a alusel teatavad liikmesriigid komisjonile nii saaste piirtasemete kui ka nende ületamismäära ületamisest üheksa kuu jooksul pärast iga aasta lõppu.

4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/69/EÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavate meetmete kohta ja direktiivi 70/220/EMÜ muutmise kohta (EÜT L 350, lk 1; ELT eriväljaanne 13/23, lk 126) jõustus 28. detsembril 1998, mil see avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas.

5

Viidatud direktiiv seab tahkete osakeste massi (PM) sisalduse piirtasemeks 25mg/km diiselmootoriga sõidukite jaoks, mis kuuluvad ühelt poolt M-kategooriasse (sõiduautod), mis on määratletud nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, lk 1; ELT eriväljaanne 13/01, lk 44) II lisa A osas – v.a sõidukid, mille täismass on üle 2,5 tonni – ja teiselt poolt N1-kategooria I klassi (tarbeveokid, mille registrimass on 1,305 tonni).

6

Direktiivi 98/69 artikli 2 lõike 1 kohaselt:

„[…] ei tohi ükski liikmesriik […] mootorsõidukite tekitatud õhusaastest tulenevatel põhjustel:

kui sõidukid vastavad käesoleva direktiiviga muudetud direktiivi 70/220 nõuetele.”

7

Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus (EÜT L 163, lk 41; ELT eriväljaanne 15/04, lk 164) määrab koos direktiiviga 96/62 kindlaks eelkõige tahkete osakeste „PM10 ” sisaldusele välisõhus kohaldatavad piirtasemed, mis on õiguslikult siduvad alates 1. jaanuarist 2005.

8

Direktiivis 1999/30 määratletakse PM10 tahkeid osakesi järgnevalt:

9

Direktiivi 1999/30 artiklis 5 on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et nende raskete osakeste sisaldus välisõhus ei ületaks piirtasemeid, mis on ette nähtud III lisa 1. jaos.

10

Lisaks, kuigi need sätted praegu ei kehti, võib märkida, et komisjon võttis 21. detsembril 2005 vastu määruse ettepaneku, mida nimetatakse „Euro 5” ning millega vähendatakse ühelt poolt M kategooriasse (sõiduautod) ja teiselt poolt N1 kategooria I klassi (kommertsveokid, mille registrimass on 1,305 tonni) kuuluvate diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitmete piirtase ühenduses 5 mg/km-ni.

11

Kui nimetatud ettepanek võetakse selle praeguses versioonis vastu, hakatakse seda uut ühenduse piirtaset kohaldama 2009. aasta septembri lõpus nimetatud kategooriate uute sõidukitüüpide suhtes ja 2011. aasta jaanuari lõpus kõigi asjaomaste uute sõidukite suhtes.

12

Madalmaade Kuningriik teatas EÜ artikli 95 lõike 5 alusel 2. novembri 2005. aasta kirjaga oma kavatsusest võtta vastu dekreet, mis kehtestab M1-kategooria ja N1-kategooria I klassi uutele diiselmootoriga sõidukitele tahkete osakeste heitkoguste piirtasemeks 5mg/km erandina direktiivi 98/69 sätetest juba 1. jaanuarist 2007.

13

Oma eranditaotluse toetuseks lisas Madalmaade Kuningriik, et tema territooriumi mitmes osas on direktiiviga 1999/30 määratud tahkete osakeste sisalduse piiratasemed ületatud. Seetõttu leidis see teavitav liikmesriik, et tal ei ole võimalik oma ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi ettenähtud tähtajaks täita, kui direktiivi 1999/30 alusel on ta kohustatud võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et vähendada raskete osakeste sisaldust.

14

Madalmaade Kuningriik rõhutas, et tahked osakesed on tema jaoks oluline mureallikas, kuna see riik on väga tihedalt asustatud ning infrastruktuuri kontsentratsiooni tase on kõrgem kui teistes Euroopa riikides, millega kaasnevad tahkete osakeste suuremad heitkogused ruutkilomeetri kohta. Mootorsõidukite liikluse läheduse tõttu elurajoonidele ja teiste maa intensiivse kasutusviiside tõttu puutuvad elanikud saastega palju kokku. Nimetatud asjaolul on Madalmaade jaoks eriline tähtsus, arvestades liikluse intensiivsust, mis on mõõdetud selle riigi mitmes regioonis. Asjaoluga, et maanteeliiklusest pärinevate tahkete osakeste heitkoguste arvestatav osa tekib peamiselt linnade piires ja sellisel tasemel, mis ületab elurajoonide oma, kaasneb see, et suur osa elanikest puutub kokku ka nõe eriliselt kahjulike tahkete osakestega, mis sisalduvad diiselmootoriga sõidukite heitgaasides.

15

Veel kinnitas Madalmaade Kuningriik, et temani jõuab ka suur osa välisriikidest pärinevat saastet, sest kaks kolmandikku selles riigis mõõdetud inimtegevusest tulenevate tahkete osakeste 45%-lisest sisaldusest pärineb välisriikidest. Järelikult võib tahkete osakeste sisalduse riiklikust keskmisest ainult 15% olla aluseks siseriiklikele keskkonnakaitse normidele.

16

Lõpetuseks kinnitas Madalmaade Kuningriik, et ta peab esmatähtsaks sõiduautodest ja kommertsveokitest pärinevate tahkete osakeste heitkoguste vähendamist. Nimelt soovib Madalmaade Kuningriik esmalt vähendada just nende sõidukite heitkoguseid, kuna need põhjustavad tema väitel 70% maanteeliiklusest tulenevatest heitkogustest. Kõnealune teavitav liikmesriik lisas, et tema territooriumil on täheldatud diiselmootoriga sõiduautode arvu sellist kasvu, mida ei aimatud ette direktiivi 98/69 väljatöötamise ajal.

17

Teatatud erimeede moodustab lahutamatu osa õigusaktide raamistikust, mis keskendub maanteeliiklusele ja vähem saastavate sõidukite ning kütuste propageerimisele. Seda pidi kohaldatama diiselmootoriga sõiduautode ja kommertsveokite suhtes, mida kasutatakse esimest korda pärast 31. detsembrit 2006.

18

Dekreedi eelnõu konkreetseks tagajärjeks pidi olema see, et sõidukitele paigaldatakse filter, mis vähendab diislinões leiduvaid tahkete osakeste hulka, kuid seda ei oleks pidanud kohaldama Euroopa Liidu teises liikmesriigis registreeritud sõidukite suhtes.

19

Kõnealuse dekreedi eelnõus määratud rangem heitkoguste norm ei muuda Madalmaade Kuningriigi väitel kuidagi asjaomaste sõidukite tüübikinnituse menetlusi ega teistes liikmesriikides EÜ osa tüübikinnituse saanud sõidukite registreerimistingimusi.

20

Seevastu oleks politsei ja asutused, kellel on sõidukite perioodilise kontrolli pädevus, saanud pärast dekreedi jõustumist kontrollida, kas sõiduauto või kerge kommertsveok on selline, millega saab järgida uut 5mg/km piirtaset.

21

Komisjon kinnitas 23. novembri 2005. aasta kirjas, et ta on Madalmaade valitsuse teate kätte saanud, ning andis viimasele teada, et kuuekuuline tähtaeg, mis on komisjonile EÜ artikli 95 lõikes 6 eranditaotluse suhtes otsuse tegemiseks ette nähtud, hakkas kulgema 5. novembril 2005, teate kättesaamise päevale järgneval päeval.

22

Madalmaade õhu kvaliteedi hindamise aruanne 2004. aasta kohta, mis koostati direktiivi 96/62 alusel, edastati komisjonile 8. veebruaril 2006, kes registreeris selle sama aasta 10. veebruaril.

23

Madalmaade ametiasutused teavitasid 10. märtsi 2006. aasta kirjaga komisjoni aruandest „Nieuwe inzichten in de omvang van de fijnstofproblematiek” („Uus arusaam tahkete osakeste heitmete probleemi ulatusest” [mitteametlik tõlge]), mille Milieu- en Natuurplanbureau (Madalmaade keskkonnaamet, MNP) koostas 2006. aasta märtsis.

24

Madalmaade ametiasutuste esitatud argumentide põhjendatuse hindamiseks küsis komisjon Nederlandse Organisatie voor toegepast-natuur-wetenschappelijk onderzoek (Madalmaade rakenduslik-teaduslike uuringute organisatsioon, TNO) koordineeritud konsultantide konsortsiumilt teaduslikke ja tehnilisi nõuandeid.

25

Nimetatud organisatsioon esitas komisjonile oma aruande 27. märtsil 2006.

26

Komisjon lükkas teatatud dekreedi eelnõu 3. mai 2006. aasta otsusega 2006/372/EÜ, mis käsitleb riiklike eeskirjade eelnõud diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitkoguste piirnormide kehtestamise kohta, millest Madalmaade Kuningriik on kooskõlas [EÜ] artikli 95 lõikega 5 teatanud (EÜT L 142, lk 16; edaspidi „otsus”), tagasi põhjusel, et „Madalmaade Kuningriik ei [olnud] suutnud tõestada [ainuomase] probleemi olemasolu seoses direktiiviga 98/69” [ja et] „teatatud meede ei ole saavutatavate eesmärkide suhtes proportsionaalne”.

27

Madalmaade Kuningriik esitas 12. juulil 2006 esitatud hagiavaldusega otsuse peale tühistamishagi. Samal päeval esitas ta Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 76a alusel tema hagiavalduse kiirendatud menetluse taotluse.

28

Komisjon esitas oma märkused kiirendatud menetluse taotluse kohta 8. augustil 2006 ja kostja vastuse 6. oktoobril 2006.

29

Esimese Astme Kohus (neljas koda) rahuldas 26. oktoobri 2006. aasta otsusega kiirendatud menetluse taotluse.

30

Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu suulistele küsimustele kuulati ära 29. märtsi 2007. aasta kohtuistungil.

31

Madalmaade valitsus palub Esimese Astme Kohtul:

32

Komisjon palub Esimese Astme Kohtul:

33

Madalmaade valitsus väidab, et otsus on vastuolus EÜ artikli 95 põhinormidega ja EÜ artiklis 253 ette nähtud põhjendamiskohustusega esiteks seetõttu, et sellega välistatakse Madalmaadele ainuomase, pärast direktiivi 98/69 vastuvõtmist ilmnenud probleemi olemasolu, ja seda ilma et oleks uuritud asjaomase liikmesriigi edastatud asjakohaseid andmeid; teiseks seetõttu, et sellega loetakse, et teatatud dekreedi eelnõu ei ole proportsionaalne Madalmaade Kuningriigi taotletavate eesmärkidega; ning kolmandaks seetõttu, et selles võetakse teatatud eelnõu analüüsimisel arvesse rahvusvahelist õiguslikku konteksti.

34

Madalmaadele ainuomase probleemi olemasoluga seoses vaidlustab Madalmaade valitsus otsuse kahes osas. Ühelt poolt eitas komisjon selle valitsuse väitel vääralt Madalmaadele ainuomase probleemi olemasolu seoses õhu kvaliteediga. Teiselt poolt jättis komisjon ilma põhjendusi toomata probleemi ainuomasuse hindamisel arvesse võtmata Madalmaade ametiasutuste poolt nõuetekohaselt edastatud dokumendid, rikkudes sellega nii oma hoolsuskohustust kui ka otsuste põhjendamise kohustust.

35

Kõigepealt tuleb analüüsida hagiavalduse argumentide teist osa, mis puudutab selle probleemi ainuomasust, millega Madalmaade Kuningriigil tuleb tema hinnangul tegeleda.

36

Madalmaade valitsus leiab, et komisjon rikkus oma hoolsuskohustust, kui ta jättis – ilma selle kohta põhjusi toomata – analüüsimata asjakohased andmed, mille see valitsus oli talle määratud tähtaja jooksul enne otsuse vastuvõtmist edastanud.

37

Vastupidi sellele, mida komisjon otsuse punktis 41 väidab, oli nimetatud valitsuse sõnul komisjoni käsutuses 2004. aasta asjakohased andmed Madalmaade kohta.

38

Kui komisjon oleks täitnud oma hoolsuskohustust ning neid hiljutisi andmeid arvesse võtnud, oleks ta võinud jõuda järeldusele, et pärast direktiivi 98/69 vastuvõtmist ilmnes Madalmaadele ainuomane probleem.

39

Komisjon tunnistab, et vastupidi sellele, mida ta väidab otsuse punktis 41, esitas Madalmaade Kuningriik ametlikult oma 2004. aasta hindamisaruande enne, kui otsus vastu võeti. See ei tähenda siiski mingil juhul, et toimiku läbivaatamisel rikuti hoolsuskohustust.

40

Madalmaade Kuningriik esitas komisjoni väitel nimetatud aruande rohkem kui neli kuud pärast selle edastamiseks direktiivi 96/62 artikli 11 lõike 1 punktis a määratud tähtaja möödumist. 2. novembri 2005. aasta teade siseriikliku meetme kohta ei viita seega kõnealustele andmetele.

41

Komisjoni väitel palus ta Madalmaade Kuningriigil talle need andmed esitada nii vara kui võimalik ja pärast nende kättesaamist edastas need TNO-le, paludes viimasel neid Madalmaade Kuningriigi esitatud eranditaotluse kohta koostatavas aruandes arvesse võtta.

42

Komisjoni sõnul võeti Madalmaade Kuningriigi 2004. aasta hindamisaruannet TNO analüüsis ja otsuse põhjendustes arvesse.

43

TNO märkis oma aruande – millele komisjon tugines teadaolevalt otsuse vastuvõtmiseks ning mille kaalutlusi ja järeldusi Madalmaade valitsus ei ole vaidlustanud – leheküljel 29: „veel ei ole võimalik läbi viia […] võrdlust 2004. aasta osas, kuna 2004. aasta andmete analüüs on hilinenud, sest mitu liikmesriiki, sealhulgas Madalmaade Kuningriik, edastasid oma andmed hilinemisega.”

44

Ometi nähtub otsuse arutluskäigust, mis käsitleb Madalmaade välisõhu kvaliteedi probleemi ainuomasust, et Madalmaade ametiasutuste edastatud viimased andmed kaasati TNO aruandesse. Eelkõige märgib TNO nimetatud dokumendi leheküljel 29, millele on eespool viidatud, et:

„Madalmaade Kuningriigi edastatud esialgsed andmed piirtasemete ületamise kohta 2004. aastal viitavad sellele, et olukord on erinev võrreldes 2003. aastaga. Kõigis piirkondades on PM10 puhul täheldatav vähemalt ühe piirtaseme ja selle ületamismäära ületamine.” [mitteametlik tõlge]

45

Lisaks kasutab TNO oma aruande leheküljel 29 ja komisjon otsuse punktis 41 MNP eespool viidatud 2006. aasta märtsi aruande teatavaid kaalutlusi.

46

Lõpuks, nagu nähtub otsuse punktist 42, kui komisjon keeldus lugemast tõendatuks ainuomase probleemi olemasolu seoses direktiivis 1999/30 määratud tahkete osakeste sisalduse piirtasemete järgimisega Madalmaade Kuningriigis, siis tugines ta ka Madalmaade valitsuse edastatud uuele teabele, mis sisaldus ka MNP aruandes.

47

Neil asjaoludel ei saa väita, et komisjon jättis analüüsimata hiljutised andmed, mille Madalmaade valitsus talle enne otsuse vastuvõtmist edastas.

48

Sellest tuleneb vältimatult ka, et komisjonile ei saa ette heita seda, et ta ei esitanud selle väidetava analüüsimata jätmise põhjuseid.

49

Järelikult ei ole võimalik nõustuda argumentidega, mis tuginevad sellele, et komisjon rikkus oma hoolsus- ja põhjendamiskohustust.

50

EÜ artikli 95 lõikele 5 tugineva liikmesriigi kohustuseks on tõendada, et selle sätte kohaldamise tingimused on täidetud (Esimese Astme Kohtu 5. oktoobri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-366/03 ja T-235/04: Land Oberösterreich ja Austria vs. komisjon, EKL 2005, lk II-4005, punkt 63; vt ka analoogia alusel EÜ artikli 95 lõikega 4 seonduv Euroopa Kohtu 20. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas C-3/00: Taani vs. komisjon, EKL 2003, lk I-2643, punkt 84).

51

Eranditaotluses õigustas Madalmaade Kuningriik teatatud siseriiklikku meedet, rõhutades, et tema territooriumi mitmes regioonis ei ole välisõhu kvaliteet kooskõlas direktiivis 1999/30 kehtestatud normidega ning et eelkõige nimetatud dokumendis määratud tahkete osakeste sisalduse piirtasemed on ületatud mitmes piirkonnas, kuigi liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikke meetmeid selleks, et vähendada nende tahkete osakeste sisaldust välisõhus.

52

Samuti väitis Madalmaade Kuningriik, et tal ei ole mõistlikult võimalik oodata määruse Euro 5 ettepaneku jõustumist, millega vähendatakse kõnealuste diiselmootoriga sõidukite tahkete osakeste heitkoguste kehtiv piirmäär 25 mg/km, mis on määratud direktiivis 98/69, 5 mg/km-ni, ja et ta soovib seega siseriiklikul tasemel samadele sõidukitele 5 mg/km piirtaseme varem kehtestada.

53

Seega on Madalmaade Kuningriigi kohustuseks oma hagi põhjendatuse kinnitamiseks tõendada, et komisjon järeldas otsuses vääralt, et ei ole tõendatud, et direktiivis 1999/30 kehtestatud tahkete osakeste sisalduse piirtasemete ületamine, mida Madalmaade territooriumil mõõdeti, on sedavõrd terav, et see eristub märgatavalt teistes liikmesriikides täheldatud piirtasemete ületamisest.

54

Sellega seoses heidab Madalmaade valitsus komisjonile esiteks ette seda, et viimane kohaldas vääralt EÜ artikli 95 lõikes 5 osutatud keskkonnakaitse probleemi ainuomasuse kriteeriumi; teiseks seda, et komisjon jättis arvesse võtmata tahkete osakeste heitkoguste vähendamise siseriiklike meetmete võtmise piirangud, mille tingivad siseveeteede transport ja meretransport; kolmandaks seda, et komisjon jättis teadvustamata selle, et piiriülese saastuse vastu ei ole võimalik meetmeid võtta ning lõpuks neljandaks seda, et komisjon ei tunnistanud Madalmaade välisõhus mõõdetud tahkete osakeste sisalduse piirtasemete ületamise erilist tõsidust.

55

Madalmaade valitsus heidab komisjonile kõigepealt ette seda, et viimane allutas erandi tegemise tingimusele, et Madalmaade Kuningriigi poolt oma taotluse toetuseks viidatud õhu kvaliteedi probleem puudutab erandlikult vaid Madalmaid.

56

Nimetatud valitsuse sõnul ei leidu komisjoni argumendile, mille kohaselt ei ole võimalik tunnistada ainuomaselt ühes liikmesriigis ilmneva probleemi olemasolu EÜ artikli 95 lõike 5 mõttes, kui sama probleem esineb teises liikmesriigis, käesolevas asjas Belgia Kuningriigis, alust selle sätte sõnastuses ega komisjoni varasemas praktikas. Lisaks on raske ette kujutada selle erandlikkuse kriteeriumi kohaldamist piiriülese õhusaastatusega seotud keskkonnaprobleemi suhtes.

57

Komisjon leiab vastupidi, et ta ei nõudnud mingil juhul selle tõendamist, et Madalmaade viidatud õhu kvaliteedi probleem puudutab erandlikult vaid selle riigi territooriumi. Ta võrdles edastatud siseriiklike hindamisaruannete põhjal Madalmaade olukorda kõigi teiste liikmesriikide olukorraga ja jõudis järeldusele, et Madalmaades ei esine direktiiviga 1999/30 kehtestatud tahkete osakeste sisalduse ja direktiivi 98/69 kohaldamisalasse kuuluvate mootorsõidukite tahkete osakeste heitkoguste piirtasemete ületamise ainuomast probleemi.

58

EÜ artikli 95 lõigetes 4–7 on liikmesriikidele ja komisjonile jäetud võimalus teha erandeid ühisturu rajamiseks või toimimiseks võetud ühtlustamismeetmete kohaldamisest niivõrd, kui see on vajalik keskkonna või töökeskkonna kaitsmiseks.

59

Kirjeldatud eesmärgiga siseriiklike sätete kehtestamiseks valdkondades, kus on juba vastu võetud ühtlustamismeede, peab liikmesriik vastavalt EÜ artikli 95 lõikele 5 olema võimeline põhjendama seda, et need siseriiklikud sätted põhinevad uutel teaduslikel tõenditel ja lahendavad talle ainuomase probleemi, mis ilmnes pärast ühtlustamismeetme vastuvõtmist.

60

Viidatud säte, millel on kaitseklausli olemus, kujutab endast ühisturu korralduse vahendit, mis kehtestati selleks, et kaitsta ühenduses isikute elu- ja töötingimusi, mis on samavõrd põhimõttelise tähtsusega asutamislepingu eesmärk nagu õigusaktide ühtlustamine.

61

Seda sätet kohaldatakse eelkõige juhtudel, mil liikmesriigi kogu territooriumil või osal sellest esineb uus nähtus, mis kahjustab keskkonda või töökeskkonda ning mida ei olnud võimalik arvesse võtta ühtlustatud õigusnormide väljatöötamisel ja millele tuleb kõigepealt leida vastumeede siseriiklikul tasandil, ootamata ühenduse õigusaktide muudatust. Nimelt võib viimane olla sobimatu tuvastatud probleemi lahendamiseks kas nähtuse selgelt lokaalse tähtsuse tõttu või eriliste omaduste tõttu, mis ilmnevad lokaalsel tasemel ning mille puhul ei ole uue ühtlustatud õigusnormi arutamise ja jõustumise tähtajad sobivad.

62

Nähes ette ainuomaselt ühes liikmesriigis pärast ühenduse ühtlustamismeetme vastuvõtmist ilmnenud probleemi juhtumi, välistab EÜ artikli 95 lõige 5 järelikult võimaluse, et selle alusel kehtestataks ühtlustatud õigusnormist erandit tegevad siseriiklikud sätted selleks, et võidelda keskkonnaohuga, mis on üldiselt levinud kogu ühenduses.

63

Selline üldiselt levinud probleem, mis ei ole seega ainuomane EÜ artikli 95 lõike 5 tähenduses, on iga probleem, mis esineb üldiselt analoogsetel tingimustel kõigis liikmesriikides ning on seega lahendatav ühenduse tasandil ühtlustatud vahenditega.

64

Järelikult tuleb EÜ artikli 95 lõike 5 korrektseks tõlgendamiseks vaadelda probleemi siseriikliku ainuomasuse nõuet peamiselt sellest aspektist lähtuvalt, kas selle suhtes kohaldatavate õigusnormide ühtlustamisega ühenduse tasemel on või ei ole võimalik leida lahendusi raskustele, mis ilmnevad lokaalselt, ning juhul, kui see ei ole võimalik, on siseriiklike meetmete kehtestamine õigustatud.

65

Seega väidab Madalmaade valitsus põhimõtteliselt õigesti, et selleks, et probleem oleks ühele liikmesriigile ainuomane kõnealuse sätte mõttes, ei ole vajalik, et see tuleneks keskkonnaohust, mis esineb vaid selle riigi territooriumil. Üldise ohu realiseerumise raames võivad kohalikud eripärad eelmistes punktides osutatud juhtudel tõepoolest kujutada endast ainuomast probleemi.

66

Toimikust ei ilmne siiski, et komisjon oleks käesolevas asjas piiritlenud EÜ artikli 95 lõikes 5 sätestatud keskkonnakaitse probleemide siseriikliku ainuomasuse mõistet vaid juhtudega, mil need esinevad üksnes teavitava liikmesriigi territooriumil.

67

Nagu Madalmaade valitsus ka ise hagiavalduse punktis 34 märgib, sedastas komisjon eelkõige otsuse punktis 41 sõnaselgelt, et siseriiklike hindamisaruannete kohaselt ei olnud Madalmaades 2003. aastal võrreldes teiste liikmesriikidega nagu Belgia, Austria, Kreeka, Tšehhi Vabariik, Leedu, Sloveenia ja Slovakkia eriliselt kõrget piirmäärade ületamise probleemi.

68

Lisaks sedastab TNO oma aruande leheküljel 31, et maanteetransport on ilmselgelt üks ülekaalukamaid tahkete osakeste allikaid Madalmaades, kuid selles osas ei erine see riik eriliselt teistest liikmesriikidest nagu Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

69

TNO märgib veel, et diiselmootoriga sõiduautode suhtarv Madalmaades ei ole suur võrreldes teiste liikmesriikide sama suhtarvuga.

70

Lõpuks leiab komisjon otsuse punktis 42, et on eriti kaheldav, et Madalmaade Kuningriigil on võrreldes teiste liikmesriikidega lahendada ainuomane probleem seoses direktiivis 1999/30 kehtestatud piirtasemetega.

71

Järelikult ei saa väita, et komisjon nõudis Madalmaade Kuningriigilt selle tõendamist, et välisohu kvaliteedi probleem, millele ta oma eranditaotluse õigustamiseks viitas, puudutab vaid Madalmaade territooriumi.

72

Madalmaade valitsuse argumendid ainuomasuse kriteeriumi tõlgendamise kohta tuleb seega faktilise aluse puudumise tõttu tagasi lükata.

73

Järgmiseks heidab Madalmaade valitsus komisjonile ette, et viimane leidis, et ta saab teatatud dekreedi eelnõu vastuvõtmiseks heakskiidu anda vaid tingimusel, et Madalmaades mõõdetud tahkete osakeste sisalduse välisõhus piirtasemete ületamise juhud on suuremas osas põhjustatud diiselmootoriga maanteesõidukite tahkete osakeste heitkogustest.

74

Sellega unustas komisjon tema väitel, et Madalmaade Kuningriik jõudis põhjaliku uurimuse tulemusel järeldusele, et tal on vähe või ei ole üldse vahendeid selleks, et lahendada siseveeteede transpordi ja meretranspordi tingitud tahkete osakeste heitkoguste probleem.

75

Nimetatud kahe transpordiviisi toodetud tahkete osakeste heitkoguseid reguleerivatest Euroopa ja rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevad piirangud on just asjaolu, mis piirab Madalmaade valitsuse siseriiklikku reguleerimispädevust. Sellise suure sadama nagu Rotterdami sadama olemasolu tugevdab kõnealuse, Madalmaadele ainuomase probleemi teravust.

76

Komisjon leiab vastupidi, et ta piirdus selle tõdemisega, et Madalmaade Kuningriik ei tõendanud, et tal tuleb lahendada ainuomane probleem seoses tahkete osakeste heitkogustega, mida tekitavad direktiivi 98/69 kohaldamisalasse kuuluvad mootorsõidukid. Ta tõdes enda väitel vaid seda, et kui siseveeteede transport ja meretransport põhjustavad ühes liikmesriigis palju kõrgema tahkete osakeste sisalduse õhus kui teistes ja kui üksnes 25% uutest sõidukitest selles riigis kasutavad diiselkütust, ei ole tõendatud see, et esineb tahkete osakeste sisalduse ainuomane probleem, mille põhjustab tahkete osakeste filtri puudumine ühel osal nendest sõidukitest, mis on lubatud direktiiviga 98/69.

77

Komisjoni väitel ei esitanud Madalmaade valitsus oma eranditaotluses argumenti, mis tugineb ühenduse õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevatele kohustustele. Lisaks on selle argumendi tagajärg sellise ettekujutamatu teesi esitamine, et kui rahvusvahelisest õigusest tulenevad kohustused takistavad liikmesriiki teatavaid meetmeid võtmast, peaks komisjon nõustuma erandi tegemisega EÜ artikli 95 alusel vastu võetud ühtlustamisnormidest, sõltumata sellest, kas selle sätte lõigete 5 ja 6 tingimused on täidetud või mitte.

78

Esimese Astme Kohus märgib esiteks, et küsimus teatatud dekreedi eelnõu võime kohta vähendada välisõhus leiduvate tahkete osakeste sisaldust Madalmaades üksnes nende tahkete osakeste hulga vähendamisega, mida tingivad teatavad diiselmootoriga sõidukid, kuulub pigem selle kontrollimise alla, kas teatatud siseriiklik meede on proportsionaalne võrreldes teiste sekkumisvahenditega, mida saaks kohaldada teise kahe tahkete osakeste heitkoguste allika, st siseveeteede transpordi ja meretranspordi suhtes, kui selle küsimuse alla, kas kõnealune probleem on kõnealusele liikmesriigile ainuomane.

79

Igal juhul ja teiseks ei ole vastuvõetavad Madalmaade valitsuse argumendid, mis tuginevad rahvusvahelisest õigusest ja ühenduse õigusest tulenevatele kohustustele, mis võivad osutuda takistuseks siseveeteede transpordist ja meretranspordist tulenevate tahkete osakeste heitkoguste probleemi lahendamisele, kuna see valitsus ei esitanud neid oma eranditaotluses.

80

Teatatud riigiabi heakskiidu eeskujul saab liikmesriigile ühenduse ühtlustamismeetmetest EÜ artikli 95 lõigete 5 ja 6 alusel erandi tegemine tugineda üksnes siseriiklikule meetmele sellisel kujul, nagu see esitati komisjonile (vt selle kohta 25. märtsi 1999. aasta otsus kohtuasjas T-37/97: Forges de Clabecq vs. komisjon, EKL 1999, lk II-859, punkt 100).

81

Kolmandaks, Madalmaade valitsuse argumendil puudub faktiline alus. Vastupidi tema poolt väidetule ei seadnud komisjon teatatud meetme heakskiitmise võimalusele tingimuseks seda, et Madalmaades mõõdetud tahkete osakeste sisalduse välisõhus piirtasemete ületamise juhud oleks suuremas osas põhjustatud diiselmootoriga maanteesõidukite tahkete osakeste heitkogustest.

82

Nagu nähtub otsuse punktidest 40 ja 43, piirdus komisjon vastupidi selle tõdemisega, et võrreldes teiste liikmesriikidega iseloomustab Madalmaade Kuningriigi olukorda siseveeteede transpordist ja meretranspordist tingitud tahkete osakeste heitkoguste märkimisväärselt suurem hulk ja et diiselmootoriga maanteesõidukite suhtarv oli Madalmaade Kuningriigis oluliselt väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt, nii et võis kahtluse alla seada direktiivi 98/69 kohaldamisalasse kuuluvate diiselmootoriga sõidukite tekitatud tahkete osakeste heitkoguste ainuomase probleemi olemasolu Madalmaades.

83

Seega ei näi, et komisjon oleks igal juhul seadnud teatatud meetme heakskiitmise võimalusele tingimuseks selle, et Madalmaades mõõdetud tahkete osakeste sisalduse välisõhus piirtasemete ületamise juhud oleks suuremas osas põhjustatud diiselmootoriga maanteesõidukite tahkete osakeste heitkogustest.

84

Järelikult ei saa Madalmaade valitsuse argumentidega nõustuda.

85

Madalmaade valitsus toob veel esile, et tema reguleerimispädevust piirab muu hulgas võimetus võtta meetmeid suure hulga tahkete osakeste suhtes, mis jõuavad temani üle riigipiiri.

86

Komisjon vastab sellele, et mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis leidub samuti arvestatav hulk piiriüleseid tahkete osakeste heitkoguseid.

87

Madalmaade Kuningriigi poolt viidatud võimetus võtta meetmeid välisriigist pärinevate tahkete osakeste vastu ei tõenda iseenesest, et Madalmaadel on lahendada välisõhu kvaliteedi ainuomane probleem.

88

Nagu TNO oma aruandes esile tõi, on tahkete osakeste suurem suhtarv peaaegu oma olemusest tulenevalt tingitud välistest teguritest riikides, millel on väike pindala nagu Madalmaadel, ja saasteallikaid, mis asuvad neist teatud kaugusel, peetakse selle riigi välisteks, samas kui neid loetaks riigisiseseks, kui tegemist oleks suure pindalaga riigiga.

89

Muuseas tunnistab Madalmaade valitsus ise kaudselt, et piiriülene saaste ei saa oma olemusest tulenevalt olla ühele liikmesriigile ainuomane, kui ta väidab, et ainuomasuse kriteeriumi, mida komisjon tema sõnul õigusvastaselt kohaldas, on raske sobitada saastele omase piiriülese olemusega.

90

Kohtuistungil rõhutas Madalmaade valitsus, et Madalmaadel tuleb oma geograafilise asukoha tõttu vaieldamatult lahendada õhu kvaliteedi ainuomane probleem.

91

Ometi ei tõendanud ta kuidagi, et tahkete osakeste piiriülesed heitkogused mõjutavad õhu kvaliteeti Madalmaades nii, et tahkete osakeste heitkoguste piiramise küsimus tõusetub seal ülejäänud ühendusest erineval viisil ning õigustab spetsiifilisi siseriiklikke meetmeid.

92

Lisaks tuleb märkida, et direktiivist 98/69 eranditaotluse toetuseks viidatud keskkonnakaitse probleemi ainuomasust tuleb hinnata direktiiviga 1999/30 kehtestatud normide alusel. Direktiivi 1999/30 III lisa kehtestab aga üksnes piirtasemed tahkete osakeste sisaldusele välisõhus, mida liikmesriigid peavad järgima, ilma et ta võtaks arvesse olemasolevate tahkete osakeste päritolu.

93

Järelikult ei saa Esimese Astme Kohus pidada tõendatuks asjaolu, et väljaspool Madalmaade territooriumi õhku heidetud tahkete osakeste panus tahkete osakeste sisaldusse välisõhus selle riigi territooriumil kujutab iseenesest Madalmaade jaoks talle ainuomast õhu kvaliteedi probleemi EÜ artikli 95 lõike 5 mõttes.

94

Sellest tulenevalt ei saa Madalmaade valitsuse argumendiga nõustuda.

95

Madalmaade valitsus kritiseerib komisjoni, väites, et viimane jättis tunnistamata kõigis Madalmaade piirkondades ja asulates 2004. aastal mõõdetud piirtasemete ületamise erilise tõsiduse võrreldes direktiivis 1999/30 kehtestatud tahkete osakeste sisalduse päeva piirtasemetega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2005, ja nende piirtasemete ületamismääradega.

96

TNO aruande kohaselt ilmneb Madalmaade Kuningriigi edastatud esialgsetest andmetest, et on ületatud vähemalt ühte tahkete osakeste sisalduse piirtaset ja selle ületamismäära.

97

MNP aruande leheküljel 11 on küll märgitud, et tahkete osakeste tase on Madalmaades väiksem, kui varasemates hinnangutes esitatud. Seda kinnitust ei saa Madalmaade valitsuse väitel siiski talle omistada, isegi kui MNP on tema valitsusalasse kuuluv organ.

98

Igal juhul ei sea MNP järeldused Madalmaade valitsuse hinnangul kuidagi kahtluse alla tahkete osakeste sisalduse piirtasemete ületamise ainuomasust võrreldes direktiivis 1999/30 kehtestatud maksimummääradega, nagu nähtub nimetatud ameti aruande leheküljelt 3.

99

Kohtuistungil heitis Madalmaade valitsus komisjonile veel ette seda, et viimane ei võtnud arvesse Madalmaadele ainuomaseid asjaolusid, mis seisnevad asustustiheduses, liikluse intensiivsuses ning asustuse paiknemises maanteede kõrval.

100

Komisjon vastab, et nagu tuleneb TNO aruandest, ei esinenud 2003. aastal Madalmaades eriliselt suuri piirtasemete ületamisi võrreldes teiste liikmesriikidega, kelle hulgast mõne puhul oli erinevalt Madalmaadest ületamisi kõikides piirkondades.

101

Komisjon lisab, et kõik 2004. aasta siseriiklikud hindamisaruanded kinnitavad Madalmaadele ainuomase õhu kvaliteedi probleemi puudumist. Madalmaade Kuningriigi hindamisaruandest tulenes rohkem ületamise juhtumeid, sest selle viimase vaatlusaasta aruanne põhines üksnes mõõtmistel, samas kui 2004. aasta aruanne põhines osaliselt mudelarvutustel. Lisaks vähendati direktiivides kehtestatud määrasid, nii et ületamisjuhtumite arvu tõus Madalmaades 2004. aastal ei viita iseenesest kindlasti sellele, et kõnealuses riigis esines ainuomane probleem seoses õhu kvaliteediga.

102

MNP 2006. aasta märtsi aruande kohaselt, millele saab Madalmaade Kuningriigi vastu viidata, sest see on koostatud ametlikult eranditaotluse toetuseks, ülehinnati varasemates hinnangutes Madalmaade Kuningriigis leiduvate tahkete osakeste heitkoguseid 10–15% võrra. Aruande kohaselt ei ole kindel, et Madalmaades esineb võrreldes teiste liikmesriikidega ainuomane probleem, mis takistab tal täitmast direktiivi 1999/30 nõudeid.

103

Asjaolu, et tahkete osakeste võimalik mõju tervisele on kestev, ei kujuta endast Madalmaadele ainuomast probleemi. Lisaks märgib MNP, et tahkete osakestega pikaajalise kokkupuutumise mõju tervisele on ligikaudu 10–15% võrra väiksem, kui leiti varasemates hinnangutes.

104

Sellest tuleneb, et mitte üksnes Madalmaade Kuningriigil ning mitte ainult Madalmaade Kuningriigil ja Belgia Kuningriigil, vaid ka mitmel teisel liikmesriigil on raskusi direktiivis 1999/30 kehtestatud tahkete osakeste sisalduse piirtasemete järgimisega, et Madalmaade Kuningriigi õhu kvaliteedi probleem ei olnud eriti suur võrreldes sellega, mis esineb nendes teistes liikmesriikides ja et mõnel juhul oli see tõenäoliselt isegi väiksem kui näiteks Belgia Kuningriigis tekkivad probleemid.

105

On teada – ja seda pole vaidlustatud —, et diiselsõidukite tekitatud tahkete osakeste heitkoguste probleem on terav ja õigustab kohaseid reguleerimismeetmeid ühenduse tasemel. Samuti on teada, et Madalmaade Kuningriigi teatatud siseriikliku meetme eesmärk on ennetada selle riigi territooriumil arutlusel olevas määruse ettepanekus sisalduva tahkete osakeste heitkoguste piirtaseme kehtestamist ühtlustatud õigusnormidega (vt eespool punkt 52).

106

Niisugune tegutsemisviis ei ole põhimõtteliselt vastuolus EÜ artikli 95 lõikega 5, eeldusel et asjaomane liikmesriik tõendab, et uue ühtlustatud õigusnormi võimalikuks jõustumiseks vajaliku tähtaja jooksul võib kogu tema territooriumil või osal sellest tekkida spetsiifilisi probleeme, mis eristavad teda teistest liikmesriikidest ning muudavad ennetava meetme vajalikuks.

107

Sellega seoses ei leidu toimikus tõendeid selle kohta, et direktiivis 1999/30 kehtestatud tahkete osakeste sisalduse piirtasemete ületamised, mis mõõdeti Madalmaades, oleks võrreldes teistes liikmesriikides täheldatutega sedavõrd tõsised, et need kujutaks endast kõnealusele teavitavale liikmesriigile ainuomast välisõhu kvaliteedi probleemi.

108

MNP uuringus pealkirjaga „Beoorderling van het prinsjedagpakket – Aanpak Luchtkwaliteit 2005” (Õhukvaliteeti käsitleva eelarvemeetmete paketi hinnang 2005 [mitteametlik tõlge]), mida on kahtlemata võimalik kasutada Madalmaade valitsuse argumentide vastu, kuna selle on koostanud nimetatud valitsuse ministeeriumidest ühe valitsusalasse kuuluv organ (Euroopa Kohtu 24. novembri 1982. aasta otsus kohtuasjas 249/81: komisjon vs. Iirimaa, EKL 1982, punkt 15) ning kuna see esitati isegi hagiavalduse lisas, on sedastatud, et nagu komisjon ühes arenguaruandes märkis, ületati tahkete osakeste sisalduse piirtasemed suures osas Euroopa linnadest juba 2001. aastal.

109

2004. aasta kohta koostatud õhu kvaliteedi siseriiklike hindamisaruannete alusel koostatud nimekirjast nähtub lisaks, et Madalmaad kuuluvad viie liikmesriigi hulka, kelle kõikides piirkondades mõõdeti 2004. aastal tahkete osakeste sisalduse kõrgem tase kui direktiivis 1999/30 kehtestatud piirtasemed päeva kohta ja nende ületamismäärad, samas kui viies teises liikmesriigis ületati neid piirtasemeid 50% piirkondadest.

110

Madalmaade Kuningriigi 2004. aasta hindamisaruande kohaselt tuleneb tema territooriumil läbiviidud välisõhu kvaliteedi hindamise tulemuste analüüsist, et võrreldes 2003. aastaga on õhu kvaliteet paranenud, ning seda eelkõige seoses tahkete osakestega, kuigi aruandes põhjendatakse seda peamiselt ilmastikuolude muutustega 2004. aastal võrreldes sellele eelnenud aastaga.

111

Lisaks märgib MNP oma uuringus „Õhukvaliteeti käsitleva eelarvemeetmete paketi hinnang 2005”, et peale Madalmaade on ka teistel Euroopa riikidel raskusi tahkete osakeste sisalduse Euroopa piirtasemete täitmisega.

112

Nagu nendib ühelt poolt MNP oma 2006. aasta märtsi aruandes, mille Madalmaade valitsus esitas teatatud dekreedieelnõu kontrollimenetluse käigus, ja teiselt poolt komisjon, kelle argumente selles osas ei ole vaidlustatud, otsuse punktis 41, on Madalmaades tahkete osakeste sisalduse tasemed 10–15% võrra madalamad, kui leiti varasemates hinnangutes.

113

MNP hinnangul on nende piirkondade arv, kus võib 2010. aastaks ette näha sisalduse päevaste piirtasemete ületamist, vähenenud enam kui poole võrra varasemate hinnangutega võrreldes ning hinnangud tahkete osakestega pikaajalise kokkupuutumise kohta ja selle mõju kohta tervisele on langenud 10–15% võrra.

114

Nagu komisjon otsuse punktis 41 märgib, väidab MNP samuti, et nende piirkondade arv, kus ületatakse tahkete osakeste sisalduse päeva keskmise ühenduse piirtase, väheneb poole võrra aastaks 2010 võrreldes aastaga 2005 ning veel poole võrra aastaks 2015 võrreldes aastaga 2010.

115

Lõpuks, lisaks sellele, et asustamistihedus, maanteeliikluse intensiivsus mitmes Madalmaade piirkonnas ja asulate paiknemine maanteede kõrval ei ole direktiivis 1999/30 ette nähtud kriteeriumid, ei ole ka tõendatud, et need moodustavad selle liikmesriigi puhul sellise keskkonnakaitse probleemi EÜ artikli 95 lõike 5 mõttes, mis eristaks teda selgelt teistest Euroopa Liidu regioonidest.

116

Sellega seoses põhjendab TNO Euroopa Liidu selles piirkonnas, mille moodustavad Beneluxi riigid, Ühendkuningriigi keskosa ja Lääne-Saksamaa, tuvastatud tahkete osakeste heitkoguste kõrget taset nende piirkondade suure asustustihedusega ja keskkonda saastava tegevusega, sealhulgas eelkõige maanteeliiklusega.

117

Seega ei ole Madalmaade valitsus tõendanud, et esineb tema territooriumile ainuomaseid probleeme, mille tõttu oleks vajalik uute, arutlusel olevate ühtlustamisnormide ennetav kohaldamine.

118

Seetõttu ei saa järeldada, et komisjon leidis vääralt, et kõnealuse teavitava liikmesriigi probleem tahkete osakeste sisaldusele välisõhus direktiiviga 1999/30 kehtestatud ühenduse piirtasemete järgimisel ei ole ainuomane.

119

Kuna EÜ artikli 95 lõike 5 ja 6 tingimused on kumulatiivsed, siis piisab eranditaotluse rahuldamata jätmiseks sellest, kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud (Euroopa Kohtu 21. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-512/99: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2003, lk I-845, punkt 81; eespool viidatud kohtuotsus Land Oberösterreich ja Austria vs. komisjon, punkt 69).

120

Kuna Madalmaade valitsus ei suutnud tõestada, et üks neist tingimustest oli täidetud, tuleb tõdeda, et komisjon oli kohustatud teatatud siseriiklikud õigusnormid tagasi lükkama.

121

Neil asjaoludel tuleb hagi jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata, ilma et oleks vaja otsustada teiste etteheidete üle, mis hageja otsuse vastu esile tõi.

122

Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

123

Kuna käesolevas asjas on kohtuotsus tehtud Madalmaade Kuningriigi kahjuks, kannab Madalmaade Kuningriik ise oma kohtukulud ja komisjoni kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (neljas koda)

otsustab: