Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62006CJ0177

    Euroopa Kohtu otsus (teine koda), 20. september 2007.
    Euroopa Ühenduste Komisjon versus Hispaania Kuningriik.
    Riigiabi - Abikava - Ühisturuga kokkusobimatus - Komisjoni otsus - Täitmine - Abikava lõpetamine - Veel andmata abi peatamine - Käsutusse antud abi tagastamine - Kohustuste rikkumine - Vastuväited - Otsuse ebaseaduslikkus - Täitmise täielik võimatus.
    Kohtuasi C-177/06.

    Kohtulahendite kogumik 2007 I-07689

    ECLI identifier: ECLI:EU:C:2007:538

    EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

    20. september 2007 ( *1 )

    „Riigiabi — Abikava — Ühisturuga kokkusobimatus — Komisjoni otsus — Täitmine — Abikava lõpetamine — Veel andmata abi peatamine — Käsutusse antud abi tagasinõudmine — Kohustuste rikkumine — Vastuväited — Otsuse ebaseaduslikkus — Täitmise täielik võimatus”

    Kohtuasjas C-177/06,

    mille esemeks on EÜ artikli 88 lõike 2 alusel 4. aprillil 2006 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,

    Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: F. Castillo de la Torre ja C. Urraca Caviedes, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

    hageja,

    versus

    Hispaania Kuningriik, esindaja: N. Díaz Abad, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

    kostja,

    EUROOPA KOHUS (teine koda),

    koosseisus: teise koja esimehe ülesannetes K. Schiemann, kohtunikud L. Bay Larsen (ettekandja), J.-C. Bonichot, T. von Danwitz ja C. Toader,

    kohtujurist: E. Sharpston,

    kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,

    arvestades kirjalikus menetluses ja 26. aprilli 2007. aasta kohtuistungil esitatut,

    arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

    on teinud järgmise

    otsuse

    1

    Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Hispaania Kuningriik ei ole ettenähtud tähtaja jooksul vastu võtnud kõiki vajalikke meetmeid

    komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsuse 2003/28/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Álava provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT 2003, L 17, lk 20);

    komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsuse 2003/86/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Vizcaya provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT 2003, L 40, lk 11);

    komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsuse 2003/192/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Guipúzcoa provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT 2003, L 77, lk 1) (edaspidi üheskoos „vaidlusalused otsused”)

    artiklite 2 ja 3 sätete täitmiseks või vähemalt ei ole nimetatud otsuste artikli 4 kohaselt komisjoni neist teavitanud, on ta rikkunud nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi.

    I – Vaidluse taust

    2

    1993. aastal võtsid Baski provintsid Álava, Vizcaya ja Guipúzcoa vastu maksumeetmed, mille eesmärgiks oli ettevõtjate asutamise soodustamine.

    3

    Iga provintsiseaduse: Álava provintsi 5. juuli seaduse nr 18/1993, Vizcaya provintsi 24. juuni seaduse nr 5/1993 ja Guipúzcoa 26. juuni seaduse nr 11/1993, mis kõik kolm on pealkirjastatud „Kiireloomulised maksumeetmed investeerimise toetamiseks ja majandustegevuse ergutamiseks”(Medidas Fiscales Urgentes de Apoyo a la Inversión e impulso de la Actividad Económica), artikkel 14 vabastab kümne järjestikuse majandusaasta jooksul ettevõtte tulumaksust äriühingud, mis on asutatud provintsiseaduse jõustumiskuupäeva ja 31. detsembri 1994. aasta vahel, tingimusel, et nad:

    alustavad oma tegevust vähemalt 20 miljoni Hispaania peseeta suuruse sissemakstud kapitaliga;

    investeerivad äriühingu asutamiskuupäeva ja 31. detsembri 1995 vahel vähemalt 80 miljoni Hispaania peseeta suuruse summa, ja

    loovad oma tegevuse alustamisele järgneva kuue kuu jooksul vähemalt kümme töökohta.

    4

    28. novembri 2000. aasta kirjaga algatas komisjon Hispaania Vabariigi vastu EÜ artikli 88 lõikes 2 ettenähtud ametliku uurimismenetluse kõigi kolme maksukorra kohta (edaspidi üheskoos „vaidlusalused maksumeetmed”).

    5

    9. veebruaril 2001 saabunud avaldusega esitasid Diputación Foral de Àlava (kohtuasi T-30/01), Diputación Foral de Guipúzcoa (kohtuasi T-30/01) ja Diputación Foral de Vizcaya (kohtuasi T-30/01) Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule kolm tühistamishagi, millest igaüks oli suunatud teda puudutava menetluse algatamise vastu.

    6

    Ametliku uurimismenetluse järel võttis komisjon vastu vaidlusalused otsused.

    7

    Kõigi nende otsuste artiklis 1 on kõnealune maksukord kvalifitseeritud riigiabiks ja tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks.

    8

    Kõigi nimetatud otsuste artiklid 2–4 on sõnastatud järgmiselt:

    Artikkel 2

    Hispaania peab lõpetama artiklis 1 kehtestatud abikava osas, milles see veel jõus on.

    Artikkel 3

    1.   Hispaania võtab kõik vajalikud meetmed, et saada abisaajatelt artiklis 1 nimetatud õigusvastaselt antud abi tagasi. Veel andmata abi korral peab Hispaania kõik abi andmised peatama.

    2.   Sissenõudmine toimub viivitamata, vastavalt siseriikliku õigusega kehtestatud menetlusele, eeldusel et see võimaldab käesolevat otsust koheselt ja tõhusalt täita. […]

    Artikkel 4

    Hispaania teavitab komisjoni otsuse täitmiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teatamisest.”

    9

    Kõigist kolmest otsusest teatati Hispaania Kuningriigile 28. detsembri 2001. aasta kirjadega.

    10

    Nende otsuste artiklis 4 sätestatud kahekuuline tähtaeg möödus, ilma, et komisjoni oleks tema väitel rakendusmeetmete võtmisest teavitatud.

    11

    26. märtsil 2002 esitasid Diputación Foral d’Álava (kohtuasi T-86/02), Diputación Foral de Vizcaya (kohtuasi T-87/02) ja Diputación Foral de Guipúzcoa kohtuasi T-88/02) Esimese Astme Kohtule kolm tühistamishagi, igaüks neist teda puudutava negatiivse otsuse vastu.

    12

    Esimese Astme Kohus liitis kohtuasjad T-30/01-T-32/01 ja T-86/02-T-88/02 ning need on käesolevalt nimetatud kohtu menetluses.

    13

    Kuna komisjon leidis pärast mitmesugust kirjavahetust ja 1. märtsile 2002 järgnenud meeldetuletusi, et Hispaania Kuningriik ei ole talle ikka veel esitanud teavet vaidlusaluste otsuste täitmise kohta, otsustas ta esitada käesoleva liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi.

    II – Menetlus Euroopa Kohtus

    14

    Euroopa Kohus jättis 27. veebruaril 2007 rahuldamata kodukorra artikli 82a alusel Hispaania Kuningriigi esitatud taotluse menetluse peatamiseks kuni kohtuotsuste kuulutamiseni Esimese Astme Kohtus pooleliolevas kuues kohtuasjas.

    III – Hagi

    A – Poolte argumendid

    1. Komisjoni argumendid

    15

    Komisjon tugineb EÜ artiklile 249 ja EÜ artikli 88 lõikele 2.

    16

    Tema väitel ei lõpetanud Hispaania Kuningriik kõigi vaidlusaluste otsuste artikleid 2 ja 3 eirates nende otsuste artiklis 4 ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisel abikavasid osas, milles need veel jõus olid, ei peatanud veel väljamaksmata abi andmist ega nõudnud tagasi juba antud abi.

    17

    Komisjon märgib, et otsuseid ei olnud täidetud isegi käesoleva hagi esitamise ajaks, hoolimata mitmekordsest meeldetuletamisest.

    18

    Ta väidab, et ainus alus, millele liikmesriik võib komisjoni poolt EÜ artikli 88 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi vastu tugineda, on otsuse korrektse täitmise täielik võimatus. See tingimus ei ole aga käesoleval juhul täidetud.

    19

    Igal juhul ei ole Hispaania Kuningriik õigustatud tuginema vaidlusaluste otsuste ebaseaduslikkusele, kuna ta ei ole esitanud hagi nende tühistamiseks.

    2. Hispaania valitsuse argumendid

    20

    Hispaania valitsus esitab kõigepealt vaidlusaluste otsuste ebaseaduslikkuse vastuväite. Teiseks vaidleb ta vastu sellele, et talle võidakse ette heita oma kohustuste rikkumist nende otsuste täitmisel.

    a) Vaidlusaluste otsuste ebaseaduslikkus

    21

    Viitega 1. aprilli 2004. aasta otsusele kohtuasjas C-99/02: komisjon vs. Itaalia (EKL 2004, lk  I-3353, punkt 16 ja viidatud kohtupraktika), vastupidiselt analüüsituna, leiab Hispaania valitsus, et ta on õigustatud tuginema komisjoni negatiivsete otsuste ebaseaduslikkusele, olgugi et ta ei ole esitanud hagi nende tühistamiseks. Tegelikult ei ole need otsused lõplikud, kuna asjassepuutuvad provintsid on esitanud nende vastu Esimese Astme Kohtule tühistamishagid, mille menetlus on pooleli.

    22

    Esitatud vastuväide jaguneb kuueks osaks, mis tulenevad vastavalt võimu kuritarvitamisest, suuniste kohaldamisest, mis ei olnud jõus vaidlusaluste maksumeetmete kehtestamise ajal, nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli [88] kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339), artikli 14 rikkumisest, kaitseõiguste rikkumisest esialgse uurimismenetluse käigus, kaitseõiguste rikkumisest ametliku uurimismenetluse käigus ja põhjendamiskohustuse rikkumisest.

    b) Rikkumise puudumine

    23

    Hispaania valitsus vaidleb vastu rikkumise olemasolule osas, mis puudutab kohustust lõpetada abikavad osas, milles need veel jõus olid, veel andmata abi peatamist ja juba käsutusse antud abi tagasinõudmist.

    i) Kohustus lõpetada abikavad osas, milles need veel jõus olid, ja peatada veel andmata abi

    24

    Hispaania valitsus märgib, et vaidlusalused maksumeetmed seisnesid ettevõtte tulumaksuvabastuses uue äriühingu asutamisele järgneva kümne järjestikuse majandusaasta jooksul.

    25

    Kuigi neid meetmeid ei ole formaalselt kehtetuks tunnistatud, olid need jõus üksnes piiratud ajavahemiku jooksul, sest kuna nad olid kohaldatavad ettevõtjatele, kes asutati provintsiseaduste nr 18/1993, nr 5/1993 ja nr 11/1993 1993. aastal jõustumise ja 31. detsembri 1994 vahel, said nad olla aluseks maksuvabastusele üksnes hiljemalt 2005. aasta juulikuus esitatud deklaratsioonide puhul.

    26

    Neil asjaoludel on kõnealused maksumeetmed oma mõju kaotanud.

    ii) Kohustus juba käsutusse antud abi tagasi nõuda

    27

    Hispaania valitsus leiab, et komisjon heidab talle õigustamatult ette, et ta on juba käsutusse antud abi tagasinõudmiseks otsustanud kasutada tühistatavate õigusaktide kahjulikeks tunnistamise siseriiklikku menetlust, mis teeb komisjoni väitel tagasinõudmise erakordselt keeruliseks.

    28

    Samas tegelikult oli valitud menetluse puhul tegemist kehtetute õigusaktide läbivaatamismenetlusega, mis on asjakohane menetlus vaidlusaluste otsuste korrektseks täitmiseks.

    29

    Järelikult, niivõrd kui komisjon heidab Hispaania Kuningriigile õigustamatult ette sellise tagasinõudmise menetluse valimist, mis ei võimaldavat vaidlusaluseid otsuseid täita, ei saa liikmesriigile oma kohustuste rikkumist süüks panna.

    B – Euroopa Kohtu hinnang

    1. Vaidlusaluste otsuste ebaseaduslikkusele tuginev vastuväide

    30

    EÜ asutamislepinguga kehtestatud õiguskaitsevahendite süsteem teeb vahet EÜ artiklites 226 ja 227 ettenähtud hagidel, mille eesmärk on tuvastada, et liikmesriik on rikkunud oma kohustusi, ja EÜ artiklites 230 ja 232 ettenähtud hagidel, mille eesmärk on kontrollida ühenduse institutsioonide õigusaktide või tegevusetuse seaduslikkust. Neil õiguskaitsevahenditel on iseseisvad eesmärgid ja nende kasutamise tingimused on erinevad. Seega ei saa liikmesriik teda selleks otseselt volitava asutamislepingu sätte puudumisel tulemuslikult tugineda temale adresseeritud otsuse õigusvastasusele vastuväitena liikmesriigi kohustuste rikkumise hagile, mis on esitatud selle otsuse täitmata jätmise tõttu (vt eelkõige 22. märtsi 2001. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa, C-261/99, EKL 2001, lk I-2537, punkt 18, 26. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-404/00: komisjon vs. Hispaania, EKL 2003, lk I-6695, punkt 40).

    31

    See saab olla teisiti ainult juhul, kui vaadeldaval õigusaktil on eriti suured ja ilmsed puudused, nii et seda võib pidada õigustühiseks (eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Prantsusmaa punkt 19, ja komisjon vs. Hispaania, punkt 41).

    32

    See järeldus kehtib ka EÜ artikli 88 lõike 2 teise lõigu alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi puhul (eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Prantsusmaa punkt 20, ja komisjon vs. Hispaania, punkt 42).

    33

    Sellega seoses tuleb tõdeda, et Hispaania Kuningriik ei ole oma märkustes väitnud, et vaidlusalustel otsustel oleks puudusi, mis võimaldaks nende õigusaktide seaduslikkust kahtluse alla seada.

    34

    Igal juhul ei saa Hispaania valitsus viitega eespool nimetatud kohtuotsusele komisjon vs. Itaalia tulemuslikult tugineda asjaomaste provintside esitatud tühistamishagidele, mis on Esimese Astme Kohtu menetluses.

    35

    Üksnes asjaolust, et Euroopa Kohus on nii selles kui teistes otsustes pidanud toonitama, et tema menetluses olnud asjas ei olnud tühistamishagi esitatud ettenähtud tähtaja jooksul või et selline hagi oli jäetud rahuldamata, ei piisa järeldamaks, et ühenduse õigusakti ebaseaduslikkuse väite võib esitada ka vastupidi, liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi vastu, sel ainsal põhjusel, et nimetatud õigusakti vastu esitatud tühistamishagi menetlus on pooleli.

    36

    Tuleb märkida, et vaidlusaluste otsuste seaduslikkust eeldatakse ning et sõltumata tühistamishagi esitamisest, jäävad nad kõigis oma osades Hispaania Kuningriigi jaoks kohustuslikeks (vt eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Prantsusmaa punkt 26).

    37

    Sellest järeldub, et EÜ artikli 88 lõike 2 teise lõigu alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi puhul ja välja arvatud võimaluse korral, et õigusakt on õigustühine, ei saa liikmesriik esitada vastuväidet komisjoni negatiivse otsuse ebaseaduslikkuse kohta, kui selle otsuse vastu esitatud hagi menetlemine on ühenduse kohtus pooleli (vt seoses kohtuasjadega, milles tühistamishagi menetlus oli pooleli, Euroopa Kohtu 27. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C-404/97: komisjon vs. Portugal, EKL 2000, lk I-4897, ja 1. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-207/05: komisjon vs. Itaalia, kohtulahendite kogumikus ei avaldata).

    38

    Eelnevast järeldub, et käsitletud vastuväide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.

    2. Kohustuste rikkumise olemasolu

    a) Etteheited seoses kohustusega lõpetada abikavad osas, milles need veel jõus on, ja peatada veel andmata abi

    39

    Iga vaidlusaluse otsuse artikkel 2 paneb Hispaania Kuningriigile kohustuse lõpetada kõnealused abikavad osas, milles need veel jõus on. Samade otsuste artiklite 3 lõigete 1 teine lause näeb ette kohustuse peatada veel andmata abi.

    40

    Nagu rõhutab Hispaania valitsus, olid abikavad kohaldatavad ainult hiljemalt 31. detsembril 1994 asutatud äriühingutele.

    41

    Sellele vaatamata pidi nende mõju avalduma kümne majandusaasta jooksul, s.o mitmeid aastaid pärast vaidlusaluste otsuste vastuvõtmist.

    42

    Seetõttu oli iga vaidlusaluse otsuse artikli 2 ja artikli 3 lõike 1 teise lause täitmisel Hispaania Kuningriigi kohustus tagada nii kõnealuste abikavade kehtetuks tunnistamine kui veel rakendamata maksuvabastuste peatamine.

    43

    Hispaania valitsus ei eita, et abikavasid ei tunnistatud kehtetuks ning et vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal veel rakendamata maksuvabastusi ei peatatud.

    44

    Sellest järeldub, et iga vaidlusaluste otsuse artikli 2 ja artikli 3 lõike 1 teise lausega seotud komisjoni etteheited on põhjendatud.

    b) Etteheited seoses juba käsutusse antud abi tagasinõudmise kohustusega

    45

    Kui ebaseadusliku abi osas tehakse negatiivne otsus, toimub selle tagastamine, milleks komisjon on andnud korralduse, määruse nr 659/1999 artikli 14 lõikes 3 sätestatud tingimustel, mille kohaselt:

    „[…] toimub tagastamine viivitamata ja vastavalt kõnealuse liikmesriigi siseriiklikus õiguses kehtivale korrale, tingimusel et see võimaldab komisjoni otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Sel eesmärgil ja juhuks, kui toimub siseriikliku kohtu menetlus, peavad kõnealused liikmesriigid võtma kõik vajalikud ja nende vastavas õigussüsteemis kättesaadavad meetmed, sealhulgas ajutised meetmed, ilma et see piiraks ühenduse õiguse kohaldamist.”

    46

    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ainus alus, millele liikmesriik võib komisjoni poolt EÜ artikli 88 lõike 2 alusel esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi vastu tugineda, otsuse korrektse täitmise täielik võimatus (vt eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 23; komisjon vs. Hispaania, punkt 45; ning 12. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas C-415/03: komisjon vs. Kreeka, EKL 2005, lk I-3875, punkt 35).

    47

    Käesolevas asjas on tagasimaksmise kohustus ette nähtud iga vaidlustatud otsuse artikli 3 lõike 1 esimeses lauses ja artiklis 2.

    48

    Hispaania Kuningriik ei ole esitanud nende sätete täitmise täieliku võimatuse väidet.

    49

    Ta on piirdunud üksnes väitega, et juba käsutusse antud abi tagasinõudmiseks valitud menetlus on nende otsuste korrektseks täitmiseks asjakohane.

    50

    Samas ei esita ta ühtegi tõendavat dokumenti, näiteks abi saajate nimede, makstud abi summade ja nimetatud abi tagasisaamiseks tõhusalt läbiviidud menetluste kohta.

    51

    Seega ei ole tõendatud, et iga vaidlusaluse otsuse artiklis 4 ettenähtud tähtaja jooksul on tõepoolest rakendatud meetmed, mis võimaldavad juba käsutusse antud abiga seoses vaidlusaluste otsuste otsuse kohest ja tõhusat täitmist määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 3 tähenduses.

    52

    Seetõttu on komisjoni etteheited seoses iga vaidlusaluse otsuse artikli 3 lõike 1 esimese lause ja artikliga 2 põhjendatud.

    53

    Eelnevast tuleneb, et hagi on põhjendatud osas, milles komisjon heidab Hispaania Kuningriigile ette, et viimane ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid vaadeldavate abikavade lõpetamiseks, veel andmata abi peatamiseks ja juba käsutusse antud abi tagasinõudmiseks.

    54

    Euroopa Kohus ei pea kontrollima hagi nõuet, mille eesmärk on panna Hispaania Kuningriigile süüks, et ta ei ole komisjoni teavitanud eelmises punktis nimetatud meetmetest, kuna see liikmesriik ei ole just neid kohustusi ettenähtud tähtaja jooksul täitnud (vt 4. aprilli 1995. aasta otsus kohtuasjas C-348/93: komisjon vs. Itaalia, EKL 1995, lk I-673, punkt 31, ja eespool viidatud 1. juuni 2006. aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 53).

    55

    Seetõttu tuleb asuda seiskohale, et kuna Hispaania Kuningriik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu kõiki vajalikke meetmeid vaidlusaluste otsuste artiklite 2 ja 3 sätete täitmiseks, on Hispaania Kuningriik rikkunud nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi.

    IV – Kohtukulud

    56

    Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Hispaania Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni sellekohasele nõudele välja mõista Hispaania Kuningriigilt.

     

    Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

     

    1.

    Kuna Hispaania Kuningriik ei võtnud ettenähtud tähtaja jooksul vastu kõiki vajalikke meetmeid

    komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsuse 2003/28/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Álava provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT 2003, L 17, lk 20);

    komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsuse 2003/86/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Vizcaya provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT 2003, L 40, lk 11);

    komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsuse 2003/192/EÜ abikava kohta, mida Hispaania 1993. aastal rakendas teatavate Guipúzcoa provintsis (Hispaania) asutatud uute ettevõtjate toetamiseks (ELT 2003, L 77, lk 1)

    artiklite 2 ja 3 sätete täitmiseks, on Hispaania Kuningriik rikkunud nimetatud sätetest tulenevaid kohustusi.

     

    2.

    Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

     

    Allkirjad


    ( *1 ) Kohtumenetluse keel: hispaania.

    Top