Kohtuasi T-76/04 R

Bactria Industriehygiene-Service Verwaltungs GmbH & Co. KG

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Määrus (EÜ) nr 2032/2003 – Biotsiidid – Taotluse vastuvõetavus

Esimese Astme Kohtu presidendi määrus, 2. juuli 2004 

Määruse kokkuvõte

1.     Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Fumus boni iuris – Hageja huvi taotletava meetme suhtes

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.     Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Põhikohtuasja vastuvõetavus – Asjassepuutumatus – Piirid

(EÜ artiklid 242 ja 243; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 1)

3.     Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Hagiavaldus – Vorminõuded – Taotluse eseme täpne määratlemine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt d ja artikli 104 lõige 3)

1.     Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 sätestab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses peab täpsustama kohtuasja eseme, tingimused, mis tõendavad kiireloomulisust, ning faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis esmapilgul (prima facie) põhjendavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Ajutiste meetmete kohaldamiseks peab hageja veel tõendama põhjendatud huvi taotletud meetmete suhtes.

(vt punktid 22 ja 52)

2.     Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses hagi vastuvõetavust üldjuhul ei kontrollita, et mitte mõjutada põhikohtuasjas tehtavat otsust. Kui aga väidetakse, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega seotud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, siis võib siiski osutuda vajalikuks teatud asjaolude tuvastamine, millest saab esmapilgul järeldada, et hagi on vastuvõetav.

(vt punkt 23)

3.     Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse puhul, milles täpsemad selgitused selle eseme kohta puuduvad, ei ole täidetud kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti d nõuded, millele viitab kodukorra artikli 104 lõige 3, ning seetõttu on see vastuvõetamatu.

(vt punkt 50)

ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

2. juuli 2004(*)

Ajutiste meetmete kohaldamine – Määrus (EÜ) nr 2032/2003 – Biotsiidid – Taotluse vastuvõetavus

Kohtuasjas T-76/04 R,

Bactria Industriehygiene-Service Verwaltungs GmbH & Co. KG, esindajad: advokaadid C. Mereu ja K. Van Maldegem,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: X. Lewis ja F. Simonetti, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,

kostja,

mille esemeks on komisjoni 4. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2032/2003 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta (ELT L 307, lk 1) artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning II ja V lisa kohaldamise peatamine,  

EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHTU PRESIDENT

on andnud käesoleva

määruse

 Õiguslik raamistik

1       Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 16. veebruaril 1998 vastu direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, lk 1). Direktiivi eesmärk on kehtestada biotsiidide jaoks loa andmist ja nende turuleviimist reguleeriv ühtne kord.

2       Vastavalt direktiivi 98/8 artikli 16 lõikele 2 koostati tööprogramm kõikide nende biotsiidides sisalduvate toimeainete hindamiseks, mis olid 14. maiks 2000 turule viidud (edaspidi „olemasolevad toimeained”). Olemasolevate toimeainete kandmine direktiivi I, IA ja IB lisasse on neid toimeaineid sisaldavatele biotsiididele loa andmise ja nende turule viimise eelduseks.

3       Selle tööprogrammi esimene etapp käivitati komisjoni 7. septembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 1896/2000 direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta (EÜT L 228, lk 6). Määruse teise põhjenduse kohaselt on „programmi esimese etapi eesmärgiks võimaldada komisjonil biotsiidide olemasolevad toimeained kindlaks teha ja täpsustada need, millele tuleks anda hinnang selleks, et neid oleks võimalik lisada direktiivi [98/8] I, IA või IB lisasse”.

4       Vastavalt määruse nr 1896/2000 artikli 3 lõikele 1 peavad turuleviidud, biotsiidides kasutamiseks ette nähtud olemasoleva toimeaine tootjad „identifitseerima” vastava toimeaine, esitades selleks komisjonile vastava toimeaine kohta I lisas osutatud teabe. Olemasolevat toimeainet võib identifitseerida ka iga biotsiidi formuleerija, st tootja või tema esindaja ühenduses.

5       Määruse nr 1896/2000 artikkel 4 sätestab, et tootjad, formuleerijad ja ühendused, kes soovivad taotleda olemasoleva toimeaine lisamist ühe või mitme tooteliigi puhul direktiivi 98/8 I või IA lisasse, teavitavad sellest toimeainest komisjoni. Olemasolevatest toimeainetest teavitamise tähtaeg oli 28. märts 2002. Seda tähtaega pikendati teatud toimeainete suhtes komisjoni 25. septembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1687/2002 täiendava ajavahemiku kohta teatavatest turul olevatest biotsiidide toimeainetest teavitamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikele 1 (EÜT L 258, lk 15) kuni 31. jaanuarini 2003.

6       Määruse nr 1896/2000 artikli 6 lõike 1 punkt b sätestab, et eelmises punktis viidatud teavitamise järel võetakse direktiivi 98/8 artiklis 28 sätestatud korras vastu määrus, mis sisaldab muu hulgas olemasolevate toimeainete täielikku loetelu, mille puhul on komisjon vastu võtnud vähemalt ühe teatise.

7       Komisjoni 4. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2032/2003 direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta ja määruse (EÜ) nr 1896/2000 muutmise kohta (EÜT L 307, lk 1) viidi sisse „osalise” mõiste, mis artikli 2 kohaselt tähendab:

„[…] tootjat, formuleerijat või ühendust, kelle esitatud teatise on komisjon vastu võtnud vastavalt määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikele 2 […]”

8       Määruse nr 2032/2003 artikkel 3 käsitleb „identifitseeritud ja teatatud olemasolevaid toimeaineid” esimeses etapis. Selle lõikes 2 sätestatakse:

„II lisa sisaldab nende olemasolevate toimeainete täielikku loetelu, mille kohta:

a) komisjon on vastavalt määruse (EÜ) nr 1896/2000 artikli 4 lõikele 2 vastu võtnud vähemalt ühe teatise;

[…]

Kõnealuses loetelus nimetatakse iga sellesse kantud olemasoleva toimeainega seotud tooteliigid, mille kohta on vastu võetud teatis […]”

9       Määruse nr 2032/2003 artikkel 5 teatatud olemasolevate toimeainete kontrollimise kohta sätestab:

„1. II lisas loetletud toimeainet kontrollib seoses määratletud tooteliigiga referentliikmesriik, kes on selleks määratud asjaomase aine ja tooteliigi täieliku toimiku alusel, tingimusel et:

a)      toimik vastab IV lisas sätestatud nõuetele;

b)      täielik toimik esitatakse koos direktiivi 98/8 […] artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud ja käesoleva määruse IV lisas määratletud koondtoimikuga käesoleva määruse V lisas asjassepuutuva tooteliigi jaoks määratud tähtaja jooksul.

Piiramata käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, kontrollitakse II lisas loetletud toimeainet üksnes seoses tooteliikidega, mille kohta on teatis vastu võetud.

2. Referentliikmesriigid, kes on määratud II lisas loetletud toimeainete kontrollimiseks 8. ja 14. tooteliigi puhul, loetletakse V lisa A osas.

Referentliikmesriigid, kes on määratud II lisas loetletud toimeainete kontrollimiseks 16., 18., 19. ja 21. tooteliigi puhul, loetletakse V lisa B osas.

Liikmesriiki, kes on ilmutanud huvi olemasoleva toimeaine suhtes vastavalt määruse […] nr 1896/2000 artikli 5 lõikele 3, ei määrata selle toimeaine referentliikmesriigiks.

3. Piiramata käesoleva määruse artikli 8 kohaldamist, esitab taotleja, kes ei ole osaline ja kes taotleb vastavalt direktiivi 98/8 […] artiklile 11 sellise olemasoleva toimeaine, mille kohta on esitatud teatis või saadud teade liikmesriigi huvi kohta seoses käesoleva määruse V lisas määratud tooteliigiga, kandmist kõnealuse direktiivi I, IA või IB lisasse, täieliku toimiku selle toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni jaoks kõnealuses V lisas määratud ajavahemiku jooksul.

4. Alates 1. juulist 2003 asjaomased pädevad asutused loetletakse VI lisas.”

10     Täieliku toimiku koostamise kohta käiv artikkel 6 sätestab:

„1. Täieliku toimiku koostamisel tehakse muu hulgas kõik endast olenev, et vältida selgroogsete loomadega tehtavate katsete kordamist ja võimaluse korral koostada ühine täielik toimik.

2. Enne täieliku toimiku koostamise alustamist osaline:

a) teatab referentliikmesriigile kõikidest katsetest, mis ta on selgroogsete loomadega teinud;

b) küsib referentliikmesriigilt nõu, kas teatavate uuringute ärajätmise põhjendused on vastuvõetavad;

c) teatab referentliikmesriigile igast täieliku toimikuga seoses kavandatud katsest, mis hõlmab selgroogseid loomi;

d) olles saanud referentliikmesriigilt teavet teise osalise kohta, kes on teatanud samade katsete kavandamisest, teeb kõik endast oleneva, et teha kõnealuse osalisega ühiseid katseid.

Esimese lõigu punktis b osutatud referentliikmesriikide nõuanded ei mõjuta artikli 9 lõike 1 kohase toimikute täielikkuse kontrolli tulemusi.

3. Referentliikmesriik võib muuta kättesaadavaks viited kõikidele käesoleva määruse II lisas loetletud toimeaine uurimiseks selgroogsete loomadega tehtud katsetele, välja arvatud juhul, kui viidet käsitletakse konfidentsiaalsena vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artiklile 19. Viide võib sisaldada vaatlusaluse toimeaine nimetust, katsete eesmärke ja andmete omaniku kontaktaadressi.

4. Kui referentliikmesriigile on teada, et kindla toimeaine kontrollimist soovib mitu osalist, teatab ta sellest asjaomastele osalistele.

5. Osalised, kes soovivad sama toimeaine kontrollimist samade tooteliikide puhul, teevad kõik endast oleneva, et esitada ühine täielik toimik, järgides ühenduse konkurentsieeskirju.

Kui sellisel juhul ühist toimikut ei esitata, tuleb kõigis üksiktoimikutes kirjeldada koostöö saavutamiseks tehtud jõupingutusi ja osalemisest loobumise põhjuseid.

[…]”

11     Artikkel 7 pealkirjaga „Täieliku toimiku esitamine” näeb ette:

„Osaline esitab referentliikmesriigile vähemalt ühe täieliku toimiku eksemplari paberkandjal ja ühe elektroonilisel kujul. […]

Osaline esitab ka […] ühe koondtoimiku eksemplari paberkandjal […]”

12     Artikkel 8 reguleerib osaliste ühinemist, asendamist ja loobumist. Selles on sätestatud:

„1. Kui tulenevalt vastastikusest kokkuleppest tootja, formuleerija või ühendus ühineb osalisega või asendab osalise täieliku toimiku esitamisel, teatavad kõik kokkuleppe pooled sellest ühiselt komisjonile ja referentliikmesriigile, lisades asjakohased andmekasutusload.

Komisjon teavitab sellest kõiki teisi osalisi, kes taotlevad samade tooteliikide samade toimeainete läbivaatamist.

[…]

3. Kui teatava olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kontrollimisest loobuvad kõik kõnealuse kontrollimise osalised, teatab komisjon sellest liikmesriikidele. See teave avalikustatakse ka elektroonilisel teel.

4. Tootja, formuleerija või ühendus, kes soovib võtta üle osalise ülesanded seoses olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooniga, teatab sellest komisjonile kolme kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud teabe avaldamisest.

Liikmesriik võib esimeses lõigus osutatud tähtaja jooksul ilmutada komisjonile huvi olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni lisamise vastu direktiivi 98/8 […] I, IA või IB lisasse seoses kasutusotstarbega, mida liikmesriik peab eelkõige inimeste või loomade tervise või keskkonna kaitse huvides oluliseks. Sel viisil huvi ilmutanud liikmesriik on osalise ülesanded üle võtnud.

Esimeses ja teises lõigus kirjeldatud juhtudel võib V lisas määratud ajavahemikku vajaduse korral pikendada ja määrata teise referentliikmesriigi.

5. Kui komisjon ei saa lõike 4 kohast vastust, otsustatakse jätta olemasolev toimeaine programmi raames asjassepuutuvate tooteliikide osas direktiivi 98/8 […] I, IA ja IB lisasse kandmata.”

 Asjaolud ja menetlus

13     Hageja toodab ja turustab toimeainet peräädikhapet ja seda toimeainet sisaldavaid biotsiide.

14     Peräädikhappe kohta esitas vastavalt määrusele nr 1896/2000 komisjonile teatise ettevõtjate grupp „Cefic Peracetic Acid Registration (PAR) Group”, millesse kuulub 12 äriühingut, teiste hulgas ka hageja.

15     Määruse nr 2032/2003 II ja V lisast tulenevalt kuulub peräädikhape V lisa C osasse järgmiste tooteliikide osas: 1 (inimeste hügieeniks kasutatavad biotsiidid), 2 (eraruumide ja avalike tervishoiuruumide desinfektsioonivahendid ja muud biotsiidid), 3 (loomade hügieeniks kasutatavad biotsiidid), 4 (toidu- ja söödaruumides kasutatavad desinfektsioonivahendid), 5 (joogivee desinfektsioonivahendid), 6 (suletud nõudes kasutatavad konservandid). Samadest lisadest tulenevalt peavad nimetatud tooteliikide toimeaineid käsitlevad täielikud toimikud laekuma referentliikmesriigi pädevale asutusele pärast 1. veebruari 2007 ja hiljemalt 31. juulil 2007.

16     Lisaks kuulub peräädikhape määruse nr 2032/2003 V lisa D osasse tooteliigi 11 (konservandid vedelikjahutuse ja töötlussüsteemide jaoks) ja tooteliigi 12 (limatõrjevahendid) osas. Nende tooteliikide toimeaineid käsitlevad täielikud toimikud peavad laekuma referentliikmesriigi pädevale asutusele pärast 1. maid 2008 ja hiljemalt 31. oktoobril 2008.

17     17. veebruaril 2004 Esimese Astme Kohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega esitas hageja EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel hagi määruse nr 2032/2003 artikli 3, artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 3, artikli 10 lõike 2 teise lõigu, artikli 11 lõike 3, artikli 13, artikli 14 lõike 2 ning II lisa tühistamiseks.

18     Esimese Astme Kohtu kantseleisse 12. märtsil 2004 saabunud eraldi menetlusdokumendis taotleb hageja esiteks määruse nr 2032/2003 artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning II ja V lisa kohaldamise peatamist ning teiseks „muude ajutiste meetmete kohaldamist, mida [ajutiste meetmete üle otsustav kohtunik] vajalikuks peab”.

19     Komisjon esitas ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kohta kirjalikud märkused 29. märtsil 2004.

20     Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kuulas pooled ära 14. mail 2004 toimunud kohtuistungil.

 Õiguslik hinnang

21     Esimese Astme Kohus võib EÜ artiklite 242 ja 243 alusel koosmõjus EÜ artikli 225 lõikega 1 peatada vaidlusaluse õigusakti kohaldamise või kohaldada vajalikke ajutisi meetmeid, kui ta peab seda antud olukorras vajalikuks.

22     Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõige 2 sätestab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses peab täpsustama tingimused, mis tõendavad kiireloomulisust, ning faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis esmapilgul (prima facie) põhjendavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed, mis tähendab, et täitmise peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kui ka üks nendest tingimustest on täitmata (Euroopa Kohtu presidendi 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C-268/96 P(R): SCK ja FNK v. komisjon, EKL 1996, lk I-4971, punkt 30).

 Põhikohtuasja vastuvõetavus

23     Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kontrollita üldjuhul hagi vastuvõetavust ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, et mitte mõjutada põhikohtuasjas tehtavat otsust. Kui aga väidetakse, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlusega seotud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, siis võib siiski osutuda vajalikuks teatud asjaolude tuvastamine, millest saab esmapilgul järeldada, et hagi on vastuvõetav (Euroopa Kohtu presidendi 27. jaanuari 1988. aasta määrus kohtuasjas 376/87 R: Distrivet v. nõukogu, EKL 1988, lk 209, punkt 21, ning Esimese Astme Kohtu presidendi 11. aprilli 2003. aasta määrus kohtuasjas T‑392/02 R: Solvay Pharmaceuticals v. nõukogu, EKL 2003, lk II-1825, punkt 53).

24     Käesoleval juhul leiab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, et tuleb kontrollida, kas esitatud hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu.

25     Komisjon väidab, et põhikohtuasja hagi on vastuvõetamatu. Ta leiab selles osas, et hageja olukord on määruse nr 2032/2003 suhtes suures osas sama, mis määruse nr 1896/2000 suhtes. Ühenduse kohus on viimati nimetatud määruse vastu esitatud hagi tunnistanud vastuvõetamatuks (Esimese Astme Kohtu 29. aprilli 2002. aasta määrus kohtuasjas T-339/00: Bactria v. komisjon, EKL 2002, lk II-2287, mis leidis kinnitust ka apellatsioonkaebuse kohta tehtud Euroopa Kohtu 12. detsembri 2003. aasta määruses kohtuasjas C-258/02 P: Bactria v. komisjon, EKL 2003, lk I‑15105). Komisjoni arvates võib määrust nr 2032/2003 kohaldada põhimõtteliselt piiramatule arvule ettevõtjatele ning mitte ainult määruse vastuvõtmise hetkel juba osalise rollis olnud ettevõtjate suletud ringile. Komisjon väidab, et vastavalt määruse nr 2032/2003 artikli 8 lõikele 1 võib tootja, formuleerija või ühendus, kes ei ole veel osaline, ühineda osalisega täieliku toimiku esitamisel. Pealegi võib vastavalt määruse nr 2032/2003 artikli 8 lõikele 4 tootja, formuleerija või ühendus selles sättes nimetatud tingimustel osalise ülesanded üle võtta. Lisaks sellele lubab määruse nr 2032/2003 artikli 5 lõige 3 taotlejal, kes ei ole osaline, taotleda olemasoleva toimeaine kandmist direktiivi 98/8 I, IA või IB lisasse. Sellele taotlejale kehtivad määruse nr 2032/2003 teatud sätted, nagu näiteks artikli 5 lõike 3 kohaselt V lisas määratud tähtaeg.

26     Hageja väidab, et tema tühistamishagi on vastuvõetav.

27     Selles osas tuleb märkida, et EÜ artikli 230 neljas lõik annab isikule õiguse vaidlustada selline otsus, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, isegi kui on tegemist määrusega. Selle sätte eesmärk on muuhulgas vältida olukorda, kus pelgalt otsuse vormistamisega määrusena võiksid ühenduse institutsioonid välistada isiku võimaluse esitada hagi teda otseselt ja isiklikult puudutava otsuse vastu ning samuti täpsustada, et valitud vorm ei muuda akti olemust (vt eelkõige Euroopa Kohtu 17. juuni 1989. aasta otsus liidetud kohtuasjades 789/89 ja 790/79: Calpak ja Società Emiliana Lavorazione Frutta v. komisjon, EKL 1980, lk 1949, punkt 7, ning Esimese Astme Kohtu 7. novembri 1996. aasta otsus kohtuasjas T-298/94: Roquette Frères v. nõukogu, EKL 1996, lk II-1531, punkt 35, ja 11. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T-13/99: Pfizer Animal Health v. nõukogu, EKL 2002, lk II-3495, punkt 73).

28     Eelpool viidatud 29. aprilli 2002. aasta määruses kohtuasjas Bactria v. komisjon (mis leidis kinnitust apellatsioonkaebuse kohta tehtud eespool viidatud 12. detsembri 2003. aasta määruses kohtuasjas Bactria v. komisjon) tunnistas Esimese Astme Kohus määruse nr 1896/2000 vastu esitatud hagi vastuvõetamatuks, leides muu hulgas, et määruse sõnastusest lähtudes saab seda kohaldada piiramata hulgale ettevõtjatele, kes on huvitatud olemasolevate toimeainete ja neid sisaldavate biotsiidide identifitseerimisest ja teatamisest.

29     Käesolevas kohtuasjas sätestab määrus nr 2032/2003 eelkõige artiklites 6 ja 7 tootjatele, formuleerijatele või ühendustele, kes on enne 28. märtsi 2002 või 31. jaanuari 2003 esitanud vastava teatise, mis on komisjoni poolt vastavalt määruse nr 1896/2000 artikli 4 lõikele 2 vastu võetud, teatud hulga kohustusi seoses täieliku toimiku koostamise ja esitamisega.

30     Erinevalt eelpool viidatud kohtuasjas Bactria v. komisjon tehtud 29. aprilli 2002. aasta määrusest saab käesoleval juhul määrust nr 2032/2003 kohaldada teatud ettevõtjate grupile, keda vastavalt määruse artiklile 2 nimetatakse „osalisteks”. Pealegi rõhutab hageja oma ajutiste meetmete kohaldamise taotluses, et määrus nr 2032/2002 võimaldab tuvastada osalejate nimed, kuna määruse II lisa joonealuses märkuses on kirjas, et „Täpsemad andmed osalejate kohta aadressil: http://ecbrjc.it/biocides”.

31     Kirjalikes märkustes viitab komisjon määruse nr 2032/2003 artikli 8 lõigetele 1 ja 4 ning artikli 5 lõikele 3 näitamaks, et määrus on siiski suunatud ettevõtjate „avatud” ringile.

32     Artikli 8 lõige 1 sätestab, et formuleerija või ühendus, kes ei ole veel osaline, võib ühineda osalisega või asendada teda „vastastikusest kokkuleppest” tulenevalt täieliku toimiku esitamisel.

33     Vastavalt määruse nr 2032/2003 artikli 8 lõikele 4 võib tootja, formuleerija või ühendus osalise ülesanded üle võtta, kui teatava olemasoleva toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kontrollimisest loobuvad kõik kõnealuse kontrollimise osalised.

34     Seetõttu, nagu komisjon väidab, on õige, et määruse nr 2032/2003 artikli 8 lõigete 1 ja 4 alusel võivad osalised ja nende arv muutuda.

35     Samas väitis hageja kohtuistungil, et nendest sätetest tulenevalt sõltub osaliste ja nende arvu muutus täielikult nende osaliste otsustest, kes peavad eelnevalt kas nõustuma sellega, et teised äriühingud neid asendavad või nendega ühinevad, või nad otsustavad kontrollimise programmist täielikult loobuda. Seda silmas pidades ei saa välistada, et määrusega nr 2032/2003 hõlmatud ettevõtjaid ja nende arvu tuleb määruse vastuvõtmise hetkel lugeda piisavalt määratletuks, tunnistades seega hageja määrusega isiklikult puudutatuks.

36     Määruse nr 2032/2003 artikli 5 lõikest 3 tulenevalt võib ettevõtja, kes ei ole osaline, taotleda sellise olemasoleva toimeaine, mille kohta on esitatud teatis, kandmist direktiivi 98/8 I, IA või IB lisasse ning peab selleks esitama täieliku toimiku nimetatud direktiivi V lisas määratud tähtaja jooksul. Seejuures puuduvad igasugused viited selle kohta, nagu muutuks nimetatud ettevõtja „osaliseks” määruse nr 2032/2003 mõttes või kehtiksid talle samad kohustused nagu osalisele. Nimetatud ettevõtja peab küll täieliku toimiku esitamisel kinni pidama samast tähtajast, kuid määrus nr 2032/2003 paneb üksnes osalistele terve rea kohustusi, mis puudutavad näiteks täieliku toimiku koostamist (vt määruse nr 2032/2003 artikkel 6). Samal seisukohal näib olevat ka komisjon, kes märgib kirjalikes märkustes, et „taotleja suhtes kohaldatakse vähemalt teatavaid määruse sätteid, näiteks artikli 5 lõikes 3 sätestatud ja V lisas kinnitatud tähtaega”.

37     Lisaks on hageja esitanud hulgaliselt argumente selle kohta, et määrus nr 2032/2003 puudutab teda isiklikult, millele komisjon pole vastu vaielnud. Täpsemalt väidab hageja, et ta osales määruse nr 2032/2003 vastuvõtmisel, kuivõrd tema andmete koostamine ja esitamine peräädikhappe teavitamise toimikus oli määruses nr 1896/2000 sätestatud programmi käivitamise eelduseks. See võimaldas komisjonil identifitseerida määruse nr 2032/2003 alusel hindamise programmi kuulunud toimeained ja tooteliigid, mis sisalduvad nimetatud määruse II lisas. Lisaks kehtib hagejale direktiivi 98/8 artiklis 12 ette nähtud spetsiaalne kaitse iga tema poolt teavitatud toimeaine ja tooteliigi kombinatsiooni kohta esitatud teatises ning täielikus toimikus sisalduvate andmete osas, mida liikmesriigid peavad arvesse võtma (eespool viidatud otsus kohtuasjas Alpharma v. nõukogu). Samuti väidab hageja, et talle laienevad direktiivist 98/8, määrusest nr 1896/2000 ja määrusest nr 2032/2003 tulenevad teatavad menetluslikud tagatised, mistõttu ta on põhikohtuasjas individualiseeritud (eespool viidatud otsus kohtuasjas Alpharma v. nõukogu). Lisaks erineb hageja teistest ettevõtjatest selle poolest, et talle kuulusid juba olemasolevad intellektuaalse omandi ainuõigused, mida määrus nr 2032/2003 rikub (Euroopa Kohtu 18. mai 1994. aasta otsus kohtuasjas C-309/89: Codorniu v. nõukogu, EKL 1994, lk I-1853). Viimaks oli komisjonil hageja väitel kohustus arvestada kõikide „osalejate” huvidega, kuna esiteks olid talle teada need isikud ja nende õiguslik seisund ning teiseks olid vastuvõetud teatised määruse nr 2032/2003 andmise ainsaks põhjuseks (Esimese Astme Kohtu 14. septembri 1995. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-480/93 ja T‑483/93: Antillean Rice Mills jt v. komisjon, EKL 1995, lk II-2305).

38     Pealegi ei sea komisjon kahtluse alla fakti, et määrus nr 2032/2003 puudutab hagejat vahetult, kuna see puudutab vahetult hageja valmistatud toimeainet, mille kohta määrus sätestab teatud vorminõuete täitmise.

39     Seega pole välistatud, et määrus nr 2032/2003 puudutab hagejat otseselt ja isiklikult, andes hagejale õiguse taotleda määruse tühistamist vastavalt EÜ artikli 230 lõikele 4.

 Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavus

40     Komisjon väidab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on vastuvõetamatu, kuna põhikohtuasjas vaidlustatud sätted ei kattu nendega, mille kohaldamise peatamist taotletakse. Sellise erinevuse puhul on tegemist Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 1 olulise rikkumisega. Komisjon väidab, et kuigi ühenduse kohus ei ole seda reeglit, mille kohaselt peavad tühistamishagi ja kohaldamise peatamise taotluse esemeks olevad meetmed täpselt kattuma, alati rangelt kohaldanud, peab sellise meetme kohaldamise peatamine, mis ei ole tühistamishagi esemeks, jääma siiski erandiks.

41     Kohtuistungil väitis hageja, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus on vastuvõetav.

42     Tuleb märkida, et vastavalt kodukorra artikli 104 lõike 1 esimesele lõigule on EÜ artikli 242 alusel esitatud taotlus institutsiooni õigusakti kohaldamise peatamiseks vastuvõetav üksnes juhul, kui hageja on esitanud Esimese Astme Kohtusse hagi selle õigusakti vaidlustamiseks.

43     Vastavalt kodukorra artikli 104 lõike 1 teisele lõigule on EÜ artiklis 243 sätestatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus vastuvõetav üksnes juhul, kui taotletav ajutine meede ja põhikohtuasja hagi ese on omavahel piisavalt tihedalt seotud. Kui erandlikud asjaolud välja arvata, siis kohaldub artikli 104 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud reegel ajutiste meetme kohaldamise taotlusele, kui selle eesmärk on sisuliselt sama, mis kohaldamise peatamise taotlusel (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 22. novembri 1995. aasta määrus kohtuasjas T-395/94 R II: Atlantic Container Line jt v. komisjon, EKL 1995, lk II-2893, punkt 39).

44     Seejuures tuleb silmas pidada, et ajutiste meetmete kohaldamise menetlus peab tagama põhikohtuasja otsuse kehtivuse täies ulatuses, takistamaks lünga tekkimist ühenduse kohtu poolt tagatud õiguskaitses (vt selle kohta Euroopa Kohtu presidendi 3. mai 1996. aasta määrus kohtuasjas C-399/95 R: Saksamaa v. komisjon, EKL 1996, lk I-2441, punkt 46, 29. jaanuari 1997. aasta määrus kohtuasjas C-393/96 P(R): Antonissen v. nõukogu ja komisjon, EKL 1997, lk I‑441, punkt 36, 25. märtsi 1999. aasta määrus kohtuasjas C-65/99 P(R): Willeme v. komisjon, EKL 1999, lk I-1857, punkt 62, ning Esimese Astme Kohtu presidendi 7. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas T-306/01 R: Aden jt v. nõukogu ja komisjon, EKL 2002, lk II-2387, punkt 45).

45     Käesoleval juhul taotletakse põhikohtuasjas määruse nr 2032/2003 artikli 3, artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõike 3, artikli 10 lõike 2 teise lõigu, artikli 11 lõike 3, artikli 13, artikli 14 lõike 2 ning II lisa tühistamist.

46     Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse sissejuhatusest ja nõuetest nähtub aga, et hageja taotleb määruse nr 2032/2003 artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning II ja V lisa kohaldamise peatamist. Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse punktis 62 märgitakse küll, et „nimetatud põhjustel palub taotleja Esimese Astme Kohtul peatada viivitamatult määruse [nr 2032/2003] artikli 5 lõigete 2 ja 3 ning II ja V lisa, mis sätestavad peräädikhappe kohta seoses tooteliikidega 1 ja 6 täieliku toimiku esitamise tähtajad, kohaldamine”. Samas selgub hagiavalduses ja kohtuistungil antud hageja selgitustest ja argumentidest, et viite puhul määruse nr 2032/2003 artikli 5 lõigetele 2 ja 3 on tegemist kirjaveaga ning selle asemel on mõeldud määruse artikli 5 lõikeid 1 ja 2.

47     Sellest tulenevalt on ainus säte, mis on vaidlustatud põhikohtuasjas ja mille kohaldamise peatamist samas taotletakse, määruse nr 2032/2003 II lisa.

48     Vastavalt kodukorra artikli 104 lõike 1 esimesele lõigule tuleb seega taotlus määruse nr 2032/2003 artikli 5 lõigete 1 ja 2 ning V lisa kohaldamise peatamise osas tunnistada vastuvõetamatuks.

49     Ajutiste meetmete kohaldamise taotluses on küll hageja taotlenud ka EÜ lepingu artikli 243 alusel „muude ajutiste meetmete kohaldamist, mida [ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik] peab hageja olukorda arvestades vajalikuks, seni kuni [põhikohtuasjas käiv] vaidlus pole lõplikult otsustatud”.

50     Samas ei anna hageja ühtegi selgitust selle taotluse ebaselge ja ebatäpse osa kohta. Kuna täpsemad selgitused taotluse selle eseme kohta puuduvad, ei ole selle osas täidetud kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti d nõuded, millele viitab kodukorra artikli 104 lõige 3, ning seetõttu on see taotluse osa vastuvõetamatu (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu presidendi 12. veebruari 1996. aasta määrus kohtuasjas T-228/95 R: Lehrfreund v. nõukogu ja komisjon, EKL 1996, lk II-111, punkt 58).

51     Neil asjaoludel tuleb käesolevas analüüsis piirduda küsimusega, kas määruse nr 2032/2003 II lisa kohaldamise peatamine on õigustatud.

52     Selles osas tuleb rõhutada, et ajutiste meetmete kohaldamiseks peab hageja tõendama põhjendatud huvi taotletud meetmete suhtes (vt selle kohta Euroopa Kohtu esimese koja esimehe 19. mai 1989. aasta määrus kohtuasjas C-107/89 R: Caturla-Poch v. parlament, EKL 1989, lk 1357, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 17. detsembri 1996. aasta määrus kohtuasjas T-164/96 R: Moccia Irme v. komisjon, EKL 1996, lk II-2261, punkt 26). Samuti tuleb rahuldamata jätta ajutiste meetmete taotlus, kui see ei muuda hageja olukorda ja seetõttu ei oleks tal sellest praktilist kasu (vt selle kohta Euroopa Kohtu teise koja esimehe 31. juuli 1989. aasta määrus kohtuasjas C-206/89 R: S. v. komisjon, EKL 1989, lk 2841, punkt 14, ja Euroopa Kohtu presidendi 30. aprilli 1997. aasta määrus kohtuasjas C-89/97 P(R): Moccia Irme v. komisjon, EKL 1997, lk I-2327, punkt 45, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 16. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑369/03 R: Arizona Chemical jt v. komisjon, EKL 2004, lk I-205, punkt 62).

53     Käesoleval juhul tuleneb määruse nr 2032/2003 artikli 3 lõikest 2, et II lisa pealkirjaga „Programmiga hõlmatud olemasolevad toimeained ja tooteliigid” sisaldab nende olemasolevate toimeainete ja tooteliikide loetelu, mille kohta on komisjon vastavalt määruse nr 1896/2000 artikli 4 lõikele 2 vastu võtnud vähemalt ühe teatise või mille kohta on liikmesriik vastavalt selle määruse artikli 5 lõikele 3 huvi üles näidanud.

54     Peräädikhappe osas nimetab II lisa selle EÜ numbri ja CAS-i numbri ning täpsustab, et selle kohta on esitatud teatis tooteliikide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 11 ja 12 osas.

55     Seega sedastab II lisa pelgalt faktilisi asjaolusid, millest ei tulene iseenesest hagejale mingeid kohustusi. Samuti tuleb märkida, et kohtuistungil ei esitanud hageja ühtegi selgitust, millest nähtuks, kuidas II lisa kohaldamise peatamine mõjutaks tema olukorda. Seega ei saa kuidagi järeldada, et nimetatud lisa kohaldamise peatamine tooks hagejale praktilist kasu.

56     Kuna hageja ei ole mingi viisil tõendanud oma huvi määruse nr 2032/2003 II lisa kohaldamise peatamise vastu ajutiste meetmete kohaldamise kaudu, siis tuleb nimetatud lisa kohaldamise peatamise taotlus jätta rahuldamata.

57     Eeltoodust tuleneb, et käesolev ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, ilma et oleks vaja kontrollida, kas ülejäänud tingimused kohaldamise peatamiseks ja taotletud ajutiste meetmete kohaldamiseks on täidetud.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ESIEMES ASTME KOHTU PRESIDENT

määrab:

1.      Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.

2.      Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

2. juulil 2004 Luxembourgis.

Kohtusekretär

President

H. Jung

B. Vesterdorf

---

* Kohtumenetluse keel: inglise.