EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)

27. aprill 2006(*)

Ühine tollitariifistik – Tariifirubriik – Transpordivahendite klassifitseerimine – Traktorid – Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks – Määrus (EÜ) nr 2518/98 – Kehtetus

Kohtuasjas C-15/05,

mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Gerechtshof te Amsterdami (Madalmaad) 28. detsembri 2004. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. jaanuaril 2005, menetluses

Kawasaki Motors Europe NV

versus

Inspecteur van de Belastingdienst/Douane district Rotterdam,

EUROOPA KOHUS (viies koda),

koosseisus: koja esimees J. Makarczyk, kohtunikud R. Silva de Lapuerta ja P. Kūris (ettekandja),

kohtujurist: P. Léger,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades märkusi, mille esitasid:

–        Kawasaki Motors Europe NV, esindajad: adviseur J. A. H. Hollebeek ja advocaat K. Winters,

–        Madalmaade valitsus, esindajad: H. Sevenster ja C. Wissels,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Hottiaux ja F. Tuytschaever,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb esiteks komisjoni 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2518/98 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris (EÜT L 315, lk 3; ELT eriväljaanne 02/09, lk 52) lisas oleva tabeli punkti 5 kehtivust ja teiseks ühise tollitariifistiku (edaspidi „ÜTT”) nende alamrubriikide tõlgendamist, mida kohaldataks sellesse punkti kuuluvatele kaupadele juhul, kui see punkt on kehtetu.

2        Eelotsusetaotlus esitati Kawasaki Motors Europe NV (edaspidi „Kawasaki”) ja inspecteur van de Belastingdienst/Douane district Rotterdami (edaspidi „inspektor”) vahelises kohtuvaidluses, mille esemeks on uute maastikusõidukite Kawasaki All Terrain Vehicles (edaspidi „ATV”) tariifne klassifitseerimine.

 Õiguslik raamistik

 Rahvusvaheline õigus

3        Nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni ja selle muutmisprotokolli sõlmimise kohta (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288) kiideti ühenduse nimel heaks kõnealune 14. juunil 1983 Brüsselis koostatud ja 24. juunil 1986 selle konventsiooni muutumisprotokolliga muudetud konventsioon (edaspidi „HS-i konventsioon”).

4        Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt kohustub iga konventsiooniosaline tagama, et tema tollitariifi- ja statistikanomenklatuurid on eespool nimetatud harmoneeritud süsteemiga (edaspidi „HS”) kooskõlas ja kasutama kõiki harmoneeritud süsteemi rubriike ja alamrubriike ilma täienduste või muudatusteta ning nende vastavate arvkoodidega. Sama sätte alusel kohustub iga konventsiooniosaline kasutama HS-i üldiseid tõlgendamisreegleid ning kõiki märkusi jaotise, grupi ja alamrubriigi kohta ja mitte muutma jaotise, grupi ja alamrubriigi kohaldamisala.

5        Konventsiooni artikli 7 lõike 1 punktis b näeb konventsioon sisuliselt ette, et harmoneeritud süsteemi komiteel (edaspidi „komitee”) on vastavalt konventsiooni artiklile 8 ülesanne töötada välja selgitavaid märkusi, arvamusi klassifitseerimise kohta või muid nõuandeid harmoneeritud süsteemi tõlgendamiseks.

6        Konventsiooni artikli 8 lõikes 2 on sätestatud, et need selgitavad märkused, arvamused klassifitseerimise kohta, muud nõuanded harmoneeritud süsteemi tõlgendamiseks ning soovitused harmoneeritud süsteemi ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise tagamiseks, mis on välja töötatud harmoneeritud süsteemi komitee istungil, loetakse heakskiidetuks Brüsselis 15. detsembril 1950 koostatud Tollikoostöö Nõukogu loomise rahvusvahelise konventsiooniga loodud nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon (edaspidi „WCO”)) poolt, kui hiljemalt teise kuu lõpuks pärast kuud, mil istung lõppes, pole ükski konventsiooniosaline WCO peasekretäri teavitanud oma taotlusest suunata see küsimus nimetatud organisatsioonile.

7        WCO kiidab komitee otsused konventsiooni artikli 8 lõikes 3 sätestatud tingimustel heaks.

8        Konventsiooni lisaks olevas nomenklatuuris on jaotis XVII pealkirjaga „Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid”, mis sisaldab gruppi 87 pealkirjaga „Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud”. Sellesse gruppi kuuluvad eelkõige rubriigid 8701: „Traktorid (v.a rubriigi 8709 traktorid)” ja 8703: „Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod”.

9        Grupi 87 rubriiki 8701 käsitlevas märkuses 2 on sätestatud:

„Selles grupis tähendab termin “traktor” sõidukit, mis on peamiselt mõeldud teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks, sõltumata sellest, kas tal on või ei ole, vastavalt traktori põhikasutusalale, abiseadeldised tööriistade, seemnete, väetiste või teiste kaupade veoks.

Rubriigi 8701 traktorite vahetatavad masinad ja tööriistad klassifitseeritakse oma vastavatesse rubriikidesse isegi siis, kui need esitatakse tollile koos traktoriga, ja olenemata sellest, kas need on traktorile monteeritud.”

10      WCO selgitavas märkuses rubriigi 8703 kohta on ette nähtud:

„Siia rubriiki kuuluvad mitut tüüpi mootorsõidukid (kaasa arvatud amfiibautod), mis on konstrueeritud inimeste veoks; siiski siia ei kuulu rubriigi 8702 mootorsõidukid; selle rubriigi transpordivahenditel võib olla igat tüüpi mootor (sisepõlemismootor, elektrimootor, gaasiturbiin jne).

[…]

Sellesse rubriiki kuuluvad ka:

[…]

6)      Torušassiiga neljarattalised mootorsõidukid, millel on sõiduauto roolimehhanism (nt Ackermani põhimõttel rajanev roolimehhanism).

[…]”

11      WCO poolt avaldatud „Harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise arvamuste kogumik” (edaspidi „HS-i kogumik”) sisaldab HS-i rubriikide ja alamrubriikide kaupa koostatud numereeritud nimekirja WCO vastuvõetud klassifitseerimise arvamustest. Selles kogumikus sisaldub alljärgnev klassifitseerimise arvamus, mille komitee võttis vastu 1999. aasta mais peetud 23. istungil tehtud otsusega:

„8703 21 2.     Neljarattaveoga maastikusõiduk (ATV), torušassiiga, varustatud mootorratta tüüpi sadula, juhtraua ning maastikurehvidega. Juhtimine toimub mõlema esiratta pööramise abil nagu tavalisel sõiduautol (Ackermani põhimõttel). Sõidukil on survepaketiga käigukast, millel on viis käiku ja tagasikäik, kaks trummelpidurit ees ja üks trummelpidur taga. Sel on 386 cm³ töömahuga ühesilindriline neljataktiline mootor ja jõuülekanne nii esi- kui tagaratastele toimub kardaanülekandega. See on varustatud pakiraamiga kauba transpordiks (kandevõime 120 kg, v.a juhi kaal) ja pukseerimiskonksuga. Pukseerimisvõimsus on 410 kg, sõiduki tühimass on 273 kg.” [mitteametlik tõlge]

 Ühenduse õigusnormid

12      Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) kehtestab nii ÜTT ja Euroopa Ühenduse väliskaubanduse statistika nõuetele vastava kaupade nomenklatuuri, mida nimetatakse „kombineeritud nomenklatuuriks” (edaspidi „KN”) ja mis põhineb HS-il. Iga KN-i alamrubriik on varustatud numbrilise koodiga, mille esimesed kuus numbrit vastavad HS-i rubriikide ja alamrubriikide koodidele ja millele on lisatud kaks KN-i enda alamrubriike tähistavat numbrit.

13      Põhikohtuasja asjaolude toimumise ajal kohaldatud KN-i redaktsioon sisaldub eelnimetatud määruse, mida on muudetud komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2388/2000 (EÜT L 264, lk 1; parandus EÜT 2000, L 276, lk 92), I lisas. Selle lisa teise osa XVII jaotises pealkirjaga „Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid” on grupp 87 pealkirjaga „Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud”.

14      Selles grupis on järgmised rubriigid ja alamrubriigid:

„8701           Traktorid (v.a rubriigi 8709 traktorid)

[...]

8701 90           – Muud

                  – – põllumajandustraktorid (v.a üheteljelised aiatraktorid) ja metsatraktorid, ratastega:

                           – – – uued, mootori võimsusega:

8701 90 11 – – – – kuni 18 kW

8701 90 20 – – – – üle 18 kW, kuid mitte üle 37 kW

[…]

8703           Sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 nimetatud), k.a universaalid ja võidusõiduautod:

[...]

8703 21           – – silindrite töömahuga kuni 1 000 cm³:

8703 21 10  – – – uued

[…]”

15      Määruse nr 2658/87 kohaselt on Euroopa Ühenduste Komisjonil õigus selgitada tariifirubriigi sisu. Nimetatud määruse artikli 9 lõikes 1 on sätestatud:

„Järgnevate küsimustega seotud meetmed võetakse vastu artiklis 10 määratletud korras:

a)      koondnomenklatuuri ja TARICi rakendamine, eriti seoses:

–        kaupade klassifitseerimisega artiklis 8 osutatud nomenklatuuridesse,

–        selgitavate märkustega;

b)      koondnomenklatuuri muudatuste tegemine statistika või kaubanduspoliitika nõuete arengule vastavalt;

[...]

d)      koondnomenklatuuri muudatuste tegemine ja tollimaksude kohandamine vastavalt nõukogu või komisjoni poolt vastu võetud otsustele;

e)      koondnomenklatuuri muudatuste tegemine eesmärgiga kohandada seda vastavalt tehnoloogilisele või kaubanduslikule arengule või eesmärgiga viia tekstid vastavusse või muuta need selgemaks;

[…]”

16      Nimetatud artiklile 9 tugineb määrus nr 2518/98. Selle määruse lisas antud tabeli punkti 5 kohaselt tuleb CN-koodi 8703 21 10 alla klassifitseerida järgmisele kirjeldusele vastavad kaubad:

„Uued neljarattalised sõidukid (maastikuautod), millel on ühesilindriline, neljataktiline 395 cm³ töömahuga sädesüütega sisepõlemis-kolbmootor, käigukast, millel on viis käiku ja tagasikäik, ning hüdraulilised topeltesipidurid. Sõidukis on üks reisijaiste ja juhtrauale monteeritud juhtimisseadised. Roolimehhanism töötab Ackermani põhimõttel.

Sõiduk on varustatud koormaaluse ja pukseerimiskonksuga ning selle pukseerimisvõimsus on 880 kg (pidurdatult).

Sõidukil on tunniarvesti, õlijahuti ja suurhõõrdediferentsiaal.

Mõõdud (pikkus, laius, kõrgus): 1 944 mm, 1 156 mm, 1 080 mm; tühimass: 249 kg.”

17      Nimetatud punkti 5 põhjendus on järgmine:

„Klassifikatsioon määratakse kindlaks koondnomenklatuuri tõlgendamise üldeeskirjadega 1 ja 6[, mis sisalduvad määruse nr 2658/87 I lisa esimese osa I jaos] ning CN-koodide 8703, 8703 21 ja 8703 21 10 sõnastusega.

Sõiduk, mis sobib nii inimeste veoks raskel maastikul (nt vaba aja veetmisel) kui ka teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks, ei vasta grupi 87 märkuse 2 nõuetele, sest see ei ole ette nähtud ainult teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

18      Kawasaki esitas 1992. aastal kaebuse otsuse peale, millega Madalmaade toll parandas KLF 300‑B5-, KLF 300‑C3- ja KLF 400‑B1-tüüpi ATV-sõidukite tariifirubriiki, nimetades õige rubriigina reisijateveoks mõeldud sõidukitele rubriigi 8703 21 10.

19      10. märtsi 1995. aasta otsusega nr 13 013 (UTC 1995/39) otsustas asjaomane tariifikomisjon, et kõnealused sõidukid tuleb klassifitseerida tariifirubriiki 8701 90 11: „muud traktorid” mootori võimsusega kuni 18 kW.

20      28. aprillil 1995 andis Madalmaade toll välja kõnealuste ATV-sõidukite kohta tehtud otsusega kooskõlas oleva siduva tariifiinformatsiooni (edaspidi „STI”).

21      21. mail 2001 teatas inspektor Kawasakile, et kuus aastat kehtinud STI kaotas oma kehtivuse 28. aprillil 2001.

22      Kawasaki esitas 20. juunil 2001 inspektorile kaheksa STI taotlust kaheksa ATV tüübi kohta, milles märkis nende sõidukite soovitud klassifikatsioonina tariifirubriigid 8701 90 11 või 8701 90 20 vastavalt sellele, kas nimetatud sõidukite mootori võimsus on kuni 18 kW või üle selle.

23      21. augustil 2001 andis inspektor välja kaheksa STI-d, millega klassifitseeriti kõik ATV-d KN-i alamrubriiki 8703 21 10: sõiduautod ja muud mootorsõidukid peamiselt reisijateveoks, silindrite töömahuga kuni 1000 cm³.

24      Kawasaki esitas 14. märtsil 2002 Gerechtshof te Amsterdamile kaebuse inspektori otsuse peale, millega jäeti rahuldamata STI suhtes esitatud kaebus.

25      Selliselt algatatud menetluses õigustas inspektor põhikohtuasjas vaidlusaluste STI-des esitatud klassifikatsiooni eelkõige määruse nr 2518/98 lisa punktiga 5.

26      Eelotsusetaotlusest tuleneb sellega seoses, et ATV-l on kardaanülekanne. Mõned ATV-d on neljarattaveoga (edaspidi „4x4”). KLF 220- ja KLF 300-tüüpi ATV-del on viiekäiguline automaatsiduriga käigukast ja tagasikäik. KLF 300 4x4-tüüpi sõidukitel on lisaks kõrge/madal reduktsioon.

27      KVF 400-, KVF 400 4x4- ja KVF 650 4x4-tüüpi sõidukitel on sujuvalt muutuva (kõrge/madala) ülekandearvuga käigukast. Kõigil seda tüüpi ATV-del on lisaks automaatsidur ja tagasikäik.

28      Kõigil neil sõidukitel on pidurid nii esi- kui tagaratastel. KLF 220-tüüpi sõidukid on varustatud trummelpiduritega kõigi nelja ratta jaoks. KLF 300-, KLF 300 4x4-, KVF 300-, KVF 300 4x4-, KVF 400- ja KVF 400 4x4-tüüpi sõidukitel on ketaspidurid esiratastel ja trummelpidurid tagaratastel. KVF 650 4x4-tüüpi sõidukitel on ketaspidurid esiratastel ja nn õlipidurid tagaratastel.

29      Kõiki sõidukeid juhitakse juhtraua abil, millel on kaks käepidet, kuhu kinnituvad juhtimisseadised. Nende sõidukite maksimumkiirus on 70 km/h.

30      Sõidukite mootor on spetsiaalselt konstrueeritud kasutamiseks raskel maastikul, mille tõttu tal on ka madalatel pööretel piisavalt veojõudu, et pukseerida külge kinnitatud seadmeid. KLF 220-tüüpi ATV pukseerimisvõimsus on 740 kg, KLF 300-tüüpi ATV-l 916 kg ja teistel ATV tüüpidel üle 1000 kg.

31      Kõigil sõidukitel on raskel maastikul sõitmiseks sobivad sügava mustriga rehvid. Neil kõigil on esi- ja tagaamortisaatorid. Neil on ainult juhiiste – sadul, mis sarnaneb mootorratta sadulaga. Lisaks kuulub nende sõidukite standardvarustusse pukseerimiskonks sõiduki tagateljel ja pakiraam. Maksimaalne kandevõime esipakiraamil on 20–40 kg ja tagapakiraamil 30–70 kg.

32      Kawasaki arvamuse kohaselt eristavad ATV tehnilised omadused ja nende kasutamine koos muu varustusega nagu järelkärud ja niidukid neid Sport Utility Vehicle-sõidukitest (Sports Quads), mis kuuluvad teise tööstusharusse. Tegelikkuses on ATV kvaliteetne ja vähem kulukas alternatiiv tavalisele traktorile.

33      Nendel asjaoludel otsustas Gerechtshof te Amsterdam menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas [määrus nr 2518/981] on kehtiv osas, milles uued neljarattalised maastikusõidukid, mida on kirjeldatud lisa punktis 5, klassifitseeritakse sõidukitena, mis on ÜTT alamrubriigi 8703 21 tähenduses ette nähtud reisijateveoks?

2.      Kui [nimetatud] määrus on kehtetu, siis kas ÜTT-d tuleb tõlgendada nii, et vaidlusalused kaubad klassifitseeritakse ühte ÜTT rubriigi 8701 90 alamrubriikidest?”

 Eelotsuse küsimused

 Esimene küsimus

34      Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määrusega nr 2518/98 ei laiendata õigusvastaselt tariifirubriigi 8703 ulatust, klassifitseerides kirjeldatud maastikusõiduk, mis on võrreldav põhikohtuasjas vaidlusaluste sõidukitega, nimetatud rubriiki.

35      Esmalt tuleb meenutada, et nõukogu on andnud komisjonile, kes teeb koostööd liikmesriikide tolliekspertidega, teatavate kaupade klassifitseerimisel tariifirubriikide sisu täpsustamiseks laia kaalutlusõiguse. Määruse nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punktides a, b, d ja e nimetatud komisjoni õigus võtta meetmeid ei anna talle õigust muuta tariifirubriikide sisu, mis on määratud HS-i alusel, mille kehtestanud konventsiooni artikliga 3 on ühendus võtnud endale kohustuse mitte muuta HS-i ulatust (vt 14. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑267/94: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1995, lk I‑4845, punktid 19 ja 20; 28. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C-309/98: Holz Geenen, EKL 2000, lk I‑1975, punkt 13, ja 7. juuli 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-304/04 ja C‑305/04: Jacob Meijer ja Eagle International Freight,EKL 2005, lk I-6251, punkt 22).

36      Lisaks, kuigi WCO kaupade HSi klassifitseerimise arvamused ei ole õiguslikult siduvad, annavad nad suuniseid nimetatud kaupade klassifitseerimiseks KN-i, mis aitab oluliselt kaasa KN-i erinevate rubriikide ulatuse tõlgendamisele (vt selle kohta 19. jaanuari 2005. aasta määrus kohtuasjas C‑206/03: SmithKline Beecham,EKL 2005, lk I‑415, punkt 26).

37      KN-i ja HS-i selgitavad märkused aitavad oluliselt kaasa erinevate tariifirubriikide ulatuse tõlgendamisele, omamata samas siiski siduvat õigusjõudu (vt eelkõige 16. septembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑396/02: DFDS, EKL 2004, lk I‑8439, punkt 28). Nimetatud märkuste sisu peab seega olema kooskõlas KN-i sätetega ega tohi muuta nende ulatust (vt eelkõige 9. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑280/97: ROSE Elektrotechnik, EKL 1999, lk I-689, punkt 23; 26. septembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑42/99: Eru Portuguesa, EKL 2000, lk I-7691, punkt 20, ja 15. septembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑495/03: Intermodal Transports,EKL 2005, lk I-8151, punkt 48).

38      Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb ka, et õiguskindluse ja kontrolli lihtsustamise huvides tuleb kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavat kriteeriumi otsida üldiselt kaupade objektiivsetest tunnustest ja omadustest, nii nagu need on kindlaks määratud KN-i rubriigi ja asjaomase jao või asjaomaste gruppide märkuste sõnastuses (vt eelkõige eespool viidatud kohtuotsused DFDS, punkt 27, ja Intermodal Transports, punkt 47).

39      Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et HS-i ja KN-i rubriikide ja alamrubriikide sõnastus on nii rubriiki 8701 kuuluvate traktorite kui ka rubriiki 8703 kuuluvate sõidukite puhul identne.

40      Eelnevast tuleneb, et sõiduki klassifitseerimine kas rubriiki 8701 või rubriiki 8703 sõltub selle sõiduki ehitusest, mille omakorda määravad kindlaks selle objektiivsed tunnusjooned ja omadused.

41      Sõiduki ehituse kindlaksmääramiseks tuleb tõlgendada eespool viidatud tariifirubriike, arvestades ka asjakohaseid selgitavaid märkusi.

42      Selles suhtes tuleb rõhutada, et KN-i rubriiki 8701 käsitlev grupi 87 märkus 2, mis on identne HS-i sama grupi märkusega 2, määratleb traktori sõidukina, mis on peamiselt mõeldud teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks.

43      HS-i selgitavas märkuses rubriigi 8703 kohta on sisuliselt määratletud, et siia rubriiki kuuluvad mitut tüüpi mootorsõidukid (kaasa arvatud amfiibautod), mis on mõeldud inimeste veoks; selle rubriigi transpordivahenditel võib olla igat tüüpi mootor ning teatavad tehnilised omadused nagu sõiduauto roolimehhanism, mis rajaneb Ackermani põhimõttel.

44      Seoses määruse nr 2518/98 lisa punktis 5 kirjeldatud sõidukite ehituse määratlemisega, selleks et klassifitseerida neid ühte eespool nimetatud rubriikidest, tuleb rõhutada, et 1998. aasta augustis peetud 22. istungi ajal paluti komiteel anda klassifitseerimise arvamus neljarattalise maastikusõiduki kohta, millel on samaväärsed omadused põhikohtuasjas vaidlusaluste sama tüüpi maastikusõidukitega, kuid nendest väiksem võimsus, kuna ilmnes, et HS-i konventsiooniosalised tõlgendavad HS-i seoses nimetatud maastikusõidukite klassifitseerimisega rubriikidesse 8701 või 8703 erinevalt.

45      Komitee antud klassifitseerimise arvamus, mis avaldati 1999. aastal HS-i kogumikus, paigutas need alamrubriiki 8703 21 põhjendusega, et asjaomase sõiduki tehnilised omadused ei võimalda sel vedada või tõugata suuremat raskust kui tema enda kahekordne raskus.

46      Seega võib sellest järeldada, et sõiduki selline pukseerimisvõimus on objektiivne omadus, mis võimaldab määratleda, kas sõiduk on mõeldud peamiselt teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks või vastupidi, reisijateveoks.

47      Antud juhul tuleb asuda seisukohale, et ATV tehnilised omadused on samaväärsed eespool nimetatud arvamuses kirjeldatud sõidukiga. Niisiis on nendel ATV-del torušassii, neljarattavedu, juhiiste, juhtraud, mis võimaldab mõlemat esiratast pöörata Ackermani põhimõttel, käigukast, millel on viis käiku, ja see on varustatud pakiraamiga.

48      Esiteks tuleb märkida, et määruse nr 2518/98 lisa punktis 5 kirjeldatud sõidukitel on samaväärsed tehnilised omadused käesoleva kohtuotsuse eelmises punktis nimetatutega.

49      Teiseks aga on kõnealuses punktis 5 märgitud, et nende sõidukite, mille tühimass on 249 kg, pukseerimisvõimsus pidurdatult on 880 kg ja seega on ilmne, et need on mõeldud nende enda raskusest kolm ja pool korda raskema sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks.

50      Klassifitseerides rubriiki 8703 sõiduki, mis võimaldab vedada või tõugata koormat, mille raskus võrdub tema enda kahekordse raskusega või on sellest suurem, on komisjon seega kitsendanud rubriigi 8701 ulatust ja järelikult ületanud oma kaalutlusõiguse piire. Seega tuleb määruse nr 2518/98 lisas sisalduva tabeli punkt 5 tunnistada kehtetuks.

51      Järelikult tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et kuna määruse nr 2518/98 lisas oleva tabeli punkt 5 kehtestab KN-i alamrubriigis 8703 21 10 kirjeldatud sõidukitele komitee 1999. aasta klassifitseerimise arvamusest erineva pukseerimisvõimsuse, nimelt võimsuse pukseerida vähemalt kolm korda raskemat koormat kui nende enda raskus, ning laiendab seega peamiselt reisijateveoks mõeldud sõidukeid käsitleva rubriigi ulatust, on see punkt kehtetu.

 Teine eelotsuse küsimus

52      Teise eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas juhul, kui määrus nr 2518/98 on määruse lisa punktis 5 kirjeldatud sõidukite klassifitseerimise osas kehtetu, võib ATV-d klassifitseerida ühte KN-i rubriigi 8701 traktoreid käsitlevatest alamrubriikidest.

53      KN-i klassifitseerimise üldreeglist 1 tuleneb, et kaupade ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning klassifitseerimise üldreeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Üldreegel 6 täpsustab kaupade klassifitseerimise kohta ühe rubriigi alamrubriikidesse, et esiteks on omavahel võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid ja teiseks, et kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui kontekst ei nõua teisiti.

54      Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale võib kauba otstarve kujutada endast tariifse klassifitseerimise objektiivset kriteeriumi, kui see otstarve on kaubast lahutamatu, kusjuures sellist lahutamatust peab olema võimalik hinnata lähtuvalt kauba objektiivsetest tunnusjoontest ja omadustest (vt eelkõige 17. märtsi 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑467/03: Ikegami, EKL 2005, lk I‑2389, punkt 23).

55      Seoses ATV-ga on selge, et sellise sõiduki objektiivsed tunnused ja omadused on vastavuses KN-i grupi 87 märkusega 2 selles osas, et see sõiduk on mõeldud peamiselt teise sõiduki, seadme või koorma vedamiseks või tõukamiseks. KN-i klassifitseerimise üldreeglit 1 kohaldades tuleb nimetatud ATV-d seega klassifitseerida rubriiki 8701.

56      KN-i klassifitseerimise üldreegli 6 kohaselt tuleb rubriigi 8701 alamrubriikidesse klassifitseerimisel lähtuda erinevat tüüpi asjaomaste sõidukite tehnilistest omadustest.

57      KN-i alamrubriiki 8701 90 nimega „muud” kuuluvad täpsemalt KNi alamrubriik 8701 90 11: sõidukid mootori võimsusega kuni 18 kW ja KN-i alamrubriik 8701 90 20: sõidukid mootori võimsusega üle 18 kW, kuid mitte üle 37 kW.

58      Põhikohtuasjas vaidlusaluste eri tüüpi ATV-de tehnilistest omadustest tulenevalt peab eelotsusetaotluse esitanud kohus klassifitseerima need sõidukid KN-i alamrubriiki 8701 90, täpsemalt KN-i alamrubriikidesse 8701 90 11 või 8701 90 20, lähtudes nende mootorite võimsusest.

59      Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele küsimusele tuleb vastata, et uued neljarattalised, ainult ühe istmega ja Ackermani põhimõttel roolisüsteemiga maastikusõidukid, mida juhitakse juhtraua abil ja mis on varustatud pukseerimiskonksuga ning mille tehnilised omadused võimaldavad neil tõugata suuremat raskust kui nende enda kahekordne raskus, tuleb klassifitseerida KN-i alamrubriiki 8701 90. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab nimetatud sõidukid klassifitseerima nende mootori võimsuse alusel vastavasse alamrubriiki.

 Kohtukulud

60      Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:

1.      Kuna komisjoni 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2518/98 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta koondnomenklatuuris lisas oleva tabeli punkt 5 kehtestab kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigis 8703 21 10 kirjeldatud sõidukitele harmoneeritud süsteemi komitee 1999. aasta klassifitseerimise arvamusest erineva pukseerimisvõimsuse, nimelt võimsuse pukseerida vähemalt kolm korda raskemat koormat kui nende enda raskus ning laiendab seega peamiselt reisijateveoks mõeldud sõidukeid käsitleva rubriigi ulatust, on see punkt kehtetu.

2.      Uued neljarattalised, ainult ühe istmega ja Ackermani põhimõttel roolisüsteemiga maastikusõidukid, mida juhitakse juhtraua abil ja mis on varustatud pukseerimiskonksuga ning mille tehnilised omadused võimaldavad neil tõugata suuremat raskust kui tema enda kahekordne raskus, tuleb klassifitseerida KN-i alamrubriiki 8701 90. Gerechtshof te Amsterdam peab nimetatud sõidukid klassifitseerima nende mootori võimsuse alusel vastavasse alamrubriiki.

Allkirjad

---

* Kohtumenetluse keel: hollandi.