—

Omni Metal Service, esindajad: advocaat R. Sinke ja advocaat B. Veldhoven,

—

Madalmaade valitsus, esindajad: H. G. Sevenster, M. de Mol ja P. van Ginneken,

—

Portugali valitsus, esindajad: L. Fernandes ja M. Ribes,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: M. Konstantinidis, keda abistasid advocaat P. Kugel, advocaat T. Ormond ja advocaat P. Kuypers,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (EÜT L 30, lk 1; ELT eriväljaanne 15/02, lk 176), muudetud komisjoni 28. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2557/2001 (EÜT L 349, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 378; edaspidi „määrus nr 259/93”) tõlgendamist.

2

See taotlus on esitatud Omni Metal Service’i vastu algatatud kriminaalasjas, kuna ta eksportis elektrikaableid Hispaaniast Hiinasse läbi Madalmaade territooriumi, ilma et ta oleks Madalmaade ametiasutustele sellest saadetisest eelnevalt teatanud.

3

Määruse nr 259/93 artikkel 1 sätestab:

„1.   Käesolevat määrust kohaldatakse jäätmesaadetiste suhtes ühenduse piires, ühendusse sisseveo ja ühendusest väljaveo korral.

[…]

3.   

4

Määruse nr 259/93 II lisas pealkirjaga „Rohelisse nimekirja kantud jäätmed” on sätestatud:

„Sõltumata nende nimekirja kandmisest ei tohi jäätmeid transportida rohelisse nimekirja kantutena, kui need jäätmed on teiste materjalidega sel määral saastunud, et a) jäätmetega seotud võimalik oht kasvab piisavalt, et õigustada nende kandmist kollasesse või punasesse nimekirja, või b) neid jäätmeid ei ole võimalik mõistlikul viisil keskkonnale ohutult taaskasutada.

[…]

Muude metallide ja nende sulamite jäätmed ja jäägid:

[…]

[…]

sealhulgas:

[…]

[…]”.

5

Määruse nr 259/93 artikkel 17 sätestab:

„1.   Seoses II lisas loetletud jäätmetega teatab komisjon enne käesoleva määruse jõustumist igale riigile, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust [OECD nõukogu 30. märtsi 1992. aasta otsus järelevalve kohta taaskasutusse minevate jäätmete üle piiri toimetamisel], selles lisas olevate jäätmete nimekirja ja taotleb kirjalikku kinnitust, et selliseid jäätmeid sihtriigis ei kontrollita ja et sihtriik nõustub sellist liiki jäätmete saatmisega, rakendamata III ja IV lisa suhtes kohaldatavaid järelevalvemenetlusi, või teataks, kui nende jäätmete suhtes üht nimetatud menetlustest või artiklis 15 sätestatud menetlust tuleks rakendada.

[…]

2.   II lisas loetletud jäätmete eksportimise korral on need määratud taaskasutamiseks rajatises, mis tegutseb vastavalt siseriiklikule õigusele või mis on saanud importivas riigis tegutsemisloa. […]

[…]

8.   Kui III ja IV lisas loetletud taaskasutatavaid jäätmeid või II, III või IV lisasse veel liigitamata taaskasutatavaid jäätmeid eksporditakse neisse riikidesse või läbi nende riikide, mille suhtes ei kehti OECD otsus:

välja arvatud juhud, kui kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes, mis on sõlmitud vastavalt artikli 16 lõike 1 punktile b ja kas käesoleva artikli lõike 4 või 6 või artikli 15 järelevalvemenetluse alusel, on sätestatud teisiti.”

6

Määruse nr 259/93 artikkel 15 sätestab kõrvaldamiseks määratud jäätmete ekspordi korral kohaldatava menetluse. See menetlus nõuab nimelt transiidi pädevale ametiasutusele teatamist.

7

Selle määruse artikli 26 lõike 1 punkt a sätestab:

„Igasugust jäätmete vedu, mis toimub:

[…]

loetakse illegaalseks.”

8

Komisjoni 12. juuli 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1547/1999, millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 kohane kontrollimenetlus teatavat liiki jäätmesaadetiste puhul, mis on mõeldud saatmiseks nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsuse C(92)39 lõppredaktsiooni (EÜT L 185, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 247), muudetud komisjoni 2. detsembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2118/2003 (EÜT L 318, lk 5), on ette nähtud, nagu nähtub selle D lisast, et Hiina nõustub määruse nr 259/93 II lisa märgetega GA 120 740400, GC 020 tähistatud ning jaotises GH nimetatud jäätmete saadetistega määruses nr 259/93 ette nähtud järelevalvemenetlusi kohaldamata, kuid tingimusel, et kohaldatakse China National Import and Export Commodities Inspection Corporation’i kohustuslikku eelkontrolli.

9

Rechtbank te Rotterdam algatas Prantsusmaal asutatud äriühingu Omni Metal Service vastu Wet milieubeheer’i (seadus keskkonnahalduse kohta) artikli 10.60 esimese lõigu alusel koostoimes määruse nr 259/93 artikli 26 esimese lõiguga kriminaalasja.

10

Talle heideti ette, et ta eksportis määruse nr 259/93 sätteid rikkudes 2004. aasta 15. märtsi paiku Hispaaniast Rotterdami kaudu Hiinasse 17 konteinerit elektrikaableid (mille vasest sisemus oli ümbritsetud PVC-ga ja mille varieeruv läbimõõt võis olla kuni 15 cm), mis olid mõeldud käitlemiseks taaskasutamise eesmärgil, ilma et ta oleks pädevatele ametiasutustele sellest saadetisest teatanud.

11

Openbaar Ministerie arvates ei olnud sellised jäätmed elektroonikajäägid jäätmete rohelise nimekirja GC 020 tähenduses, kuna nende näol ei olnud tegemist majapidamisotstarbega elektrijuhtmete, vaid suure läbimõõduga elektri juhtimiseks mõeldud allmaakaablitega. Kuna vase ja PVC ühendkombinatsiooni ei esine sel kujul ei selles nimekirjas ega määruse nr 259/93 III või IV lisas silmas peetud nimekirjas ja saadetis oli mõeldud riiki, mis ei ole OECD liige, oleks pidanud sellest teatama eelkõige Madalmaade ametiasutusele kui transiidi ametiasutusele, nagu tuleneb nimetatud määruse artiklist 15 koostoimes artikli 17 lõikega 8.

12

Openbaar Ministerie arvates tuleb kohaldada seda soovitatud tõlgendust, arvestades ühelt poolt vajadust tõlgendada kitsalt jäätmeliike, mille saadetisi määrus nr 259/93 ei reguleeri, ja teiselt poolt 25. juuni 1998. aasta otsust kohtuasjas C-192/96: Beside ja Besselsen (EKL 1998, lk I-4029, punktid 32 ja 34).

13

Omni Metal Service leiab seevastu, et põhikohtuasjas käsitletavad jäägid kuuluvad eelmainitud märke GC 020 alla, kuna sellisel kvalifitseerimisel omab tähtsust ainult kaablite koostis, mitte aga nende läbimõõt või päritolu. Peale selle leitakse Hispaanias kui lähteriigis tavaliselt, et rohelises nimekirjas loetletud erinevate jäätmete kombinatsiooni korral kuuluvad need sellesse nimekirja ja järelikult kohaldatakse neile sellega seotud menetlust. Hiina lähenemine on analoogne, kuna see kolmas riik piirdub vase ja PVC kombinatsiooni korral China National Import and Export Commodities Inspection Corporation’i eelkontrolli kehtestamisega impordile lähteriigis.

14

Neil asjaoludel otsustas Rechtbank te Rotterdam menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

15

Esmalt tuleb meelde tuletada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse, on tema ülesanne selgitada siseriiklikule kohtule ühenduse õigusnormide ulatust, et võimaldada tal neid norme õigesti kohaldada sellele kohtule esitatud faktilistele asjaoludele, mitte aga ise neid norme kohaldada, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet.

16

EÜ artiklis 234 ette nähtud eelotsusemenetlus loob siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahel tiheda koostöö, mis põhineb nendevahelisel ülesannete jaotusel ja kujutab endast vahendit, mille abil Euroopa Kohus varustab siseriiklikke kohtuid ühenduse õiguse tõlgendustega, mida nad vajavad neile esitatud vaidluste lahendamisel (7. novembri 2002. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-260/00–C-263/00: Lohmann ja Medi Bayreuth, EKL 2002, lk I-10045, punkt 27).

17

Euroopa Kohtul puudub seevastu pädevus lahendada põhikohtuasja vaidlus või kohaldada Euroopa Kohtu poolt tõlgendatavaid ühenduse õigusnorme siseriiklike meetmete ja asjaolude suhtes, kuna nimetatud küsimused kuuluvad siseriikliku kohtu ainupädevusse (vt eelkõige 5. oktoobri 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-175/98 ja C-177/98: Lirussi ja Bizzaro, EKL 1999, lk I-6881, punkt 38, ning 22. juuni 2000. aasta otsus kohtuasjas C-318/98: Fornasar jt, EKL 2000, lk I-4785, punkt 32).

18

Neil asjaoludel tuleb esimesest küsimusest aru saada nii, et sellega tahetakse teada, kas jäätmete rohelise nimekirja märget GC 020 tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab elektrikaableid ning kui see on nii, siis millistel tingimustel.

19

Selles osas nähtub nimetatud märke sõnastusest, et see hõlmab jäätmetest nii elektroonikajääke kui ka väljalammutatud elektroonikaosasid, millest on võimalik regenereerida metalle. Nagu on rõhutanud Madalmaade valitsus, on kaableid endid mainitud vaid kui elektroonikajääkide näidet.

20

Sellest tuleneb, nagu on õigesti väitnud nimetatud valitsus ja komisjon ning vastupidi Omni Metal Service’i väidetele, et märkega GC 020 on silmas peetud ainult elektroonikaseadmetest pärit juhtmeid. See märge ei ole seevastu kohaldatav elektroonikaseadmetest või elektrikoostudest pärinevate muud liiki juhtmete korral, kuna rohelise nimekirja märge GC 010 täpsustab muide selliste koostude jäätmete kohta sõnaselgelt, et need kuuluvad selle märke alla ainult siis, kui need koosnevad ainult metallidest või sulamitest.

21

Kuigi tundub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldustest põhikohtuasjas käsitletavate kaablite kohta selgub, et tegemist ei ole elektroonikaseadmete koostisosaks olnud juhtmetega, väitis Omni Metal Service kohtuistungil, et need kaablid ei olnud sugugi mõeldud ainult elektri juhtimiseks maa all, nagu väidab Madalmaade valitsus, ehkki need olid küll pärit sellistest elektroonikaseadmetest.

22

Nagu on meelde tuletatud käesoleva kohtuotsuse punktides 15–17, kuulub selles osas tähtust omavate faktiliste asjaolude väljaselgitamine siiski eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevusse.

23

Eespool esitatud põhjendusi silmas pidades tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 259/93 II lisas esitatud jäätmete rohelise nimekirja märget GC 020 tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab kaableid ainult tingimusel, et need on pärit elektroonikaseadmetest.

24

Täiendavalt tuleb märkida, et põhikohtuasi puudutab selliste elektrikaablite eksporti, mis koosnevad PVC-ga ümbritsetud vasest sisemusest, mitte aga sellistest sisemustest või ümbristest, mis oleks eelnevalt üksteisest eraldatud.

25

Neil asjaoludel tuleb teisest ja kolmandast eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusest aru saada nii, et nendega tahetakse sisuliselt teada, kas määrust nr 259/93 tuleb tõlgendada selliselt, et selle määruse alusel kehtestatud jäätmesaadetiste kord on kohaldatav osas, milles see puudutab jäätmete rohelisse nimekirja kantud jäätmeid, jäätmeliigile, mille üks koostisosa esineb selles nimekirjas ja milles on kombineeritud kaks ainet, mis mõlemad on loetletud samas nimekirjas.

26

Madalmaade ja Portugali valitsuse arvates tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Seevastu Omni Metal Service jääb oma seisukoha juurde, mille ta esitas eelotsusetaotluse esitanud kohtus ja mille kohaselt peavad sellise koostisega jäätmed kuuluma jäätmete rohelisse nimekirja kantud jäätmetele kohaldatava korra kohaldamisalasse.

27

Komisjon väidab omalt poolt, et küsimus selle kohta, kas jäätmete rohelises nimekirjas loetletud ainete kombinatsiooni saatmine saab toimuda eelneva teatamiseta, sõltub iga juhtumi üksikasjadest. Tema arvates võib loobuda teatamiskohustusest eelkõige juhul, kui sihtriik nõustub asjaomaste taaskasutatavate jäätmetega, kui kõik asjaomased ained on loetletud jäätmete rohelises nimekirjas ning kui erinevate jäätmete saastatuse aste ei ole sellega vastuolus.

28

Määruse nr 259/93 II lisa sissejuhatavast lausest tuleneb seevastu, et rohelise nimekirja suhtes kehtiva korra kohaldamine on välistatud igal juhul, kui esineb ülemäärane oht keskkonnale või kui erinevaid asjaomaseid aineid on võimatu mõistlikult koguda. Komisjon on seisukohal, et põhikohtuasjas oli teatamine nõutud, kuna PVC ei ole alati keskkonnale ohutu.

29

Nagu Euroopa Kohus on varem märkinud, nähtub eelkõige määruse nr 259/93 kuuendast ja üheksandast põhjendusest, et nimetatud määrusega liikmesriikidevaheliste jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli jaoks kehtestatud kord vastab vajadusele säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti ning et selle eesmärk on võimaldada pädevatel ametiasutustel võtta kõik vajalikud meetmed inimeste tervise ja keskkonna kaitseks (vt 28. juuni 1994. aasta otsus kohtuasjas C-187/93: parlament vs. nõukogu, EKL 1994, lk I-2857, punkt 18).

30

Määruse nr 259/93 üheteistkümnes ja kaheteistkümnes põhjendus kinnitavad omalt poolt, et selle määrusega kehtestatud kontrolli ja järelevalve eesmärk on kaitsta keskkonda mitte ainult ühenduses, vaid ka kolmandates riikides, kuhu jäätmeid ühendusest eksporditakse.

31

Fakt, et taaskasutatavate ja rohelises nimekirjas loetletud jäätmete saadetiste suhtes ei kohaldata erandina üldiselt määruse nr 259/93 artikli 1 lõike 3 punkti a kohaselt selle määrusega kehtestatud järelevalvemenetlusi, on seletatav – nagu on rõhutatud nimetatud määruse neljateistkümnendas põhjenduses – asjaoluga, et need jäätmed ei tohiks tavaliselt kujutada ohtu keskkonnale, kui need taaskasutatakse vastavalt sihtriigi võimalustele. Sellest täpsustusest nähtub, et teatud liiki jäätmete kandmine sellesse nimekirja ning järelikult määrusega nr 259/93 kehtestatud kontrolli- ja järelevalve korra kohaldamise välistamine nende suhtes on eelkontrolli tulemus, mille tagajärjel on tuvastatud ohu puudumine.

32

Eelnevat silmas pidades tuleb leida, et nimetatud rohelises nimekirjas loetletud jäätmete suhtes kohaldatavat leebemat korda, st nende suhtes määrusega nr 259/93 kehtestatud kontrolli- ja järelevalvemenetluse kohaldamata jätmist, ei saa põhimõtteliselt laiendada jäätmetele, mida ei ole selles nimekirjas loetletud.

33

Täpsemalt ei saa asjaolust, et teatud jäätmed koosnevad kahest ainest, mis eraldi võetuna võivad endast kujutada jäätmete rohelisse nimekirja kantud jäätmeid, automaatselt tuleneda, et sellised segajäätmed kuuluvad sellesse nimekirja. Tingimused, milles jäätmete käitlemine võib toimuda, ja nende käitlemisega seotud võimalikud keskkonnaohud ei ole tingimata samad, kui asjaomased jäätmed koosnevad ainete segust või kui iga nimetatud aine kujutab endast eraldi jäätmeid.

34

Seoses sellega tuleb muu hulgas märkida, et Euroopa Kohus on otsustanud, et jäätmete rohelisse nimekirja kuuluvate jäätmete segu võib kuuluda kategooria „AD 160 Olmejäätmed” alla määruse nr 259/93 kollase nimekirja tähenduses, lisades, et nimetatud jäätmed võivad kuuluda sellesse rohelisse nimekirja ainult siis, kui need on kogutud eraldi või õigesti sorteeritud (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Beside ja Besselsen, punktid 30 ja 31).

35

Jäätmed, mis koosnevad jäätmete rohelises nimekirjas loetletud kahe aine püsivast kombinatsioonist, mitte ainult juhuslikust segust, kuuluvad asjaomasesse nimekirja ainult siis, kui neid on selles sõnaselgelt nimetatud.

36

Komisjoni soovitatud lähenemisega ei saa nõustuda.

37

Esiteks ei ühti see lähenemine määruse nr 259/93 eesmärkidega selles osas, et see on suunatud, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 28–33, teatud jäätmete liigi suhtes selles määruses kehtestatud kontrolli- ja järelevalvemenetluse kohaldamata jätmisele ainult seeläbi, et seda liiki jäätmed kantakse jäätmete rohelisse nimekirja eelkontrolli tulemusel, mis käsitleb nimetatud jäätmete käitlemisega seotud keskkonnaohte.

38

Teiseks ning nagu rõhutas õigesti Madalmaade valitsus, tekitab selline komisjoni pakutud juhtumipõhine lähenemine õiguskindluse puudumise nii ettevõtjate – kes siis peavad esmajärjekorras tegema meelevaldseid otsuseid ja võtma sellega seoses riske – kui ka liikmesriikide pädevate ametiasutuste jaoks.

39

Selline lähenemine takistab ka sellest tulenevat ebakindlust arvestades selle eesmärgi saavutamist, mida nägi ette ühenduse seadusandja, kes jäätmete veo valdkonnas määrusega õigusnorme kehtestades soovis eriti tagada nende õigusnormide samaaegse ja võrdse kohaldamise kõikides liikmesriikides; selline harmoneerimine puudutab mitte ainult sisulisi tingimusi, milles see jäätmete saatmine peab aset leidma, vaid ka sellele kohaldatavat menetlust (13. detsembri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-324/99: DaimlerChrysler, EKL 2001, lk I-9897, punktid 34 ja 67).

40

Kolmandaks ei toeta määruse nr 259/93 tekst komisjoni väiteid, mida ta on sel viisil põhjendanud. Eelkõige ja vastupidi komisjoni väidetele ei põhjenda määruse nr 259/93 II lisa sissejuhatav lause järeldust, mille kohaselt tuleks kahest jäätmete rohelises nimekirjas loetletud ainest koosnevale jäätmekombinatsioonile kohaldada asjaomases nimekirjas mainitud korda, juhul kui see ei kujuta endast liigset ohtu keskkonnale või kui erinevaid asjaomaseid aineid on võimatu mõistlikult koguda.

41

Nimetatud sissejuhatavas lauses – mis käsitleb juhtumit, kui teatud jäätmed on „teiste” materjalidega „saastunud” – silmas peetud võimalust ei saa lihtsalt ja automaatselt samastada juhtumiga, kui jäätmed koosnevad kahest ainest, mis mõlemad on selle olulised koostisosad.

42

Eespool esitatud põhjendusi arvestades tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et määrust nr 259/93 tuleb tõlgendada selliselt, et asjaolust, et segajäätmetes on kombineeritud kaks ainet, mis on mõlemad loetletud selle määruse II lisas esitatud jäätmete rohelises nimekirjas, ei tulene, et nimetatud määruse alusel kehtestatud kord, mis puudutab selles nimekirjas loetletud jäätmeid, on kohaldatav nimetatud segajäätmetele.

43

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: