Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62004TJ0261

Esimese Astme Kohtu otsus (viies koda), 3. mai 2007.
Alain Crespinet versus Euroopa Ühenduste Komisjon.
Ametnikud - Edutamine.
Kohtuasi T-261/04.

Kohtulahendite kogumik – Avalik teenistus 2007 I-A-2-00103; II-A-2-00717

ECLI identifier: ECLI:EU:T:2007:122

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda)

3. mai 2007

Kohtuasi T‑261/04

Alain Crespinet

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Edutamine – 2003. aasta edutamine – Eelispunktide andmine

Ese:      Hagi, mille ese on nõue tühistada komisjoni otsus, millega hagejale anti 2003. aasta edutamise raames eelispunktid, ning otsus, millega hageja jäeti sama edutamise raames kandmata palgaastmele A5 edutatud ametnike nimekirja.

Otsus:         Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Ametnikku kahjustav meede

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

3.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artiklid 5, 7 ja artikli 45 lõige 1)

4.      Ametnikud – Ametniku halduslikku seisundit mõjutav otsus

(Personalieeskirjad, artiklid 26 ja 45)

5.      Ametnikud – Edutamine – Teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikli 45 lõige 1)

1.      Kui hagis nõutakse, et tühistataks nii hagejale eelispunktide andmise otsus kui ka otsus mitte kanda hageja nime edutatud ametnike nimekirja, siis on esimene nõue vastuvõetamatu, sest eelispunktide andmise otsus on komisjoni kehtestatud edutamissüsteemis vajalik ettevalmistav akt, mis eelneb lõplikule otsusele jätta hageja nimi edutatud ametnike nimekirja kandmata ning selles sisalduvale eraldatavale ja iseseisvale aktile ehk punktide kogusumma kinnitamisele. Kuna ettevalmistava akti õiguspärasust saab siiski vaidlustada lõpliku otsuse peale esitatud hagi raames, tuleb niisuguse otsuse tühistamiseks esitatud nõuete põhjendatuse analüüsimisel, millega hageja jäeti edutatud ametnike nimekirja kandmata, käsitleda kõiki hagis esitatud argumente, mille eesmärk on tõendada eelispunktide andmise otsuse õigusvastasust.

(vt punktid 39 ja 41–44)

Viited: 9. aprill 2003, kohtuasi T‑134/02: Tejada Fernández vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑125 ja II‑609, punkt 18) ja 19. oktoober 2006, kohtuasi T‑311/04: Buendía Sierra vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 97 ja 98).

2.      Hindamaks teeneid, mida tuleb arvestada personalieeskirjade artikli 45 alusel tehtava edutamisotsuse raames ja sellest tulenevalt ka eelispunktide andmise otsuse raames edutamissüsteemis, kus antakse arvulisi hinnanguid, on administratsioonil ulatuslik kaalutlusõigus ja ühenduste kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas arvestades meetmeid ja vahendeid, mis võisid administratsiooni antud hinnanguni viia, jäi ta lubatud piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

(vt punktid 58 ja 93)

Viited: 21. aprill 1983, kohtuasi 282/81: Ragusa vs. komisjon (EKL 1983, lk 1245, punkt 9); 4. veebruar 1987, kohtuasi 324/85: Bouteiller vs. komisjon (EKL 1987, lk 529, punkt 6); 11. detsember 2003, kohtuasi T‑323/02: Breton vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2003, lk I‑A‑325 ja II‑1587, punkt 98) ja eespool viidatud kohtuotsus Buendía Sierra vs. komisjon, punktid 291 ja 320.

3.      Komisjoni töökorraga kehtestatud edutamissüsteemis, mis põhineb teenetele arvulise hinnangu andmisel, mis väljendub selles, et ametnikele antakse igal aastal erinevat liiki punkte, ei tähenda asjaolu, et vastavalt personalieeskirjade artiklitele 5 ja 7 täidavad samal palgaastmel olevad ametnikud vastutuse seisukohast samal tasemel ametiülesandeid, mingil juhul seda, et nende teeneid tuleb iga peadirektoraadi kasutuses olevate eelispunktide andmisel pidada võrdseteks, sest eelispunktid on mõeldud üksnes erakordsete teenetega silma paistnud ametnikele.

(vt punkt 65)

Viited: 12. juuli 2001, kohtuasi T‑131/00: Schochaert vs. nõukogu (EKL AT 2001, lk I‑A‑141 ja II‑743, punkt 38) ja eespool viidatud kohtuotsus Buendía Sierra vs. komisjon, punkt 290.

4.      Personalieeskirjade artiklite 26 ja 45 eesmärk on tagada ametniku kaitseõigustest kinnipidamine, vältides olukorda, mil ametisse nimetava asutuse otsused, mis mõjutavad ametniku halduslikku seisundit ja teenistuskäiku, langetatakse selliste ametniku käitumist puudutavate andmete alusel, mis ei sisaldu ametniku isikutoimikus. Sellest järeldub, et niisugustel andmetel põhinev otsus on vastuolus personalieeskirjades sätestatud tagatistega ja tuleb tühistada, sest see on tehtud õigusvastase menetluse tulemina.

Olukord ei ole selline siis, kui edutamispunktide andmise otsus põhineb ametniku täidetavate ametiülesannete strateegilisel tähtsusel, kuna selle asjaolu võib põhimõtteliselt tuletada tema isikutoimikus olevatest dokumentidest ning eelkõige tema karjääriarengu aruandest.

(vt punktid 77 ja 78)

Viited: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑109/92: Lacruz Bassols vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1994, lk I‑A‑31 ja II‑105, punkt 68) ja 27. september 2006, kohtuasi T‑156/05: Lantzoni vs. Euroopa Kohus (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 67).

5.      Asjaolu, et igal edutamisele kuuluval ametnikul on õigus oodata, et ametisse nimetav asutus võrdleb tema teeneid teiste asjaomasele palgaastmele edutamiseks kõlblike, sh teiste talituste ametnike teenetega, ei tähenda komisjoni kehtestatud edutamissüsteemi raames, et selline teenete laiendatud hindamine peab eelnema edutamispunktide andmisele peadirektoraatide tasemel. Vastupidi, igas peadirektoraadis toimuv kandidaatide teenete eelnev hindamine, mille alusel need punktid antakse, on seotud hea halduse põhimõttega, võimaldades ametisse nimetaval asutusel muu hulgas viia objektiivsel alusel läbi kõikide asjaomasele palgaastmele edutatavate ametnike teenete võrdlev hindamine.

(vt punktid 82 ja 85)

Viited: 13. juuli 1995, kohtuasi T‑557/93: Rasmussen vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑195 ja II‑603, punkt 21); 16. september 1998, kohtuasi T‑234/97: Rasmussen vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑507 ja II‑1533, punkt 24); 3. oktoober 2000, kohtuasi T‑187/98: Cubero Vermurie vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑195 ja II‑885, punkt 61); 19. märts 2003, liidetud kohtuasjad T‑188/01–T‑190/01: Tsarnavas vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑95 ja II‑495, punkt 121) ja 21. jaanuar 2004, kohtuasi T‑97/02: Mavridis vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑9 ja II‑45, punkt 77).

Top