1

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused; edaspidi „ühtlustamisamet”) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 14. aprilli 2005. aasta otsus kohtuasjas T-260/03: Celltech vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (CELLTECH) (EKL 2005, lk II-1215; edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus”), millega viimane rahuldas Celltech R&D Ltd (edaspidi „Celltech”) hagi ning tühistas Siseturu Ühtlustamise Ameti teise apellatsioonikoja 19. mai 2003. aasta otsuse (asi R 659/2002-2), millega keelduti registreerimast sõnamärki CELLTECH (edaspidi „vaidlusalune otsus”).

2

Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) artikli 7 lõike 1 punktid b ja c sätestavad:

„Ei registreerita:

[…]

3

Sama määruse artikkel 73 näeb ette:

„[Siseturu Ühtlustamise] Ameti otsustes märgitakse põhjused, millel need rajanevad. Otsuste aluseks võivad olla üksnes põhjused või tõendid, mille kohta huvitatud isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.”

4

Nimetatud määruse artikli 74 lõige 1 sätestab: „Asju menetledes kontrollib [Siseturu Ühtlustamise A]met fakte omal algatusel”.

5

Celltech esitas Siseturu Ühtlustamise Ametile 30. juunil 2000 määruse nr 40/94 alusel sõnamärgi CELLTECH ühenduse kaubamärgina registreerimise taotluse.

6

Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, on „farmaatsia-, veterinaaria- ja hügieenitarbed, -segud ja -ained”, „kirurgiaseadmed ja -riistad, meditsiiniseadmed ja -riistad, hambaraviseadmed ja -riistad, veterinaariaseadmed ja -riistad” ning „bioloogia-, meditsiini- ja keemiaalased uurimus-, arendus- ja nõustamisteenused”, mis kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 5, 10 ja 42.

7

Ühtlustamisameti kontrollija lükkas 4. juuni 2002. aasta otsusega registreerimistaotluse tagasi, tuginedes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktidele b ja c. Ta leidis, et asjaomane kaubamärk koosneb kahe sõna cell (rakk) ning tech (lühend sõnast technical (tehniline) või technology (tehnoloogia)) grammatiliselt õigest liitmisest, mistõttu ei suuda taotletav kaubamärk näidata nende kaupade ja teenuste päritolu, mille jaoks registreerimist taotleti, kuna kõik need kaubad ja teenused kuuluvad rakutehnoloogia valdkonda.

8

Ühtlustamisameti teine apellatsioonikoda jättis – vaidlusaluse otsusega – Celltechi poolt kontrollija otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata. Apellatsioonikoda leidis sisuliselt, et taotletavat kaubamärki võib pidada vahetult ja üheselt mõistetavalt sõnaks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonda kuuluvat tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali, mistõttu seos registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste ning kaubamärgi vahel ei ole piisavalt kaudne, et anda kaubamärgile kas või minimaalset eriomast eristusvõimet, mida nõutakse määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis b.

9

Celltech esitas Esimese Astme Kohtule hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.

10

Esimese Astme Kohus, tõdenud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 25 ja 26, et apellatsioonikoda leidis, et taotletaval kaubamärgil puudub eristusvõime määruse 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, kuna asjaomane avalikkus tajuks seda kui registreerimistaotluses nimetatud kaupade ja teenuste liiki kirjeldavat sõna, leidis sama otsuse punktis 27, et tal tuleb esiteks kontrollida, kas apellatsioonikoda tõendas, et see kaubamärk kirjeldab asjaomaseid kaupu ja teenuseid nimetatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses.

11

Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29–31, et asjaomane avalikkus koosneb meditsiinivaldkonna spetsialistidest, kes olenemata oma emakeelest tunnevad oma ainevaldkonna teaduslikke termineid, ning keskmisest inglise keelt kõnelevast tarbijast.

12

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 32 ja 33 leidis Esimese Astme Kohus, et vähemalt üks kaubamärgi CELLTECH tähendus on cell technology (rakutehnoloogia).

13

Esimese Astme Kohus – tõdenud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 34, et apellatsioonikoda leidis, et sõna celltech„tähistab rakutehnoloogia valdkonda kuuluvat tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali” – asus sama otsuse punktides 35–41 uurima, kas apellatsioonikoda tõendas, et taotletav kaubamärk kirjeldab registreerimistaotluses nimetatud kaupu ja teenuseid. Esimese Astme Kohus jõudis järeldusele, et nimetatud asjaolu ei leidnud tõendamist, põhjendades seda järgnevalt:

14

Teiseks hindas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 42–44, kas apellatsioonikoda esitas muid argumente näitamaks, et asjaomasel sõnalisel tähisel puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, ning järeldas, et apellatsioonikoda ei ole seda teinud.

15

Sellest tulenevalt tühistas Esimese Astme Kohus vaidlusaluse otsuse ja mõistis kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

16

Ühtlustamisamet palub oma apellatsioonkaebuses, milles ta tugineb viiele väitele, Euroopa Kohtul:

17

Celltech palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

18

Kõigepealt tuleb märkida, et ühtlustamisamet ega Celltech ei vaidlusta Esimese Astme Kohtu analüüsi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 25–27, mille kohaselt leidis apellatsioonikoda, et kaubamärgil CELLTECH ei ole eristusvõimet määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses põhjusel, et asjaomane avalikkus tajub seda kaubamärki kui registreerimistaotluses nimetatud kaupu ja teenuseid kirjeldavat sõna sama lõike punkti c tähenduses.

19

Celltech väidab, et apellatsioonikoda keeldus taotletavat kaubamärki registreerimast üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel ning et ka vastuväited, mis ühtlustamisamet esitas Esimese Astme Kohtus selle kaubamärgi registreerimisele, tuginesid nimetatud sättele. Seevastu oma apellatsioonkaebuses tugineb ühtlustamisamet nüüd sisuliselt üksnes sama määruse artikli 7 lõike 1 punktile c.

20

Celltechi arvates tuleb ühtlustamisameti apellatsioonkaebus tunnistada vastuvõetamatuks, kuna poolel ei ole õigust esitada esmakordselt väidet alles Euroopa Kohtus.

21

Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui poolel oleks õigus esitada esmakordselt Euroopa Kohtus väiteid, mida ta ei esitanud Esimese Astme Kohtus, oleks tal õigus laiendada kohtuasja ulatust – võrreldes Esimese Astme Kohtus arutatud asjaga – Euroopa Kohtus, kellel on apellatsioonimenetluses piiratud pädevus. Apellatsioonimenetluses piirdub Euroopa Kohtu pädevus Esimese Astme Kohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega (vt eelkõige 11. novembri 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-186/02 P ja C-188/02 P: Ramondín jt vs. komisjon, EKL 2004, lk I-10653, punkt 60, ja 22. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-25/05 P: Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I-5719, punkt 61).

22

Siiski tuleb tõdeda, et käesoleval juhul vaidlustab ühtlustamisamet apellatsioonkaebusega üksnes Esimese Astme Kohtu poolt vaidlustatud kohtuotsuses antud õigusliku hinnangu.

23

Esiteks keeldus apellatsioonikoda taotletavat kaubamärki registreerimast, tuginedes üksnes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile b, ning teiseks toetus Celltech vaidlusaluse otsuse peale esitatud hagis sama sätte rikkumisele. Neil asjaoludel tekkis ühtlustamisametil alles apellatsioonimenetluses võimalus vaidlustada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tõlgendus, millest Esimese Astme Kohus lähtus vaidlustatud kohtuotsuses selleks, et tühistada vaidlusalune otsus.

24

Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus tunnistada vastuvõetavaks.

25

Ühtlustamisamet väidab, et Esimese Astme Kohus nõudis apellatsioonikojalt ja ühtlustamisametilt ekslikult, et nad tooksid välja väljendi cell technology teadusliku tähenduse tõendamaks, „kuidas need sõnad annavad edasi teavet registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste otstarbe ja olemuse kohta, eelkõige viisi kohta, kuidas neid kaupu ja teenuseid rakutehnoloogias kasutatakse või kuidas nad sellest tulenevad”.

26

Esiteks rikkus Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 36 õigusnormi, kui heitis apellatsioonikojale ette, et viimane ei selgitanud väljendi cell technology teaduslikku tähendust, ning seadis selle selgituse tingimuseks, mille olemasolu korral võib keelduda taotletava kaubamärgi registreerimisest selle kirjeldava iseloomu tõttu.

27

Ühtlustamisamet leiab, et kuigi apellatsioonikoda peab välja tooma põhjused, miks ta leiab, et sõnamärk on kirjeldav, ei tulene sellest põhjendamise nõudest käesoleval juhul kohustust esitada väljendi cell technology teaduslikku tähendust.

28

Määruse nr 40/94 artikli 73 esimese lause ja artikli 74 lõike 1 koostoimest tuleneb, et kuigi ühtlustamisameti organid peavad oma otsuseid põhjendama, ei pea nad siiski nimetama asjaolusid, mida nad on arvesse võtnud. Seetõttu piisab isegi abstraktsest arutluskäigust, kui see on korrektne ning kui seda ei lükata ümber poole esitatud vastupidise tõendiga. Sellist tõlgendust kinnitab Euroopa Kohtu praktika (21. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-447/02 P: KWS Saat vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2004, lk I-10107, punktid 44–49) ja Esimese Astme Kohtu praktika (8. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T-315/03: Wilfer vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ROCKBASS), EKL 2005, lk II-1981, punkt 21).

29

Apellatsioonikoja õiguslik arutluskäik, mille kohaselt on esiteks taotletava kaubamärgi tähendus cell technology ning teiseks tajub asjaomane tarbija selle tähenduse all „rakutehnoloogia valdkonda kuuluvat tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali”, on piisav selleks, et tugineda registreerimisest keeldumisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktile c.

30

Peale selle on väljend cell technology, mis tähendab rakkude teadusliku uurimise rakendamist praktikas, piisavalt selge, et seda mõistaks nii keskmine tarbija kui ka spetsialistid, kes moodustavad asjaomase avalikkuse. Igasugune muu täiendav selgitus, eeskätt teaduslik, oleks olnud üleliigne.

31

Teiseks rikkus Esimese Astme Kohus ühtlustamisameti arvates ka õigusnormi, kui heitis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 37 apellatsioonikojale ette, et viimane ei toonud välja, kuidas väljend cell technology annab edasi teavet registreerimistaotluses märgitud kaupade ja teenuste otstarbe ning olemuse kohta.

32

Ühtlustamisamet leiab, et kui Esimese Astme Kohus pidas silmas, et apellatsioonikoda oleks pidanud osutama selle väljendi teaduslikule määratlusele, siis on Esimese Astme Kohus rikkunud õigusnormi käesoleva otsuse punktides 26–30 nimetatud põhjustel.

33

Kui Esimese Astme Kohus tahtis vastupidi öelda, et apellatsioonikoda oleks pidanud tõendama, et Celltechi turustatud kaupu või osutatud teenuseid rakendati tõepoolest rakutehnoloogias või et need olid selle tulemid, siis rikkus ta samuti õigusnormi. Viisil, kuidas ühenduse kaubamärgi taotleja kavatseb turustada või turustab oma kaupu või teenuseid, ei ole tähtsust, kui tegemist on selle asjaolu hindamisega, kas kaubamärk on kirjeldav või kas sellel on eristusvõime; selline hindamine tuleb läbi viia a priori kontrolli käigus, ilma et tuginetaks tegelikule kasutamisele.

34

Celltech möönab, et ühtlustamisamet ei pea tõendama sõna tähendust kõigis tema menetluses olevates asjades. Siiski peab ta seda tegema siis, kui kõne all on mitmest sõnast koosnev väljend, iseäranis tehnikavalda kuuluv väljend, mida tavaliselt kirjeldavalt ei kasutata.

35

Käesoleval juhul ongi tegu sellise olukorraga. Celltech väidab, et väljendil cell technology – millega seoses ta meenutab, et see erineb taotletavast kaubamärgist CELLTECH – ei ole väljakujunenud teaduslikku tähendust. Tegemist ei ole tehnilise väljendiga. Asjaolu, et selle väljendi määratlust ei ole sõnaraamatutes, on tõendiks selle kohta, et teaduslikus plaanis ei ole rakutehnoloogiat olemas. Seega ei määratleta ega kasutata nimetatud väljendit kusagil. Sellele vihjas ka Esimese Astme Kohus, kui ta tõdes, et ühtlustamisamet ei ole välja toonud ühtegi teaduslikku selgitust väljendi cell technology kohta.

36

Celltech vaidlustab ühtlustamisameti väite, mille kohaselt on selle väljendi tähendus selge, nimelt rakkude teadusliku uurimise rakendamine praktikas. On täiesti tõendamata, et keegi asjaomase avalikkuse seast tajuks kaubamärki CELLTECH selles tähenduses. Tegelikult puudub igasugune põhjus oletada, et keskmine tarbija lahutaks taotletava kaubamärgi osadeks, et sellest niimoodi aru saada.

37

Esiteks, vastupidi ühtlustamisameti arusaamale vaidlustatud kohtuotsusest ei tühistanud Esimese Astme Kohus vaidlusalust otsust põhjendamatuse tõttu, vaid põhjusel, et ühtlustamisamet ei tõendanud, et kaubamärk CELLTECH, kui seda pidada väljendit cell technology tähistavaks, kirjeldaks registreerimistaotluses nimetatud kaupu ja teenuseid.

38

Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 74 lõikele 1 peavad ühtlustamisameti kontrollijad ja edasikaebamise korral ühtlustamisameti apellatsioonikoda kontrollima faktilisi asjaolusid omal algatusel, et teha kindlaks, kas üks või teine sama määruse artiklis 7 toodud registreerimisest keeldumise põhjus kehtib selle kaubamärgi kohta, mille registreerimist taotletakse. Eelnevast järeldub, et ühtlustamisameti pädevad organid võivad oma otsused rajada faktilistele asjaoludele, millele taotluse esitaja ei ole tuginenud (eespool viidatud kohtuotsus Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 50).

39

Kuigi põhimõtteliselt peavad need organid oma otsustes tõendama selliste faktiliste asjaolude paikapidavust, ei ole selleks vajadust, kui tuginetakse asjaoludele, mis on üldtuntud (eespool viidatud kohtuotsus Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 51).

40

Käesoleval juhul märkis apellatsioonikoda vaidlusaluse otsuse punktis 12, et „asjaomane avalikkus peab süntagmat CELLTECH vahetult ja üheselt mõistetavalt sõnaks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonda kuuluvat tegevust ning selle tegevuse raames kasutatavaid või selle tulemiks olevaid kaupu, seadmeid ja materjali”.

41

Apellatsioonikoda leidis seega vaikimisi esiteks, et rakutehnoloogia on üldtuntud teaduslik reaalsus, ning teiseks, et selle teadusliku meetodi alla kuuluv või seda rakendav tegevus võimaldab toota või valmistada farmaatsia-, veterinaaria- ja hügieenikaupu, -segusid ja -aineid ning kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariaseadmeid või -riistu ja/või et selle tegevuse puhul on vaja kasutada selliseid kaupu, segusid või aineid, seadmeid või riistu.

42

Seda tehes tugines apellatsioonikoda oma otsuses faktidele, mida ta kontrollis omal algatusel.

43

Esimese Astme Kohus tõi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 36–38 välja, et apellatsioonikoda ei tõendanud, et tema käesoleva otsuse punktides 40 ja 41 esitatud selgitused, millele ta tugines oma järelduses, et kaubamärk CELLTECH on kirjeldav, on paikapidavad, kuna ta ei tõendanud, et rakutehnoloogial on vaidlusaluses otsuses omistatud teaduslik tähendus. Seetõttu tuleb märkida, et apellatsioonikoda isegi ei üritanud neid järeldusi põhjendada, toetudes näiteks teaduskirjandusele.

44

Ühtlustamisamet väidab, et väljend cell technology on piisavalt selge, mistõttu igasugune muu täiendav selgitus, eeskätt teaduslik, oli üleliigne.

45

Lähtudes sellest, et rakutehnoloogia olemasolu ja olemus ei ole üldtuntud faktiline asjaolu, mistõttu apellatsioonikoda oleks pidanud tõendama oma vastavaid järeldusi, asus Esimese Astme Kohus siiski hindama faktilisi asjaolusid, mis ei kuulu – välja arvatud juhul, kui kohtule esitatud tõendeid on moonutatud – Euroopa Kohtu poolt apellatsiooni korras läbivaatamisele (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Storck vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 53).

46

Seetõttu ei rikkunud Esimese Astme Kohus õigusnormi, kui ta leidis, et kuna apellatsioonikoda ei toonud välja rakutehnoloogia teaduslikku tähendust, ei tõendanud ta, et kaubamärk CELLTECH kirjeldab registreerimistaotluses märgitud kaupu ja teenuseid.

47

Teiseks ei toeta vaidlustatud kohtuotsuses miski ühtlustamisameti alternatiivset tõlgendust, mis on esitatud käesoleva otsuse punktis 33 kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 37. Seega ei ole Esimese Astme Kohus rikkunud õigusnormi, mida ühtlustamisamet talle sellega seoses ette heidab.

48

Seega tuleb esimene väide tagasi lükata.

49

Ühtlustamisamet väidab, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39, et kaupade või teenuste kasutusvaldkond ei kuulu põhimõtteliselt kaupade ja teenuste nende omaduste hulka, mille kirjeldamine nende kaupade ja teenuste jaoks taotletava kaubamärgiga oleks keelatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt.

50

Tegelikult ei erista see säte ühelt poolt „otstarvet” või „tehnilist funktsionaalsust”, mis on kaupade ja teenuste omadused, ning teiselt poolt „kasutusvaldkonda”, mis seda ei ole. Nimetatud sättes sisalduv viide „muudele omadustele” on vastupidi tõendiks sellele, et asjaomase kauba ja teenuse kõik võimalikud omadused käivad selle keelu alla. Seda analüüsi kinnitab Euroopa Kohtu praktika, mille kohaselt ei oma erilist tähtsust see, kas kirjeldatud omadused on olulised või kõrvalise tähtsusega (12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-363/99: Koninklijke KPN Nederland, EKL 2004, lk I-1619, punktid 101 ja 102).

51

Esimese Astme Kohus oleks seega pidanud hindama, kas asjaomane avalikkus võib pidada kaubamärki CELLTECH vahetult ja üheselt mõistetavalt sõnaks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonda kuuluvat tegevust ning/või selle tegevuse raames kasutatavaid kaupu.

52

Celltech väidab vastu, et Esimese Astme Kohus ei leidnud, et kasutusvaldkond ei saa olla kaupade või teenuste omadus, mille kirjeldamine kaubamärgiga on keelatud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt. Esimese Astme Kohus piirdus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 39 ja 40 üksnes konstateeringuga, et apellatsioonikoda ei tõendanud, et sõna celltech võib pidada vahetult ja üheselt mõistetavalt sõnaks, mis tähistab nende kaupade ja teenuste omadusi, mille jaoks registreerimist taotleti.

53

Esimese Astme Kohus heitis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 36–38 apellatsioonikojale ette, et viimane ei tõendanud, et rakutehnoloogia on olemas, ega kirjeldanud selle olemust.

54

Neil asjaoludel ei saanud Esimese Astme Kohus a fortiori hinnata, kas registreerimistaotluses märgitud kaupu ja teenuseid võidakse kasutada rakutehnoloogiaga seonduvas funktsionaalses kontekstis.

55

Seega oletas Esimese Astme Kohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39 üksnes hüpoteetiliselt, et tegemist võib olla sellise olukorraga, mida tõendab sõnade „isegi kui” kasutamine nimetatud punkti esimeses lauses.

56

Kolmas väide on seega suunatud vaidlustatud kohtuotsuse täiendava põhjenduse vastu, mille tõttu ei saaks nimetatud otsust tühistada isegi siis, kui väide oleks põhjendatud.

57

Seega tuleb see väide asjakohatuse tõttu tagasi lükata.

58

Ühtlustamisamet väidab, et Esimese Astme Kohus ei põhjendanud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 40 esitatud seisukohta, mille kohaselt ei saa taotletavat kaubamärki pidada vahetult ja üheselt mõistetavalt sõnaks, mis tähistab rakutehnoloogia valdkonna tegevust ning selle tegevusega seonduvaid tooteid, seadmeid ja materjali. Tegelikult ei nähtu vaidlustatud kohtuotsusest põhjus, miks sõnad celltech või cell technology ei kirjelda omadust, mis seisneb teaduslikus meetodis, mida rakendatakse asjaomaste kaupade ja teenuste saamiseks.

59

Celltech väidab esiteks vastu, et ühtlustamisameti ülesanne on tõendada, et keskmine tarbija tajub sõna celltech (või isegi väljendit cell technology) sellise omaduse kirjeldusena. Teiseks põhjendas Esimese Astme Kohus oma hinnangut vaidlustatud kohtuotsuse punktides 35–41.

60

Esimese väite hindamisest nähtub, et Esimese Astme Kohus põhjendas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 35–38 õiguslikult piisavalt oma sama otsuse punktis 40 esitatud seisukohta, mille kohaselt apellatsioonikoda ei tõendanud, et taotletav kaubamärk kirjeldab asjaomaseid kaupu ja teenuseid.

61

Seega tuleb neljas väide tagasi lükata.

62

Ühtlustamisamet väidab, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta ei pidanud võimalikuks, et kaupade või teenuste saamiseks rakendatava teadusliku meetodi nimetus võiks olla kirjeldav määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses.

63

Sõna celltech – kui mõista seda cell technology tähenduses – tajutakse kui viidet kaupadele ja teenustele, mille omadused tulenevad selliste bioteaduste arengust, milles kasutatakse või muundatakse rakke, st rakutehnoloogia alaste uuringute sektori arengust. Seetõttu tajub asjaomane avalikkus kaupade tootmise või teenuste osutamise teaduslikku meetodit olulise, konkreetse ja otsese omadusena.

64

Celltech väidab, et Esimese Astme Kohus lükkas põhjendatult tagasi seisukoha, mille kohaselt kirjeldab väljend cell technology asjaomaste kaupade tootmise või teenuste osutamise teaduslikku protsessi. Ühtlustamisamet ei suutnud nimetada selle väljendi kohta ühtki teaduskirjanduses või mujal esinevat allikat, sest seda ei kasuta ükski teadlane millegi kirjeldamiseks. Seega ei saa see väljend anda vähimatki teavet asjaomaste kaupade kohta.

65

Vastupidi ühtlustamisameti seisukohale ei leidnud Esimese Astme Kohus, et sõna või väljend, mis tähistab teaduslikku meetodit, mis võimaldab toota farmaatsia-, veterinaaria- või hügieenitarbeid, -segusid või -aineid või osutada bioloogia-, meditsiini- ja keemiaalaseid teenuseid, ei kirjelda selle meetodi abil saadud kaupu ja teenuseid.

66

Nagu esimese väite hindamise käigus märgitud, tühistas Esimese Astme Kohus vaidlusaluse otsuse põhjusel, et apellatsioonikoda ei tõendanud eelkõige seda, et rakutehnoloogia on registreerimistaotluses nimetatud kaupade tootmise või teenuste osutamise meetod.

67

Seetõttu tuleb viies väide tagasi lükata.

68

Ühtlustamisamet väidab, et eespool viidatud kohtuotsuse Koninklijke KPN Nederland punktist 98 tuleneb, et sõnamärgi puhul, mis koosneb selliste osade lihtsast kombinatsioonist, millest igaüks kirjeldab kauba või teenuse omadust, mille jaoks registreerimist taotletakse, eeldatakse, et see kaubamärk on ise neid omadusi kirjeldav määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, ning et viimase eelduse võib jätta tähelepanuta üksnes juhul, kui nimetatud kombinatsiooni tulemusel tekib ebatavaline muudatus, eeskätt süntaktiline või semantiline.

69

Esimese Astme Kohus oleks seega pidanud kontrollima, kas sõnad cell ja tech eraldi võetuna on olemuslikult asjaomaseid kaupu ja teenuseid kirjeldavad, ning kui ta oleks sellele järeldusele jõudnud, siis oleks ta pidanud selgitama, kuidas nende kahe kirjeldava sõna kombinatsioon tekitas ebatavalise muudatuse sõna celltech süntaksis või tähenduses, mille tõttu sõna celltech ei ole ise nimetatud kaupu ja teenuseid kirjeldav. Seetõttu rikkus Esimese Astme Kohus sellist kontrolli tegemata jättes määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c.

70

Ühtlustamisamet lisab, et Esimese Astme Kohtu analüüsi ei saa õigustada, tuginedes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43 viidatud Euroopa Kohtu 16. septembri 2004. aasta otsusele kohtuasjas C-329/02 P: SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2004, lk I-8317). Tegelikult on eespool viidatud kohtuotsuses SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet kõne all kirjeldava osa ja eristusvõimeta osa kombinatsioonist koosneva kaubamärgi eristusvõime, mitte nagu käesoleval juhul kahe osa, millest kumbki võib olla kirjeldav, kombineerimisel saadud kaubamärgi kirjeldav iseloom. Lisaks sellele puudutab nimetatud otsus seda, kuidas tõlgendada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b, mitte sama lõike punkti c.

71

Celltech ei nõustu sellega, et Euroopa Kohtu arvates ei ole eristusvõimet juhul, kui kaubamärk koosneb kahe eristusvõimeta osa kombinatsioonist. Eespool viidatud kohtuotsuses Koninklijke KPN Nederland märkis Euroopa Kohus üksnes, et „üldjuhul” on osade – millest igaüks kirjeldab kauba omadust – lihtne kombinatsioon ise neid omadusi kirjeldav. Siiski tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, eeskätt eespool viidatud kohtuotsusest SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, et kaubamärki tuleb hinnata tervikuna, sest keskmine tarbija ei lahuta kaubamärki seda moodustavateks erinevateks osadeks.

72

Esimese Astme Kohus hindas seega põhjendatult kaubamärki CELLTECH tervikuna.

73

Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi.

74

Määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 nimetatud erinevaid keeldumispõhjuseid tuleb tõlgendada lähtuvalt keeldumispõhjuste aluseks olevast üldisest huvist (15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C-37/03 P: BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2005, lk I-7975, punkt 59 ja viidatud kohtupraktika).

75

Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c täidab üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad sellised tähised või märgid, mis kaubanduses tähistavad kauba või teenuse – mille jaoks registreerimist taotletakse – omadusi, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Seega takistab kõnealune säte märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud (12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas C-173/04 P: Deutsche SiSi-Werke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2006, lk I-551, punkt 62 ja viidatud kohtupraktika).

76

Selleks et kaubamärki, mille moodustab mitmest koostisosast kombineeritud sõna nagu taotletava kaubamärgi puhul, saaks pidada kirjeldavaks määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes, ei piisa, kui selle iga osa on kirjeldav. Sõna ise peab olema kirjeldav (vt 21. detsembri 1988. aasta nõukogu esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikli 3 lõike 1 punkti c, s.o sätte kohta, mis on sisuliselt identne määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktiga c, eespool viidatud kohtuotsus Koninklijke KPN Nederland, punkt 96, ja 12. veebruari 2004. aasta otsus kohtuasjas C-265/00: Campina Melkunie, EKL 2004, lk I-1699, punkt 37).

77

Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, nagu meenutas ühtlustamisamet, et üldjuhul on osade – millest igaüks kirjeldab kauba või teenuse omadust, mille jaoks registreerimist taotletakse – lihtne kombinatsioon ise neid omadusi kirjeldav määruse 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses (eespool viidatud kohtuotsused Koninklijke KPN Nederland, punkt 98, ja Campina Melkunie, punkt 39).

78

Euroopa Kohus on siiski lisanud, et selline kombinatsioon ei ole nimetatud sätte tähenduses kirjeldav juhul, kui ta loob mulje, mis on piisavalt erinev sellest, mis tuleneb seda moodustavate osade lihtsast ühendamisest (eespool viidatud kohtuotsused Koninklijke KPN Nederland, punkt 99, ja Campina Melkunie, punkt 40).

79

Seega võib sõnadest koosneva kaubamärgi korral hinnata võimalikku kirjeldavat iseloomu küll osaliselt iga selle osa kohta eraldi, ent lõplik hinnang peab igal juhul lähtuma neist osadest moodustuvast tervikust (vt seoses määruse artikli 7 lõike 1 punktiga b analoogia alusel eespool viidatud kohtuotsused SAT.1 vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 28, ja BioID vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 29).

80

Vastupidi ühtlustamisameti väidetele nähtub eespool toodud kaalutlustest, et Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et iga kaubamärki moodustava osa eelnev analüüs oleks kohustuslik. Ühtlustamisameti apellatsioonikojad ja edasikaebamise korral Esimese Astme Kohus peavad hindama kaubamärgi kirjeldavat iseloomu tervikuna.

81

Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et Esimese Astme Kohus hindas kaubamärgi CELLTECH kirjeldavat iseloomu tervikuna ning järeldas, et tõendatud ei ole asjaolu, et see kaubamärk – isegi kui seda mõista cell technology tähenduses – kirjeldaks registreerimistaotluses märgitud kaupu ja teenuseid. Järelikult ei ole Esimese Astme Kohus rikkunud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c.

82

Seetõttu tuleb teine väide tagasi lükata ja jätta seega ühtlustamisameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

83

Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna Celltech on kohtukulude hüvitamist nõudnud ning ühtlustamisamet on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: