—

E. Payir, esindajad: barrister S. Cox ja solicitor R. Despicht,

—

B. Akyuz ja B. Ozturk, esindaja: barrister N. Rogers,

—

Ühendkuningriigi valitsus, esindaja: C. Gibbs, keda abistas barrister P. Saini,

—

Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja C. Schulze-Bahr,

—

Itaalia valitsus, esindaja: I. M. Braguglia, keda abistas avvocato dello Stato W. Ferrante,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster ja C. Wissels,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: G. Rozet ja N. Yerrell,

1

Eelotsusetaotlus puudutab assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta (edaspidi „otsus nr 1/80”) artikli 6 lõike 1 tõlgendamist. Assotsiatsiooninõukogu asutati lepinguga, millega loodi assotsiatsioon Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel ning millele kirjutasid 12. septembril 1963 Ankaras alla ühelt poolt Türgi Vabariik ning teiselt poolt EMÜ liikmesriigid ja ühendus ning mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10).

2

Taotlus on esitatud kahes kohtuvaidluses, mille pooled on ühelt poolt E. Payir või B. Akyuz ja B. Ozturk ning teiselt poolt Secretary of State for the Home Department (edaspidi „Secretary of State”), nimetatud asutuse keeldumise üle nende elamisloa pikendamisest.

3

Otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

„1.   Arvestades erisusi, mis tulenevad artiklist 7, mis käsitleb perekonnaliikmete vaba juurdepääsu tööle, on liikmesriigi seaduslikul tööturul töötaval Türgi päritolu töötajal:

4

Au pair’ide riiki sisenemisele kohaldatavad sätted on kindlaks määratud eelkõige Ühendkuningriigi parlamendi poolt 1994. aastal vastu võetud immigratsioonieeskirja (United Kingdom Immigration Rules, House of Commons Paper 395, edaspidi „immigratsioonieeskiri”) punktides 88–93, mis on sõnastatud järgmiselt:

„Au pair’ina tööle asumise mõiste

Noortele au pair’idele sissesõiduloa [leave to enter] andmise tingimused

Au pair’i sissesõiduluba

5

Üliõpilaste sisserännet käsitlevad immigratsioonieeskirja punktid 57–62:

„Üliõpilastele sissesõiduloa andmise tingimused

Üliõpilase sissesõiduluba

6

Secretary of State’i immigratsioonidirektoraadi juhiste (Immigrations Directorate’s Instructions) lisa A peatüki 3 punktis 4 on sätestatud:

„Üle 16-aastased üliõpilased, kellele laienevad Code 2 tingimused (töötamise vabadust piirav tingimus), võivad töötada osalise tööajaga või väljaspool õppeaega ilma kohaliku tööhõivekeskuse [local Jobcentre] loata. Samuti võivad nad töötada töötamisperioodi hõlmava ülikoolikursuse või erialase praktika raames ilma [Ühendkuningriigi pädevate asutuste poolt väljastatud] tööloata. Üliõpilastel ei ole lubatud õppeperioodil töötada rohkem kui 20 tundi nädalas […]”.

7

Kohtuvaidlustes osalevad ühelt poolt E. Payir, noor naine, kes töötab au pair’ina, ja teisalt kaks meesüliõpilast B. Akyuz ja B. Ozturk.

8

E. Payir oli 21-aastane, kui ta sai Ühendkuningriigi sissesõiduloa, mis on välja antud 2000. aasta aprillis ja mis lubab tal riiki siseneda kuni 2002. aasta aprillini. See luba on antud tingimusel, et ta peale au pair’ina töötamise ei tööta tasu eest ega tasuta mitte ühelgi muul töökohal.

9

Alates riiki sisenemisest võttis esimene pere E. Payiri au pair’ina tööle ning seejärel alates 2001. aasta märtsist võttis ta tööle teine pere, kelle jaoks ta töötas 15–25 tundi nädalas. Talle kindlustati nii majutus kui ka toit ja ta sai tasu 70 Inglise naela (ligikaudu 103 eurot) nädalas.

10

Enne oma sissesõiduloa kehtivuse lõppu esitas E. Payir 2002. aasta aprillis Secretary of State’ile taotluse pikemaajalise Ühendkuningriigi elamisloa saamiseks, väites otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikele 1 tuginedes, et ta on üle ühe aasta sama tööandja juures töötanud ja soovib seda tööd jätkata. Tema taotlus jäeti rahuldamata 18. augusti 2004. aasta otsusega.

11

E. Payir esitas selle otsuse peale kaebuse High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division’ile (Administrative Court). Nimetatud kohus võttis kaebuse menetlusse, tühistas otsuse ja kohustas Secretary of State’i pikendama E. Payiri sissesõiduluba ning jätma välja selle esialgu seatud tingimuse, mis piiras asjaomase isiku pääsu tööturule. E. Payiri sissesõiduluba pikendati kuni 2. augustini 2006. Oktoobris 2005 võeti E. Payir kauplusse müüjana tööle.

12

Secretary of State kaebas High Courti otsuse peale edasi põhjendusega, et otsuse nr 1/80 artikli 6 lõige 1 ei ole au pair’idele kohaldatav.

13

B. Akyuz ja B. Ozturk sisenesid Ühendkuningriiki vastavalt aastatel 1999 ja 1997 sissesõiduluba omavate üliõpilastena ja hiljem anti neile elamisload. Elamislubades on täpsustatud, et asjaomastel isikutel on õppeperioodil lubatud töötada kõige rohkem 20 tundi nädalas.

14

Need kaks Türgi kodanikku töötasid oma õpingute kestel restoranis osalise tööajaga kelneritena ja nende tööandjad pakkusid neile töölepingu pikendamist. Enne kui nende üliõpilasena sissesõidu- või elamislubade kehtivus lõppes, esitasid B. Akyuz ja B. Ozturk Secretary of State’ile vastavalt 2003. aasta juulis ja 2004. aasta jaanuaris elamisloa taotlused, tuginedes otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikele 1. Kui asjaomaste isikute taotlused jäeti 18. augustil 2004 rahuldamata, esitasid nad selle seaduslikkuse kontrollimiseks kaebused High Courtile, kes võttis need menetlusse. Secretary of State kaebas High Courti otsuste peale edasi, väites, et otsuse nr 1/80 artikli 6 lõige 1 ei ole üliõpilastele kohaldatav.

15

Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division) vaatas E. Payiri ning B. Akyuzi ja B. Ozturki kohtuasjad läbi liidetuna.

16

See kohus sedastas, et High Court käsitles neid kolme Türgi kodanikku töötajatena selle mõiste niisuguses tähenduses, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud oma 26. novembri 1998. aasta otsuses kohtuasjas C-1/97: Birden (EKL 1998, lk I-7747, punkt 24).

17

High Courti niisuguse käsitlusega täielikult nõustudes leiab Court of Appeal (England & Wales) (Civil Division), et ühtlasi tuleb arvestada Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus kehtestada sotsiaalse suunitlusega õigusakte. Sellest tuleneb, et kuigi nende õigusaktide kohaselt tuleb teatava tegevuse arendajat käsitada töötajana, ei too need tingimata kaasa asjaomaste isikute integreerimist nende riikide seaduslikule tööturule.

18

Court of Appealil (England & Wales) (Civil Division) tekkis põhikohtuasjades kahtlus, kas asjaomased Türgi kodanikud saavad tugineda otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikele 1. Neil asjaoludel otsustas see kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

19

Kahes kohtuasjas esitatud küsimused on samad ja seonduvad esiteks au pair’ide ja teiseks üliõpilastega.

20

Küsimustest ilmneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib sisuliselt seda, kas asjaolu, et Türgi kodanikule anti luba liikmesriigi territooriumile sisenemiseks au pair’i või üliõpilasena, jätab selle kodaniku ilma „töötaja” staatusest ja takistab tema töötamist selle liikmesriigi „seaduslikul tööturul” otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses, mistõttu ta ei saa sellele sättele tuginedes nõuda oma tööloa uuendamist ega sellele vastavat õigust riigis elada.

21

E. Payir, B. Akyuz ja B. Ozturk ning Euroopa Ühenduste Komisjon jagavad sama seisukohta. Nende arvates vastavad sellised Türgi kodanikud nagu põhikohtuasjades käsitletavad tingimustele, mis on nõutavad nende käsitamiseks „töötajatena” otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses. Nad tegid teise isiku alluvuses tulemuslikku ja tegelikku tööd, millel on kindel majanduslik väärtus ja said selle eest tasu.

22

Need Türgi kodanikud töötavad vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul. Nad on seaduslikult sisenenud selle riigi territooriumile ja samuti seaduslikult pääsenud riigi tööturule. Neile usaldatud töö saamiseks ja tegemiseks ei ole nad nimelt pannud toime ühtki pettust. Järelikult on nende seisund tööturul stabiilne ja kindel.

23

Kui Türgi kodanikud vastavad otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimustele, saavad nad sellele sättele tuginedes nõuda oma tööloa uuendamist ja sellele vastavat õigust riigis elada. Nende põhjuste uurimine, mille tõttu Ühendkuningriik neile sissesõidu- ja elamisload andis, nimelt et noortel lubati riiki siseneda ainult au pair’i või üliõpilasena piiratud ajaks, ei ole ei vajalik ega asjassepuutuv.

24

Ühendkuningriigi valitsus, samuti Saksamaa, Itaalia ja Madalmaade valitsus väidavad seevastu, et riigis viibimise põhjused on olulised. Otsuse nr 1/80 artikli 6 lõige 1 käsitleb nende Türgi kodanike õigust saada tööd, kellel on lubatud siseneda liikmesriigi territooriumile töötajatena. Sellised Türgi kodanikud nagu E. Payir, B. Akyuz ja B. Ozturk, kes ei sisenenud Ühendkuningriiki töötajatena, ei saa sellele sättele tugineda. Kuigi nende kodanike tegevust saab pidada tegelikuks ja tulemuslikuks majandustegevuseks, ei järeldu sellest niisiis, et asjaomased isikud on töötajad või et nad töötavad vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul selle sätte tähenduses.

25

Kui järeldada, et Türgi kodanikud, kellel on lubatud siseneda liikmesriigi territooriumile au pair’i või üliõpilasena, saavad tugineda otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikele 1, toob see kaasa rasked tagajärjed. Esmalt tuleneks sellest, et liikmesriigid ei saa vabalt määratleda tingimusi, mis reguleerivad Türgi kodanike sisenemist nende territooriumile. Teiseks soodustaks see möödahiilimist siseriiklikest õigusaktidest, sest asjaomastel isikutel tekiks huvi esineda üliõpilase või au pair’ina, et integreeruda selle liikmesriigi tööturule, mille territooriumile nad on sisenenud. Lõpuks ajendaks see liikmesriike piirama Türgi kodakondsusega üliõpilaste ja au pair’ide vastuvõtupoliitikat nende kahe huvitatud isikute rühma kahjuks.

26

Saksamaa ja Madalmaade valitsus lisavad, et osalise tööajaga töötavate üliõpilaste või au pair’ide olukorra võrdsustamine tavalise töötaja olukorraga on vastuolus ühenduse seadusandja lähenemisviisiga, mis ilmneb nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivist 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (ELT L 375, lk 12). Nende arvates teeb direktiiv selgelt vahet üliõpilase ja töötaja vahel.

27

Esitatud küsimustele vastamiseks, nagu need on ümber sõnastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 20, tuleb meenutada otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolme tingimust.

28

Esimene nendest tingimustest puudutab töötaja staatust. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et see tingimus on täidetud, kui Türgi kodaniku tegevus on tegelik ja tulemuslik, välistades tegevused, mis on nii vähetähtsad, et neid tuleb pidada üksnes kõrval- või lisategevusteks. Euroopa Kohtu praktika kohaselt iseloomustab töösuhet olukord, kus töötaja teeb teatud ajavahemiku jooksul teise isiku alluvuses ja heaks tööd, saades selle eest tasu (vt eespool viidatud kohtuotsus Birden, punkt 25 ja viidatud kohtupraktika).

29

Teine tingimus on seotud seaduslikul tööturul tegutsemisega. Euroopa Kohus on leidnud, et see mõiste hõlmab kõiki töötajaid, kelle puhul on täidetud vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest tulenevad nõuded ning kel on seega õigus selle territooriumil oma kutsealal tegutseda (eespool viidatud kohtuotsus Birden, punkt 51).

30

Otsuse nr 1/80 artikli 6 lõige 1 seab kolmandaks tingimuseks seadusliku töö olemasolu, nimelt stabiilse ja kindla olukorra vastuvõtva liikmesriigi tööturul ja sel alusel riigis elamise õiguse, mida ei ole vaidlustatud (vt 19. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-188/00: Kurz, EKL 2002, lk I-10691, punkt 48).

31

Eelotsusetaotluse kohaselt oli nii E. Payiri kui ka B. Akyuzi ja B. Ozturki töö tegelik ja tulemuslik majandustegevus. Kohtutoimikust nähtub, et nad töötasid tööandja juhtimisel ja said selle eest tasu. E. Payir töötas 15–25 tundi nädalas ning B. Akyuz ja B. Ozturk töötasid kuni 20 tundi nädalas. Keegi ei ole väitnud, et asjaomaste isikute tegevus oli vaid kõrvaltegevus. Esitatud kirjelduse järgi iseloomustasid seda tegevust tunnused, mille alusel võib tegijat põhimõtteliselt pidada „töötajaks” otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses.

32

Ülejäänud kahe tingimuse osas täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et nii E. Payir kui ka B. Akyuz ja B. Ozturk pidasid kinni immigratsioonialastest siseriiklikest õigusaktidest ja on seega sisenenud Ühendkuningriiki seaduslikult. Kohus lisab, et asjaomased isikud töötasid kooskõlas mitte ainult immigratsioonialaste eeskirjade, vaid ka tööõigusega ja et see töö oli vastavuses tingimustega, mis kaasnesid riigi territooriumile sissesõiduloaga. On selge, et nende õigust riigis elada ei ole vaidlustatud.

33

Seega vastavad põhikohtuasjas käsitletava kolme Türgi kodaniku töötamist iseloomustavad tunnused — nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus need esitas — ka ülejäänud kahele otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimusele, nimelt seaduslikul tööturul töötamise ja seadusliku töötamise tingimustele.

34

Siiski jääb õhku küsimus, kas selliste Türgi kodanike au pair’i või üliõpilase staatus, kelle tegevus vastab selle artikli 6 lõikes 1 sätestatud kolmele tingimusele, jätab need kodanikud ilma töötaja seisundist ja takistab nende töötamist liikmesriigi seaduslikul tööturul selle sätte tähenduses.

35

Selle kohta tuleb esmalt märkida, et üliõpilastele või au pair’idele väljastatud sissesõiduloa ja neile antud õiguse töötada võimalik sotsiaalne eesmärk iseenesest ei välista kuidagi asjaomaste isikute tegevuse seaduslikkust ega takista järelikult nende töötamist vastuvõtva liikmesriigi seaduslikul tööturul. Eespool viidatud Birdeni kohtuotsuse punktis 51 leidis Euroopa Kohus, et seadusliku tööturu mõistet ei saa tõlgendada nii, nagu hõlmaks see vaid üldist tööturgu, mis vastandub erilisele sotsiaalset eesmärki teenivale ja riigi vahenditest rahastatavale tööturule.

36

Seejärel tuleb meenutada, et otsus nr 1/80 ei vähenda liikmesriikide õigust reguleerida nii Türgi kodanike sisenemist oma territooriumile kui ka nende esimese tööleasumise tingimusi, vaid selle artikkel 6 reguleerib ainult nende Türgi päritolu töötajate olukorda, kes on juba seaduslikult integreerunud vastuvõtva liikmesriigi tööturule (30. septembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-98/96: Ertanir, EKL 1997, lk I-5179, punkt 23).

37

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 eesmärk järk-järgult kindlustada Türgi päritolu töötajate olukorda vastuvõtvas liikmesriigis (vt eelkõige 10. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-230/03: Sedef, EKL 2006, lk I-157, punkt 34).

38

See säte laieneb seega Türgi kodanikele, kellel on vastuvõtvas liikmesriigis töötaja staatus, nõudmata siiski, et nad oleksid ühendusse sisenenud töötajatena. Nad võisid selle staatuse omandada pärast sisenemist. Kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud Birdeni kohtuotsus, oli M. Birden, kellele anti luba siseneda liikmesriigi territooriumile, selles riigis enne tasulisele tööle asumist kõigepealt töötu. Kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud Kurzi kohtuotsus, sai Türgi kodanik 15-aastaselt loa siseneda ühenduse territooriumile mitte kui töötaja, vaid hoopis selleks, et omandada torulukksepa kutseala.

39

Pärast esimest tööaastat võib Türgi kodanik, kes vastab otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 esimeses taandes sätestatud tingimustele, taotleda oma tööloa uuendamist sama tööandja juures töötamiseks ja sellele vastavat õigust riigis elada.

40

Kontrollides, kas Türgi kodanikud vastavad neile tingimustele, ei ole vaja arvestada eesmärki, millest lähtudes neil lubati siseneda asjaomase liikmesriigi territooriumile. Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et otsuse nr 1/80 artikli 6 lõige 1, mis annab õigusi Türgi kodanikele, ei sea nende õiguste tunnustamist sõltuvusse ühestki tingimusest, mis oleks seotud põhjustega, millest lähtudes neile algselt anti õigus riiki siseneda, seal töötada ja elada (vt 30. septembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-36/96: Günaydin, EKL 1997, lk I-5143, punktid 51 ja 52 ning viidatud kohtupraktika). Nii on Euroopa Kohus leidnud, et kui Türgi kodanik on teatanud kavatsusest naasta oma päritoluriiki pärast mõneaastast viibimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saa see tal takistada tuginemist nimetatud artikli 6 lõikega 1 talle antud õigustele. Teisiti oleks see vaid siis, kui kodanik on püüdnud pädevaid ametiasutusi petta, teatades valekavatsusest ainsa eesmärgiga mõjutada ametiasutusi talle alusetult väljastama taotletavaid lubasid (vt selle kohta eespool viidatud Günaydini kohtuotsus, punktid 54 ja 60).

41

Eespool viidatud Günaydini kohtuotsusest nähtub, et tõsiasi, et Türgi kodanikul lubati siseneda liikmesriigi territooriumile õpingute eesmärgil ja et tema elamisloaga kaasnes esialgu keeld teha tasulist tööd, ei takista asjaomasel isikul tuginemist otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikele 1, kui ta on hiljem seaduslikult saanud tasulist tööd ja töötanud vähemalt ühe aasta sama tööandja juures.

42

Ka töölepingu kestuse võimalik piiramine ei saa olla takistuseks otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 kohaldamisele. Euroopa Kohus on leidnud, et kui töösuhtele antud ajutine iseloom annaks piisavalt alust seada kahtluse alla seda, kas asjaomase isiku töötamine on seaduslik, oleks liikmesriikidel võimalus jätta Türgi päritolu võõrtöötajad, kellel nad on lubanud oma territooriumile siseneda ja kes on seal järjepanu vähemalt ühe aasta jooksul arendanud seaduslikku majandustegevust, alusetult ilma õigustest, mida nad artikli 6 lõike 1 alusel võivad vahetult nõuda (vt eespool viidatud Birdeni kohtuotsus, punkt 64).

43

Seega tuleb selleks, et teha kindlaks, kas liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud Türgi kodanik võib pärast ühte aastat töötamist sellel territooriumil tugineda otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikega 1 antud õigustele, kontrollida, kas asjaomane isik vastab selles sättes sisalduvatele objektiivsetele tingimustele, ilma et oleks vaja arvestada põhjusi, millest lähtudes talle algselt anti õigus riiki siseneda, ja ajalisi piiranguid, mis võivad kaasneda tema õigusega töötada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole siseriiklikel ametiasutustel õigust seada tingimusi ega piirata nende õiguste kohaldamist, kuna see kahjustaks kõnealuse sätte kasulikku mõju (vt eespool viidatud Günaydini kohtuotsus, punktid 37–40 ja 50; eespool viidatud Birdeni kohtuotsus, punkt 19; eespool viidatud Kurzi kohtuotsus, punkt 26; 21. oktoobri 2003. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-317/01 ja C-369/01: Abatay jt, EKL 2003, lk I-12301, punkt 78, ja eespool viidatud Sedefi kohtuotsus, punkt 34).

44

Sellistel juhtudel nagu põhikohtuasjades ei saa järelikult põhjused, millest lähtudes anti Türgi kodanikele sissesõiduluba, nimelt tegutsemine au pair’ina või õpingud, iseenesest takistada asjaomaste isikute tuginemist otsuse nr 1/80 artikli 6 lõikele 1. See kehtib ka neilt kodanikelt nõutava kavatsusest teatamise kohta, mille kohaselt nad ei soovi jääda vastuvõtvasse liikmesriiki kauemaks kui kaheks aastaks või kavatsevad sealt lahkuda pärast õpingute lõpetamist, samuti nende riigis elamise loa ajaliste piirangute kohta.

45

Kui käesoleva kohtuotsuse punktides 27–30 meenutatud tingimused on täidetud ja kui eelkõige on kontrollitud, kas asjaomased Türgi kodanikud tegelikult töötasid, ei ole tähtsust asjaolul, et need isikud sisenesid riiki üliõpilastena õpingute eesmärgil või au pair’ina vastuvõtva liikmesriigi keele omandamise eesmärgil. Kui need Türgi kodanikud oma teenete järgi vastavad otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 kolmes taandes sätestatud tingimustele, ei tohi jätta neid ilma õigustest, mida see säte neile järk-järgult annab vastavalt nende töötamise kestusele (vt selle kohta eespool viidatud Günaydini kohtuotsus, punkt 37).

46

Neil asjaoludel ei saa nõustuda liikmesriikide märkustes esitatud argumendiga, mille kohaselt üliõpilane või au pair võib mööda hiilida vastuvõtva liikmesriigi õigusaktidest, et järk-järgult saavutada piiramatu juurdepääs selle riigi tööturule. Nendest õigusaktidest ei saa mööda hiilida, kui asjaomased isikud üksnes kasutavad otsuses nr 1/80 sõnaselgelt sätestatud õigust. Teisiti oleks see vaid juhul, kui nad oleksid pettusega saanud õiguse siseneda liikmesriigi territooriumile, teatades valekavatsusest asuda õppima või tegutseda au pair’ina. Seevastu juhul, kui nende tegelikud kavatsused on leidnud kinnitust tegelike õpingute või au pair’ina tegutsemise läbi, kui nad asuvad vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult tööle ja vastavad otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tingimustele, võivad asjaomased isikud täiel määral tugineda õigustele, mida see säte neile annab.

47

Saksamaa ja Madalmaade valitsus viitavad lõpuks direktiivile 2004/114. Nad teevad selle direktiivi ülesehituse põhjal järelduse, et ühenduse seadusandja soovis lubada üliõpilasel töötada ja teha teatud arv töötunde, ilma et teda käsitataks tasu eest töötajana ja järelikult andmata talle sel teel juurdepääsu vastuvõtva liikmesriigi tööturule.

48

Osutatud direktiiv ei ole siiski asjassepuutuv. Vastavalt direktiivi artikli 4 lõike 1 punktile a kohaldatakse seda vaid juhul, kui kahe- või mitmepoolsed kokkulepped ühenduse või ühenduse ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel ei näe ette soodsamaid sätteid. Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 57, ei saa direktiivi 2004/114 põhjal järelikult õigustada otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 kitsendavat tõlgendust ega teha järeldusi selle sätte tõlgendamise osas.

49

Seega tuleb esitatud küsimusele vastata, et asjaolu, et Türgi kodanikule anti luba liikmesriigi territooriumile siseneda au pair’i või üliõpilasena, ei saa jätta teda ilma „töötaja” staatusest ega takistada tema töötamist selle liikmesriigi „seaduslikul tööturul” otsuse nr 1/80 artikli 6 lõike 1 tähenduses. Järelikult ei saa see asjaolu takistada selle kodaniku tuginemist sellele sättele, nõudes oma tööloa uuendamist ja sellele vastavat õigust riigis elada.

50

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Asjaolu, et Türgi kodanikule anti luba liikmesriigi territooriumile siseneda au pair’i või üliõpilasena, ei saa jätta teda ilma „töötaja” staatusest ega takistada tema töötamist selle liikmesriigi „seaduslikul tööturul” assotsiatsiooninõukogu 19. septembri 1980. aasta otsuse nr 1/80 assotsiatsiooni arengu kohta artikli 6 lõike 1 tähenduses. Järelikult ei saa see asjaolu takistada selle kodaniku tuginemist sellele sättele, nõudes oma tööloa uuendamist ja sellele vastavat õigust riigis elada.