1. 

Käesolevates kohtuasjades küsitakse Euroopa Kohtult, kas arvutusmeetod, mida komisjon kohaldab selleks, et määrata suhkrusektori turgude ühise korralduse rahastamiseks ette nähtud toodangumaksude summa, on kehtiv. Toodangumaksud peegeldavad eelkõige eksporditoetuste maksumust ühenduse jaoks ehk makseid, millega teatavatel asjaoludel hüvitatakse suhkrutootjatele seda, et suhkru maailmaturuhinnad on üldiselt ühenduse toetatud hindadest madalamal tasemel. Mitu suhkrutootjat on vaidlustanud toodangumaksude arvutamise kahe aspekti seaduslikkuse.

2. 

Kõnealuse arvutuse esimene etapp näeb ette enne turustusaasta lõppu selle turustusaasta kogukahjumi kindlaksmääramise, korrutades „eksporditava ülejäägi” tõenäolise „keskmise kahjumiga” tonni kohta.

3. 

„Eksporditav ülejääk” on määratletud sisuliselt kui suhkrutoodang, millest on lahutatud need suhkrukogused, „mis on müüdud ühendusesiseseks tarbimiseks”. Viimati mainitud mõiste on määratletud sisuliselt kui asjaomase perioodi alguses olemasolevate suhkruvarude, suhkrutoodangu ja suhkruimpordi kogusumma, millest on lahutatud perioodi lõpus olemasolevate suhkruvarude ja eksporditud suhkru kogusumma. Eksporditud suhkru hulka kuulub nii naturaalsel kujul eksporditud suhkur kui ka „eksporditud töödeldud toodetes sisalduv” suhkur. Hagejateks olevad suhkrutootjad väidavad esiteks, et eksporditud töödeldud toodetes sisalduvat suhkrut, millega seoses ei ole eksporditoetust makstud, ei tohiks selles arvutuses käsitleda kui „eksporditud töödeldud toodetes sisalduvat” suhkrut.

4. 

„Keskmine kahjum” tonni kohta on määratletud sisuliselt kui toetuste kogusumma, mis on jagatud vastaval turustusaastal „täitmisele kuuluvate ekspordikohustuste” kogusummaga tonnides. Teise võimalusena väidavad hagejateks olevad suhkrutootjad, et kui (vastupidiselt nende põhiväitele) „eksporditud töödeldud toodetes sisalduva” suhkru hulka kuulub kogu selline suhkur hoolimata sellest, kas sellega seoses on või ei ole eksporditoetusi makstud, peaks „täitmisele kuuluvate ekspordikohustuste” hulka samamoodi kuuluma kogu suhkrueksport, sealhulgas selline, millega seoses ei ole eksporditoetust makstud.

5. 

Ollakse ühisel seisukohal, et toodangumaksude (vähemalt) peamine eesmärk on tagada, et suhkrutootjad kannavad ühenduse ülemäärase toodangu müügikulud. Suhkrutootjad väidavad, et meetod, mida komisjon kasutab kõnealuste maksude arvutamiseks, annab tulemuseks selle, et nemad maksavad nendest kuludest rohkem.

6.

Suhkrusektori turgude ühist korraldust reguleeris vaidlusalusel ajal nõukogu määrus (EÜ) nr 1260/2001 ( 2 ) (edaspidi „alusmäärus”), mis kohaldus turustusaastate 2001/2002 kuni 2005/2006 suhtes. ( 3 )

7.

Asjakohased on alusmääruse preambulis esitatud järgmised põhjendused ( 4 ):

[…]

8.

Seega nähakse õigusaktidega ette, et tootjad kannavad ühendusele ( 6 ) jääktoodangu müügist tekkivad kulud toodangumaksuga, mida arvutatakse vastavalt alusmääruse artiklile 15. Artiklit 15 ei ole võimalik mõista ilma järgneva teabeta.

9.

Alusmääruse artikli 11 lõikes 2 määratakse ühenduse iga suhkrutootmispiirkonna ( 7 ) jaoks A-põhikogus ja B-põhikogus. Artikli 11 lõikes 1 nõutakse, et liikmesriigid määraksid A- ja B-kvoodi kõikidele oma territooriumil 2000/2001 turustusaastal suhkrut, isoglükoosi ning inuliinisiirupit ( 8 ) tootvatele ettevõtjatele. A- ja B-kvoodi suhtes rakendatakse toodangumaksu eri määrade järgi. ( 9 ) Kuna Euroopa Kohtus olevad kohtuasjad on seotud üksnes suhkruga, käsitlen õigusakte edaspidi ainult niivõrd, kui need puudutavad seda toodet.

10.

Suhkrut, mis on toodetud vastaval turustusaastal ning mis on asjaomase ettevõtja A- ja B-kvoodi summast suurem või mille on tootnud ettevõtja, kellel kvoot puudub, nimetatakse „C-suhkruks”. Üldiselt ( 10 ) ei tohi C-suhkrut ühenduses müüa ning see tuleb töötlemata kujul ning ilma eksporditoetuseta eksportida enne kõnealuse turustusaasta lõpule järgnevat 1. jaanuari. ( 11 )

11.

Käesolevad kohtuasjad on seotud A- ja B-suhkruga, mida ei ole müüdud ühendusesiseseks tarbimiseks ja mis seega müüakse eksportimise teel.

12.

Alusmäärusega on määratud sekkumishind ( 12 ) ja sellega nõutakse sisuliselt, et iga suhkrut tootva liikmesriigi määratud sekkumisamet ostaks sekkumishinnaga ära talle pakutava kvoodi piires ühenduse suhkrupeedist ja suhkruroost toodetud mis tahes suhkru. ( 13 )

13.

Lisaks antakse tootmistoetust liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärineva suhkru eest, mis on liikmesriikides vabas ringluses ja mida kasutatakse keemiatööstuses teatavate toodete valmistamiseks. Toetuse summa kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse „eelkõige imporditud suhkru kasutamise kulusid, mis tuleks keemiatööstusel kanda maailmaturult tarnimise korral”. ( 14 )

14.

Samuti on alusmääruses sätestatud, et määral, mis on vajalik, et võimaldada suhkru eksporti ilma edasise töötlemiseta või V lisas loetletud töödeldud toodete kujul, võttes aluseks hinnad maailmaturul, võidakse nende noteeringute või hindade ja ühenduse hindade vahe katta eksporditoetusega. ( 15 ) Seega ei ole eksporditoetused kohustuslikud ega automaatsed. Neid antakse taotluse ja asjakohase ekspordilitsentsi esitamisel. ( 16 )

15.

Seoses käesolevates kohtuasjades vaidluse all oleva toodangumaksu arvutamise meetodiga on artiklis 15 ( 17 ) sätestatud sisuliselt järgmist:

16.

Sellest nähtub, et kuivõrd i) toodangumaksu määr tuleneb kogukahjumist, ii) kogukahjum on eksporditava ülejäägi ja keskmise kahjumi summa, iii) eksporditava ülejäägi arvutamisel võetakse muu hulgas aluseks ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad suhkrukogused ning iv) keskmist kahjumit mõjutab täidetavatelt ekspordikohustustelt tasutavate maksude kogusumma, avaldab see, kuidas arvutatakse nii ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad suhkrukogused kui ka täidetavatelt ekspordikohustustelt tasutavate maksude kogusumma, otsest mõju maksu summale.

17.

Kaks käesolevate kohtuasjade küsimust on seotud nende kahe mõiste tõlgendamisega: esiteks, kas „eksporditava ülejäägi” arvutamisel tuleks võtta arvesse suhkrut, mis on eksporditud töödeldud kaupade kujul, millega seoses ei ole eksporditoetust makstud, ning teiseks, kas „ekspordikohustuste” hulka peaks kuuluma kogu eksport, sealhulgas see, millega seoses ei ole eksporditoetust makstud.

18.

Mõlemaid mõisteid käsitletakse üksikasjalikumalt alusmääruse rakendusmääruses, mille juurde nüüd pöördungi.

19.

Alusmääruse artikli 15 lõikes 8 on sätestatud, et artikli 15 üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu rakendusaktides, mis peavad eelkõige hõlmama kogutavaid maksusummasid. Võttes aluseks (muu hulgas) selle sätte, võttis komisjon vastu määruse nr 314/2002, milles sätestatakse suhkrusektori kvoodisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ( 21 ) (edaspidi „rakendusmäärus”).

20.

Rakendusmäärusega on (muu hulgas) ette nähtud alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a tähenduses ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavate tõenäoliste suhkrukoguste määramine ning alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti d tähenduses jooksval turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste määratlus.

21.

Rakendusmääruse artikli 6 lõike 4 muudetud redaktsioonis on sätestatud, et ühenduses tarbimiseks müüdavad tõenäolised kogused on i) turustusaasta algul laos olev kogu suhkrukogus, A- ja B-kvoodi alusel toodetud suhkur, töötlemata kujul imporditud suhkur ning imporditud töödeldud toodetes sisalduv suhkur, millest on lahutatud ii) töötlemata kujul eksporditud suhkur, eksporditud töödeldud toodetes sisalduv suhkur, turustusaasta lõpus laos olev suhkur ja (sisuliselt) keemiatööstuses kasutatav suhkur. ( 22 ) Selle sõnastusega tundub olevat nõutud, et alapunktis ii mainitud kogused hõlmaksid kogu eksporditud töödeldud toodetes sisalduvat suhkrut olenemata sellest, kas sellega seoses on eksporditoetusi makstud või mitte.

22.

Rakendusmääruse artikli 6 lõikes 5 on „jooksval turustusaastal täidetavad ekspordikohustused” määratletud sisuliselt kui kogu töötlemata kujul eksporditav suhkur, mille eksporditoetused ja -maksud määratakse kindlaks kõnealuseks turustusaastaks välja kuulutatud pakkumismenetluste teel või kõnealusel turustusaastal välja antud ekspordilitsentside põhjal, ning kogu prognoositav töödeldud toodetena eksporditav suhkur koos selleks otstarbeks sellel turustusaastal kinnitatud eksporditoetuse või —maksuga, kusjuures kõnealused kogused jaotuvad turustusaasta jooksul ühtlaselt. ( 23 ) Nagu ilmneb, on komisjon vähemalt alates 2003. aastast tõlgendanud artikli 6 lõike 5 tähenduses „ekspordikohustusi” nii, et need hõlmavad eksporditava suhkru, mille suhtes on eksporditoetused määratud ja tegelikult välja makstud, ent ei hõlma eksporditavat suhkrut, mille suhtes on eksporditoetused määratud, kuid tegelikult välja maksmata.

23.

See, kui rakendusmääruse artikli 6 lõikega 4 ette nähtud arvutuse teises elemendis arvestada kogu eksporditud töödeldud toodetes sisalduvat suhkrut, annab tulemuseks selle, et „ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad tõenäolised kogused” on väiksemad sellest, mis need oleksid siis, kui ei arvestata kogu töödeldud toodetes eksporditavat suhkrut. See omakorda suurendab „eksporditavat ülejääki” ning lõpuks ka toodangumaksu summat.

24.

Selle suurenemise mõju näib olevat oluline. Käesolevates kohtuasjades ollakse ühisel seisukohal, et paljudel juhtudel ( 24 ) ei taotle suhkrutootjad eksporditoetust seoses eksporditud töödeldud toodetes sisalduva suhkruga. Sellel on ilmselt kaks peamist põhjust. Esiteks on konkreetsetel juhtudel kõne all olevad kogused sageli sellised, et vajalike paberite täitmine ja esitamine ei vääri tootja vaeva. Teiseks, isegi kui kõne all olevad kogused võivad olla sellised, et nendelt saaks ära tasuva eksporditoetuse, võib tootja ikkagi leida, et ebaproportsionaalselt keerukas on tõendada asjaomases tootes kasutatud täpset suhkrukogust, millest sõltub eksporditoetuse summa.

25.

Toodangumaksud turustusaastateks 2001/2002, 2002/2003 ja 2003/2004 määrati vastavalt määrustega nr 1837/2002, nr 1762/2003 ja nr 1775/2004. ( 25 )

26.

Eelotsusetaotlused esitanud kohtute menetluses olevates kohtuasjades on suhkrutootjad vaidlustanud toodangumaksude määramise olenevalt kohtuasjast turustusaastate 2001/2002, 2002/2003 ja 2003/2004 kohta.

27.

Kohtuasjas C-5/06: Jülich väidab tootja sisuliselt seda, et nende ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud suhkrukoguste kindlaksmääramisel, mida kasutatakse eksporditava ülejäägi arvutamiseks, ei oleks komisjon pidanud kõnealuste koguste hulka arvutama suhkrut, mida ühendusest eksporditi töödeldud kaupade kujul ja millega seoses ei makstud eksporditoetust, sest sellest ekspordist ei tekkinud ühenduse eelarvele kahjumit. Teise võimalusena oleks komisjon pidanud keskmise kahjumi kindlaksmääramisel suhkrutonni kohta arvestama selle hulka ka koguse, millega seoses toetust ei makstud. Ei ole objektiivset põhjendust, miks tuleks eksporditava ülejäägi ja suhkrutonni kohta tekkinud keskmise kahjumi kindlaks määramisel võtta arvesse erinevaid koguseid. Selle tulemusel ületasid asjaomased maksud ekspordiga seotud kahjude katmise tegelikke kulusid.

28.

Sellise toodangumaksude arvutamise põhjal nõuti Jülichilt 7,3 miljonit eurot turustusaasta 2003/2004 eest. Jülich leiab, et õige summa on 3,7 miljonit eurot. Sellest tulenevalt vaidlustas ta maksuotsuse Finanzgericht Düsseldorfis (finantskohtus).

29.

Kõnealusel kohtul on kahtlusi seoses sellega, kas komisjoni poolt määruse nr 1775/2004 alusel kindlaks määratud maksumäär vastab alusmääruse artiklile 15 niivõrd, kui töödeldud toodete kujul eksporditud suhkrukogused, millega seoses ei ole eksporditoetusi makstud, hõlmati eksporditava ülejäägi arvutamisse.

30.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et nagu nähtub alusmääruse preambulist, on toodangumaksudega maksustamise eesmärk see, et tootjad kannaksid kulud, mis tekivad ühenduse toodangu selle osa müügist, mis ületab ühendusesisest tarbimist. Seda müügikulude isefinantseerimise põhimõtet on tunnustanud ka Euroopa Kohus oma senises kohtupraktikas. ( 26 ) Eelnimetatu võib rääkida alusmääruse artikli 15 tähenduses „eksporditava ülejäägi” sellise tõlgendamise kasuks, mille kohaselt tuleb „ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavate koguste” kindlaksmääramiseks kasutatavate ekspordikoguste hulka arvutada ainult need ekspordikogused, millega seoses on vastaval turustusaastal eksporditoetust tegelikult makstud.

31.

Lisaks võib toodangumaksude arvutamine viisil, nagu komisjon seda tegi, rikkuda ka proportsionaalsuse põhimõtet. See põhimõte näeb ette, et ühenduse õigusnormi alusel rakendatavad meetmed oleksid seatud eesmärgi saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Kui toodangumaksude eesmärgiks on kõigest nõuda, et tootjad kannaksid tarbimist ületava ühenduse toodangu müügikulud, mindaks maksude määramisel, mille puhul ei arvestata, et eksporditoetusi maksti vaid ühe osa eksporditud suhkru eest, kaugemale sellest, mida on vaja kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

32.

Kui alusmääruse artiklis 15 nõutakse, et eksporditava ülejäägi arvutamisel tuleb võtta arvesse ainult neid eksportsuhkru koguseid, millega seoses on eksporditoetust tegelikult makstud, on rakendusmääruse artikli 6 lõige 4 ja määrus nr 1775/2004 ( 27 ) kehtetud.

33.

Kui aga alusmääruse artiklis 15 nõutakse, et eksporditava ülejäägi arvutamisel tuleb arvesse võtta kõik eksportsuhkru kogused — olenemata sellest, et seoses nende koguste teatava osaga ei ole eksporditoetust makstud —, tekib küsimus, kas sama kehtib ka siis, kui arvutatakse keskmist kahjumit suhkrutonni kohta. Kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et see, kuidas komisjon arvutab keskmist kahjumit tonni kohta, ei ole kooskõlas alusmääruse artikliga 15, oleks määrus nr 1775/2004 ( 28 ) sel alusel kehtetu.

34.

Sellest tulenevalt esitas Finanzgericht Düsseldorf Euroopa Kohtule järgmised eelotsuseküsimused:

35.

Liidetud kohtuasjades C-23/06 kuni C-36/06: Saint Louis Sucre jt leidsid tootjad, et nad olid maksnud turustusaastate 2001/2002, 2002/2003 ja 2003/2004 eest liiga suurt toodangumaksu. Nad esitasid osalise tagastamise taotluse selle alusel, et alates 2002. aastast on kõnealune maks toonud sisse tulu rohkem, kui näeb ette asjaomase õigusakti, millega on ette nähtud kõigest tootjate isefinantseerimise süsteem, nõuetekohane kohaldamine. See on tingitud peamiselt sellest, et osa eksporditud töödeldud toodetes sisalduva suhkru eest ei makstud tegelikult eksporditoetusi ning seetõttu ei tulene sellest ka kulusid. Rakendusmäärusega on siiski ette nähtud, et eksporditava ülejäägi arvutamisse hõlmatakse ka need tehinguid, millelt ei maksta toetust ja mis seega ei tekita ka mingisugust kulu. Tootjad on seisukohal, et pidades erisugust arvestust töödeldud toodete kujul eksporditud suhkru osas, millega seoses ei ole eksporditoetusi makstud, liites selle ühelt poolt rahastatava eksporditava ülejäägiga, ent arvates selle teiselt poolt välja kõnealuste „ekspordikohustuste” hulgast, mille järgi arvutatakse „keskmist kahjumit”, ülehindas komisjon turustusaastate 2001/2002, 2002/2003 ja 2003/2004 kõnealuse maksu summasid ja eiras isefinantseerimise eesmärki, mille nõukogu on sätestanud.

36.

Tootjad on seisukohal, et kui Euroopa Kohus tunnistab komisjoni tõlgenduse eksporditava ülejäägi kohta õigeks, eeldab isefinantseerimise eesmärk seda, et komisjon arvaks „kõnealuste ekspordikohustuste” hulka ka suhkru, mida eksporditakse töödeldud toodete kujul ja millega seoses ei ole eksporditoetusi makstud.

37.

Tribunal de Grande Instance de Nanterre (Nanterre’i piirkonnakohus) märgib, et ta on kohustatud esitama eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule, sest vaidluse all on ühenduse õigusnormide kehtivus. Samuti märgib kõnealune kohus, et pooled nõustuvad selle eelotsusetaotluse esitamise vajadusega, sest vaidlusalune küsimus on tõstatatud ka teistes liikmesriikides, kellest mitmed, sealhulgas Prantsusmaa on väljendanud, et ei nõustu arvutusmeetodiga, mida korralduskomitee kasutab toodangumaksuga finantseeritava kogukahjumi hindamiseks.

38.

Sellest tulenevalt on kõnealune kohus esitanud järgmised eelotsuseküsimused:

Juhul kui vastus sellele küsimusele on eitav:

39.

Nii kohtuasjas Jülich kui ka kohtuasjas Saint Louis Sucre on kirjalikke märkusi esitanud ja kohtuistungil suulisi märkusi teinud hagejad, Prantsusmaa valitsus, Saksa valitsus ja Kreeka valitsus ning komisjon. Itaalia valitsus esitas kirjalikke märkusi kohtuasjas Saint Louis Sucre.

40.

Nii kohtuasjas Jülich kui ka kohtuasjas Saint Louis Sucre soovitakse esimese eelotsuseküsimusega sisuliselt teada seda, kas alusmääruse artiklis 15 nõutakse eksporditava ülejäägi määramisel ainult nende ekspordikoguste arvessevõtmist, millega seoses on tegelikult eksporditoetust makstud.

41.

Tundub, et ollakse ühisel seisukohal selles osas, et kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ( 29 ) on rakendusmääruse artikli 6 lõige 4 kehtetu, kuivõrd kõnealuse sättega on ette nähtud, et eksporditava ülejäägi määramisel tuleb võtta arvesse kõiki ekspordikoguseid sõltumata sellest, kas eksporditoetusi on tegelikult makstud. Artikli 6 lõike 4 kehtetus on tõstatatud teise küsimusena kohtuasjas Jülich ning kohtuasja Saint Louis Sucre esimese küsimuse ühe osana.

42.

Kui vastus esimesele küsimusele nii kohtuasjas Jülich kui ka kohtuasjas Saint Louis (eespool ümbersõnastatud kujul) on jaatav, on määrused nr 1837/2002, nr 1762/2003 ja nr 1775/2004, milles on sätestatud muu hulgas vastavalt rakendusmääruse artikli 6 lõikele 4 arvutatava toodangumaksu summa, vastavas ulatuses samuti kehtetud. Määruste nr 1837/2002, nr 1762/2003 ja nr 1775/2004 kehtetus tõstatatakse (seoses määrusega nr 1775/2004) neljanda küsimusena kohtuasjas Jülich ning (seoses kõigi kolme määrusega) kohtuasja Saint Louis Sucre esimese küsimuse ühe osana.

43.

Tuleb meenutada, et vastavalt alusmääruse artiklile 15 on kogukahjum, mis määrab kindlaks toodangumaksu määra, eksporditava ülejäägi ja keskmise kahjumi korrutis. Eksporditav ülejääk arvutatakse ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud suhkrukoguste põhjal. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 4 muudetud redaktsioonis on sätestatud, et ühenduses tarbimiseks müüdavad kogused on i) turustusaasta algul laos olev kogu suhkrukogus, A- ja B-kvoodi alusel toodetud suhkur, töötlemata kujul imporditud suhkur ning imporditud töödeldud toodetes sisalduv suhkur, millest on lahutatud ii) töötlemata kujul eksporditud suhkur, eksporditud töödeldud toodetes sisalduv suhkur, turustusaasta lõpus laos olev suhkur ja (sisuliselt) keemiatööstuses kasutatav suhkur.

44.

Ollakse ühisel seisukohal, et artikli 6 lõike 4 muudetud redaktsiooni tähenduses hõlmab „eksporditud töödeldud toodetes” sisalduva suhkru mõiste kogu eksporditud töödeldud toodetes sisalduvat suhkrut, isegi suhkrut, millega seoses ei ole eksporditoetusi makstud. Küsimus on selles, kas see tõlgendus on kooskõlas alusmääruse artikliga 15.

45.

Hagejad ning Prantsusmaa valitsus, Kreeka valitsus ja Itaalia valitsus väidavad sisuliselt seda, et alusmääruse artikli 15 kohaselt tuleks eksporditava ülejäägi määramisel arvesse võtta ainult sellist suhkrueksporti, millega seoses on eksporditoetusi tegelikult makstud. Kõnealused pooled tuginevad oma seisukoha toetuseks esiteks kas alusmääruse sõnastusele, süsteemile, ajaloole, eesmärgile või tõlgendusele, mille on andnud Euroopa Kohus, ning teiseks proportsionaalsuse põhimõttele.

46.

Saksamaa valitsus ja komisjon on vastupidisel seisukohal.

47.

Saksamaa valitsus rajab oma seisukoha nii alusmääruse artikli 15 kui ka rakendusmääruse artikli 6 lõike 4 sõnastusele ning kõnealuse toodangumaksu eesmärkidele, mille hulka kuuluvad suhkrutootmise mõjutamine ja -turu stabiliseerimine. ( 30 )

48.

Komisjon väidab, et alusmäärus ei jäta muud valikut kui võtta eksporditava ülejäägi arvutamisel arvesse kogu eksporti, sealhulgas seda, millega seoses ei ole eksporditoetust makstud. See lähenemisviis on loogiline, sest eksporditav ülejääk peab sisaldama kõiki koguseid, mille müümine ühenduse vahenditega on ette nähtud, olenemata sellest, kas need kogused on tegelikult eksporditud või mitte. Lisaks ülehinnataks teatavate eksporditud koguste arvestamata jätmisel ühenduse tarbimist.

49.

Mulle tundub, et sisuliselt taandub küsimus sellele, kas lähtuda laiemast lähenemisviisist, pöörates tähelepanu arvutamise lõppeesmärgile, või kitsamast lähenemisviisist, pöörates tähelepanu arvutuse üksikutele osadele. Esimesel juhul tundub isefinantseerimise eesmärk toetavat seisukohta, et arvesse tuleks võtta ainult seda töödeldud toodete kujul eksporditud suhkrut, millega seoses on eksporditoetusi taotletud ja makstud. Vastasel korral tekiks doominoefekt, millega „kogukahjum” muutuks kunstlikult suureks ja ka toodangumaksud suureneksid seetõttu. Teisel juhul viib sätete selge sõnastus vastupidise järelduseni: selles arvutusetapis ei tehta muud, kui määratakse kindlaks, mida eksporditi.

50.

Minu arvates oleks petlik asuda nimetatud teisele seisukohale. Kõnealune arvutus ei ole õigusaktides sätestatud keelelise harjutusena. See on seal esitatud kogukahjumi olemasolu kindlakstegemise ühe etapina. Nagu Jülich märgib, seisab artikli 15 lõike 1 punkti e mõiste „kogukahjum” hierarhiliselt kõrgemal alluvatest mõistetest „eksporditav ülejääk” ja „keskmine kahjum” ning peab sellest tulenevalt andma tooni kahe viimati mainitud termini tõlgendamisel. Kui on olemas kogukahjum, arvutatakse toodangumaks otseselt ja vahetult selle põhjal ning nõutakse suhkrutootjatelt sisse sellisel määral, et nemad kannavad kogu kahjumi (ülemmäära piires).

51.

Tootjavastutuse põhimõte seati sisse määrusega nr 1785/1981. ( 31 ) Euroopa Kohus selgitas kohtuotsuses Eridania ( 32 ), et enne selle määruse vastuvõtmist oli ette nähtud ühenduse ülejäägi müümise kulude finantseerimissüsteem. Nimetatud varasema süsteemi järgi kandsid kõik tootjad need kulud teatavates piirides toodangumaksu kaudu ühiselt ning ülejäänu finantseeriti ühenduse eelarvest. Määrusega nr 1785/1981 seati sisse praeguse korralduse aluseks olev süsteem. Määruse nr 1785/1981 preambulis esitatud põhjendus 11 on tõepoolest alusmääruse preambuli põhjendusega 9 sisuliselt identne.

52.

Kõnealune põhjendus koos muude põhjendustega, mida on tsiteeritud käesoleva ettepaneku punktis 7, näitab minu arvates selgelt, et pärast 1981. aastat kehtiva süsteemi kohaselt on toodangumaksu peamine eesmärk tagada, et tootjad kannavad toodangu ülejäägi müümise kulud.

53.

Alusmääruse põhjenduses 11 on lisaks viidatud põhimõttele, et tootjad peaksid kandma täielikku finantsvastutust igal turustusaastal tekkinud kahjude eest. See kaldub rõhutama, et kõne all on tegelikud kahjud.

54.

Kohtuasjas Eridania küsiti Euroopa Kohtult, kas toodangumaks on vastuolus diskrimineerimiskeeluga seetõttu, et kvoodisüsteemiga seotud maksete kogusumma arvutamisel võetakse aluseks ühendusesisene tarbimine, samas kui üksikute ettevõtjate maksete arvutamisel võeti aluseks nende tegelik toodang vaatlusperioodi jooksul.

55.

Euroopa Kohus lükkas selle argumendi tagasi. Oma otsuses märkis Euroopa Kohus, et „kvoodisüsteemiga […] nähakse ette kõlblike koguste müük tagatud hindadel müügikulude finantseerimise süsteemi kaudu, milles kulusid kannavad kõik tootjad ühiselt. See finantseerimissüsteem on kujundatud nii, et A-kvoot, mis tähistab sisetarbimist, on maksustatud minimaalselt, samas kui B-kvooti, mis on ette nähtud peamiselt ekspordi tarvis, maksustatakse palju suurema maksuga, et finantseerida vajalikke toetusi, samas pärssides tootmist.” ( 33 )

56.

Sellele avaldusele viitavad eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuasjas Jülich ning Saksamaa valitsus mõlemas kohtuasjas, toetamaks seisukohta, et toodangumaksu eesmärk on mitte ainult see, et tootjad kannaksid müügikulud, vaid ka pärssida tootmist.

57.

Mulle näib Euroopa Kohtu kasutatud sõnastus siiski selgelt kooskõlas seisukohaga, et peamine eesmärk on tootjate isefinantseerimine.

58.

Alusmääruse artikli 15 süsteemist ilmneb samuti, et peamine eesmärk on isefinantseerimine. Artikli 15 lõikes 3 on sätestatud, et põhitoodangumaksu määramisel jagatakse tõenäoline kogukahjum prognoositava A- ja B-suhkru toodanguga jooksval turustusaastal, kusjuures ette on nähtud maksu ülempiir. ( 34 ) Kui nii arvutatud toodangumaks siiski „ei kata täielikult kogukahjumit”, arvutatakse artikli 15 lõike 4 kohaselt lisamaks B-suhkru tootmise alusel ning ka selles suhtes kehtib ülempiir. ( 35 ) Kui nüüdki peaks ilmnema, et kehtestatud ülemmäära tõttu „ei kata kõnealustest maksudest laekuv tulu tõenäoliselt” eeldatavat kogukahjumit, on artikli 15 lõikega 5 ette nähtud veelgi kohandusi, mille suhtes kehtib järgmine ülempiir. ( 36 )

59.

Seda tõlgendust kinnitab ka see, kuidas alusmääruses on käsitletud keemiatööstuses kasutatava suhkru tootmistoetusi. ( 37 ) Artikli 15 lõikes 6 nõutakse, et lõike 1 punktis e osutatud kogukahjumi arvutamisel võetaks arvesse kõiki kahjusid, mis tulenevad selliste tootmistoetuste saamisest. Seega satuvad tootmistoetused võrrandisse vaid siis, kui neid on tegelikult antud.

60.

Lisaks tundub mulle tootmist pärssivana juba seegi, et toodangumaksuga seatakse tootjate kanda kohustus finantseerida ülemäärase toodangu ekspordi subsideerimise kulusid. Ainuüksi asjaolu, kui see vastab tõele, et toodangumaksudega pärsitakse tootmist, mis ületab ühenduse tarbimist, ei vasta kuidagi selliste maksude põhieesmärgile finantseerida eksporditoetusi ega seega väitele, et selliseid makse tuleb arvutada nii, et tootjad ei maksaks rohkem, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.

61.

Mulle näib, et ainus veenev argument, mis räägib minu väljapakutava tõlgenduse vastu, on see, et selle tulemusel käsitletaks suhkrut, mis on eksporditud töödeldud toodetes, millega seoses ei ole eksporditoetusi makstud, kui „ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavat” suhkrut alusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b tähenduses. On selge, et see ei ole kõnealuse lause loomulik tähendus.

62.

Siiski tuleb meeles pidada, et „ühendusesiseseks tarbimiseks müüdava […] suhkru” mõiste ei ole iseseisev. Tegu on kõigest tähisega, mis märgib vaheetappi „eksporditava ülejäägi” väljaarvutamisel. Sellepärast ei ole tähendus, mida võiks sellele tähisele harilikult muudes seostes omistada, eriti oluline.

63.

Kui siiski pidada oluliseks jõuda „ühendusesiseseks tarbimiseks müüdava […] suhkru” sellise tõlgenduseni, mida võib seada kooskõlla selle laiema kontekstiga, olen seisukohal, et see on võimalik. Minu arvates oleks lahenduseks käsitleda ilma ühendusele kulusid tekitamata eksporditavat suhkrut — sealhulgas suhkrut, mida eksporditakse töödeldud toodetes, mille puhul ei ole eksporditoetust makstud — kui ühendusesiseseks tarbimiseks müüdava suhkruga samaväärset. Mulle tundub, et see tõlgendus, mis on küll mõneti otsitud, on vajalik õigusnormide üldisemaks tõlgendamiseks, et väljendada nende eesmärke. ( 38 )

64.

Kohtuasjas Saint Louis Sucre on komisjon viidanud kohtupraktikale, mille kohaselt ühenduse seadusandjal on ühise põllumajanduspoliitikaga seotud küsimustes lai diskretsioon, mis vastab talle EÜ artiklitega 34-37 antud poliitilisele vastutusele. Sellest tulenevalt piirdub kohtulik kontroll uurimisega, kas vastavat meedet ei muuda kehtetuks ükski ilmne viga ega võimu kuritarvitamine ning kas asjaomane ametiasutus ei ole ilmselgelt ületanud oma kaalutlusõiguse piire. ( 39 )

65.

Euroopa Kohus on tõepoolest nii otsustanud. Siiski ei anna see ühenduse seadusandjale põllumajanduse valdkonnas carte blanche’i. Euroopa Kohus ei ole välistanud kohtulikku kontrolli institutsioonide laia diskretsiooni teostamise osas. Et sellisel kontrollil oleks väärtus, peab Euroopa Kohus saama sekkuda siis, kui meetod — mille järgi arvutatakse toodangumaksu, mis on ette nähtud vahendiks, mille abil tootjad kannavad toodangu ülejäägi müümisel tekkinud ühenduse kulud — viib liiga suurte summade sissenõudmiseni, millega koormatakse tootjaid ebaproportsionaalselt.

66.

Sellest tulenevalt olen seisukohal, et eksporditava ülejäägi kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ainult neid eksportsuhkru koguseid, millega seoses on eksporditoetusi tegelikult makstud.

67.

Ollakse ühisel seisukohal, et rakendusmääruse artikli 6 lõige 4 ei väljenda seda tõlgendust. Sellest tuleneb, et kõnealune säte ning määrused nr 1837/2002, nr 1762/2003 ja nr 1775/2004 on selles ulatuses kehtetud.

68.

Kohtuasjas Jülich esitatud kolmandas küsimuses ja kohtuasjas Saint Louis Sucre esitatud teises küsimuses soovitakse sisuliselt teada, kas alusmääruse artikliga 15 nõutakse, et keskmise kahjumi kindlaksmääramisel suhkrutonni kohta tuleb arvesse võtta kogu eksporti, sealhulgas sellist, mille osas ei ole eksporditoetust makstud, või tuleb selline eksport, mille osas ei ole eksporditoetust makstud, arvutusest välja jätta.

69.

Tuleb meenutada, et alusmääruse artikli 15 kohaselt moodustub toodangumaksu määra kindlaksmäärav kogukahjum eksporditava ülejäägi korrutamisel keskmise kahjumiga tonni kohta. Keskmine kahjum tonni kohta on toetuste kogusumma ja maksude kogusumma vahe jagatud vastaval turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste kogumahuga tonnides. Rakendusmääruse artikli 6 lõikes 5 on jooksval turustusaastal täidetavad ekspordikohustused määratletud sisuliselt kui kogu töötlemata kujul eksporditav suhkur, mille eksporditoetused ( 40 ) määratakse kindlaks kõnealuseks turustusaastaks välja kuulutatud pakkumismenetluse teel või kõnealusel turustusaastal välja antud ekspordilitsentside põhjal, ning kogu prognoositav töödeldud toodetes eksporditav suhkur koos selleks otstarbeks sellel turustusaastal kinnitatud eksporditoetustega ( 41 ), kusjuures kõnealused kogused jaotuvad turustusaasta jooksul ühtlaselt.

70.

Hagejad ja Prantsusmaa valitsus kordavad, et kogukahjumi arvutamisel tuleks selle arvutuse ühe elemendi — eksporditava ülejäägi — arvutamisest välja jätta suhkur, millest ei ole kahju tulenenud. Kui komisjon töötaks sel alusel, oleks loogiline jätta see suhkur välja ka teise elemendi, keskmise kahjumi arvutamisest. Seda komisjon praegu teebki. Küsimus on tõstatatud teise võimalusena, nimelt kui Euroopa Kohus otsustab, et kogukahjumi arvutamisel tuleks arvesse võtta kogu töödeldud toodetes eksporditav suhkur. Sel juhul, kui komisjon ei võta keskmise kahjumi arvutamisel arvesse ka kogu töödeldud toodetes eksporditavat suhkrut olenemata sellest, kas eksporditoetusi on või ei ole makstud, on kõnealune arvutus moonutatud, sest eksporti väljendav arv, mida kasutatakse eksporditava ülejäägi arvutamiseks, on suurem sellest, mida kasutatakse keskmise kahjumi arvutamiseks. See oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, sest keskmine kahjum oleks kunstlikult suurem ega kajastaks seega kogu ekspordist tulenevat tegelikku keskmist kulu, mida võetakse arvesse kogukahjumi arvutamisel.

71.

Kreeka valitsus ja Itaalia valitsus ei ole esitanud märkusi seoses keskmise kahjumi tõlgendamisega.

72.

Saksamaa valitsus märgib, et kui eksporditav ülejääk määratakse kindlaks kogu ekspordi põhjal, samas kui keskmise kahjumi arvutamisel võetakse aluseks vaid see eksport, millega seoses on eksporditoetust makstud, võib selle tulemusel tekkida olukord, kus toodangumaks ületab tegelikke kahjusid, mis oleks vastuolus isefinantseerimise põhimõttega.

73.

Komisjon märgib, et nõukogu kasutas alusmääruse artikli 15 lõike 1 punktis d sõnaselgelt mõistet „ekspordikohustused” ja mitte mõistet „eksporditavad kogused”. Mõiste „kohustused” eeldab, et eksporti on toetatud ühenduse meetmetega, kõnealusel juhul eksporditoetusega. Peale selle, kuivõrd keskmise kahjumi arvutamise eesmärk on määrata kindlaks turul saadaval oleva suhkruülejäägi maksumus ühiku kohta, tuleks selle maksumuse määramisel arvesse võtta ainult neid koguseid, millega seoses on kantud tegelikke müügikulusid.

74.

Artikli 15 lõike 1 punktis d on keskmine kahjum või tulu määratletud kui toetuste kogusumma ja impordimaksude kogusumma vahe, mis on jagatud jooksval turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste kogutonnimääraga. Tegelikkuses kujutab see vahe endast harilikult keskmist kahjumit, sest maailmaturuhinnad on tavaliselt ühenduse toetatud hindadest madalamal tasemel. Prognoositava kogukahjumi saamiseks korrutatakse see keskmine kahjum eksporditava ülejäägiga. See kahjum omakorda jagatakse prognoositava suhkrutoodanguga ning saadud tulemus nõutakse põhitoodangumaksuna tootjatelt sisse.

75.

Ma juba selgitasin, miks ma olen seisukohal, et eksporditava ülejäägi arvutamisel tuleks eksporditud töödeldud toodetes sisalduvat suhkrut võtta arvesse üksnes siis, kui sellega seoses on antud eksporditoetusi. Kui eeltoodu vastab tõele, tuleks loogikast lähtuvalt ka prognoositava kogukahjumi kindlaksmääramisel kasutatavasse teise elementi, nimelt keskmisesse kahjumisse arvestada töödeldud toodetes eksporditud suhkur ainult siis, kui sellega seoses on eksporditoetusi makstud.

76.

Eespool esitatud põhjustel olen seisukohal, et kohtuasjas C-5/06 tuleks Finanzgericht Düsseldorfi esitatud küsimustele vastata järgmiselt:

77.

Samal põhjendusel olen seisukohal, et liidetud kohtuasjades C-23/06 kuni C-36/06 Tribunal de Grande Instance de Nanterre’i esitatud esimesele küsimusele tuleks vastata järgmiselt.

a)

kõnealusel turustusaastal toodetava A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi tõenäoline kogus;

b)

kõnealusel turustusaastal ühendusesiseseks tarbimiseks müüdavad tõenäolised suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikogused;

c)

punktis a nimetatud kogusest punktis b nimetatud koguse lahutamisel saadud eksporditav ülejääk;

d)

tõenäoline keskmine kahjum või tulu suhkrutonni kohta kõnealusel turustusaastal täidetavate ekspordikohustuste puhul.

Selline keskmine kahjum või tulu võrdub toetuste kogusumma ja impordimaksude kogusumma vahega kõnealuste ekspordikohustuste kogutonnimääralt;

e)

tõenäoline kogukahjum või tulu, mis saadakse, korrutades punktis c nimetatud ülejäägi punktis d nimetatud keskmise kahjumi või tuluga.

a)

eksporditav ülejääk, mis on kehtestatud A- ja B-suhkru, A- ja B-isoglükoosi ning A- ja B-inuliinisiirupi lõpliku toodangu ning ühendusesiseseks tarbimiseks müüdud lõplike suhkru-, isoglükoosi- ja inuliinisiirupikoguste põhjal;

b)

keskmine kahjum või keskmine tulu suhkrutonni kohta, mis tuleneb lõike 1 punkti d teises lõigus kirjeldatud meetodi kohaselt arvutatud kõnealuste ekspordikohustuste kogusummast;

c)

kogukahjum või tulu, mis on saadud, korrutades punktis a nimetatud ülejäägi punktis b nimetatud keskmise kahjumiga või tuluga;

d)

tasutud põhitoodangumaksude ja B-maksude kogusumma.

Lõike 1 punktis e osutatud tõenäolist kogukahjumit või tõenäolist kogutulu kohandatakse punktides c ja d osutatud summade vahe põhjal.

—

suhkru puhul 2% valge suhkru sekkumishinnast,

—

inuliinisiirupi puhul, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina, kohaldades koefitsienti 1,9, valgelt suhkrult tasutavat maksimumsummat,

—

isoglükoosi puhul suhkrutootjate tasutava põhitoodangumaksu osa.

—

B-suhkru puhul 30% valge suhkru sekkumishinnast,

—

B-inuliinisiirupi puhul, mida väljendatakse suhkru/isoglükoosi ekvivalendina, kohaldades koefitsienti 1,9, valgelt B-suhkrult tasutavat maksimumsummat ja

—

B-isoglükoosi puhul suhkrutootjate tasutava B-maksu osa.

—

kogutavaid maksusummasid,

—

B-maksu korrigeeritud maksimaalset protsendimäära,

—

B-maksu korrigeeritud maksimaalsele protsendimäärale vastava B-suhkrupeedi korrigeeritud miinimumhinda.”

a)

on laos turustusaasta algul;

b)

toodeti A- ja B-kvoodi alusel;

c)

imporditi töötlemata kujul;

d)

sisalduvad imporditud töödeldud toodetes;

a)

eksporditi töötlemata kujul;

b)

sisalduvad eksporditud töödeldud toodetes;

c)

on laos turustusaasta lõpus;

d)

on saanud määruse (EÜ) nr 1260/2001 artikli 7 lõike 3 kohaselt väljaantud tootmistoetuse sertifikaadid.[ ( 43 )]

a)

kõiki töötlemata kujul eksporditavaid suhkrukoguseid, mille eksporditoetused ja -maksud määratakse kindlaks kõnealuseks turustusaastaks väljakuulutatud pakkumismenetluste teel;

b)

kõiki töötlemata kujul eksporditavaid suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi koguseid, mille eksporditoetused ja -maksud määratakse korrapäraselt kindlaks kõnealusel turustusaastal väljaantud ekspordilitsentside põhjal;

c)

kõiki prognoositavaid suhkru, isoglükoosi ja inuliinisiirupi ekspordikoguseid töödeldud toodete kujul, mille eksporditoetused või -maksud määratakse kindlaks kõnealusel turustusaastal nii, et kõnealused kogused jaotuksid turustusaasta jooksul ühtlaselt.