AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

13. detsember 2007

Kohtuasi F‑28/06

Paulo Sequeira Wandschneider

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – 2004. aasta hindamine – Tühistamishagi – Põhjendamine – Ilmne hindamisviga

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega P. Sequeira Wandschneider palub tühistada tema karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohta ning mõista komisjonilt välja talle 2004. aasta karjääriarengu aruandega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest 5000 eurot.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Kinnitaja sekkumine hindamismenetlusse

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Erinevad hindajad sama hindamisperioodi jooksul

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Ühise hindamiskomitee koosseis

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Edasikaebuse hindaja roll

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

5.      Ametnikud – Hindamine – Kaitseõiguste tagamine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

6.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Vajalik kooskõla kirjeldavate märkuste ja arvulise hinnangu vahel

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

7.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Sõnavabadus – Teostamine – Piirid

(Personalieeskirjad, artiklid 12 ja 21)

1.      Komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 2 lõikest 3, mille kohaselt annab kinnitaja kaasallkirja hindaja poolt algselt koostatud karjääriarengu aruandele, ning nimetatud üldiste rakendussätete artikli 8 lõike 8 esimesest lõigust, mille kohaselt lõpetavad nimetatud aruande hindaja ja kinnitaja, tuleneb, et kinnitajat tuleb pidada hindajaks selle mõiste otseses tähenduses. Järelikult asjaolust, et arvutisüsteemis mainitakse, et kinnitaja on hindamise lõpetanud, ei saa järeldada, et hindaja on oma ülesanded loovutanud kinnitajale.

(vt punkt 43)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑329 ja II‑1465, punkt 64).

2.      Komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 1 lõigetest 1 ja 2 koosmõjus artikli 4 lõigetega 1 ja 2 nähtub, et karjääriarengu aruande eesmärk on hinnata teenistuja tulemuslikkust, pädevust ning teenistuses käitumist kogu hindamisperioodi jooksul. Hindaja peab eelnevalt kindlaksmääratud eesmärke arvestades hindama töötaja sooritusi kogu hindamisperioodi jooksul, kuigi ta ei olnud töötaja otsene ülemus nimetatud perioodi teatud ajavahemiku jooksul. Lihtsustatud aruande eesmärk on seega anda hindajale vajalikku teavet, hindamaks ülesandeid, mida hinnatav nimetatud perioodi teatud ajavahemiku jooksul täitis. Seega asjaolu, et teine hindaja kordas esimese hindaja hinnangut sama hindamisperioodi osas, ei tõenda seda, et ta asjaomast töötajat ei hinnanud.

(vt punkt 49)

3.      Sellise liikme, kellega ametnikul on varem olnud konflikte, kohalolek ühise hindamiskomitee koosolekul, mille käigus vaadatakse läbi nimetatud ametniku poolt tema karjääriarengu aruande peale esitatud kaebus, ei riku nimetatud organi menetluskorda, kui selle komitee pelgalt asendusliikmeks olev liige ei osalenud hääletamisel ning miski ei viita sellele, et ta ainult oma kohalolekuga oleks võinud hääletamist mõjutada.

(vt punktid 59–61)

4.      Komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 9 lõike 7 teisest lõigust tuleneb, et edasikaebuse hindaja rolli ei tohi segamini ajada hindaja või kinnitaja rolliga, ning et edasikaebuse hindaja võib juhul, kui ühine hindamiskomitee ei ole talle esitanud oma soovitusi, piirduda karjääriarengu aruande lõpliku kinnitamisega, ilma et ta oma otsust üksikasjalike põhjendustega õigustaks.

(vt punkt 78)

5.      Kaitseõiguste tagamine mis tahes avatud menetluses mõne isiku vastu, kui see menetlus võib lõppeda selle isiku huve kahjustava aktiga, on ühenduse õiguse aluspõhimõte. See põhimõte eeldab, et asjaomasele isikule antakse võimalus teha tõhusal viisil teatavaks oma seisukoht kõnealuse akti põhjenduseks olevate ja tema vastu esitatud asjaolude kohta. See eesmärk on konkreetselt saavutatud komisjoni poolt vastu võetud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätete abil, mille eesmärk on kogu ametnike hindamismenetluse jooksul võistlevuse tagamine. Hageja, kes sai oma etteheiteid esitada nimetatud menetluse igas etapis, ei saa väita, et tema kaitseõigusi rikuti.

(vt punktid 87–90)

Viited:

Euroopa Kohus: 10. juuli 1986, kohtuasi 234/84: Belgia vs. komisjon (EKL 1986, lk 2263, punkt 27); 5. oktoober 2000, kohtuasi C‑288/96: Saksamaa vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑8237, punkt 99).

Esimese Astme Kohus: 8. märts 2005, kohtuasi T‑277/03: Vlachaki vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑57 ja II‑243, punkt 64).

6.      Karjääriarengu aruande koostamisel on aruandes sisalduvate kirjeldavate märkuste eesmärk põhjendada punktidena esitatud hinnanguid. Need kirjeldavad märkused on arvuliselt väljendatud hinnangu koostamise aluseks ning võimaldavad ametnikul saadud hinnet mõista. Järelikult peavad kirjeldavad märkused olema punktidena esitatud hinnangutena aruandes kooskõlas. Võttes arvesse, et hindajatel on nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel väga ulatuslik kaalutlusõigus, saab võimalik vastuolu karjääriarengu aruandes õigustada aruande tühistamist vaid siis, kui vastuolu on ilmne.

(vt punkt 109)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2006, kohtuasi T‑173/04: Carius vs. komisjon (EKL AT 2006, lk II‑A‑2‑1269, punkt 106).

7.      Kuigi sõnavabadus on ühenduse ametnikele kuuluv põhiõigus, ei õigusta nimetatud vabadus seda, et ametnik võib oma ülemuste kohta esitada alusetuid süüdistusi, mis võivad viimaste head mainet kahjustada.

(vt punkt 143)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. detsember 1989, kohtuasi C‑100/88: Oyowe ja Traore vs. komisjon (EKL 1989, lk 4285, punkt 16).

Esimese Astme Kohus: 26. november 1991, kohtuasi T‑146/89: Williams vs. kontrollikoda (EKL 1991, lk II‑1293, punktid 72 ja 76).