1

Tegometall International AG esitas 2. juulil 1999 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994 L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/1, lk 146) (muudetud kujul) alusel ühenduse sõnamärgi registreerimise taotluse.

2

Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnamärk: TEK.

3

Kaubad, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) (edaspidi „Nizza kokkulepe”) klassidesse 6 ja 20 ning vastavad nendes klassides järgmisele kirjeldusele:

4

Kaubamärk TEK registreeriti 18. mail 2001 ühenduse kaubamärgina.

5

Wuppermann AG taotles 23. juulil 2003 ühenduse kaubamärgi TEK tühistamist määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a alusel, kuna registreerimine oli vastuolus nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punktides b, c ja g sätestatud absoluutsete keeldumispõhjustega.

6

Hageja esitas 3. veebruaril 2004 klassi 20 kuuluvate kaupade nimekirja piiramise taotluse, mille tühistamisosakond rahuldas. Pärast nimekirja piiramist on kaubamärgiga TEK klassis 20 kaitstavad kaubad järgmised:

„riiulid ja riiuliosad, eelkõige rippuvad riiulkorvid, mis ei ole valmistatud puidust.”

7

Tühistamisosakond jättis 20. septembri 2004. aasta otsusega menetlusse astuja tühistamistaotluse rahuldamata ja mõistis menetlusega seotud kulud välja menetlusse astujalt, kuna määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktides b, c ja g nimetatud absoluutsed keeldumispõhjused ei ole käesoleval juhul kohaldatavad.

8

Menetlusse astuja esitas 16. novembril 2004 tühistamisosakonna otsuse (asi R 1063/2004-2) peale kaebuse, tuues põhjuseks, et kõik määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktis a ning artikli 7 lõike 1 punktides b, c ja g nimetatud tühistamisalused on koostoimes kohaldatavad.

9

Teine apellatsioonikoda rahuldas 21. oktoobri 2005. aasta otsusega, muudetud 16. novembri 2005. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) menetlusse astuja kaebuse, tühistas tühistamisosakonna otsuse ja kustutas kaubamärgi registrist, kuna kaubamärk on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldav ning sellel puudub eristusvõime sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.

10

Sisuliselt leidis teine apellatsioonikoda esiteks, et kuna sõna „tek” tähendab itaalia ja prantsuse keeles tiikpuud, on selge, et riiulid ja riiuliosad valmistatakse tiikpuust ning ei saa välistada, et metallist ja plastmassist valmistatud riiulid ja riiuliosad võivad tiikpuud jäljendada, kuna sõnaga „tek”, mida kasutatakse metallist ja plastmassist valmistatud riiulite ja riiuliosade suhtes, „tähistatakse tiikpuu välimust, mõnda välimusega seotud asjaolu ja vajaduse korral muid omadusi”. Seetõttu järeldas apellatsioonikoda, et kaubamärk TEK on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses üksnes kirjeldav tähis, mis peab jääma konkurentide poolt vabalt kasutatavaks. Teiseks leidis apellatsioonikoda, et kuna sõna „tek” põhjal ei ole kaupu nende päritolu järgi võimalik eristada, tuleb kaubamärgi registreerimisest keelduda ka määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b viidatud eristusvõime puudumise tõttu. Samas leidis apellatsioonikoda, et tal ei olnud kohustust kontrollida, kas asjaomane kaubamärk võib avalikkust eksitada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti g tähenduses.

11

Hageja märkis 29. detsembril 2005 ühtlustamisametile saadetud kirjas, et ta piirab kaubamärgiga TEK hõlmatavate kaupade nimekirja järgmiselt:

12

Hageja palub Esimese Astme Kohtul:

13

Ühtlustamisamet palub Esimese Astme Kohtul:

14

Menetlusse astuja palub Esimese Astme Kohtul jätta hagi rahuldamata.

15

Hageja väidab, et Esimese Astme Kohus peab võtma arvesse 29. detsembri 2005. aasta registreerimistaotluse piiramist klassidesse 6 ja 20 kuuluvate kaupade jaoks, mis ei imiteeri puitu, kuna tegemist on uue asjaoluga Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõike 2 teise taande tähenduses, mis ilmnes alles pärast teise apellatsioonikoja otsuse tegemist. Vastupidi sellele, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 74 lõike 2 lugemisest koos kodukorra artikli 48 lõikega 2, on tühistamismenetluse käigus uute väidete esitamine põhimõtteliselt lubatud (Esimese Astme Kohtu 26. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-222/02: HERON Robotunits vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ROBOTUNITS), EKL 2003, lk II-4995, punkt 50 ja järgnevad).

16

Kohtuistungil märkis hageja, et piiramistaotlus esitati koos hagiavaldusega ning ühtlustamisamet registreeris selle. Hageja väitis ka, et Euroopa Kohtu 12. veebruari 2004. aasta otsus C-363/99: Koninklijke KPN Nederland (EKL 2004, lk I-1619) ei ole käesolevas asjas asjakohane, kuna käesolevad kitsendavad piirangud tulenevad Nizza kokkulepe klassifikatsioonist.

17

Ühtlustamisamet väidab, et hageja registreeringust loobumise taotlust kaupade osas, mis imiteerivad puitu, ei saa arvesse võtta, kuna see toob kaasa vaidluseseme lubamatu muudatuse kodukorra artikli 135 lõike 4 kohaselt (Esimese Astme Kohtu 21. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-164/03: Ampafrance vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Johnson & Johnson (monBeBé), EKL 2005, lk II-1401, punkt 21).

18

Ühtlustamisamet leiab ka, et tühistamisamet eksis, kui andis 3. veebruaril 2004 kaupade nimekirja piiramiseks loa, kuna kaupade selline piiramine oli kohtupraktikat arvesse võttes õigusvastane (eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punktid 114 ja 115). Isegi seda piirangut arvestades leidis apellatsioonikoda ühtlustamisameti sõnul õigesti, et kohaldada tuleb tühistamist käsitlevaid sätteid.

19

Määruse nr 40/94 artikli 63 lõike 2 kohaselt võib Esimese Astme Kohtu poolt ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse tühistamise või muutmise aluseks olla vaid „pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, [määruse nr 40/94] või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.” Määruse nr 40/94 artikli 74 alusel peab seda kontrolli teostama lähtuvalt apellatsioonikojas toimunud vaidluse faktilisest ja õiguslikust raamistikust (Esimese Astme Kohtu 1. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T-57/03: SPAG vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Dann ja Backer (HOOLIGAN), EKL 2005, lk II-287, punkt 17; 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas T-320/03: Citicorp vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIVE RICHLY), EKL 2005, lk II-3411, punkt 16 ja Esimese Astme Kohtu 15. novembri 2006. aasta määrus kohtuasjas T-366/05: Anheuser-Busch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Budĕjovický Budvar (BUDWEISER), EKL 2006, lk II-89, punkt 27).

20

Sellest tuleneb, et Esimese Astme Kohus võib hagi esemeks oleva otsuse tühistada või muuta üksnes juhul, kui selle puhul on tegemist ühega nimetatud tühistamis- või muutmisalustest. Samas ei saa Esimese Astme Kohus nimetatud otsust tühistada pärast selle tegemist ilmnenud alustel (Euroopa Kohtu 11. mai 2006. aasta otsus kohtuasjas C-416/04 P: Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I-4237, punkt 55).

21

Määruse nr 40/94 artikli 26 lõike 1 punkt c sätestab, et „[ü]henduse kaubamärgi taotluses peab olema […] loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse”.

22

Määruse nr 40/94 artikli 44 lõige 1 sätestab, et „[t]aotluse esitaja võib ühenduse kaubamärgi taotluse igal ajal tagasi võtta või piirata selles loetletud kaupade või teenuste nimekirja”.

23

Käesoleval juhul on selge, et hageja piiras ühenduse kaubamärgitaotlusega hõlmatavate kaupade nimekirja pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Nii ei saa ühtlustamisameti poolt kõnealuse taotluse kohta tehtavast otsuse sisust olenemata see otsus mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust, mida ainsana saab Esimese Astme Kohtus vaidlustada (vt selle kohta eespool viidatud määrus kohtuasjas BUDWEISER, punktid 40–48).

24

Tuleb siiski märkida mitmeid erinevaid kaupu hõlmava ühenduse kaubamärgi taotluse osas, et Esimese Astme Kohus tõlgendas kaubamärgitaotleja nimekirja piiramise taotlust, seega pärast apellatsioonikoja otsust esitatud taotlust, mille kohaselt taotleja võttis oma taotluse tagasi üksnes teatavate esialgses taotluses märgitud kaupade osas, selliselt, et vaidlustatud otsus vaidlustati üksnes ülejäänud kaupade osas, (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 8. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-289/02: Telepharmacy Solutions vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELEPHARMACY SOLUTIONS), EKL 2004, lk II-2851, punktid 13 ja 14) või kui selline piiramistaotlus esitati Esimese Astme Kohtu menetlusest hiljem, tõlgendas Esimese Astme Kohus seda kui osalist loobumist (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 5. märtsi 2003. aasta otsus kohtuasjas T-194/01: Unilever vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (munakujuline tablett), EKL 2003, lk II-383, punktid 13–17).

25

Kui aga kaubamärgitaotleja ei soovi ühenduse kaubamärgitaotlusega hõlmatavate kaupade nimekirja piiramisega jätta sellest nimekirjast üht või mitut kaupa välja, vaid muuta kõigi kaupade teatavat omadust, nagu selles nimekirjas loetletud kaupade otstarvet, ei saa välistada, et nimetatud muutmine avaldab mõju ühtlustamisameti talituste teostatud ühenduse kaubamärgi kontrollimise haldusmenetlusele. Sellises olukorras tähendaks sellise muutmise lubamine apellatsioonikoja menetluses oleva hagi eseme muutmist Esimese Astme Kohtu menetluse käigus, mis on kodukorra artikli 135 lõike 4 kohaselt keelatud. Seega peab Esimese Astme Kohus jätma nimetatud piiramise hagi põhjendatuse kontrollimisel arvesse võtmata (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus monBeBé, punktid 20–22).

26

Seega tuleb kindlaks teha, kas asjaomase kaubamärgiga hõlmatavate kaupade nimekirja piiramist 29. detsembril 2005 võib tõlgendada kui hageja taotlust, mille kohaselt ta vaidlustab vaidlustatud otsuse üksnes nende kaupade osas, mis on kirjas muudetud nimekirjas.

27

See ei ole käesoleval juhul nii. Hageja ei ole selle piiramisega jätnud taotletava kaubamärgiga hõlmatavate kaupade nimekirjast teatavaid kaupu välja, vaid on muutnud kõigi selles nimekirjas märgitud kaupade omadusi, lisades täpsustuse, et nimetatud kaubad ei „imiteeri puitu”. Nagu märgitud eespool punktides 11 ja 25, ei saa Esimese Astme Kohus sellist piiramist arvesse võtta, kuna see muudaks vaidluse eset.

28

Seega tuleb järeldada, et käesoleva hagi raames tuleb võtta arvesse kaubad, mis on esitatud hageja esialgse kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade nimekirjas, mida piirati 3. veebruaril 2004 (vt eespool punktid 3 ja 6).

29

Ühtlustamisameti argumendi osas, mille kohaselt tühistamisosakond eksis, kui andis 3. detsembril 2004 kaupade, mis ei ole valmistatud metallist, nimekirja piiramiseks loa, tuleb – eeldades, et see argument on vastuvõetav – märkida, et ühtlustamisameti viidatud kaupade piiramine ei mõjutanud apellatsioonikoja teostatud analüüsi asjaomase kaubamärgi kirjeldava laadi ning eristusvõime kohta. See argument tuleb käesoleva kohtulahendi seisukohast tähtsusetuna tagasi lükata.

30

Hageja esitab oma hagi toetuseks neli väidet, mis tulenevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide c, b ja g ning artikli 73 teise lause rikkumisest.

31

Kõigepealt tuleb kontrollida neljandat väidet, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 73 teise lause rikkumisest.

32

Hageja väidab, et ta ei saanud kogu tühistamise haldusmenetluse jooksul esitada oma seisukohta selles osas, kas asjaolu, et käesoleva kaubamärgi poolt osundatav tähendus„tiikpuu” võib kirjeldada seda puitu imiteerivaid tooteid, toob kaasa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c märgitud absoluutse keeldumispõhjuse. Kuna suulist menetlust ei ole toimunud, leiab hageja, et tal ei ole olnud võimalust esitada oma seisukohta apellatsioonikoja seisukohtade osas, mis esitati alles apellatsioonikoja otsuses.

33

Selles osas märgib hageja, et menetlusse astuja tugines apellatsioonikojas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c sätestatud absoluutsetele keeldumispõhjustele, väites pelgalt, et asjaomane kaubamärk võib osundada sõnadele „tehnoloogia” või „tehnika”. Ta märgib ka, et kui menetlusse astuja väitis, et sõnaline märk TEK võib asjaomast prantsuse- ja itaaliakeelset avalikkust eksitada, kuna nende põhjal võib eeldada, et hageja kaubad võivad imiteerida tiikpuud, tugines too seejuures üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis g sätestatud keeldumispõhjusele.

34

Hageja tuletab meelde, et juhul, kui kaubamärgiomanikul ei ole olnud võimalust esitada oma seisukohta absoluutsete keeldumispõhjuste osas, mida apellatsioonikoda kohaldab omal algatusel, on rikutud põhimõtet, mis seondub õigusega olla ära kuulatud (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-34/00: Eurocool Logistik vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EUROCOOL), EKL 2002, lk II-663, punkt 21).

35

Hageja märgib ka, et tal ei olnud võimalust esitada oma seisukohta apellatsioonikoja põhjenduste osas ning eelkõige osas, mis puudutab võimalust piirata veelgi enam nende kaupade nimekirja, mille jaoks registreerimist taotletakse.

36

Ühtlustamisamet vastab, et vastupidiselt hageja väidetele ei ole rikutud põhimõtet, mis seondub õigusega olla ära kuulatud.

37

Esiteks märgib ühtlustamisamet, et menetlusse astuja tugines oma kaebuses sõnaselgelt igale määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktis a ning artikli 7 lõike 1 punktis b, c ja g sätestatud tühistamise alusele. Teisalt kuigi menetlusse astuja ei viidanud tiikpuu imitatsioonidele mitte nende argumentide raames, mis puudutasid määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkte b ja c vaid nende argumentide raames, mis puudutasid selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti g, on selge, et vaidluse esemeks on saanud tiikpuu imitatsioonide olemasolu.

38

Seetõttu oli hagejat ühtlustamisameti sõnul teavitatud mitte üksnes kõigist tühistamise alustest, vaid ka kõigist asjaoludest, mida apellatsioonikoda võttis otsuse tegemisel arvesse.

39

Ühtlustamisamet tuletab meelde, et absoluutseid keeldumispõhjuseid hinnatakse alati vähemalt kõigi nimekirjas nimetatud ning turul olevate kaubagruppide suhtes. Ühtlustamisamet leiab, et selle põhimõtte kohaselt oli apellatsioonikoda kõigi tühistamisaluste, sh määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktides b ja c sätestatud tühistamisaluste käsitlemisel kohustatud arvesse võtma puidu imitatsioonide vaieldamatut olemasolu.

40

Lõpuks lisab ühtlustamisamet, et apellatsioonikoda ei ole kohustatud esitama pooltele otsuse eelnõud, milles on kirjas kõik põhjendused ja asjakohased juriidilised argumendid, et need saaksid esitada oma märkusi.

41

Menetlusse astuja väidab, et hagejal on olnud võimalus esitada oma seisukoht keeldumispõhjuste kohta, mis on sätestatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c, mis tulenevad asjaolust, et hageja kaubad võivad imiteerida tiikpuud.

42

Esiteks tuleb meenutada, et vastavalt määruse nr 40/94 artikli 73 teisele lausele võivad ühtlustamisameti otsuste aluseks olla üksnes põhjused, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

43

Vastavalt nimetatud sättele võivad ühtlustamisameti apellatsioonikoja otsuse aluseks olla üksnes faktid või õiguslikud asjaolud, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht (Euroopa Kohtu 21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-447/02 P: KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-10107, punkt 42 ja Esimese Astme Kohtu 13. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-242/02: Sunrider vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TOP), EKL 2005, lk II-2793, punkt 59).

44

See säte tunnustab kaitseõiguste kaitse üldpõhimõtet ühenduse kaubamärgi õiguses (eespool viidatud kohtuotsus LIVE RICHLY, punkt 21). Vastavalt sellele ühenduse õiguse üldpõhimõttele peab ametiasutuste otsuste adressaatidel, kelle huve märkimisväärselt riivatakse, olema tõhus võimalus oma seisukohtade teatavaks tegemiseks (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 1974. aasta otsus kohtuasjas 17/74: Transocean Marine Paint vs. komisjon, EKL 1974, lk 1063, punkt 15 ja eespool viidatud kohtuotsus LIVE RICHLY, punkt 22).

45

Väljakujunenud kohtupraktika alusel tuleb pealegi tõdeda, et kuigi määruse nr 40/94 artikliga 73 kehtestatud õigus olla ära kuulatud hõlmab kõiki faktilisi või õiguslikke asjaolusid ja kõiki tõendusmaterjale, mis moodustavad apellatsioonikoja otsuse aluse, ei kohaldu see lõplikule seisukohale, millele haldusorgan kavatseb asuda (Esimese Astme Kohtu 7. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T-303/03: Lidl Stiftung vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – REWE-Zentral (Salvita), EKL 2005, lk II-1917, punkt 62 ja 5. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T-388/04: Kachakil Amar vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kolmnurgaga lõppev pikisuunaline joon), EKL 2006, lk II-35, punkt 20). Seega ei ole apellatsioonikoja kohustatud oma lõpliku seisukoha osas hagejat ära kuulama.

46

Käesolevas asjas väidab hageja, et ta ei saanud kogu tühistamise haldusmenetluse jooksul esitada oma seisukohta selles osas, kas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c märgitud absoluutseks keeldumispõhjuse kohaldamiseks annab alust asjaolu, et „tiikpuu” võib tähendada puidu imitatsioonide.

47

Käesoleval juhul tuleb esiteks märkida, et alates sellest etapist, mil kaubamärki hinnati tühistamisosakonnas, on arutatud selle üle, kas kaubamärk on tähenduse „tiikpuu” osas määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes kirjeldav.

48

Menetlusse astuja tugines asjaomase ühenduse kaubamärgi tühistamistaotluses määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punktile a koos artikli 7 lõike 1 punktidega b, c ja g, märkides eelkõige, et registreeritud sõnamärgi TEK puhul on tegemist tähisega, millega tähistatakse tiikpuust valmistatud kaupade kvaliteeti. Tühistamistaotlusest teavitati hagejat, kes seejärel loobus järgnevatest kaupadest: „puidust valmistatud riiulid ja riiuliosad”, mis kuuluvad asjaomase kaubamärgiga hõlmatavate klassi 20 kuuluvate kaupade hulka.

49

Neil asjaoludel leidis apellatsioonikoda, et pärast puidust valmistatud riiulite ja riiuliosade välja jätmist nende klassi 20 kuuluvate kaupade hulgast, mida ühenduse kaubamärk hõlmab, ei saa kaubamärki TEK asjaomase kauba teatava kvaliteedi tähiseks enam pidada.

50

Teiseks tuleb tõdeda, et apellatsioonikoda ei nõustunud tühistamisosakonna otsusega. Apellatsioonikoda leidis, et kuigi tõele vastab asjaolu, et ühenduse kaubamärgi omanik oli jätnud puidust valmistatud kaubad asjaomasest kaupade nimekirjast välja, ei tähenda see, et metallist või plastmassist riiulid ei saaks tiikpuust mööbliesemeid imiteerida. Apellatsioonikoda järeldas sellest, et „metallist ja plastmassist valmistatud riiulite suhtes tähistab väljend „tek” kas tiikpuu välimust, mõnda välimusega seotud asjaolu või vajaduse korral muid omadusi”.

51

Leides, et puidust valmistatud kaupade välja jätmisest ei piisa välistamaks, et asjaomane kaubamärk on kirjeldav, kuna kaubad, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud, võivad tiikpuud imiteerida, tugines apellatsioonikoda samadele õiguslikele normidele – määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c – ja faktilistele asjaoludele kui tühistamisosakond.

52

Kolmandaks tuleb märkida, et kuigi apellatsioonikoda jõudis tühistamisosakonnast erinevale järeldusele, tugines apellatsioonikoda menetlusse astuja poolt apellatsioonikojas esitatud argumendile, mille kohaselt jätab asjaomane kaubamärk prantsuse- ja itaaliakeelsele avalikkusele mulje, nagu oleks sellel kaubal tiikpuu tugevus, raskus ja vastupidavus, kuna riiuleid ja riiuli osi ei valmistata enam eriti tiikpuust, vaid teistest materjalidest, mida õlitatakse, värvitakse, lakitakse või kaetakse nii, et jätta tiikpuu mulje. Menetlusse astuja selle argumendiga toodi selgesti välja asjaolu, et ei saa välistada seda, et asjaomased kaubad võivad jätkuvalt osundada tiikpuu kvaliteedile ja omadustele.

53

Tõele vastab hageja väide, mida ühtlustamisamet ei ole vaidlustanud, mille kohaselt menetlusse astuja esitas apellatsioonikojas väite, et riiulid ja riiuliosad võivad imiteerida tiikpuud, üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis g sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse raames mitte määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktist c tuleneva keeldumispõhjuse raames. Tuleb siiski märkida, et hageja ei saanud menetluse käigus esitada oma seisukohta selles osas, millele apellatsioonikoda oma põhjendustes tugines.

54

On selge, et tiikpuu imiteerimine on seotud tegeliku tiikpuu välimusega. Peale selle tundub selliste tiikpuust kaupade nagu riiulid ja riiulite osad välimus olevat ühesugune, olgu siis tegemist tegelikust tiikpuust valmistatud kaupade või tiikpuu imitatsiooniga ehk peale tiikpuu muude materjalidega.

55

Tuleb märkida, et tühistamismenetluse käigus väljendas hageja või oleks saanud väljendada oma seisukohta asjaolu kohta, et registreeritud sõnamärk võib osundada tiikpuu välimusele. Tuleb tõdeda, et hagejal on olnud võimalik esitada oma seisukoht määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud registreerimisest keeldumise põhjuse osas, mille menetlusse astuja esitas tühistamistaotluses ning mille kohaselt registreeritud sõnamärk TEK on tähis, millega kirjeldatakse tiikpuust valmistatud kaupade kvaliteeti ning tühistamisosakonna järeldus vastab itaalia ja prantsuse keele sõnaraamatute põhjal tõele selles osas, et sõna „tek” tähistab tiikpuud (vt tühistamisosakonna otsuse punkt 10).

56

Neil asjaoludel ei ole apellatsioonikoda rikkunud hageja kaitseõigust, kuna viimasel on olnud võimalik esitada oma seisukoht kõigi õiguslike ja faktiliste asjaolude kohta, millele apellatsioonikoda tugines oma otsuses määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c osas.

57

Hageja muud argumendid ei lükka seda hinnangut ümber.

58

Vastupidiselt sellele, mida väidab hageja, erinevad käesoleva asja asjaolud nendest, mis olid aluseks eespool viidatud kohtuotsusele EUROCOOL. Selles asjas kohaldas apellatsioonikoda omal algatusel uut absoluutset keeldumispõhjust, andmata taotlejatele võimalust esitada oma seisukohta selle keeldumispõhjuse kohaldamise osas. Käesoleval juhul aga kaalus apellatsioonikoda tühistamisosakonna poolt kontrollitud iga absoluutset keeldumispõhjust ning eelkõige seda, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktist c. Apellatsioonikoda tugines oma põhjendustes kõigile kaupade, mille kvaliteet tuleneb puiduimitatsioonist, omadusi ja kvaliteeti puudutavatele asjaoludele, mis on määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaldatavuse hindamise kriteeriumid.

59

Lisaks on vähetähtis asjaolu, et menetlusse astuja esitas puiduimitatsioone puudutava argumendi absoluutse keeldumispõhjuse raames, mis erineb apellatsioonikoja kohaldatud absoluutsest keeldumispõhjusest. Tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt on faktide hindamine üks osa otsuseni jõudmisest ning õigus olla ära kuulatud ei laiene haldusorgani võetavale lõplikule seisukohale. Neil asjaoludel ei olnud apellatsioonikoda kohustatud andma hagejale võimalust seisukohtavõtuks faktiliste asjaolude osas, millele ta kavatses oma otsuses tugineda (vt selle kohta eespool viidatud kohtuostus Salvita, punkt 62 ja eespool viidatud kohtuostus kolmnurgaga lõppev pikisuunaline joon, punkt 20).

60

Sellest tuleneb, et kõigil eelnimetatud põhjuste tõttu tuleb määruse nr 40/94 artikli 73 teise lause rikkumist käsitlev neljas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

61

Hageja vaidlustab väite, nagu võiks taotletavat kaubamärki pidada asjaomaseid kaupu kirjeldavaks.

62

Esiteks väidab hageja, et piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija ei saa sõnast „tek” niimoodi aru, et see on tähistatavaid kaupu kirjeldav, kuna kaubamärk on registreeritud kaupade jaoks, mis ei ole valmistatud puidust ning kuna kõnealused kaubad ei ole valmistatud tiikpuust ega imiteeri seda puitu.

63

Hageja sõnul omistab piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas tarbija riiulite ja riiuliosade puhul, mis on valmistatud muudest materjalidest kui puit, sõnale „tek” tiikpuust erineva tähenduse, ning eelkõige on tõenäoline, et selline tarbija mõistab kaubamärki TEK äriühingu Tegometall nime kahe esimese tähe kombinatsioonina.

64

Hageja lisas kohtuistungil, et kuigi sõnal „tek” on sõnaraamatute kohaselt „tiikpuu” tähendus, kasutatakse seda siiski harva.

65

Selle kohta, et sõna „tek” viitab tiikpuu tumepruunile värvile, märgib hageja, et see menetlusse astuja argument on esitatud hilinenult ning et igal juhul ei saa sellest, et kaubad on võib-olla tiikpuu värvi, järeldada seda, et need on tõesti tiikpuust valmistatud. Peale selle kasutatakse värvide sõnaraamatus ingliskeelset sõna „teak” mitte „tek”, kuigi ingliskeelne avalikkus ei ole käesoleval juhul asjakohane.

66

Hageja lisab, et selleks, et asjaomane avalikkus mõistaks kaubamärki TEK niimoodi, et sel on kaupade, mis ei ole valmistatud puidust, kirjeldamise ülesanne, peaks tarbija seda sõna kasutama kontekstis, milles osundatakse ühemõtteliselt kirjeldavale tähendusele. See on nii liimitud kattekihi puhul, mis annab mõne teise objekti pinnale tiikpuu värvi, struktuuri ja puidumustri mulje üksnes eesmärgil, et muuta asjaomaste kaupade välimus tiikpuuga sarnaseks. Neid kaupu aga, mille jaoks on hageja taotlenud registreerimist, ei kasutata tiikpuu imiteerimise erieesmärgil.

67

Selles osas väidab ta, et kaubamärgi registreerimise võimalikkuse määrav kriteerium ei ole see, kas avalikkus võib teatavas kontekstis tajuda seda kaubamärki kirjeldavana, vaid tuleb kontrollida, kas kaubamärgil iseenesest ning sõltumatult nendest asjaoludest, milles seda kaubamärki võib kasutada, võib olla üksnes kirjeldav tähendus registreeringu objektiks olevate kaupade osas (Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-356/00: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (CARCARD), EKL 2002, lk II-1963, punkt 46 ja 9. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-360/00: Dart Industries vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (UltraPlus), EKL 2002, lk II-3867, punkt 52).

68

Teiseks väidab hageja, et sõna „tech”, mida avalikkus tajub lühendi või akronüümina, mida hääldatakse sellisena, ei ole võimalik seostada sõnalise tähisega TEK, mida tajutakse tähekombinatsioonina ning mida seetõttu hääldatakse ilmtingimata tähthaaval: „t”, „e” ja „k”.

69

Ta leiab, et kaubamärgi registreeritavuse üle otsustades tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas vaidlusalust tähist on võimalik registreerida ega tule kontrollida seda, kas sarnaseid tähiseid saab registreerida. Seega isegi kui tähiste hääldus on identne, võib nende kirjutamise viis anda alust teistsuguseks hinnanguks nende registreeritavusele.

70

Hageja väidab, et isegi kui omistada sõnalisele tähisele TEK „tehnoloogia” või „tehnika” lühendi tähendus, ei ole võimalik leida, et kõnealune kaubamärk võib kirjeldada registreeringu objektiks olevate kaupade omadusi. Riiulite ja riiuliosade puhul ei ole sõnadel „tehnoloogia” või „tehnika” kindlat või ühemõttelist kirjeldavat tähendust ega kirjelda nende kaupade kindlaid omadusi.

71

Ta väidab ka, et kuigi riiuli teatavad osad võivad olla tehniliste omadustega, mistõttu neid võib patenteerida, ei saa sellest järeldada, et avalikkus arvaks, et need kaubad on oma olemuselt tehnilist laadi.

72

Ühtlustamisameti sõnul on selge, et prantsuse ja itaalia keeles tähendab sõna „tek” tiikpuud ning et riiulid ja riiuliosad võivad olla valmistatud tiikpuust. Ühtlustamisameti sõnul tundub olevat selge, et avalikkuse arusaama järgi kirjeldab „tek” tiikpuud ning seda vähemalt olukordades, kus objekti pealispind annab edasi sellist tooni, struktuuri ja tekstuuri, mis vastab tiikpuule.

73

Ühtlustamisameti sõnul leidis apellatsioonikoda õigesti, et kontrollides seda, kas kaubamärk on kirjeldav, omab tähtsust ainult see kaupade nimekiri, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ning isegi siis, kui tähis on ainult teatava kaubagrupi teatavaid kaupu kirjeldav, ei saa seda tähist kogu kaubagrupi jaoks registreerida (Esimese Astme Kohtu 16. märtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas T-322/03: Telefon & Buch vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Herold Business Data (WEISSE SEITEN), EKL 2006, lk II-835, punkt 83).

74

Menetlusse astuja väidab ühtlustamisameti eeskujul seda, et kaubamärk TEK kirjeldab asjaomaseid kaupu. Menetlusse astuja sõnul on „teak” pruuni tooni värv, mida Maerz ja Pauli värvisõnaraamatus määratletakse tiikpuu pruunina. Seega kuna värv on tavaline näitaja asjade, käesoleval juhul riiulite välimuse kohta, ei saa välistada, et asjaomane itaalia- ja prantsuskeelne avalikkus mõistab kaubamärki TEK kvaliteeditähisena.

75

Menetlusse astuja väidab, et kaubamärk TEK on üksnes registreeringu objektiks olevaid kaupu kirjeldav ega sõltu kontekstist, milles neid kaupu võidakse kasutada. Kui eeldada, et võetakse arvesse kaupade nimekirja piiramist neile kaupadele, millega ei imiteerita puitu, väidab menetlusse astuja, et ei ole võimalik välistada tähise ja asjaomaste kaupade vahelist kirjeldavat seost, kuna sõna „tek” kirjeldab nende kaupade värvi, mis ei ole valmistatud puidust ega imiteeri seda.

76

Menetlusse astuja leiab, et enamik tarbijaid mõistab sõna „tek” ka sõna „tehnika” lühendina. Selles osas märgib menetlusse astuja, et vastavalt Ühendkuningriigi patendiameti (United Kingdom Intellectual Property Office) kaubamärkide osakonna käesoleval ajal kehtivatele kontrollijuhistele tuleb tähiseid „tek” ja „tec” pidada samaväärseteks, et nende registreerimine mittetehnilistele kaupadele ei ole lubatud ning et apellatsioonikoda on keeldunud sõnamärki CYBERTEK registreerimisest põhjusel, et keskmine tarbija võib seostada mõistet „tek” sõnadega „tehnika” või „tehnoloogia” (vt 15. detsembri 2004. aasta otsus R 826/2004-1 (CYBERTEK)].

77

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale takistab määruse nr 40/90 artikli 7 lõike 1 punkt c sellega hõlmatud märkide ja tähiste kinnitamist ühele ettevõtjale ainult sellel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud. Selles sättes järgitud üldise huvi eesmärki, mis nõuab, et need märgid ja tähised peavad olema vabaks kasutamiseks kõikide jaoks (Euroopa Kohtu 27. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T-348/02: Quick vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (Quick), EKL 2003, lk II-5071, punkt 27 ja vt analoogia alusel ka Euroopa Kohtu 4. mai 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-108/97 ja C-109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I-2779, punkt 25).

78

Peale selle hõlmab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c tähiseid, mis ei suuda täita kaubamärgi peamist ülesannet, täpsemalt kauba või teenuse päritolu tuvastamise ülesannet, võimaldamaks kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse ostnud tarbijal teha positiivse kogemuse puhul edaspidisel ostul sama ja negatiivse kogemuse puhul teistsugune valik (vt eespool viidatud kohtuotsus Quick, punkt 28 ja viidatud kohtupraktika).

79

Üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud märgid ja tähised on need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (Euroopa Kohtu 20. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-383/99 P: Procter & Gamble vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2001, lk I-6251, punkt 39 ja Esimese Astme Kohtu 22. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T-19/04: Metso Paper Automation vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (PAPERLAB), EKL 2005, lk II-2383, punkt 24).

80

Seetõttu eeldab tähise kuulumine viidatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse seda, et sellel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel otsekohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjeldusega või ühe nende omadusega (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 20. juuli 2004. aasta otsus kohtuasjas T-311/02: Lissotschenko ja Hentze vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LIMO), EKL 2004, lk II-2957, punkt 30 ja eespool viidatud kohtuotsus PAPERLAB, punkt 25.

81

Seetõttu tuleb seda, kas tähis on kirjeldav, hinnata esiteks lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks tähise registreerimist taotletakse ning teiseks lähtuvalt nende kaupade või teenuste tarbijatest koosneva asjaomase avalikkuse tajust (Esimese Astme Kohtu eespool viidatud kohtuotsus CARCARD, punkt 25 ja 12. jaanuari 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-367/02–T-369/02: Wieland-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (SnTEM, SnPUR, SnMIX), EKL 2005, lk II-47, punkt 17).

82

Käesoleval juhul tuleb esiteks meenutada, et hagiavaldus puudutab üksnes järgmisi kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupu: klassi 6 kuuluvad riiulid ja riiuliosad, eelkõige rippuvad riiulkorvid, mis on valmistatud metallist ning klassi 20 kuuluvad eelnimetatud kaubad, mis ei ole valmistatud puidust. Käesoleval juhul ei saa nimelt Esimese Astme Kohus punktides 19–29 esitatud põhjustel võtta arvesse kaubamärgi registreerimise taotlusega hõlmatud kaupade nimekirja piiramist kõigi kaupade jaoks, mis ei imiteeri tiikpuud ning mis esitati pärast vaidlustatud otsuse tegemist.

83

Asjaomase avalikkusena tuleb käsitleda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikku ja hoolsat keskmist tarbijat (Esimese Astme Kohtu 27. veebruari 2002. aasta otsus kohtuasjas T-219/00: Ellos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ELLOS), EKL 2002, lk II-753, punkt 30 ja vt analoogia korras ka Euroopa Kohtu 22. juuni 1999. aasta otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, punkt 26). Võttes arvesse asjaomaste kaupade olemust (riiulid, riiuliosad ja rippuvad riiulkorvid), on need kaubad mõeldud laiatarbekaupadeks. Peale selle tuleb sõna „tek” tajumist hinnata prantsuse- ja itaaliakeelse tarbija suhtes, kuna see sõna on prantsuse- ja itaalikeelne sõna.

84

Neil asjaoludel tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisel teha kindlaks, kas asjaomase avalikkuse seisukohalt on kaubamärgi TEK ja registreerimistaotlusega hõlmatud ning apellatsioonikoja poolt analüüsitud kaupade vahel piisavalt otsene ja konkreetne seos.

85

Sõnalise tähise TEK tähenduse osas tuleb esiteks märkida, et hageja ei ole apellatsioonikojas vaidlustanud tühistamisosakonna otsuse punktis 10 märgitud otsust, mille kohaselt vastab esitatud sõnaraamatu väljavõtete kohaselt tõele, et itaalia ja prantsuse keeles tähistab sõna „tek” tiikpuud. Hageja väidetega märgitakse sisuliselt üksnes seda, et metallist või klaasist riiul ei jäta kindlasti sellist muljet, et riiul või riiuliosad on valmistatud tiikpuust.

86

Hageja väitis Esimese Astme Kohtu istungil, et ta kahtleb selles, kas seda sõna tõesti kasutatakse eelnimetatud tähenduses, vaidlustamata samas asjaolu, et sõna „tek” on itaalia- ja prantsuskeelsetes sõnaraamatutes kirjas.

87

Seega on selge, et sõna „tek” tähendab prantsuse- ja itaaliakeelsete sõnaraamatute kohaselt tiikpuud ning et nendes sõnaraamatute järgi on tegemist tiikpuu ühe kirjaviisiga. See on pruunikas, tugev, väga tihe ning vastupidav puit ning sõna „tek” tähistab seega puuliiki ning selle puidu omadusi.

88

Selles osas ei oma tähtsust, kas sõna „tek” kasutatakse tiikpuu tähenduses. Kaubamärgi ühtlustamisameti poolt registreerimata jätmiseks ei ole määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel vaja, et märgid ja tähised, mis moodustavad kaubamärgi ja millele on selles sättes viidatud, oleksid registreerimise taotlemise ajal tegelikult kasutusel kas kaupu või teenuseid, millega seoses taotlus esitati, või kaupade või teenuste omadusi kirjeldavana. Piisab sellest, nagu ilmneb selle sätte sõnastusest, kui neid märke ja tähiseid saab sellel eesmärgil kasutada (Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C-191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, EKL 2003, lk I-12447, punkt 32 ja eespool viidatud kohtuotsus LIMO, punkt 32).

89

Apellatsioonikoda leidis sõnalise tähise TEK ja asjaomaste kaupade vahelise seose osas vaidlustatud otsuse punktides 13–15, et kuna riiuleid ja riiuliosi saab valmistada tiikpuust ja kuna ei ole võimalik välistada, et need metallist või plastmassist valmistatud kaubad võivad tiikpuud imiteerida, tähistab sõna „tek” metallist või plastmassist valmistatud riiulite osas tiikpuu välimust, mõnda välimusega seotud asjaolu või vajaduse korral muid omadusi.

90

Tuleb märkida, et hageja ei vaidlusta seda, et riiuleid, riiuliosi ja rippuvaid riiulkorve saab valmistada tiikpuust ega ka seda, et nimetatud kaupadel võib siiski olla tiikpuu välimus seetõttu, et riiuleid valmistatakse mitte tiikpuust, vaid hoopis teistest materjalidest, mida õlitatakse, lakitakse või kaetakse kattekihiga, mis jätab selle puidu mulje. Hageja väidab, et asjaomane avalikkus ei saa sõnast „tek” aru niimoodi, et tegemist on tema kaupade ühe omadusega, kuna kaubad, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, on metallist ning kuna kõnealused kaubad ei ole valmistatud tiikpuust ega imiteeri seda puitu.

91

Tuleb märkida, et hageja taotles oma kaubamärgi registreerimist riiulite, riiuliosade ja rippuvate riiulkorvide jaoks, mis on valmistatud metallist ning kuuluvad klassi 6 ning kõigi nende eespool nimetatud kaupade jaoks, mis ei ole valmistatud puidust ning mis kuuluvad klassi 20. Seega leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 17 õigesti, et kaupade nimekiri „ei piirdu klaasist või metallist riiulite kui sellistega”.

92

Seega arvestades kaupade nimekirja, mille jaoks on kaubamärk TEK registreeritud, võib hageja tulevikus esitleda näiteks plastmassist või metallist kaupu, millel on tiikpuu välimus. Praegu turul olevaid puidu imiteerimise tehnikaid arvestades võivad eelkõige plastmassist valmistatud kaubad oma toonilt ja välimusega seotud asjaolude poolest luua mulje, et need on valmistatud tiikpuust või et neil on vähemalt mõni tiikpuu omadus.

93

Ühelt poolt sõna „tek” tähenduse ja teisalt riiulite, riiuliosade ja rippuvate riiulkorvide, mis on valmistatud metallist, mitte puidust, vahel tundub olevat piisavalt tihe seos, et kohaldada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud keeldu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus ELLOS, punkt 37).

94

Selles osas tuleb märkida, et tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei turusta kaupu, mille jaoks ta on registreerimist taotlenud, eesmärgiga imiteerida tiikpuud. Nagu märgitud eespool, tuleb seda, kas tähis on kirjeldav, hinnata ainult registreerimistaotlusega hõlmatud iga asjaomase kauba- või teenusegrupiga seoses (vt eespool punkt 81). Asjaolu, et tähis on ainult kaubamärgitaotluse teatava kauba- või teenusegrupi teatavaid kaupu või teenuseid kirjeldav, ei välista selle sõnalise tähise registreerimisest keeldumist (Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas T-355/00: DaimlerChrysler vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (TELE AID), EKL 2002, lk II-1939, punkt 40).

95

Seega arvestades sõnalise tähise TEK ja riiulite, riiuliosade ja rippuvate riiulkorvide, mis on valmistatud metallist mitte puidust, vahelist otsest ja konkreetset seost, leidis apellatsioonikoda määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel õigesti, et sõnaline tähis TEK ei saa olla ühenduse kaubamärk.

96

Kuna sõnalise tähise registreerimisest tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel keelduda, kui vähemalt üks selle tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (eespool viidatud kohtuotsus Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, punkt 32), tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda ei teinud hindamisviga, kui jättis analüüsimata selle, kas kaubamärki TEK tajutakse inglise- ja saksakeelsetel aladel ka kaupade teatavate tehniliste või tehnoloogiliste omaduste kirjeldava tähisena.

97

Seega tuleb esimene väide, mis tuleneb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisest, tagasi lükata.

98

Seoses teise ja kolmanda väitega, mis tulenevad vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b ja g rikkumisest, tuleb mainida, et nagu selgub määruse nr 40/94 artikli 7 lõikest 1, piisab ühe absoluutse keeldumispõhjuse kohaldamisest selleks, et keelduda tähise registreerimisest ühenduse kaubamärgina (Euroopa Kohtu 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-104/00: DKV vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C-104/00 P, EKL 2002, lk I-7561, punkt 29).

99

Seetõttu ei ole vaja kontrollida hageja argumente, mis tulenevad määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktide b, ja g rikkumisest.

100

Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.

101

Kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt ühtlustamisameti nõudele hageja kanda.

102

Kuna menetlusse astuja ei ole kohtukulude hüvitamist nõudnud, siis jäetakse tema kohtukulud tema enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda)

otsustab: