—

Medion AG ja Canon Deutschland GmbH, esindaja: Rechtsanwalt H. Nehm,

—

Prantsusmaa valitsus, esindajad: G. de Bergues ja A.-L. During,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: J. Hottiaux, keda abistas Rechtsanwalt B. Wägenbaur,

1

Eelotsusetaotlused käsitlevad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas (muudetud komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2263/2000 (EÜT L 264, lk 1), komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001 (EÜT L 279, lk 1) ja komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003 (EÜT L 281, lk 1, ELT eriväljaanne 02/14, lk 3)) oleva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) alamrubriikide 85254091 ja 85254099 tõlgendamist.

2

Need eelotsusetaotlused esitati äriühingu Medion AG (edaspidi „Medion”) ja Hauptzollamt Duisburgi ning äriühingu Canon Deutschland GmbH (edaspidi „Canon”) ja Hauptzollamt Krefeldi vahelistes kohtuvaidlustes nimetatud äriühingute poolt Saksamaale imporditud salvestavate videokaamerate kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üle.

3

Määrusega nr 2658/87 kehtestatud KN tugineb kaupade kirjeldamise ja kodeerimise ülemaailmsele harmoneeritud süsteemile (edaspidi „HS”), mille töötas välja Tollikoostöö Nõukogu, nüüd Maailma Tolliorganisatsioon, ning mis jõustati 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelise konventsiooniga ja kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288). KN-iga on üle võetud HS-i rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad KN-i enda alljaotisi.

4

KN-i teise osa XVI jaotises on grupp 85 „Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud”.

5

Alamrubriigis 852540„videofotoaparaadid ja muud salvestavad videokaamerad; digitaalkaamerad” sisalduvad alamrubriik 85254091„muud salvestavad videokaamerad: võimelised salvestama üksnes telekaamerast tulevat heli ja pilti” ning alamrubriik 85254099„muud salvestavad videokaamerad: muud”.

6

Tuleb täpsustada, et alamrubriikide 85254091 ja 85254099 sõnastus määrustes nr 2263/2000, nr 2031/2001 ja nr 1789/2003 on identne.

7

Alamrubriiki 85254091 klassifitseeritud salvestavatelt videokaameratelt tuleb tasuda tollimaksu 4,9 protsenti, samas kui alamrubriiki 85254099 kuuluvatelt salvestavatelt videokaameratelt tasumisele kuuluva tollimaksu määr on 14 protsenti.

8

KN-i esimese osa I jao punktis A olevate KN-i klassifitseerimise üldreeglite kohaselt:

„Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:

[…]

[…]”

9

Euroopa Ühenduste Komisjon avaldab määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 alusel Euroopa Liidu Teatajas regulaarsete ajavahemike järel „Euroopa ühenduste kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused” (edaspidi „selgitavad märkused”). Määruse nr 2263/2000 kohta käivad selgitavad märkused (EÜT 2000, C 199, lk 1), mis osaliselt kohalduvad kohtuasjas C-209/06, täpsustavad alamrubriigi 85254099 osas:

„muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad seadmete kombinatsioonid, milles on videokaamera ja videosalvestus- või videotaasesitusseadmed (nn salvestavad helivideokaamerad), mis ei salvesta üksnes kaameraga võetud pilte, vaid ka teleprogramme. Selliselt salvestatud pilte saab taasesitada eraldi teleri abil.

Salvestavad helivideokaamerad, millega saab salvestada üksnes kaameraga võetud pilte ja taasesitada neid eraldi teleri abil, klassifitseeritakse alamrubriiki 85254091.”

10

Selgitavaid märkusi muudeti komisjoni 6. juuli 2001. aasta teatisega (EÜT C 190, lk 10). Alamrubriigi 85254099 sõnastust korrati ja lisati järgmine vahelõik:

„Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka salvestavad helivideokaamerad, milles videosisend on plaadiga või muul viisil suletud või milles videoliidest saab hiljem tarkvara abil videosignaali sisestamiseks aktiveerida. Seadmed on sellest hoolimata kavandatud teleprogrammide või muude väljastpoolt tulevate videosignaalide salvestamiseks”.

11

Pärast määruse nr 2031/2001 ja määruse nr 1789/2003 vastuvõtmist ei ole selgitavate märkuste sõnastust muudetud.

12

Medion ja Canon importisid Saksamaale digitaalseid salvestavaid videokaameraid, mis olid varustatud IEEE 1394-liidesega, mis võimaldas edastada digitaalandmeid. Neil kaameratel oli nuppudest koosnev menüü ja väike värviline vedelkristallekraan.

13

Toodete kirjeldustest ja kasutusjuhenditest nähtub, et ostjal on võimalus valida, kas vaadata kaamera abil tehtud videolõike värvilisel vedelkristallekraanil või saata need selleks ette nähtud kaabli abil teise seadmesse, näiteks telerisse, mis teeb võimalikuks palju suurema ja parema kvaliteediga kujutise. Seda funktsiooni tuntakse üldiselt nime all „DV-out”.

14

Teatavate teiste salvestavate videokaameratega on võimalik võtta vastu andmeid teistest seadmetest, nii et neid videokaameraid saab kasutada videosalvestina arvutist lähtuva digitaalse andmevoo, näiteks videolõigu, salvestamiseks. Seda funktsiooni, mida üldiselt tuntakse „DV-in” nime all, Medion ja Canon põhikohtuasjas käsitletavate salvestavate videokaamerate importimisel ei maininud.

15

Ka ei pakkunud nende salvestavate videokaamerate tootjad ega Medion ja Canon kõnealuste videokaamerate kirjelduses ega kasutusjuhendis võimalust „DV-in”-funktsioon ise hiljem aktiveerida või lasta see aktiveerida kolmandal isikul. Seevastu importisid mõlemad äriühingud samal ajavahemikul salvestavaid videokaameraid, mille puhul oli selgelt täpsustatud, et neil on „DV-in”-funktsioon.

16

Medion pöördus 2004. aasta veebruaris Essen-Stadthafeni (Saksamaa) pädeva tolliasutuse poole digitaalsete salvestavate videokaamerate MD 9069 tollivormistuseks vabasse ringlusesse lubamise eesmärgil, deklareerides need KN-i alamrubriiki 85254091 kuuluvatena. Nimetatud tolliasutus klassifitseeris need videokaamerad KN-i alamrubriiki 85254099 kuuluvaks kaubaks.

17

Finanzgericht Düsseldorfile esitatud hagis väitis Medion sisuliselt, et tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal, mis on otsustava tähtsusega ajahetk, ei saanud asjaomane salvestav videokaamera täita „DV-in”-funktsiooni. Samuti täpsustas Medion, et selle videokaamera tootja oli talle teatanud, et seade saab „DV-in”-funktsiooni üksnes programmeeritava püsimälu ümberprogrammerimise teel, mis nõuab kas uut lisaseadet või emaplaadi asendamist pädeva inseneri poolt. Lisaks väitis Medion, et on Madalmaade tolliasutuselt saanud siduva tariifiinformatsiooni, milles samad videokaamerad on klassifitseeritud KN-i alamrubriiki 85254091.

18

Finanzgericht Düsseldorf määras ekspertiisi, et saada teada kas, ja kui, siis kuidas, salvestavat videokaamerat saab riistvara muutmata seadistada nii, et sellega saab salvestada välisest seadmest tulevat pilti ja heli.

19

Ekspertarvamuse saamise järel asus eelotsusetaotluse esitanud kohus kaaluma, kuidas vaidlusalust salvestavat videokaamerat klassifitseerida. Nimetatud kohus tõdes, et tollivõla tekkimise aluseks oleva faktilise asjaolu asetleidmise ajal ei olnud kõnealusel videokaameral veel klassifitseerimise seisukohalt olulisi omadusi, vaid et see sai need omadused või võis need saada hiljem seadistamise tulemusel.

20

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis ka, et küsimusele, kuidas klassifitseerida kaupa, millel ei ole teatavaid omadusi tollivormistuse ajal, kuid mis omandab need omadused hiljem seadistamise tulemusel, ei anna ühenduse õiguskord ühest vastust. Sellega seoses viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus Medioni poolt esitatud Madalmaade siduvale tariifiinformatsioonile ja Commission de conciliation et d’expertise douanière française’i (Prantsuse tolliküsimuste lepitus- ja ekspertiisikomisjon) 7. oktoobri 2003. aasta otsusele. Niisiis kaalub eelotsusetaotluse esitanud kohus seda, kuidas hilisem seadistamine mõjutab kauba klassifitseerimist.

21

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas videokaamera, millega impordi ajal ei ole võimalik salvestada väliseid videosignaale, tuleb klassifitseerida alamrubriiki 85254099, kui hiljem saab kaamera videoliidese teatavas järgnevuses nuppudele vajutamise teel seadistada videosisendiks, kuigi tootja ega müüja ei ole sellele võimalusele viidanud ega kata seda garantiiga?”

22

Canon viis ajavahemikus 2001. aasta juulist 2002. aasta veebruarini vabasse ringlusesse salvestavaid videokaameraid MV 400, MV 425 ja MV 3 MC. Ta deklareeris need KN-i alamrubriiki 85254091 kuuluvatena. Kontrollimisel jõudis Krefeldi (Saksamaa) tolliasutus järeldusele, et need videokaamerad tuleb klassifitseerida KN-i alamrubriiki 85254099. Selle peale esitati hagi Finanzgericht Düsseldorfile.

23

Oma hagi toetuseks viitas Canon enda poolt imporditavate salvestavate videokaamerate erinevustele seoses sellega, kas neil on „DV-in”-funktsioon või mitte, ja väitis, et vaidlusaluste videokaamerate puhul saab selle funktsiooni aktiveerida ainult riistvara muudatuse teel. Samuti rõhutas Canon, et kui tollivormistusjärgselt aktiveeritud „DV-in”-funktsiooni puhul jäädakse alamrubriiki 8525 40 94 klassifitseerimise juurde, on see vastuolus tariifse klassifitseerimise olulise aluspõhimõttega. Kui tugineda tollivormistusel hilisemale aktiveerimisele, toob see kaasa ebakindluse nii sellise aktiveerimise toimumise osas kui ka kauba klassifitseerimise osas.

24

Eelotsusetaotluse esitanud kohus määras Medioni kohtuasjas tehtuga samasuguse ekspertiisi.

25

Ekspertarvamuse saamise järel otsustas Finanzgericht Düsseldorf menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas videokaamera, millega impordi ajal ei ole võimalik salvestada väliseid videosignaale, tuleb klassifitseerida alamrubriiki 85254099, kui hiljem saab kaamera videoliidese teatava tarkvara kasutamise abil seadistada videosisendiks, kuigi tootja ega müüja ei ole sellele võimalusele viidanud ega kata seda garantiiga?”

26

Euroopa Kohtu presidendi 26. juuni 2006. aasta määrusega liideti kohtuasjad C-208/06 ja C-209/06 kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse huvides.

27

Medion ja Canon leiavad, et eelotsuse küsimustele tuleb vastata eitavalt. Nad toovad esile mitmeid põhjusi, mille tõttu põhikohtuasjas käsitletavaid salvestavad videokaamerad tuleb klassifitseerida alamrubriiki 85254091 ja mitte alamrubriiki 85254099.

28

Kõigepealt rõhutavad Medion ja Canon, et tollivormistuse ajal ei olnud nende videokaameratega võimalik salvestada väliseid videosignaale. Canoni seisukoht on, et riistavara objektiivseks omaduseks saab pidada ainult seda tarkvara funktsiooni, mis on aktiivne tollivormistuse ajal.

29

Samuti väidavad Medion ja Canon, et igasugune muudatus, s.h DV–liidese funktsioone kontrolliva tarkvara koodide ja parameetrite manipuleerimine, mis toimub ilma tootja nõusolekuta, kujutab nende kahe äriühingu seisukohalt nende tööstusomandiõiguse rikkumist.

30

Lõpuks täpsustavad Medion ja Canon, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt määratud ekspert pidi „DV-in”-funktsiooni aktiveerimiseks tegema suuri pingutusi. Kohtuistungil lisasid Medion ja Canon, et pärast nimetatud funktsiooni aktiveerimist toimivad põhikohtuasjas käsitletavad salvestavad videokaamerad videosalvestina ainult siis, kui need on ühendatud personaalarvutiga, mitte aga iseseisvalt.

31

Prantsuse valitsus leiab, et põhikohtuasjas käsitletavad salvestavad videokaamerad tuleb klassifitseerida alamrubriiki 85254099. Kauba objektiivsed tunnused ja omadused ei saa piirduda üksnes selle kauba nende funktsioonidega, mis on mingil antud hetkel kasutatavad, vaid need hõlmavad kõiki asjaomase kauba potentsiaalseid funktsioone. Seega tuleb sellist funktsiooni, nagu „DV-in”-funktsioon, isegi juhul, kui see on inaktiveeritud, lugeda nende videokaamerate objektiivseks tunnuseks ja omaduseks eriti siis, kui seda saab aktiveerida riistvara muutmata.

32

Ka komisjon leiab, et asjaomased salvestavad videokaamerad kuuluvad alamrubriigi 85254099 tähenduses kategooriasse „muud”. Komisjon on seisukohal, et KN-i klassifitseerimine sõltub neist funktsioonidest, mida videokaamerad saavad sooritada importimise ajal, st neist potentsiaalsetest funktsioonidest, mis neil sel hetkel objektiivselt olemas on.

33

Nende küsimuste, mida on otstarbekas vaadelda koos, sõnastusest selgub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada, kas salvestavate videokaamerate klassifitseerimisel võib arvestada või peab arvestama „DV-in”-funktsiooni aktiveerimise võimalusega, kui kõnealune aktiveerimine ei ole toimunud tollivormistuse ajaks, kuid kui seda saab teha hiljem manipuleerimise või tarkvara täiendamise teel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib lisaks teada, milline tähtsus on asjaolul, et tootja ei ole tollivormistuse ajal sellele võimalusele viidanud ega kata seda garantiiga.

34

Kõigepealt tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab õiguskindluse ja kontrolli lihtsuse huvides kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi üldjuhul otsima kaupade objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast, nii nagu need on määratletud KN-i rubriigi sõnastuses ning jaotise või grupi märkustes (vt eelkõige 26. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-42/99: Eru Portuguesa, EKL 2000, lk I-7691, punkt 13; 16. veebruari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-500/04: Proxxon, EKL 2006, lk I-1545, punkt 21, ja 15. veebruari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-183/06: RUMA, EKL 2007, lk I-1559, punkt 27).

35

Sel puhul ei oma tähtsust, kas tootja on kavatsenud selle toote teatava omaduse esile tuua või mitte.

36

Pealegi on Euroopa Kohus sedastanud, et kauba KN-i klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi tuleb otsida kaupade – nii nagu need esitatakse tollivormistuseks – objektiivsete tunnuste ja omaduste hulgast (vt 17. märtsi 1983. aasta otsus kohtuasjas 175/82: Dinter, EKL 1983, lk 969, punkt 10, ja 27. mai 1993. aasta otsus kohtuasjas C-33/92: Gausepohl-Fleisch, EKL 1993, lk I-3047, punkt 9). Neid objektiivseid tunnuseid ja omadusi peab saama kontrollida tollivormistuse ajal (vt selle kohta 8. veebruari 1990. aasta otsus kohtuasjas C-233/88: van de Kolk, EKL 1990, lk I-265, punkt 12; 12. detsembri 1996. aasta otsus kohtuasjas C-38/95: Foods Import, EKL 1996, lk I-6543, punkt 17, ja 13. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas C-14/05: Anagram International, EKL 2006, lk I-6763, punkt 26).

37

Lisaks võib objektiivne klassifitseerimiskriteerium olla ka toote otstarve, juhul kui see on nimetatud tootele omane ja seda saab hinnata selle toote objektiivsete tunnuste ning omaduste alusel (vt 1. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas C-459/93: Thyssen Haniel Logistic, EKL 1995, lk I-1381, punkt 13, ja 11. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C-400/05: B. A. S. Trucks, EKL 2007, lk I-311, punkt 29).

38

Lõpuks on Euroopa Kohus sedastanud, et KN-i klassifitseerimise üldreeglite artikli 2 punkti a kohaselt tuleb mittekomplektset või lõpetamata kujul toodet vaadelda komplektse või valmistootena, tingimusel et sellisel kujul on tootel komplektse või valmistoote põhiomadused (vt 9. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C-280/97: ROSE Elektrotechnic, EKL 1999, lk I-689, punkt 18). Toote osa peab olema piisavalt suur või oluline, et sellest saaks tuleneda toote põhiomadus (vt selle kohta 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-151/93: Voogd Vleesimport en -export, EKL 1994, lk I-4915, punkt 20, ja 15. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-401/93: Goldstar Europe, EKL 1994, lk I-5587, punktid 26–28).

39

Selgitavatest märkustest nähtub, et alamrubriiki 85254091 kuuluvaid salvestavaid videokaameraid eristab alamrubriiki 85254099 kuuluvatest videokaameratest see, et viimati mainitutega saab lisaks integreeritud kaamera või mikrofoni abil heli ja pildi salvestamisele salvestada ka heli ja pilti, kui need tulevad muust allikast kui mainitud kaamera või mikrofon. Alamrubriiki 85254099 kuuluva videokaamera põhiomadus on seega eelkõige „DV-in”-funktsioon, st võimalus sellega salvestada välistest videoallikatest.

40

Selline võimalus võib kasutajale olla vahetult kasutatav, kui tootja on kavandanud „DV-in”-funktsiooni lihtsa aktiveerimise, andes ostjale selle kohta selgituse kasutusjuhendis. Kui seda toimingut kõnealuses juhendis ei ole, peab selleks, et „DV-in”-funktsiooni saaks lugeda põhiomaduseks, eriteadmisteta kasutaja saama manipulatsiooni sooritada lihtsalt, salvestava videokaamera riistvara muutmata. Seega on vältimatu, et videokaamerad on enne „DV-in”-funktsiooni aktiveerimist sellise ülesehitusega, et neis sisalduvad selle funktsiooni põhiomadused ja et kõnealuse funktsiooni aktiveerimist võimaldavad asjaolud ei nõua lisaseadme kasutamist.

41

Salvestava videokaamera alamrubriiki 85254099 klassifitseerimiseks on peale selle vajalik, et siis, kui manipulatsioon on tehtud ja „DV-in”-funktsioon on aktiveeritud, toimiks see videokaamera analoogselt sellise videokaameraga, mis on otseselt kavandatud „DV-in”-funktsiooni jaoks. Eelkõige peab sellist videokaamerat nagu viimatimainitut saama kasutada väliste audio-videosignaalide salvestamiseks iseseisvalt ning välisest riist- ja tarkvarast sõltumatult.

42

Põhikohtuasjade puhul nähtub toimiku materjalidest ja eelkõige eelotsusetaotluse esitanud kohtu määratud ekspertiisist, et salvestavate videokaamerate manipuleerimine „DV-in”-funktsiooni aktiveerimiseks on suhteliselt keerukas. Selleks tuleb Internetist otsida nuppude manipuleerimise juhis (Medioni videokaamerate puhul) või osta tarkvara (Canoni videokaamerate puhul) ning mõlema seadme puhul on vaja videokaamera ühendada personaalarvutiga ja kasutada teatavaid lisaseadmeid, nagu näiteks LANC-kaablit. Lisaks väitsid Medion ja Canon kohtuistungil, et ka siis, kui „DV-in”-funktsioon on juba aktiveeritud, on videokaamera vaja ühendada personaalarvutiga, selleks et kaamera seda funktsiooni täidaks.

43

Neid kaalutlusi arvestades peab siseriiklik kohus andma hinnangu „DV-in”-funktsiooni aktiveerimiseks tehtavate manipulatsioonide keerukuse astmele ja kontrollima, kas „DV-in”-funktsiooni sisaldavatena pakutavate salvestavate videokaameratega võrreldes funktsioneerivad põhikohtuasjas käsitletavad videokaamerad analoogselt ja iseseisvalt. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et eriteadmisteta kasutaja saab „DV-in”-funktsiooni lihtsalt aktiveerida videokaamera riistvara muutmata ja kui ta teeb kindlaks, et videokaamerad funktsioneerivad analoogselt ja sõltumatult, tuleb videokaamera klassifitseerida alamrubriiki 85254099. Kui need tingimused täidetud ei ole, tuleb videokaamerad klassifitseerida alamrubriiki 85254091.

44

Järelikult tuleb esitatud küsimustele vastata, et salvestava videokaamera saab klassifitseerida KN-i alamrubriiki 85254099 ainult siis, kui muust allikast kui integreeritud kaamerast või mikrofonist tuleva pildi või heli salvestamise funktsioon on tollivormistuse ajal aktiivne või siis, kui pärast tollivormistust saab selle funktsiooni aktiveerida eriteadmisteta kasutaja seadme lihtsa manipulatsiooni teel videokaamera riistvara muutmata, isegi kui tootja ei ole seda omadust esile toonud. Hilisema aktiveerimise korral peab videokaamera pärast aktiveerimist esiteks funktsioneerima analoogselt sellise videokaameraga, mille muust allikast kui integreeritud kaamerast või mikrofonist tuleva pildi või heli salvestamise funktsioon on tollivormistuse ajal aktiivne ja teiseks peab see videokaamera funktsioneerima autonoomselt. Neile tingimustele vastavust peab saama kontrollida tollivormistuse ajal. Siseriiklik kohus peab andma hinnangu sellele, kas need tingimused on täidetud. Kui tingimused ei ole täidetud, tuleb videokaamera klassifitseerida alamrubriiki 85254091.

45

Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, v.a poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:

Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, muudetud komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2263/2000, komisjoni 6. augusti 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2031/2001 ja komisjoni 11. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1789/2003, esitatud kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 85254099 saab salvestava videokaamera klassifitseerida ainult siis, kui muust allikast kui integreeritud kaamerast või mikrofonist tuleva pildi või heli salvestamise funktsioon on tollivormistuse ajal aktiivne või siis, kui pärast tollivormistust saab selle funktsiooni aktiveerida eriteadmisteta kasutaja seadme lihtsa manipulatsiooni teel videokaamera riistvara muutmata, isegi kui tootja ei ole seda omadust esile toonud. Hilisema aktiveerimise korral peab videokaamera pärast aktiveerimist esiteks funktsioneerima analoogselt sellise videokaameraga, mille muust allikast kui integreeritud kaamerast või mikrofonist tuleva pildi või heli salvestamise funktsioon on tollivormistuse ajal aktiivne ja teiseks peab see videokaamera funktsioneerima autonoomselt. Neile tingimustele vastavust peab saama kontrollida tollivormistuse ajal. Siseriiklik kohus peab andma hinnangu sellele, kas need tingimused on täidetud. Kui tingimused ei ole täidetud, tuleb videokaamera klassifitseerida kombineeritud nomenklatuuri alamrubriiki 85254091.