1

L & D SA (edaspidi „L & D”) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T-168/04: L & D vs. Siseturu Ühtlustamise Amet — Sämann (Aire Limpio) (EKL 2006, lk II-2699; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega jäeti rahuldamata Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused; edaspidi „ühtlustamisamet”) teise apellatsioonikoja 15. märtsi 2004. aasta otsuse (asi R 326/2003-2; edaspidi „vaidlusalune otsus”) peale esitatud kaebus. Selle otsusega rahuldas apellatsioonikoda osaliselt äriühingu Julius Sämann Ltd (edaspidi „Sämann”) kaebuse ning jättis osaliselt rahuldamata taotluse, mille L & D oli esitanud sõnalist osa „Aire Limpio” sisaldava kujutismärgi registreerimiseks.

2

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 7 lõike 1 punkti b ning punkti e alapunkti ii kohaselt ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime”, ega tähiseid, mis koosnevad ainult „kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks”.

3

Määruse nr 40/94 artikkel 8 sätestab:

„1.   Varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui:

[…]

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk”:

[…]”

4

Määruse nr 40/94 artikkel 73 sätestab:

„Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.”

5

L & D esitas 30. aprillil 1996 ühtlustamisametile taotluse sõnalist osa „Aire Limpio” sisaldava järgmise kujutismärgi (edaspidi „kaubamärk Aire Limpio”) registreerimiseks ühenduse kaubamärgina:

6

Kaubad ja teenused, mille jaoks registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 3, 5 ja 35 ning vastavad kirjeldustele:

7

Sämann esitas 29. septembril 1998 määruse nr 40/94 artikli 42 alusel taotletud kaubamärgi registreerimisele vastulause, mis tugines mitmele varasemale kaubamärgile. Ta esitas oma vastulause toetuseks põhjendused, mida käsitletakse määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktis b ja artiklis 5.

8

Üheks kõnealuseks varasemaks kaubamärgiks oli alljärgnev ühenduse kujutismärk nr 91 991, mille registreerimise taotlus esitati 1. aprillil 1996 ja mis registreeriti1. detsembril 1998 klassi 5 kuuluvate kaupade jaoks (edaspidi „kaubamärk nr 91 991”):

9

Samuti kuulus varasemate kaubamärkide hulka veel 17 sarnase kontuuriga siseriiklikku ja rahvusvahelist kujutismärki, kuigi need kõik — peale ühe — erinesid selle poolest, et neil oli valge alus ja/või puule kantud kiri.

10

Kaks rahvusvahelist kaubamärki nr 178969 ja nr 328915 on käesoleva apellatsioonkaebuse puhul eriti asjakohased. Neist esimene sisaldab sõnalist osa „CAR-FRESHNER” (edaspidi „kaubamärk CAR-FRESHNER”) ja teine sõnalist osa „ARBRE MAGIQUE” (edaspidi „kaubamärk ARBRE MAGIQUE”). Need kaks kaubamärki, mis registreeriti klassi 3 ja klassi 5 kuuluvate kaupade jaoks vastavalt 21. augustil 1954 ja 30. novembril 1966 ning mis on kaitstud eelkõige Itaalias, on kujutatud järgmiselt:

11

Ühtlustamisameti vastulausete osakond lükkas oma 25. veebruari 2003. aasta otsusega vastulause tervikuna tagasi.

12

Vastulausete osakond võrdles määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktil b põhineva analüüsi raames kaubamärki Aire Limpio kaubamärgiga nr 91 991.

13

Selles osas leidis vastulausete osakond sisuliselt, et kuusepuu kuju, mis on kahe asjaomase kaubamärgi ühine osa, kirjeldab õhuvärskendajaid ja ruumide lõhnastamiseks mõeldud tooteid, mistõttu sellel on vähene eristusvõime. Kahe kaubamärgi olulised graafilised ja sõnalised erinevused kaaluvad seega üles nõrgalt eristavad sarnasused, luues piisavalt erineva üldmulje, et välistada nende kaubamärkide omavaheline segiajamine või teineteisega seostamine.

14

Sellisele arvamusele jõudnud, ei pidanud vastulausete osakond vajalikuks uurida teisi kaubamärke, millele Sämann oli tuginenud, kuna need kaubamärgid erinesid kaubamärgist Aire Limpio isegi rohkem kui kaubamärk nr 91 991.

15

Ühtlustamisameti teise apellatsioonikoja 15. märtsi 2004. aasta vaidlusaluse otsusega rahuldati Sämanni poolt tühistamisosakonna otsuse peale esitatud kaebus osaliselt.

16

Määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punktil b põhinevale kaebuse põhjendusele tuginedes rahuldas apellatsioonikoda vastulause osaliselt ning keeldus registreerimast kaubamärki Aire Limpio kaupade jaoks, mis kuuluvad klassidesse 3 ja 5. Seevastu klassi 35 kuuluvate teenuste osas kinnitas apellatsioonikoda vastulausete osakonna otsust ning jättis kaebuse rahuldamata.

17

Hinnates segiajamise tõenäosust määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses, keskendub apellatsioonikoda „samadel menetlusökonoomia põhjendustel”, mida oli nimetanud vastulausete osakond, kaubamärgile Aire Limpio ning kaubamärgile nr 91 991, kuna viimane on teisi varem esiletoodud kaubamärke „esindav kaubamärk”. Apellatsioonikoda jõudis oma hinnangus aga vastulausete osakonna otsusega võrreldes vastupidisele järeldusele.

18

Nii leidis apellatsioonikoda, et „varasema kaubamärgi” pikaajaline kasutamine ja üldtuntus Itaalias on muutnud selle eriti eristusvõimeliseks ning et nimetatud asjaolu ja kahe asjaomase kaubamärgi kontseptuaalse sarnasuse tõttu võib vähemalt Itaalia avalikkus neid omavahel segi ajada.

19

Apellatsioonikoda jõudis sellele järeldusele esiteks andmete põhjal, mis olid esitatud autodes kasutatavate Sämanni õhuvärskendajate reklaami ja müügi kohta, ning teiseks asjaolu põhjal, et kaubamärk CAR-FRESHNER on kaitstud alates 1954. aastast.

20

L & D esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 14. mail 2004. Ta tõi hagi toetuseks välja kaks väidet, mis põhinevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ja artikli 73 rikkumisel. Esimese Astme Kohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega selle hagi rahuldamata.

21

Esimese väite kohta märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 70 kõigepealt, et apellatsioonikoja järeldus, et kaubamärk nr 91 991 on Itaalias eriti eristusvõimeline, põhines kaubamärgi ARBRE MAGIQUE pikaajalise kasutamise ja üldtuntuse sedastamisel.

22

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 72–77 uuris Esimese Astme Kohus seejärel, kas kaubamärgi nr 91 991 eristusvõime tuletamine teise kaubamärgi kasutamisest on õiguspärane.

23

Esimese Astme Kohus märkis Euroopa Kohtu 7. juuli 2005. aasta otsuse kohtuasjas C-353/03: Nestlé (EKL 2005, lk I-6135) punktidele 30 ja 32 viidates, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt juhul, kui kaubamärki nr 91 991 saab käsitleda kaubamärgi ARBRE MAGIQUE osana.

24

Esimese Astme Kohtu sõnul järeldas apellatsioonikoda sellega seoses õigesti, et kuusepuu silueti kujutis, millel on kaubamärgis ARBRE MAGIQUE oluline või isegi ülekaalukas roll, vastab kaubamärgi nr 91 991 tähisele. Esimese Astme Kohus sedastas seetõttu, et apellatsioonikoda märkis õigesti, et kaubamärk nr 91 991 oli osa kaubamärgist ARBRE MAGIQUE. Järelikult võis esimesena nimetatud kaubamärk omandada eristusvõime tema kasutamise tõttu teise kaubamärgi osana.

25

Esimese Astme Kohus järeldas sellest, et apellatsioonikoda uuris põhjendatult kõiki kaubamärgi ARBRE MAGIQUE kasutamise ja üldtuntusega seotud tõendeid, selleks et tuvastada selle pikaajaline kasutamine ja üldtuntus ning seega ka kaubamärgi nr 91 991 eriline eristusvõime.

26

Mis puudutab konkreetselt tõendite kontrollimist, siis leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 78, et vaidlusaluses otsuses on õigesti sedastatud, et toimikus sisalduvate tõendite põhjal on kaubamärk nr 91 991 olnud Itaalias kaubamärgi ARBRE MAGIQUE osana pikaajaliselt kasutusel, olles seal üldtuntud ning omades seega erilist eristusvõimet.

27

Seetõttu jättis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 80–84 kõrvale argumendi, mille kohaselt on nimetatud tõendite tõenduslik jõud küsitav, kuna need puudutavad apellandi kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast hilisemat aega. Esimese Astme Kohus leidis, et apellatsioonikoda võis õiguspäraselt järeldada, et hilisemate asjaolude põhjal võib teha järeldusi olukorra kohta nii, nagu see oli L & D registreerimistaotluse esitamise kuupäeval.

28

Esimese Astme Kohus lükkas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 85 tagasi ka apellandi argumendi, mille kohaselt tegi apellatsioonikoda vea, kui tuletas varasema kaubamärgi erilise eristusvõime Itaalias üksnes üldistest reklaamimahu- ja käibenäitajatest. Esimese Astme Kohus märkis selles osas esiteks, et L & D poolt väljatoodud kohtupraktikas ei käsitleta juba eristusvõime omandanud registreeritud kaubamärgi üldtuntust, ning teiseks, et apellatsioonikoda ei võtnud arvesse üksnes üldiseid andmeid, vaid arvestas samuti kaubamärgi ARBRE MAGIQUE pikaajalise kasutamisega.

29

Lõpuks lükkas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 tagasi L & D argumendi, mille kohaselt lähtus apellatsioonikoda ekslikult asjaolust, et varasem kaubamärk on alates 1954. aastast olnud kaitstud sisuliselt identsel kujul, samastades seejuures kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva kaubamärgi CAR FRESHNER tegeliku kasutamise ajaga. Esimese Astme Kohus märkis selle kohta, et kuigi vaidlusaluses otsuses sedastati, et kaubamärk CAR FRESHNER on registreeritud alates 1954. aastast, viitas apellatsioonikoda pikaajalise kasutamise osas oma otsuses kaubamärgi ARBRE MAGIQUE kasutamisele Itaalias.

30

Seejärel märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 89–96, et nii kaubamärkidega ARBRE MAGIQUE ja Aire Limpio tähistatud kaubad kui ka nimetatud kaubamärgid ise on sarnased.

31

Kaubamärkide sarnasuse osas märkis Esimese Astme Kohus, et visuaalsest küljest on kaubamärgi Aire Limpio graafiline osa tähisest jäävas tervikmuljes ilmselgelt domineeriv, seistes sõnalise osaga võrreldes selgelt esiplaanil.

32

Vastupidiselt L & D väidetele ei domineeri graafilisest kujutisest jäävas tervikmuljes mitte koomiline tegelaskuju, vaid kuusepuule sarnanev kujutis. Visuaalsest küljest on kuusepuud meenutav graafiline kujutis seega domineeriv osa taotletavast kaubamärgist jäävas tervikmuljes. Kontseptuaalsest küljest seostuvad mõlemad kõnealused tähised kuusepuu siluetiga. Arvestades tähistest jäävat muljet ja seda, et Itaalia avalikkuse jaoks ei ole väljendil „aire limpio” mingisugust erilist tähendust, tuleb möönda nende tähiste kontseptuaalset sarnasust.

33

Esimese Astme Kohus leidis segiajamise tõenäosuse kohta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 100–102, et keskmine tarbija, kes on käesoleval juhul asjaomaseks avalikkuseks, kaldub esmajoones aluseks võtma kaupadel olevat kaubamärgi kujutist — kuusepuu siluetti. Võttes arvesse ühelt poolt asjaomaste kaupade sarnasust ja asjaomaste kaubamärkide visuaalset ja kontseptuaalset sarnasust ning teiselt poolt asjaolu, et varasem kaubamärk on Itaalias eriti eristusvõimeline, sedastas Esimese Astme Kohus, et apellatsioonikoda ei eksinud, kui ta leidis, et on olemas segiajamise tõenäosus.

34

Seejärel lükkas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 104 tagasi apellandi argumendi, mille kohaselt varasemal kaubamärgil on nõrk eristusvõime seetõttu, et kuusepuu siluett kirjeldab asjaomaseid kaupu, märkides, et varasem kaubamärk ei ole lihtsalt tõetruu kuusepuu kujutis, vaid et see on stiliseeritud ning sellel on veel teisi iseäralikke jooni. Esimese Astme Kohus leidis Ühendkuningriigi patendiameti juhtnööride osas, mis apellandi sõnul kinnitavad kuusepuu silueti eristusvõimet asjaomaste kaupade puhul, et need ei ole asjakohased, kuna ühenduse kaubamärgikorraldus on autonoomne süsteem.

35

Peale selle jättis Esimese Astme Kohus kõrvale L & D argumendid selle kohta, et varasema kaubamärgi registreerimisest oleks tulnud keelduda, kuna see koosneb sisuliselt üksnes selle kaubamärgi all turustatava kauba kujust ning kuna varasema kaubamärgi kuju, st kuusepuu siluett, on vajalik kaubaga taotletava tehnilise tulemuse saavutamiseks. Selle kohta märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 105, et apellant ei saa vastulausemenetluses mingil juhul tugineda siseriikliku ameti või Siseturu Ühtlustamise Ameti kehtiva registreeringu vastu absoluutsetele keeldumispõhjustele.

36

Teine väide, mis põhineb määruse nr 40/94 artikli 73 rikkumisel, lükati vaidlustatud kohtuotsuse punktides 113–118 tagasi. Esimese Astme Kohus leidis, et vaidlusalusest otsusest nähtub selgelt ja ühemõtteliselt apellatsioonikoja arutluskäik ning et selle otsuse sõnastusest ilmneb, et apellandil on olnud võimalus esitada oma seisukoht kõikide kaalutluste osas, millele vaidlusalune otsus tugineb, ning samuti selles osas, kuidas apellatsioonikoda on hindamise käigus käsitlenud varasemate kaubamärkide kasutamisega seonduvaid tõendeid.

37

L & D palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:

38

Ühtlustamisamet ja Sämann paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja apellandilt.

39

Ühtlustamisamet ja Sämann esitavad kõigepealt apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuse vastuväite, sest selles kaebuses palutakse Euroopa Kohtul läbi vaadata Esimese Astme Kohtu poolt faktilistele asjaoludele antud hinnangud. Peale selle kordab apellatsioonkaebus Sämanni sõnul täpselt vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagi põhjendusi.

40

Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et EÜ artiklist 225 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust tuleneb, et Euroopa Kohtusse saab edasi kaevata ainult õigusküsimustes ning välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole faktiliste asjaolude hindamine seega niisugune õiguslik küsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt läbivaatamisele (vt 18. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C-214/05 P: Rossi vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I-7057, punkt 26, ja 20. septembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-193/06 P: Nestlé vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 53).

41

Siiski tuleb tõdeda, et käesoleval juhul ei soovi L & D apellatsioonkaebusega vaidlustada üksnes Esimese Astme Kohtu faktilisi järeldusi, vaid ta soovib vähemalt osaliselt seda, et vaidlustatud kohtuotsuses tuvastataks õigusnormi rikkumine.

42

Mis puutub vastuvõetavuse vastuväitesse, mis põhineb asjaolul, et apellatsioonkaebus kordab täpselt Esimese Astme Kohtule esitatud hagi põhjendusi, mida Sämann ei ole hiljem täpsustanud, siis tuleb ka see jätta kõrvale.

43

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui apellatsioonkaebuse esitaja nagu L & D vaidlustab oma apellatsioonkaebuses selle, kuidas Esimese Astme Kohus on ühenduse õigust tõlgendanud või kohaldanud, võib esimeses kohtuastmes kontrollitud õiguslikke asjaolusid apellatsioonkaebuse alusel uuesti arutada (vt selle kohta eelkõige 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-496/99 P: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, EKL 2004, lk I-3801, punkt 50).

44

Eeltoodust tuleneb, et apellatsioonkaebus on vastuvõetav.

45

L & D tõi apellatsioonkaebuse toetuseks välja kaks väidet, mis põhinevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b ning artikli 73 rikkumisel.

46

Kõnealune esimene väide jaguneb kolmeks osaks, mis põhinevad vastavalt kaubamärgi nr 91 991 eristusvõime puudumisel, nimetatud kaubamärgi ja kaubamärgi Aire Limpio sarnasuse puudumisel ning nende kahe kaubamärgi segiajamise tõenäosuse puudumisel.

47

Esimese väite esimese osa kontekstis seisnevad L & D argumendid sisuliselt neljas vastuväites, mis puudutavad järgmist:

48

Esimeses vastuväites märgib L & D, et Esimese Astme Kohus eksis, kui ta tuletas kaubamärgi nr 91 991 erilise eristusvõime andmetest, mis puudutavad kaubamärki ARBRE MAGIQUE. Selles osas seab ta käesolevatel asjaoludel kahtluse alla sellise tuletamise võimalikkuse.

49

Nagu Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73 märkis, on Euroopa Kohus sedastanud, et kaubamärk võib muutuda eristusvõimeliseks teise registreeritud kaubamärgi koostisosana kasutamise käigus. Piisab sellest, kui sellise kasutamise tagajärjel sihtrühm tajub, et varasemate kaubamärkidega tähistatud kaup või teenus pärineb kindlalt ettevõtjalt (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Nestlé, punktid 30 ja 32).

50

Kuigi vastab tõele, et eespool viidatud kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud erinevad käesoleva otsuse aluseks olevatest asjaoludest, ei tule sellest vastupidi L & D väidetele siiski järeldada, et nimetatud üldine järeldus ei ole kohaldatav käesolevate faktiliste ja menetluslike asjaolude kontekstis.

51

Asjaolu, et nimetatud kohtuasjas Nestlé käsitleti taotletava kaubamärgi eristusvõime omandamist, samas kui käesolevas asjas on tegemist varasema kaubamärgi erilise eristusvõime olemasolu tuvastamisega selleks, et teha kindlaks, kas segiajamine määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses on tõenäoline, ei nõua kooskõlas kohtujuristi ettepaneku punktiga 51 eri lähenemisviisi.

52

Seega oli Esimese Astme Kohtul õigus, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 75, et juhul, kui kaubamärki nr 91 991 võib käsitleda kaubamärgi ARBRE MAGIQUE osana, on kaubamärgi nr 91 991 eristusvõimet võimalik tuletada kaubamärgi ARBRE MAGIQUE kasutamise ja üldtuntusega seotud tõenditest.

53

Niivõrd kui L & D soovib esimese vastuväitega vaidlustada järeldust, mis on märgitud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 76 ning mille kohaselt kaubamärk nr 91 991 on kaubamärgi ARBRE MAGIQUE osa, kuna kuusepuu silueti kujutisel on kaubamärgis ARBRE MAGIQUE oluline või isegi ülekaalukas roll ning see vastab kaubamärgi nr 91 991 tähisele, tuleb märkida, et Esimese Astme Kohus viis selles osas läbi faktiliste asjaolude hindamise.

54

Nagu meenutati käesoleva otsuse punktis 40, saab Euroopa Kohtusse edasi kaevata ainult õigusküsimustes ning välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole faktiliste asjaolude hindamine seega niisugune õiguslik küsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt läbivaatamisele.

55

Mis puudutab L & D väidet, et Esimese Astme Kohtu hinnang, mille kohaselt kuusepuu silueti kujutisel on kaubamärgis ARBRE MAGIQUE ülekaalukas roll, kaldub kõrvale Euroopa Kohtu praktikast, siis piisab sellest, kui märkida, et vastupidi apellandi väidetele ei tulene sellest kohtupraktikast, et nii graafilistest kui sõnalistest osadest koosnevate mitmeosaliste kaubamärkide korral tuleb viimatinimetatud osi alati pidada domineerivateks osadeks.

56

Eeltoodu põhjal on esimene vastuväide osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt põhjendamatu.

57

Teise vastuväitega heidab L & D Esimese Astme Kohtule ette seda, et viimane lükkas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 104 tagasi tema argumendi, mille kohaselt kaubamärgil nr 91 991 on vähene eristusvõime, kuna kuusepuu siluett on asjaomaseid kaupu kirjeldav.

58

Selles osas tuleb kõigepealt märkida, et Esimese Astme Kohus ei rikkunud õigusnormi, sedastades, et Ühendkuningriigi patendiameti juhtnöörid, mis apellandi sõnul kinnitavad kuusepuu silueti eristusvõimet asjaomaste kaupade osas, ei ole asjakohased. Nagu Esimese Astme Kohus õigesti märkis, on ühenduse kaubamärgikorraldus autonoomne süsteem, mis koosneb oma reeglite kogumist ja taotleb temale omaseid eesmärke ning mille kohaldamine on igasugusest siseriiklikust süsteemist sõltumatu, ning apellatsioonikodade otsuste seaduslikkust tuleb hinnata üksnes määruse nr 40/94 alusel, nii nagu seda on tõlgendanud ühenduse kohus (vt selle kohta 25. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-238/06 P: Develey vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2007, lk I-9375, punktid 65 ja 66).

59

Mis puudutab L & D argumenti, millega Esimese Astme Kohtule heidetakse ette seda, et vaidlustatud kohtuotsuse teiste järeldustega on vastuolus järeldus, mille kohaselt kaubamärk nr 91 991 ei ole lihtsalt tõetruu kuusepuu kujutis, siis piisab, kui märkida, et selle järelduse ning kõnealuse kaubamärgi kirjelduse „kuusepuu siluett” vahel puudub vastuolu.

60

Kuivõrd L & D soovib seada Esimese Astme Kohtu asjaomase järelduse õigsust kahtluse alla, siis tuleb märkida, et tegemist on faktiliste järeldustega, mis ei kuulu Euroopa Kohtu poolt läbivaatamisele.

61

Eeltoodu põhjal on käesolev vastuväide osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt põhjendamatu.

62

L & D kolmas vastuväide on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punkti 105 vastu, milles Esimese Astme Kohus jättis kõrvale tema argumendid selle kohta, et kaubamärgil nr 91 991 on pealegi väga vähene eristusvõime, kuna ühelt poolt koosneb see üksnes selle kaubamärgi all turustatava kauba kujust ning teisalt on varasema kaubamärgi kuju, s.o kuusepuu siluett, vajalik kaubaga taotletava tehnilise tulemuse saavutamiseks.

63

L & D väidab, et Esimese Astme Kohus eksis, jättes tema argumendid kontrollimata kõrvale ning sedastades, et „apellant ei saa vastulausemenetluses mingil juhul tugineda siseriikliku ameti või Siseturu Ühtlustamise Ameti kehtiva registreeringu vastu absoluutsetele keeldumispõhjustele”.

64

Selles kohta tuleb märkida, et nende kahe argumendiga, millele L & D tugines Esimese Astme Kohtus ning mida ei ole toimiku kohaselt ühtlustamisameti üksustele esitatud, ei soovitud vaidlustada kaubamärgi nr 91 991 kehtivust, vaid tõendada selle kaubamärgi väga vähest olemuslikku eristusvõimet.

65

Varasem kaubamärk võib aga olla eriti eristusvõimeline mitte üksnes selle olemusest tulenevalt, vaid ka üldtuntuse tõttu avalikkuse seas (vt 11. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 24).

66

Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 78–88 tuleneb, et Esimese Astme Kohus tuvastas, et kaubamärk nr 91 991 on tänu üldtuntusele omandanud Itaalias erilise eristusvõime, mis tuleneb eeskätt selle pikaajalisest kasutamisest kaubamärgi ARBRE MAGIQUE osana ja viimase üldtuntusest nimetatud riigi territooriumil.

67

Isegi kui neil asjaoludel eeldada, et L & D võib tugineda argumendile, mille kohaselt kaubamärgil nr 91 991 on väga vähene olemuslik eristusvõime, kuna see koosneb üksnes kõnealuse kaubamärgi all turustatava kauba kujust ning kuna varasema kaubamärgi kuju on vajalik kaubaga taotletava tehnilise tulemuse saavutamiseks, tuleb siiski märkida, et nimetatud argument — isegi kui see oleks põhjendatud — ei lükka igal juhul ümber Esimese Astme Kohtu järeldust, mille kohaselt nimetatud kaubamärk on tänu üldtuntusele omandanud Itaalias erilise eristusvõime.

68

Eeltoodu põhjal on käesolev vastuväide ainetu ning see tuleb tagasi lükata.

69

Oma neljanda vastuväitega heidab L & D Esimese Astme Kohtule ette seda, et viimase arvates oli apellatsioonikojal vaidlusaluses otsuses esitatud tõendite põhjal õigus leida, et kaubamärgil ARBRE MAGIQUE ja seega kaubamärgil nr 91 991 on eriline eristusvõime.

70

Selles osas tuleb kõigepealt nentida, et Esimese Astme Kohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta järeldas, et apellatsioonikoda võis tugineda andmetele, mis puudutavad kaubamärgi Aire Limpio registreerimise taotluse esitamisest hilisemat aega.

71

Nagu Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 81 õigesti märkis, tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et arvestada võib tõenditega, mis — olles küll taotluse esitamise kuupäevast hilisemad — võimaldavad teha järeldusi olukorra kohta nii, nagu see oli sellel kuupäeval (vt 5. oktoobri 2004. aasta määrus kohtuasjas C-192/03 P: Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-8993, punkt 41).

72

Seetõttu võis Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 82–84 õigusega sedastada, et asjaolu, et kõnealused andmed puudutavad kaubamärgi Aire Limpio registreerimise taotluse esitamisest hilisemat aega, ei võta neilt tõenditelt nende tõenduslikku jõudu varasema kaubamärgi nr 91 991 üldtuntuse tuvastamisel, kuna need võimaldavad teha järeldusi olukorra kohta nii, nagu see oli kõnealuse registreerimistaotluse esitamise kuupäeval.

73

Selles osas märkis Esimese Astme Kohus selgelt ning üheseltmõistetavalt muuseas seda, et 50% turuosa sai aastatel 1997 ja 1998 saavutada üksnes progressiivselt, mis annab alust järeldada, et olukord ei olnud märkimisväärselt teistsugune aastal 1996.

74

Teiseks tuleb jätta kõrvale L & D väited, mis on suunatud vaidlusaluse otsuse punkti 85 vastu, millega Esimese Astme Kohus lükkas tagasi apellandi argumendi, mille kohaselt apellatsioonikoda eksis, tuvastades varasema kaubamärgi erilise eristusvõime Itaalias üksnes üldiste reklaamimahu- ja käibenäitajate põhjal.

75

Nagu Esimese Astme Kohus õigesti märkis, ei võtnud apellatsioonikoda kaubamärgi ARBRE MAGIQUE üldtuntuse hindamisel arvesse üksnes reklaamimahu- ja käibenäitajaid, vaid arvestas samuti selle kaubamärgi pikaajalise kasutamisega.

76

Kuna nimetatud asjaolu õigustab iseenesest järeldust, millele Esimese Astme Kohus jõudis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 85, siis tuleb märkida, et selles punktis viidatud teine põhjendus — mille kohaselt L & D osutatud kohtupraktikas käsitletakse taotletava kaubamärgi eristusvõime omandamist, mitte registreeritud kaubamärgi üldtuntuse hindamist — on üleliigne.

77

Neil asjaoludel ei ole kõnealuse põhjenduse puudused Esimese Astme Kohtu nimetatud järelduse vaidlustamiseks piisavad, mistõttu nimetatud puuduste tuvastamist taotlev L & D argument on ainetu.

78

Kolmandaks tuleb märkida seoses L & D argumendiga, mille kohaselt lähtus Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 ekslikult asjaolust, et kaubamärki ARBRE MAGIQUE on kasutatud pikaajaliselt, samastades kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva selle kaubamärgi tegeliku kasutamise ajaga, et sellel väitel puudub faktiline alus. Vastupidi apellandi väidetele ei ole Esimese Astme Kohus kaubamärgi ARBRE MAGIQUE pikaajalise kasutamise tuvastamiseks tuginenud selle kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevale, vaid sellele, et kõnealune kasutamine on Itaalias pikaajaline, mida L & D ei ole pealegi vaidlustanud. Peale selle, kuna ei ole väidetud, et Esimese Astme Kohtu järeldused on moonutatud, ei saa nende järelduste aluseks olevaid asjaolusid Euroopa Kohus apellatsiooni korras kontrollida.

79

Lõpuks, kuivõrd L & D vaidlustab ka reklaamimahu- ja käibeandmete tõendusliku väärtuse, kuna need puudutavad nimetust „ARBRE MAGIQUE” ning kuna käesoleval juhul on tegemist madalahinnaliste tarbekaupadega, siis piisab, kui meenutada, et välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud, ei ole faktiliste asjaolude hindamine niisugune õiguslik küsimus, mis kuuluks Euroopa Kohtu poolt läbivaatamisele (vt 17. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-108/07 P: Ferrero Deutschland vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 30).

80

Kuna L & D poolt käesoleva vastuväite toetuseks esitatud argumendid on ainetud, vastuvõetamatud või põhjendatud, tuleb see vastuväide kõrvale jätta.

81

Neil asjaoludel tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata.

82

Esimese väite teise osaga vaidlustab L & D analüüsi, mille Esimese Astme Kohus viis läbi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 91–96, et uurida kaubamärgi nr 91 991 ja kaubamärgi Aire Limpio sarnasusi. Apellant väidab nimelt, et Esimese Astme Kohus eksis, leides, et kaubamärgi Aire Limpio graafiline osa on tähisest jäävas tervikmuljes ilmselgelt domineeriv, seistes sõnalise osaga võrreldes selgelt esiplaanil.

83

Tuleb märkida, et Esimese Astme Kohus viis läbi asjaolude hindamise, mida Euroopa Kohus ei saa juhul, kui apellant ei ole tõendite moonutamisele tuginenud, apellatsioonistaadiumis läbi vaadata.

84

Peale selle tuleb lisada, et vastupidi L & D väidetele ei ole kuskil sätestatud, et juhul, kui kaubamärgi sõnalisel osal puudub konkreetne tähendus, tuleb seda pidada eristavaks ning väljamõeldud nimetuseks. Pealegi, nagu on märgitud käesoleva otsuse punktis 55, ei tulene Euroopa Kohtu praktikast, et mitmeosalise kaubamärgi sõnaline osa oleks kaubamärgist jäävas tervikmuljes alati domineeriv.

85

Eeltoodust tuleneb, et esimese väite teine osa on vastuvõetamatu.

86

Esimese väite kolmandas osas märgib L & D, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta sedastas, et segiajamine on tõenäoline, võtmata seejuures arvesse kaubamärgi nr 91 991 vähest eristusvõimet ning asjaomaste kaubamärkide erinevusi.

87

Nagu eespool juba tõdetud, ei rikkunud Esimese Astme Kohus õigusnormi, kui ta järeldas, et kaubamärk nr 91 991 on eriti eristusvõimeline ning et nimetatud kaubamärk ja kaubamärk Aire Limpio on visuaalselt ja kontseptuaalselt sarnased.

88

Neil asjaoludel tuleb esimese väite kolmas osa tagasi lükata.

89

Kuna määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 1 punkti b rikkumisel põhineva väite toetuseks esitatud kolmest osast ühegagi ei saa nõustuda, tuleb nimetatud väide tagasi lükata.

90

Teises väites märgib L & D, et Esimese Astme Kohus rikkus määruse nr artiklit 73, kui ta tugines mitte kaubamärki nr 91 991, vaid kaubamärki ARBRE MAGIQUE puudutavatele tõenditele. Apellant väidab, et tal ei olnud võimalik oma seisukohta nende tõendite suhtes piisavalt kaitsta, kuna vastulausete osakond ja apellatsioonikoda jätsid kaubamärgi ARBRE MAGIQUE segiajamise tõenäosuse olemasolu võrdlevast hindamisest kõrvale.

91

Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et nimetatud sätte kohaselt märgitakse ühtlustamisameti otsustes põhjused, millel need otsused rajanevad, ning nimetatud otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

92

Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et Esimese Astme Kohus tugines samadele tõenditele, millel põhines apellatsioonikoja järeldus selle kohta, et kaubamärk nr 91 991 on üldtuntud.

93

Kuigi on tõsi, et vaidlusaluses otsuses ei ole konkreetselt märgitud, millist kaubamärki need tõendid puudutavad, tuleb siiski märkida, et L & D väidab ise Esimese Astme Kohtule esitatud hagiavalduses, et apellatsioonikoja poolt aluseksvõetud käibe- ja reklaamikulutuste näitajad ei puuduta kaubamärki nr 91 991, vaid puudutavad põhiliselt kaupu, mis kannavad nimetust „ARBRE MAGIQUE”.

94

Lisaks tuleb märkida, et Sämanni vastulause põhines samuti kaubamärgil ARBRE MAGIQUE ning et tema asjaomased tõendid esitati vastulausete osakonna menetluse staadiumis.

95

Neil asjaoludel ei saa L & D tõhusalt väita, et tal ei olnud võimalik esitada oma seisukoht tõendite kohta, mida Esimese Astme Kohus ja apellatsioonikoda arvesse võtsid.

96

Seega tuleb jätta teine väide kõrvale ning L & D apellatsioonkaebus rahuldamata.

97

Kodukorra artikli 122 esimene lõige sätestab, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse.

98

Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna ühtlustamisamet on kohtukulude hüvitamist L & D-lt nõudnud ja viimane on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb käesoleva kohtuastme kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: