1

Regione Siciliana palub apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 18. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas T-60/03: Regione Siciliana vs. komisjon (EKL 2005, lk II-4139; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega Esimese Astme Kohus jättis rahuldamata tema nõude tühistada komisjoni 11. detsembri 2002. aasta otsus K(2002) 4905 lõpetada abi, mida Itaalia Vabariigile anti komisjoni 17. detsembri 1987. aasta otsusega K(87) 2090 026, mis puudutab abi andmist Euroopa Regionaalarengu Fondist infrastruktuuride rahastamiseks Itaalias (Sitsiilia maakonnas) 15 miljonile [eurole] vastavas või sellest suuremas summas, ning nõuda sisse komisjoni poolt abi andmise raames tehtud ettemaks (edaspidi „vaidlusalune otsus”).

2

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks EÜ artikli 158 tähenduses võttis nõukogu vastu 24. juuni 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 2052/88 struktuurifondide ülesannete ja tõhususe kohta ning nende tegevuse kooskõlastamise kohta teiste struktuurifondide ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 185, lk 9), mida on muudetud nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2081/93 (EÜT L 193, lk 5; edaspidi „määrus nr 2052/88”), ning 19. detsembri 1988. aasta määruse (EMÜ) nr 4253/88, millega nähakse ette sätted määruse nr 2052/88 rakendamiseks seoses struktuurifondide tegevuse kooskõlastamisega teiste struktuurifondidega ning Euroopa Investeerimispanga ja muude olemasolevate rahastamisvahendite tegevusega (EÜT L 374, lk 1), mida on muudetud nõukogu 20. juuli 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 2082/93 (EÜT L 193, lk 20; edaspidi „määrus nr 4253/88”).

3

Määruse nr 2052/88 artikli 4 lõike 1 esimene lõik sätestab:

„Ühenduse meetmed täiendavad vastavaid riiklikke meetmeid või aitavad neile kaasa. Need kehtestatakse tihedas koostöös komisjoni, asjaomase liikmesriigi ning pädevate asutuste ja organitega […], kelle liikmesriik määrab riiklikul, regionaalsel, kohalikul või muul tasandil, kusjuures kõik pooled tegutsevad partneritena ühise eesmärgi taotlemisel. Sellele koostööle viidatakse edaspidi kui „partnerlusele”. Partnerlus hõlmab meetmete ettevalmistamist ja rahastamist, aga ka eelhindamist, järelevalvet ja järelhindamist.” [mitteametlik tõlge]

4

Pealkirja „Täiendavus” all sätestab määruse nr 4253/88 artikli 9 lõige 1, et „[t]egeliku majandusliku mõju saavutamiseks ei tohi struktuurifondide assigneeringud […] asendada riiklikke struktuurilisi või muid samaväärseid kulutusi kogu territooriumil, mis on abikõlbulik vastava eesmärgi alusel”.

[Siin ja edaspidi on osundatud määrust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

5

Sama määruse artikli 24 kohaselt:

„1.   Kui ettevõtmine või meede ei õigusta osa või kogu eraldatud abi, vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil partnerluse raames läbi, nõudes eelkõige seda, et liikmesriik või liikmesriigi poolt ettevõtmise rakendamiseks määratud ametiasutused esitaksid omapoolsed märkused kindlaksmääratud aja jooksul.

2.   [Pärast] uurimist võib komisjon asjaomasele ettevõtmisele või meetmele antavat abi vähendada või selle peatada, kui uurimise käigus ilmneb eeskirjade eiramine või ettevõtmise või meetme rakendamise tingimusi mõjutav oluline muudatus, mille kohta ei ole taotletud komisjoni heakskiitu.

3.   Iga alusetult makstud summa makstakse komisjonile tagasi. […]”

6

Itaalia Vabariik palus 23. septembril 1986. aastal komisjonile saadetud taotluses Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) finantsabi Sitsiilias (Itaalia) infrastruktuuride rahastamiseks, mis puudutas Gibbesi tammiehitustööde kolmandat järku. Taotluses nähti ette tammikorpuse juurdeehituste väljaehitamine ja osutati tammi kahele kasutusotstarbele, kusjuures selle tammi veed pidid eelkõige tagama alles valmiva Licata tööstuspiirkonna usaldusväärse veevarustuse ning niisutama ka ligikaudu 1000 hektarit põllumajandusmaad.

7

Komisjon eraldas 17. detsembri 1987. aasta otsusega K (87) 2090 026 (edaspidi „abi andmise otsus”) Itaalia Vabariigile ERF-i abi maksimumsummas 94490620056 Itaalia liiri (ligikaudu 48,8 miljonit eurot). Itaalia Vabariik sai nimetatud finantsabi raames üldise ettemaksuna 75592496044 liiri (ligikaudu 39 miljonit eurot).

8

Itaalia ametivõimud teatasid komisjonile 23. mai 2000. aasta kirjas, et tammikorpuse tööd olid lõpetatud 11. novembriks 1992, kuid tamm ei olnud toimiv. Samas kirjas edastasid Itaalia ametivõimud komisjonile Regione Siciliana 17. jaanuari 2000. aasta teate, milles viimane võttis ametlikult kohustuse teostada vajalikke töid, et muuta tamm toimivaks ja kasutuskõlblikuks.

9

Itaalia ametivõimud esitasid 29. märtsil 2001 komisjonile ülejäänud summa maksmise taotluse ja edastasid Regione Siciliana 5. märtsi 2001. aasta teate. Selle teate järgi oli tammiehitustööde vastutav teostaja Ente minerario siciliano (Sitsiilia kaevandusamet) likvideeritud, Licata tööstuspiirkonda ei suudetud valmis ehitada ning järelikult pidi tammivete algset kasutusotstarvet muutma. Veehoidla võimalike otstarvete kindlaksmääramiseks telliti analüüs.

10

Nende andmete põhjal otsustas komisjon alustada määruse nr 4253/88 artiklis 24 ja abi andmise otsuses ettenähtud uurimist. Komisjon saatis 26. septembril 2001 Itaalia Vabariigile andmed, mille põhjal on võimalik tuvastada eeskirjade eiramine ja põhjendada võimalikku abi tühistamise otsust. Komisjon kutsus Itaalia ametivõime, Regione Siciliana juhtkonda ja abi lõppsaajat üles esitama kahe kuu jooksul oma märkused.

11

Itaalia Vabariik saatis komisjonile 29. novembri 2001. aasta kirjas Regione Siciliana märkused. Neist märkustest selgus eelkõige, et ehitise käitamise alustamise kohta ei olnud kindlaks määratud mitte ühtki, isegi mitte esialgset kuupäeva.

12

Regione Siciliana andis 21. veebruaril 2002 muud teavet projekti edenemise kohta, samuti ajakava, mille kohaselt lõpetatakse ehitustööd enne 2. veebruari 2003.

13

Komisjon leidis, et viimane teave kinnitas eeskirjade mitmeid eiramisi määruse nr 4253/88 artikli 24 mõttes ning võttis 11. detsembril 2002 vastu vaidlusaluse otsuse. Komisjon tühistas selle otsusega Itaalia Vabariigile antud abi, pidas kinni ülejäänud osa maksmiseks mõeldud summa ning nõudis ettemaksuna ülekantud summade tagasimaksmist.

14

Regione Siciliana esitas 20. veebruaril 2003 vaidlusaluse otsuse peale tühistamishagi. Vaidlustatud kohtuotsuses jättis Esimese Astme Kohus hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

15

Enne põhiküsimuses otsuse langetamist jättis Esimese Astme Kohus rahuldamata vastuvõetamatuse vastuväite, milles komisjon väitis, et Regione Sicilianal puudus õigus olla kohtumenetluses pool. Komisjon ei vaidlusta asjaolu, et vaidlusalune otsus puudutab hagejat EÜ artikli 230 neljanda lõigu mõttes isiklikult, kuid leiab, et nimetatud otsus ei puuduta teda otseselt.

16

Vaidlustatud kohtuotsuse peamised põhjendused hagi vastuvõetavuse kohta on järgmised:

[…]

[…]

17

Apellatsioonkaebuses palub hageja Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ning tunnistada vaidlusalune otsus tühiseks. Selleks esitab hageja mitmeid väiteid, mis tulenevad vaidlustatud kohtuotsuses sisalduvatest õigusnormi rikkumistest ning vastuolulistest põhjendustest seoses hinnanguga, mis Esimese Astme Kohus andis vaidluse põhiküsimusele.

18

Komisjon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja tühistada vaidlustatud kohtuotsuse. Tühistamise saavutamiseks esitab komisjon vastuapellatsiooni, milles ta väidab, et Esimese Astme Kohus on rikkunud EÜ artikli 230 neljandat lõiku ning teinud põhjendamisvigu, jättes talle esitatud vastuvõetamatuse vastuväite rahuldamata.

19

Kuna vastuapellatsioon oli seotud Regione Siciliana poolt Esimese Astme Kohtule esitatud hagi vastuvõetavusega – asjaolu, mis eelneb apellatsioonkaebusega tõstatatud põhiküsimusele –, siis tuleb esmalt seda uurida.

20

Vastuapellatsioonis väidab komisjon, et Esimese Astme Kohtu põhjendused hagi vastuvõetavuse kohta lähtuvad väärast eeldusest, nagu seaks abi andmise otsus Regione Siciliana eraldatud abi osas otseselt kreeditori olukorda. Komisjoni sõnul sõltub Regione Siciliana võimalus saada ERF-i abi Gibbesi tammi jaoks sellest, millised on Itaalia Vabariigi sõltumatud otsused.

21

Isegi kui tunnistataks, et Regione Siciliana oli tõepoolest ühenduse abi võlausaldaja, tuleneks niisugune olukord siseriikliku õiguse sätetest või otsustest.

22

Komisjon leiab, et kui Euroopa Kohus kinnitab Esimese Astme Kohtu tõlgendust vaidlustatud kohtuotsuses, on selle tagajärjed struktuurifondide kasutajate õiguskaitse seisukohalt vastuvõetamatud. Iga õigussubjekti, kes on struktuurifondide lõplik abisaaja, puudutaksid otseselt komisjoni otsused, mis käsitlevad eraldatud vahendeid.

23

Peale selle on vaidlustatud kohtuotsus vastuoluline. Esimese Astme Kohus on sedastanud, et muudatused hageja õiguslikus olukorras tulenesid otseselt ja automaatselt vaidlusalusest otsusest, tunnistades samas, et Itaalia ametiasutustel oli selles möödapääsmatu roll. Pealegi, kasutades vaidlustatud kohtuotsuse punktis 54 väljendit „potentsiaalne võlgnik”, on Esimese Astme Kohus tunnistanud Itaalia Vabariigi kaalutlusõigust seoses vaidlusaluse otsuse mõjude laiendamisega hagejale.

24

Hageja sõnul puudutas see otsus koheselt tema õiguslikku seisundit, kuna temast sai abi saaja asemel võlgnik, kellelt nõuti abi andmise raames tehtud ettemaksu tagastamist.

25

Tegelikult ei olnud Itaalia ametiasutustel vaidlusaluse otsuse täitmisel mingit kaalutlusõigust. Esimese Astme Kohus on selle kohta õigesti sedastanud, et võimalik rahanduslik ümberkorraldamine Itaalia Vabariigi eestvõttel tuleneks siseriiklikust otsusest, mis ei ole seotud vaidlusaluse otsuse täitmise kohustusega.

26

Seejärel väidab hageja, et Gibbesi tammi projekti elluviimine on tema pädevuses ning et abi andmise otsuse lisas on teda mainitud kui ametiasutust, kes on vastutav rahalise abi taotluse eest.

27

Hageja täheldab ka, et vaidlusalune otsus takistab tal tegutsemast oma pädevuse piires nii, nagu tema sellest aru saab. See otsus kohustab teda eelkõige loobuma projektiga seotud õigusnormide kohaldamisest ning algatama menetluse abi tagasinõudmiseks selle saajatelt.

28

Kohtuistungil väitis hageja veel, et tema hagi vastuvõetamatuks tunnistamine kujutaks endast õigusemõistmisest keeldumist, võttes arvesse, et riigisisese üksusena tegutsedes ei saaks ta siseriiklikule kohtule esitada hagi Itaalia Vabariigi vastu.

29

EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt võib piirkondlik või kohalik omavalitsusüksus, kui tal – nagu Regione Sicilianal – on liikmesriigi õiguse alusel juriidilise isiku staatus, esitada hagi temale adresseeritud otsuse peale ja sellise vormiliselt määruse või teisele isikule adresseeritud otsusena tehtud otsuse peale, mis puudutab teda otseselt ja isiklikult (22. novembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-452/98: Nederlandse Antillen vs. nõukogu, EKL 2001, lk I-8973, punkt 51; 10. aprilli 2003. aasta otsus kohtuasjas C-142/00 P: komisjon vs. Nederlandse Antillen, EKL 2003, lk I-3483, punkt 59, ja 2. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C-417/04 P: Regione Siciliana vs. komisjon, EKL 2006, lk I-3881, punkt 24).

30

Käesoleval juhul kontrollis Esimese Astme Kohus ainult seda, kas vaidlusalune otsus puudutab hagejat otseselt, kuna komisjon ei vaielnud vastu, et see otsus puudutab hagejat isiklikult.

31

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab tingimus, mille järgi hagi esemeks olev otsus peab EÜ artikli 230 neljanda lõigu kohaselt puudutama füüsilist või juriidilist isikut otseselt, et ühenduse vaidlustatud meede avaldab otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale ega jäta meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust; akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid ühenduse õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme (5. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas C-404/96 P: Glencore Grain vs. komisjon, EKL 1998, lk I-2435, punkt 41; 29. juuni 2004. aasta otsus kohtuasjas C-486/01 P: Front national vs. parlament, EKL 2004, lk I-6289, punkt 34, ja eespool viidatud kohtuotsus Regione Siciliana vs. komisjon, punkt 28).

32

Nagu Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuotsuse Regione Siciliana vs. komisjon punktides 29 ja 30 juba sedastanud, ei tähenda Regione Siciliana taolise regionaalse või kohaliku omavalitsusüksuse määramine ERF-i projekti elluviimise eest vastutavaks ametiasutuseks seda, et abi saamise õigus kuuluks sellele omavalitsusüksusele. Euroopa Kohtu sõnul ei ole ühegi selle kohtuasja aluseks olevas toimikus sisalduva dokumendi põhjal võimalik teha järeldust, et vaidlusalune otsus puudutaks hagejat asjaomase ametiasutuse staatuses otseselt EÜ artikli 230 neljanda lõike tähenduses.

33

Euroopa Kohus lisas, et niisugust analüüsi ei mõjuta määruse nr 2052/88 artikli 4 lõike 1 esimene lõik ega määruse nr 4253/88 artikli 9 lõige 1. Need artiklid, milles on sätestatud ühenduse abi täiendavuse põhimõte seoses siseriikliku rahastamisega, ei ole asjakohased olukorras, kus komisjon on ühenduse abi lõpetanud (eespool viidatud kohtuotsus Regione Siciliana vs. komisjon, punkt 31).

34

Neid kaalutlusi saab kohaldada ka käesoleval juhul.

35

Neid ei sea mingil juhul kahtluse alla Regione Siciliana argument, mille kohaselt on tal Itaalia õiguskorras Gibbesi tammi projektiga seotud valdkondades laiem pädevus kui maanteevõrgustiku valdkonnas, millega on seotud eespool viidatud kohtuotsuses Regione Siciliana vs. komisjon käsitletav projekt. Tegelikult ei saa selline siseriiklikust õigusest tulenev eristamine mingil moel mõjutada otsese puutumuse tingimust.

36

Niisamuti ei ole asjakohane tõsiasi, et abi andmise otsuse lisas mainitakse Regione Sicilianat kui ametiasutust, kes on vastutav rahalise abi taotluse eest, samas kui eespool viidatud kohtuotsuses Regione Siciliana vs. komisjon mainitakse teda kui ametiasutust, kes on vastutav projekti elluviimise eest. Tegelikult ei ole „taotluse eest vastutava ametiasutuse” positsioonil, millele viidatakse abi andmise otsuse lisas, sellist mõju, mis seoks hageja otseselt ühenduse abiga, mida sama otsuse täpsustuste kohaselt taotleti Itaalia valitsuse poolt ja anti Itaalia Vabariigile.

37

Mis tahes muude elementide puudumisel, mis võiksid otsese puutumuse osas eristada käesolevat kohtuasja märkimisväärselt juhtumist, mida käsitleti eespool viidatud kohtuasjas Regione Siciliana vs. komisjon, tuleb järeldada, et nimetatud kohtuotsuses Euroopa Kohtu poolt selle kohta antud hinnang on täielikult ülekantav käesolevale juhtumile.

38

Sellest tulenevalt on Esimese Astme Kohus rikkunud õigusnormi, leides, et vaidlusalune otsus puudutab otseselt Regione Sicilianat. Seega tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

39

Vastupidiselt hageja väidetele ei võrdu see järeldus õigusemõistmisest keeldumisega. Piisab, kui selle kohta meenutada, et üksikisikutele peab olema tagatud neile ühenduse õiguskorrast tulenevate õiguste tõhus kohtulik kaitse (1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-263/02 P: komisjon vs. Jégo-Quéré, EKL 2004, lk I-3425, punkt 29 ja osundatud kohtupraktika). Nende füüsiliste või juriidiliste isikute kohtulik kaitse, kes ei saa EÜ artikli 230 neljandas lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimuste tõttu vaidlustada vaidlusaluse otsuse taolist ühenduse õigusakti, peab olema tõhusalt tagatud siseriiklikes kohtutes kasutatavate õiguskaitsevahenditega. Vastavalt EÜ artiklis 10 rõhutatud lojaalse koostöö põhimõttele on siseriiklikud kohtud kohustatud tõlgendama ja kohaldama hagi esitamisega seotud siseriiklikke menetlusnorme viisil, mis võimaldab neil isikutel kohtus vaidlustada iga sellise nende kohta tehtud siseriikliku otsuse või muu abinõu õiguspärasust, mis on seotud mõne ühenduse õigusakti (nagu see, mida käesolevas asjas käsitletakse) kohaldamisega nende suhtes, taotledes viimase kehtetuks tunnistamist ja paludes siseriiklikel kohtutel küsida asjas eelotsust Euroopa Kohtult (eespool viidatud kohtuotsus Jégo-Quéré, punktid 30–32 ja osundatud kohtupraktika).

40

Euroopa Kohus võib vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 61 esimesele lõigule teha Esimese Astme Kohtu otsuse tühistamise korral ise asjas lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja otsustamiseks tagasi Esimese Astme Kohtusse.

41

Antud asjas leiab Euroopa Kohus, et tema käsutuses on kõik vajalikud andmed, et teha ise lõplik otsus Esimese Astme Kohtule esitatud Regione Siciliana hagi vastuvõetavuse kohta. Viimase poolt sellel teemal esitatud argumendid vastavad neile, millele ta tugines oma märkustes komisjoni vastuapellatsiooni kohta ning põhinevad sisuliselt juba esitatud väitel, mille kohaselt on hageja vaidlusalusest otsusest otseselt puudutatud, kuna temast sai abi saaja asemel võlgnik, kellelt nõuti abi andmise raames tehtud ettemaksu tagastamist.

42

Käesoleva kohtuotsuse punktides 31–38 esitatud kaalutlustel ei saa Regione Sicilianat pidada vaidlusalusest otsusest otseselt puudutatuks.

43

Neil asjaoludel tuleb Regione Siciliana poolt Esimese Astme Kohtule esitatud hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

44

Kuna Regione Siciliana poolt Esimese Astme Kohtule esitatud hagi on vastuvõetamatu, on Regione Siciliana apellatsioonkaebus, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsust niivõrd, kui selles otsustatakse hagi põhjendatuse kohta, minetanud oma eseme, mistõttu ei ole vajalik seda uurida.

45

Kodukorra artikli 69 lõike 2 alusel, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli 69 lõike 6 kohaselt, mida samuti kohaldatakse nimetatud artikli 118 kohases apellatsioonimenetluses, jaotab Euroopa Kohus kohtukulud, kui asjas kohtuotsust ei tehta, omal äranägemisel.

46

Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Regione Siciliana on kohtuvaidluse vastuapellatsiooni raames kaotanud, tuleb sellega seotud kohtukulud temalt välja mõista.

47

Kuna apellatsioonkaebusel puudub komisjoni vastuapellatsiooni põhistatuse tõttu alus, tuleb apellatsioonkaebusega seotud kulud samuti välja mõista Regione Sicilianalt.

48

Kuna komisjon on nõudnud ka esimese kohtuastme kulude hüvitamist ning Esimese Astme Kohus on jätnud talle esitatud hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, tuleb esimeses kohtuastmes kantud kulud välja mõista Regione Sicilianalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: