1

Euroopa Ühenduste Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Madalmaade Kuningriik nõuab, et enne Madalmaades registreerimist peavad sõidukid, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis, läbima kontrollimise nende identifitseerimise eesmärgil ning tehnoseisundi ja varustuse kontrollimise (edaspidi „tehnoülevaatus”), on Madalmaade Kuningriik rikkunud EÜ artiklitest 28 ja 30 tulenevaid kohustusi.

2

Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/96/EÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1997, L 46, lk 1; ELT eriväljaanne 07/02, lk 514) põhjendus 33 sätestab:

„[…] võttes arvesse käesoleva direktiivi eeldatavat mõju asjaomasele sektorile ning pidades silmas subsidiaarsusprintsiipi, on käesoleva direktiiviga ettenähtud ühenduse meetmed vajalikud tehnoülevaatust käsitlevate normide ühtlustamiseks, maanteeveo-ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste vältimiseks ning sõidukite nõuetekohase kontrolli ja hoolduse tagamiseks; üksi tegutsedes ei suudaks liikmesriigid neid eesmärke täielikult saavutada.”

3

Direktiivi 96/96 artikli 1 lõige 1 sätestab:

„Igas liikmesriigis läbivad selles riigis registreeritud mootorsõidukid ja nende haagised ning poolhaagised korrapärased tehnoülevaatused vastavalt käesolevale direktiivile, eelkõige selle I ja II lisale.”

4

Selle direktiivi artikli 3 lõiked 1 ja 2 sätestavad:

„1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikuks peetavad meetmed selle tõendamiseks, et sõiduk on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse.

Need meetmed tehakse teatavaks teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

2.   Teise liikmesriigi poolt väljaantud tõendit selle kohta, et selle riigi territooriumil registreeritud mootorsõiduk koos haagise või poolhaagisega on läbinud vähemalt käesoleva direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse, tunnustab iga liikmesriik samadel alustel kui tema enda väljaantud tõendeid.”

5

Nimetatud direktiivi artikkel 5 täpsustab:

„Olenemata I ja II lisa sätetest võivad liikmesriigid:

6

Direktiivi 96/96 artikli 11 lõige 1 sätestab:

„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 9. märtsil 1998. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

[…]”

7

Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, lk 57; ELT eriväljaanne 07/04, lk 351) kolmas, kuues ja üheksas põhjendus on sõnastatud järgmiselt:

[…]

[…]

8

Direktiivi 1999/37 artikli 2 punkti b määratluse kohaselt on sõiduki registreerimine sõidukile riikliku maanteeliikluse loa andmine, kaasa arvatud selle sõiduki identifitseerimine ja sellele seerianumbri omistamine, mida nimetatakse registreerimisnumbriks.

9

Direktiivi artikkel 4 sätestab:

„Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tunnustavad liikmesriigid teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis.”

10

Nimetatud direktiivi artikli 8 lõige 1 sätestab:

„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. juuniks 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

[…]”

11

21. aprilli 1994. aasta Wegenverkeerswet’i (liiklusseadus) (Stb. 1994, nr 475; edaspidi „Wegenverkeerswet”) artikli 36 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 42–61 ning 6. oktoobri 1994. aasta Kentekenreglement’i (määrus registreerimistunnistuste kohta; Stb. 1994, nr 760; edaspidi „Kentekenreglement”) 4. peatüki artiklid 17–40 reguleerivad sõidukite registreerimismenetlust ja registreerimistunnistuste väljaandmist.

12

Wegenverkeerswet’i artiklid 42–46 puudutavad registreerimisnumbrite registreerimist. Artikli 42 lõiked 2 ja 3 sätestavad:

„2.   [Registreerimisnumbrite registri] raames töötleb Rijksdienst voor Wegverkeer (maanteeliiklust korraldav asutus; edaspidi „RDW”) selliste mootorsõidukite ja haagistega seotud andmeid, millele on antud registreerimisnumber, selle registreerimisnumbri omaniku nime ning andmeid, mis on seotud muude mootorsõidukite ja haagistega.

3.   Teises lõigus nimetatud andmeid kogutakse järgmistel põhjustel:

13

Registreerimistunnistus, mida reguleerivad Kentekenreglement’i 4. peatüki artiklid 17–40, koosneb kahest osast (I ja II), millest esimene sisaldab sõiduki tehnilisi andmeid (IA osa) ja andmeid sõiduki omaniku või valdaja isiku kohta (IB osa) ning teine omaniku vahetumise korral vajalikke andmeid.

14

Kentekenreglement’i artikli 25 lõige 1 sätestab kaheosalise registreerimistunnistuse esmakordse väljaandmise kohta:

„Sõiduki omanik või valdaja, kes taotleb sõidukile kaheosalise registreerimistunnistuse esmakordset väljaandmist, esitab sõiduki RDW-le kontrollimiseks ja taotleb nimetatud asutuselt registreerimistunnistuse väljaandmist, esitades selleks ministri määruse kohase (omandi)õigust tõendava dokumendi.”

15

Kentekenreglement’i artikkel 25b näeb ette, et Madalmaades registreerimiseks tuleb esitada teises liikmesriigis eelnevalt saadud registreerimistunnistus. Selle artikli lõiked 2 ja 3 sätestavad:

„2.   [Madalmaade registreerimistunnistuse] väljaandmisest keeldutakse, kui registreerimistunnistuse II osa – juhul kui see on välja antud – puudub.

3.   Erandjuhtudel ja erandina lõikest 2 võib RDW välja anda registreerimistunnistuse tingimusel, et sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigi pädevad asutused on andnud kirjaliku või elektroonilise kinnituse, et taotlejal on õigus lasta sõiduk registreerida teises liikmesriigis.”

16

Vastavalt Kentekenreglement’i artiklitele 26–30 ei ole sõiduki identifitseerimine nõutav, kui müük Madalmaades toimub eraisikult eraisikule, kuna sõiduki tehnilised andmed sisalduvad juba registreerimistunnistuse IA osas ja RDW annab uuele omanikule välja üksnes IB osa sisaldava registreerimistunnistuse.

17

Madalmaade õigusnormid näevad sõidukite registreerimiseks ette neli erinevat menetlust.

18

Menetluse nr 1 kohaselt annab uutele, kasutusele võtmata sõidukitele, millel on Madalmaade või ühenduse tüübikinnitus, registreerimistunnistuse üldjuhul RDW volitatud ettevõtja vahendusel. Selline volitatud ettevõtja võib taotleda otse RDW-lt registreerimistunnistuse väljaandmist ilma sõiduki erakorralist tehnoülevaatust tegemata, seega identifitseerib niisuguse sõiduki ja kontrollib selle vastavust vastavustunnistusele volitatud ettevõtja. Sõidukile ei tehta erakorralist tehnoülevaatust. Kliendi jaoks piirduvad kulutused registreerimistunnistuse I ja II osa hinnaga, mis on kokku 47,20 eurot.

19

Menetlust nr 2 kohaldatakse kuni kolm aastat vanadele sõidukitele, millel on ühenduse tüübikinnitus. Enne registreerimist peavad sõidukid läbima ülevaatuse RDW volitatud asutuses. Registreerimistunnistusega seotud mis tahes pettuste vältimiseks identifitseeritakse sõidukid ülevaatuse ajal teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistuse ja vastavustunnistuse abil. Võimalike erinevuste väljaselgitamiseks kontrollitakse esitatud dokumente. Sõidukite erakorraline tehnoülevaatus tehakse vaid siis, kui sõidukitel esineb palja silmaga nähtavaid vigu, mis võivad olla ohtlikud liiklejatele või keskkonnale. Ülevaatus kestab kakskümmend viis minutit ja maksab lisaks 47,20 eurole (registreerimistunnistus) veel 45 eurot.

20

Menetlus nr 3 puudutab sõidukeid, mis on vanemad kui kolm aastat ja millel on ühenduse tüübikinnitus, sõidukeid, mis on eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud ja millele on seal teostatud tüübikinnitus või riiklik üksiksõiduki kinnitus, ja sõidukeid, mis on eelnevalt Madalmaades registreeritud ja millel on Madalmaade tüübikinnitus.

21

Importimisel kaasneb nimetatud sõidukite identifitseerimise menetlusega nende tehnoseisundi kontrollimine, mis puudutab alaliste nõuete järgimist ja mida teostab RDW volitatud asutus. Selleks tuleb esitada teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistus ja vastavustunnistus, mis sisaldab vajalikku tehnilist informatsiooni, ning sõidukite puhul, millele ei ole tüübikinnitust, vastavust kinnitav või muu samalaadne dokument, milles on märgitud võimsus, registrimass ja teljekoormus. Sõiduki tehnoseisundi kontroll kestab umbes 50 minutit ja selle maksumus on 78 eurot, millele tuleb lisada 47,20 eurot registreerimistunnistuse eest.

22

Ülevaatuse ajal sõiduk identifitseeritakse ja kontrollitakse esitatud dokumente. Võimalikud erinevused asjaomase sõiduki päritoluliikmesriigis kehtivate tehniliste nõuete ja Madalmaades kehtivate nõuete vahel ei takista sõiduki registreerimist, kui esitatud dokumentide põhjal on võimalik tuvastada, et sõiduk on seisukorras, mis oli päritoluliikmesriigis vastuvõetav, ja kui need erinevused ei kujuta endast tõsist ohtu turvalisusele.

23

Peale selle peab iga Madalmaades registreeritud sõiduk, mis on vanem kui kolm aastat, läbima korralise tehnoülevaatuse (Algemene Periodieke Keuring). Kui asjaomane sõiduk, millele kohaldatakse menetlust nr 3, peab läbima tehnoülevaatuse, väljastatakse registreerimistunnistust taotlevale isikule tõend, mis lubab tal ühe aasta jooksul sõidukit kasutada.

24

Kentekenreglement’i artikli 25 lõike 7 alusel kohaldatakse eespool kokkuvõtlikult esitatud menetlusi mutatis mutandis uuele registreerimistaotlusele, mis puudutab eelnevalt Madalmaades registreeritud sõidukit, mis hiljem maanteeliiklusest kõrvaldatakse, mis viiakse Madalmaade territooriumilt välja, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool avalikke teid või millele määratakse eriregistreerimine.

25

Menetlust nr 4 kohaldatakse sõidukitele, mis olid eelnevalt registreeritud riigis, mis ei kuulu Euroopa Liitu, ja sõidukitele, mis on veel registreeritud seetõttu, et neil puudub tüübikinnitus või üksiksõiduki kinnitus. Nende sõidukite identifitseerimismenetlusega kaasneb sõidukite tehnoseisundi kontrollimine, mis üldjuhul viiakse läbi taotleja juures pärast üksiktaotluse halduskorras kontrollimist RDW spetsiaalses teenistuses. Registreerimise jaoks tuleb edastada tehnilised andmed.

26

RDW praktika eespool kirjeldatud menetluste nr 2 ja 3 osas põhineb Kentekenreglement’il.

27

11. novembril 2005 edastas transpordiministeerium RDW-le ringkirja, milles palus alates 1. detsembrist 2005 eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud sõidukitelt enam mitte nõuda Kentekenreglement’i artikli 25 lõikes 1 ettenähtud tehnoülevaatust.

28

Leides, et sõidukite registreerimist puudutavad Madalmaade õigusnormid ei ole EÜ artiklitega 28 ja 30 kooskõlas, algatas komisjon kohustuste rikkumise menetluse ja nõudis Madalmaade Kuningriigilt seisukoha esitamist.

29

Madalmaade valitsus vastas sellele märgukirjale 10. juuli 2003. aasta kirjaga. 29. jaanuaril 2004 saadetud teises kirjas täpsustas ta oma seisukohta.

30

Komisjon saatis 9. juulil 2004 sellele liikmesriigile põhjendatud arvamuse, milles ta palus võtta arvamuse järgmiseks vajalikud meetmed kahe kuu jooksul arvamuse kättesaamisest.

31

Pärast seda kui Madalmaade Kuningriik palus vastamiseks ettenähtud tähtaja pikendamist ühe kuu võrra, saatis ta 2. novembril 2004 oma vastuse.

32

Komisjon esitas EÜ artikli 226 alusel 22. juulil 2005 Euroopa Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega käesoleva hagi.

33

Euroopa Kohtu president andis 20. veebruari 2006. aasta määrusega Soome Vabariigile loa astuda menetlusse Madalmaade Kuningriigi nõuete toetuseks.

34

Madalmaade valitsus väidab, et komisjon ei täitnud oma kohustust täpsustada hagi eset piisavalt täpselt ja sidusalt kohtueelses staadiumis ega hagiavalduses eelkõige seetõttu, et ta ei selgitanud põhjendatud arvamuses, kuidas erineb „sõidukite tehnoseisundi kontrollimine” ja „sõidukite kontrollimine identifitseerimise eesmärgil”.

35

Madalmaade valitsus on seisukohal, et komisjon laiendas võrreldes põhjendatud arvamusega õigusvastaselt vaidluse eset osas, milles „täiendava tehnoülevaatuse” kohta esitatud väide puudutas ka sõidukite identifitseerimise menetlust. Seetõttu tuleb komisjoni hagi tagasi lükata osas, milles see puudutab ka nimetatud identifitseerimise menetlust.

36

Komisjon selgitab, et ta kritiseerib eespool kirjeldatud menetlusi nr 2 ja 3. Nende menetluste alusel teostatav sõidukite kontrollimine tuleks liigitada kahte kategooriasse, nimelt kontrollimiseks üksnes sõiduki identifitseerimise eesmärgil, mida tehakse menetluste nr 2 ja 3 raames, ning sõidukite tehnoülevaatuseks, st tehniliseks kontrollimiseks kitsamas mõttes, mida tehakse menetluse nr 3 raames.

37

Komisjon kinnitab, et ta täpsustas põhjendatud arvamuse punktides 5(2), 5(3) ja 13, et tema kriitika puudutas mõlemat tüüpi kontrollimist. Lisaks nähtus Madalmaade valitsuse vastusest põhjendatud arvamusele, et nimetatud valitsus sai aru, et komisjoni kaebused puudutasid mõlemat kõnealust tüüpi kontrollimist.

38

Tuleb sedastada, et põhjendatud arvamuse punkt 13 puudutab menetlustega nr 2 ja 3 hõlmatud mõlemat tüüpi kontrollimist, mida on eespool kirjeldatud.

39

Lisaks nähtub Madalmaade valitsuse vastusest 2. novembri 2004. aasta põhjendatud arvamusele, et ta kommenteeris menetlusi nr 2 ja 3 eraldi, esitades kõigepealt arvamuse eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud sõidukite identifitseerimise kohta, mis on ette nähtud mõlema menetlusega, ja teiseks arvamuse nende sõidukite tehnoülevaatuse kohta, mis on ette nähtud menetlusega nr 3.

40

Sellest järeldub, et Madalmaade valitsusel oli võimalik identifitseerida komisjoni põhjendatud arvamuses esitatud väited menetlustega nr 2 ja 3 ettenähtud mõlemat tüüpi kontrollimise kohta ning et sel valitsusel ei ole alust väita, et komisjon laiendas oma hagis vaidluse eset nõuetevastaselt.

41

Eelnevat arvesse võttes tuleb Madalmaade valitsuse esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.

42

Komisjoni arvates kujutab teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõidukite registreerimine Madalmaades ja registreerimistunnistuse väljaandmine eelnevalt Madalmaades registreeritud sõidukite omaniku vahetuse korral endast kahte võrreldavat olukorda.

43

Neid võrreldavaid olukordi koheldakse erinevalt, mis toob kaasa ühendusesisese kaubanduse piirangu. Eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud sõidukite registreerimisele eelnev kohustuslik ülevaatus muudab – võttes arvesse selle kohustuslikkust, süstemaatilisust ja kulukust – nende sõidukite importimise tunduvalt raskemaks ja kujutab endast seega koguseliste impordipiirangutega samaväärset meedet EÜ artikli 28 mõttes. Sellega seoses leiab komisjon, et kõnealuse kontrollimise võib liigitada mõlemasse kategooriasse, nii kontrollimiseks sõidukite identifitseerimise eesmärgil kui ka kontrollimiseks sõidukite tehnoseisundi kindlaksmääramise eesmärgil.

44

Komisjon leiab, et vaidlustatud meetmed tuleb määratleda EÜ artikliga 28 keelatud samaväärse toimega meetmetena, kuna need muudavad eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud sõidukite importimise vähematraktiivseks ja kujutavad endast seega kaupade vaba liikumise piirangut. Neid ei õigusta ka EÜ artiklis 30 nimetatud objektiivsed põhjused ega Euroopa Kohtu praktikas tunnustust leidnud kohustuslik nõue.

45

Komisjoni arvates ei õigusta kontrollimist sõidukite identifitseerimise eesmärgil – mis on ette nähtud menetlustega nr 2 ja 3 – vajadus välja selgitada, kas eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud ja imporditud sõiduki registreerimisnumber on muutunud, kuna sellist numbrit on võimalik muuta ka omandi üleminekul Madalmaade territooriumil. Pealegi, kuna direktiivi 1999/37 alusel on registreerimisdokumentide sisu ühenduse tasemel ühtlustatud, on Madalmaades teostatav ülevaatus liigne ja kordab juba teistes liikmesriikides tehtud ülevaatust. Ta märgib veel, et ülevaatuse tegemist tuleb oodata mitu nädalat.

46

Sõidukite tehnoülevaatuse kohta tuleneb komisjoni sõnul Euroopa Kohtu praktikast, et sõidukite puhul, mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis, kus neile tehti ka tehnoülevaatus, võivad liikmesriigi ametivõimud teatud juhtudel ette näha täiendava ülevaatuse seoses selles liikmesriigis registreerimisega; seda siiski tingimusel, et sarnane ülevaatus on nõutav kõnealuse riigi sõidukite puhul, mida soovitakse registreerida samadel asjaoludel. Antud juhul ei nõuta aga sõidukite puhul, mis on juba registreeritud Madalmaades ja mille omand läheb üle, sellist ülevaatust erinevalt sõidukitest, mis on juba teises liikmesriigis registreeritud ja esitatud registreerimiseks Madalmaades.

47

Madalmaade ja Soome valitsus leiavad, et Madalmaades juba registreeritud sõidukite omaniku vahetumine ei ole võrreldav teisest liikmesriigist pärit sõiduki importimisega. Sõiduki registreerimisel ja omaniku vahetumise registreerimisel on erinevad eesmärgid: registreerimise puhul on tegemist sõiduki kandmisega Madalmaade riiklikku registrisse, samas kui omaniku vahetumise registreerimine üksnes seob isiku juba registreeritud sõidukiga. Järelikult ei ole need olukorrad võrreldavad.

48

Seevastu teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõidukite registreerimine Madalmaades on võrreldav selliste Madalmaades eelnevalt registreeritud sõidukite registreerimise menetlusega, mis on hiljem registrist kustutatud ja mille osas on Madalmaades esitatud uus registreerimistaotlus. Sellisel juhul on menetlus Kentekenreglement’i artikli 25 lõike 7 alusel samaväärne menetlusega sõidukite importimisel.

49

Sõidukite identifitseerimise eesmärgil teostatava kontrollimise kohta väidavad Madalmaade ja Soome valitsus, et taoline kontrollimine on vajalik liiklusohutuse tagamiseks, pettustevastaseks võitluseks ning keskkonna ja tarbijate, samuti avaliku korra kaitsmiseks.

50

Selles osas näeb direktiiv 1999/37 ette üksnes minimaalse ühtlustamise, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada täiendavaid ülevaatusi seoses registreerimisega.

51

Menetlusega nr 3 ettenähtud täiendava tehnoülevaatuse kohta väidab Madalmaade valitsus, et see tagab, et Madalmaades antakse maanteeliikluse luba üksnes neile sõidukitele, mis vastavad Madalmaades kehtestatud liiklusohutuse- ja keskkonnaalastele nõuetele.

52

Soome valitsus leiab samuti, et kõnealused meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna registreerimise eesmärke, mille saavutamiseks on tehnoülevaatus vältimatu, ei ole võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega.

53

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on EÜ artiklis 28 kehtestatud koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keeluga hõlmatud liikmesriigi kõik õigusnormid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust (16. novembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C-217/99: komisjon vs. Belgia, EKL 2000, lk I-10251, punkt 16; 26. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas komisjon vs. Kreeka, EKL 2006, lk I-10341, punkt 27, ja 15. märtsi 2007. aasta otsus kohtuasjas C-54/05: komisjon vs. Soome, EKL 2007, lk I-2473, punkt 30). Niisiis kujutab pelk asjaolu, et importija on sunnitud loobuma kõnealuste kaupade toomisest asjaomasesse liikmesriiki või nende seal turustamisest, endast kaupade vaba liikumise piirangut (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Belgia, punkt 18, ja 7. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C-254/05: komisjon vs. Belgia, EKL 2007, lk I-4269, punkt 30).

54

Antud juhul nähtub toimikust, et Madalmaade Kuningriik nõuab enne sõiduki registreerimist selle identifitseerimist. Vastavalt direktiivi 1999/37 artikli 2 punktile b ja artiklile 4 toimub identifitseerimine teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõiduki importimise korral nimetatud liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistuse abil.

55

Komisjon väidab siiski, et Madalmaade Kuningriik piirab kaupade vaba liikumist, kuna identifitseerimise menetlus ei piirdu vaid haldusformaalsusega, vaid sisaldab ka nõuet esitada sõiduk RDW-le, võimaldades niiviisi ülevaatajal kindlaks teha, kas sõiduk on tõepoolest toodud Madalmaade territooriumile ja kas see vastab teise liikmesriigi väljaantud registreerimistunnistuses sisalduvatele andmetele. Komisjoni arvates muudab selline ülevaatus, mis kestab umbes 25 minutit ja mille maksumus enne kohtumenetlust oli 45 eurot, sõidukite importimise Madalmaadesse vähematraktiivseks.

56

Seda komisjoni väidet ei saa toetada.

57

Tuleb märkida, et nagu nähtub komisjoni enda hagiavaldusest, piirduvad Madalmaade pädevad ametivõimud kõnealuse menetluse puhul sõiduki identifitseerimisega selle registreerimise eesmärgil.

58

Järelikult on tegemist üksnes haldusformaalsusega, mis ei too kaasa mingisugust täiendavat kontrollimist, vaid on lahutamatult seotud registreerimistaotluse läbivaatamise ja selle juurde kuuluva menetlusega.

59

Pealegi kinnitavad Madalmaades selle ülevaatuse teostamise üksikasjad, et kõnealusel menetlusel puudub pärssiv mõju.

60

Esiteks, mis puudutab sõiduki teisaldamise vajadust selle kohustusliku esitamise tõttu RDW-le, siis nähtub dokumentidest, et sel asutusel on lai võrgustik teenindusjaamu Madalmaade territooriumil, kus on lihtne teostada kontrolli identifitseerimise eesmärgil.

61

Arvestades kõiki tasusid ja majanduslikke tagajärgi, mida igasugune registreerimine vältimatult kaasa toob, tuleb 45-eurose maksumuse osas sedastada, et see summa ei saa avaldada mõju sõiduki omaniku otsusele, kas registreerida sõiduk Madalmaades või mitte.

62

Viimasena, mis puudutab komisjoni viidatud asjaolu, et enne sõiduki registreerimiseks esitamist tuleb oodata paar nädalat, siis piisab märkimisest, et sõiduki importija võib kergesti vältida või vähemalt vähendada seda ooteaega, leppides õigeaegselt kokku kohtumise vabalt valitud RDW teenindusjaamas.

63

Eespool toodud kaalutluste taustal ei saa ülalvaadeldud sõidukite kontrollimine identifitseerimise eesmärgil evida mingisugust pärssivat mõju sõiduki importimisele sellesse liikmesriiki ega muuta importimist vähematraktiivseks. Järelikult tuleb sellist ülevaatust puudutav komisjoni väide tagasi lükata.

64

Esiteks tuleb meenutada, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb liikmesriigi kohustuste rikkumise esinemist hinnata liikmesriigile põhjendatud arvamusega määratud tähtaja lõppemisel esineva olukorra alusel (vt eelkõige 16. jaanuari 2003. aasta otsus kohtuasjas C-63/02: komisjon vs. Ühendkuningriik, EKL 2003, lk I-821, punkt 11, ja 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C-135/03: komisjon vs. Hispaania, EKL 2005, lk I-6909, punkt 31). Euroopa Kohus ei saa arvestada hiljem toimunud muutusi (vt eelkõige 18. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-482/03: komisjon vs. Iirimaa, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 11).

65

Kuna komisjoni põhjendatud arvamuse kuupäev oli 9. juuli 2004 ja Madalmaade Kuningriigile ettenähtud tähtaeg kaks kuud, mida pikendati ühe kuu võrra, on seega 9. oktoober 2004 see kuupäev, millal tuleb hinnata liikmesriigile omistatud rikkumise olemasolu. Järelikult ei ole antud juhul asjakohane transpordiministeeriumi ringkiri, mis koostati pärast seda kuupäeva.

66

Enne kui uurida seoses sõidukite registreerimisega tehtava tehnoülevaatuse vastavust EÜ artiklitele 28 ja 30, tuleb esiteks kontrollida, kas Madalmaade Kuningriik kehtestas sellise ülevaatuse üksnes direktiivist 96/96 tulenevate kohustuste täitmiseks.

67

Mis puudutab sõidukite tehnoülevaatust, siis on direktiivi 96/96 põhjenduses 33 esitatud eesmärgid tehnoülevaatust käsitlevate normide ühtlustamine, maanteeveo-ettevõtjate vahelise konkurentsi moonutuste vältimine ning sõidukite nõuetekohase kontrolli tagamine.

68

Direktiivi 96/96 artikli 3 lõige 1 jätab liikmesriikidele hindamisruumi, samas kui selle artikli lõige 2 nõuab, et liikmesriigid tunnustavad teises liikmesriigis väljaantud tõendit selle kohta, et sõiduk on läbinud vähemalt selle direktiivi sätetele vastava tehnoülevaatuse. Sellegipoolest sätestab direktiivi 96/96 artikkel 5 testid või täiendavad tingimused, mida liikmesriik võib nõuda lisaks selle direktiivi I ja II lisas ettenähtutele, kui need testid ei ole nimetatud tõendiga hõlmatud (vt selle kohta 21. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C-451/99: Cura Anlagen, EKL 2002, lk I-3193, punkt 62).

69

Menetluse nr 3 alusel, mida kohaldatakse sõidukitele, mis on vanemad kui kolm aastat ja millel on ühenduse tüübikinnitus, sõidukitele, mis on eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud ja millel on selle riigi tüübikinnitus või riiklik üksiksõiduki kinnitus, ja sõidukitele, mis on eelnevalt Madalmaades registreeritud ja millel on Madalmaade tüübikinnitus, eelneb sellisel juhul nende sõidukite tehnoülevaatus, milles arvestatakse registreerimistunnistust ja vastavustunnistusi, mis on välja antud teistes liikmesriikides. Seevastu sõidukite puhul vanusega kuni kolm aastat, mis on eelnevalt teistes liikmesriikides registreeritud, ei ole nõutav tehnoseisundi kontrollimine enne registreerimist.

70

Nimetatud menetlust nr 3 ei saa õigustada direktiiviga 96/96, kuna vastupidi selle direktiivi artikli 3 lõikes 2 sätestatule ei sisalda see menetlus selliste teistes liikmesriikides väljaantud dokumentide tunnustamise põhimõtet, mis tõendavad tehnoülevaatuse läbimist.

71

Järelikult tuleb teiseks kontrollida, kas rohkem kui kolm aastat vanade eelnevalt teises liikmesriigis registreeritud sõidukite tehnoülevaatuse kohustus enne Madalmaades registreerimist kujutab endast EÜ artikliga 28 keelatud koguseliste impordipiirangutega samaväärset meedet, ning jaatava vastuse korral, kas taolist nõuet saab siiski õigustada EÜ artiklis 30 viidatud huvide kaitsega (vt selle kohta 29. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C-150/00: komisjon vs. Austria, EKL 2000, lk I-3887, punkt 80).

72

Nagu meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 53, on EÜ artiklis 28 kehtestatud koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keeluga hõlmatud liikmesriigi kõik õigusnormid, mis võivad otse või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada ühendusesisest kaubandust.

73

Antud juhul nõuavad Madalmaade ametivõimud üldiselt ja süstemaatiliselt, et enne registreerimist Madalmaades peavad kõik sõidukid, mis on vanemad kui kolm aastat ja mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis, läbima menetlusega nr 3 ettenähtud tehnoülevaatuse, jättes täielikult arvesse võtmata nendes liikmesriikides tõenäoliselt juba teostatud ülevaatused. Kuna selline ülevaatus lisandub teistes liikmesriikides eelnevalt läbitud tehnoülevaatustele viimaste tulemusi tunnustamata, võib see järelikult sundida teatud isikuid loobuma Madalmaadesse importimast rohkem kui kolme aasta vanuseid sõidukeid, mis on eelnevalt teistes liikmesriikides registreeritud.

74

Selline menetlus kujutab endast seega EÜ artikliga 28 keelatud kaupade vaba liikumise piirangut.

75

Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et siseriiklikke õigusnorme, mis kujutavad endast koguselise piiranguga samaväärse toimega meedet, võib õigustada EÜ artiklis 30 loetletud üldiste huvidega või kohustuslike nõuetega (vt selle kohta 5. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-270/02: komisjon vs. Itaalia, EKL 2004, lk I-1559, punkt 21, ja eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Soome, punkt 38). Igal juhul peab liikmesriigi säte olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt eelkõige 20. juuni 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-388/00 ja C-429/00: Radiosistemi, EKL 2002, lk I-5845, punktid 40–42, ja 8. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C-14/02: ATRAL, EKL 2003, lk I-4431, punkt 64).

76

Liikmesriigi pädevate ametiasutuste ülesanne on siinkohal tõendada esiteks, et need õigusnormid on vajalikud ühe või mitme EÜ artiklis 30 nimetatud eesmärgi saavutamiseks või kohustusliku nõude täitmiseks, ja teiseks, et need õigusnormid on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (vt selle kohta 19. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C-420/01: komisjon vs. Itaalia, EKL 2003, lk I-6445, punktid 30 ja 31, ning eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Itaalia, punkt 22, ja komisjon vs. Soome, punkt 38).

77

Mis puudutab Madalmaade valitsuse argumenti, et sõidukite üldise seisundi kontrollimine aitab tagada liiklusohutust ja keskkonnakaitset, kuna tänu sellele antakse riikliku maanteeliikluse luba üksnes sõidukitele, mis vastavad Madalmaade liiklusohutuse- ja keskkonnaalastele nõuetele, siis on selge, et liiklusohutus ja keskkonnakaitse kujutavad endast sellist ülekaalukat üldist huvi, mis võib õigustada kaupade vaba liikumise piirangut (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsus Cura Anlagen, punkt 59).

78

Siiski, mis puudutab vaidlusaluste õigusnormide proportsionaalsuse hindamist ja küsimust, kas taotletava eesmärgi võib saavutada piirangutega, mis mõjutavad vähem ühendusesisest kaubandust, siis tuleb sedastada, et Madalmaade Kuningriik ei ole konkreetselt tõendanud kõnealuste kaupade vaba liikumise piirangu proportsionaalsust taotletava eesmärgi suhtes.

79

Nimelt võib sarnase tulemuse saavutada vähem piiravate meetmete abil, näiteks teises liikmesriigis väljaantud tõendi tunnustamisega, mille kohaselt on selle territooriumil registreeritud sõiduk edukalt läbinud tehnoülevaatuse; seda meedet täiendab Madalmaade tolliameti koostöö teiste liikmesriikide analoogsete asutustega võimalike puuduvate andmete korral.

80

Eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb sedastada, et kuna Madalmaade Kuningriik nõuab, et enne Madalmaades registreerimist peavad sõidukid, mis on vanemad kui kolm aastat ja mis on eelnevalt registreeritud teises liikmesriigis, läbima tehnoülevaatuse, on Madalmaade Kuningriik rikkunud EÜ artiklitest 28 ja 30 tulenevaid kohustusi.

81

Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama artikli lõike 3 esimese lõigu alusel võib Euroopa Kohus määrata kulude jaotuse või jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks või kui tegemist on eriliste põhjustega. Kuna nii komisjoni kui ka Madalmaade Kuningriigi nõuded on osaliselt rahuldamata jäetud, tuleb kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda.

82

Kodukorra artikli 69 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ise oma kohtukulud. Soome Vabariik menetlusse astujana kannab seega ise oma kohtukulud.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: