24.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 128/7

1.

Kui liikmesriik on oma siseriiklikes õigusaktides säilitanud nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas artikli 28 lõike 2 alusel (nii enne kui pärast sellesse sättesse nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiviga 92/77 tehtud muudatusi) teatava kindlaksmääratud kaupade või teenuste maksuvabastuse, mille puhul tagastatakse eelnenud etapis makstud maks, ei ole ettevõtjal, kes neid tarneid teostab või teenuseid osutab, mingit ühenduse õigusest tulenevat vahetult kohaldatavat õigust nõuda nende tarnete nullmääraga maksustamist.

2.

Kui liikmesriik on säilitanud kuuenda direktiivi artikli 28 lõike 2 alusel (nii enne kui pärast sellesse sättesse direktiiviga 92/77 tehtud muudatusi) oma siseriiklikes õigusnormides teatavate kaupade või teenuste maksuvabastuse, mille puhul tagastatakse eelnenud etapis makstud maks, kuid on tõlgendanud siseriiklikke õigusnorme ekslikult nii, et see on põhjustanud hariliku maksumäära kohaldamise teatavatele kaupadele või teenustele, mis on siseriiklike õigusnormide kohaselt käibemaksust vabastatud ja mille puhul tagastatakse eelnenud etapis makstud maks, tuleb ühenduse õiguse üldpõhimõtteid, sh neutraalse maksustamise põhimõtet kohaldada nii, et need annavad selliseid tarneid teostanud ettevõtjale õiguse saada temalt ekslikult sissenõutud summad tagasi.

3.

Kuigi võrdse kohtlemise ja neutraalse maksustamise põhimõtteid kohaldatakse üldjuhul sellisel juhul nagu põhikohtuasjas, ei kujuta endast nende rikkumist pelk asjaolu, et tagastamisest keeldumine põhines asjaomase maksukohustuslase alusetul rikastumisel. Küll aga on neutraalse maksustamise põhimõttega vastuolus see, kui alusetu rikastumise keeld kehtiks üksnes sellistele maksukohustuslastele nagu payment traders (maksukohustuslased, kelle puhul teataval aruandeaastal tasutud käibemaks ületab sisendkäibemaksu) ja mitte sellistele nagu repayment traders (maksukohustuslased, kelle puhul on olukord vastupidine), kui need maksukohustuslased on turustanud samalaadseid kaupu. Lisaks on üldise võrdse kohtlemise põhimõttega, mille rikkumist maksude valdkonnas iseloomustab selliseid ettevõtjaid kahjustav diskrimineerimine, kes ei ole tingimata konkurendid, kuid kes sellegipoolest on muudes aspektides võrreldavas olukorras, vastuolus payment trader'ite ja repayment trader'ite diskrimineerimine, mis ei ole objektiivselt põhjendatud.

4.

Vastust kolmandale küsimusele ei mõjuta see, et on tõendatud, et ettevõtja, kellele alusetult sissenõutud käibemaksu tagastamisest keelduti, ei ole saanud rahalist kahju ega sattunud ebasoodsasse olukorda.

5.

Siseriikliku kohtu ülesanne on teha käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktis 3 mainitud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest võimalikud järeldused toimunu suhtes vastavalt normidele, mis on seotud põhikohtuasjas kohaldatava siseriikliku õiguse ajalise mõjuga, järgides ühenduse õigust ja eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet ning põhimõtet, mille kohaselt peab ta tagama, et tagastamiseks võetud meetmed ei ole ühenduse õigusega vastuolus.