This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62006CO0421
Order of the Court (Third Chamber) of 8 November 2007.#Fratelli Martini & C. SpA and Cargill Srl v Ministero delle Politiche agricole e forestali and Others.#Reference for a preliminary ruling: Consiglio di Stato - Italy.#First subparagraph of Article 104(3) of the Rules of Procedure - Judgment of the Court declaring a Community provision invalid - Obligations of the institutions - Animal health and public health requirements - Compound feedingstuffs for animals - Indication, on the label, of the percentages in weight of the raw materials present in the feedingstuff, with a tolerance of ± 15% of the declared value - Prohibition on misleading the consumer.#Case C-421/06.
Euroopa Kohtu määrus (kolmas koda), 8. november 2007.
Fratelli Martini & C. SpA ja Cargill Srl versus Ministero delle Politiche agricole e forestali ja teised.
Eelotsusetaotlus: Consiglio di Stato - Itaalia.
Kohtuasi C-421/06.
Euroopa Kohtu määrus (kolmas koda), 8. november 2007.
Fratelli Martini & C. SpA ja Cargill Srl versus Ministero delle Politiche agricole e forestali ja teised.
Eelotsusetaotlus: Consiglio di Stato - Itaalia.
Kohtuasi C-421/06.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2007:662
Euroopa Kohtu (kolmas koda) 8. novembri 2007. aasta määrus – Fratelli Martini ja Cargill
(kohtuasi C‑421/06)
Kodukorra artikli 104 lõike 3 esimene lõik – Euroopa Kohtu otsus, millega tunnistatakse tühiseks ühenduse õigusnorm – Institutsioonide kohustused – Loomatervishoid – Segasööt – Segasööda etiketile söödas esinevate söödamaterjalide sisalduse märkimine massiprotsentides nii, et lubatud hälbe suurus oleks ±15% deklareeritud väärtusest – Tarbija eksitamise keeld
1. Eelotsuse küsimused – Vastus, mille võib selgelt tuletada kohtupraktikast – Kodukorra artikli 104 lõike 3 kohaldamine (Euroopa Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 3) (vt punkt 20)
2. Rahvatervise kaitse – Segasööt – Direktiiv 2002/2 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nrº178/2002, artiklid 8 ja 16; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2, artikli 1 punkt 4) (vt punkt 45, resolutiivosa punkt 1)
3. Rahvatervise kaitse – Segasööt – Direktiiv 2002/2 (EÜ artiklid 233 ja 234; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/2, artikli 1 punkti 1 alapunkt b) (vt punkt 63, resolutiivosa punkt 2)
Ese
| Eelotsusetaotlus – Consiglio di Stato – Tagajärjed, mis on Euroopa Kohtu otsusel liidetud kohtuasjades C‑453/03, C‑11/04, C‑12/04 ja C‑194/04 (ABNA jt), millega tunnistatakse osaliselt tühiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta direktiiv 2002/2/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 91/357/EMÜ (EÜT L 63, lk 23; ELT eriväljaanne 03/35, lk 245) – Institutsioonide kohustus võtta vastu uus õigusakt. |
Resolutiivosa
|
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta direktiivi 2002/2/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 79/373/EMÜ segasööda ringlusse laskmise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 91/357/EMÜ) artikli 1 punkti 4, mis näeb ette kohustuse märkida segasööda etiketile söödas esinevate söödamaterjalide sisaldus massiprotsentides nii, et lubatud hälbe suurus oleks ±15% deklareeritud väärtusest, tuleb tõlgendada nii, et see säte ei ole vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) artiklitega 8 ja 16, mille eesmärk on eelkõige tagada, et sööda märgistamine ja esitlemine ei oleks tarbijaid eksitav. |
|
2. |
Kuna direktiivi 2002/2 artikli 1 punkti 1 alapunkt b nägi ette sõltumatu kohustuse, mis ei olnud seotud selle direktiivi teiste sätetega, ei tekitanud nimetatud sätte tühiseks tunnistamine Euroopa Kohtu 6. detsembri 2005. aasta otsusega liidetud kohtuasjades C‑453/03, C‑11/04, C‑12/04 ja C‑194/04: ABNA jt õiguslünka või õigusnormide vastuolu, mis sunniks ühenduse institutsioone vastu võtma direktiivi 2002/2 sisulisi muudatusi. |
|
|
Igal juhul on õigusnormi tühisus Euroopa Kohtu vastava tühiseks tunnistamise otsuse otsene tagajärg ning liikmesriikide kohtute ülesanne on teha sellest järeldused omaenda õiguskordades. |