ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda)

12. september 2007

Kohtuasi T‑250/04

Philippe Combescot

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kolumbia delegatsiooni juhi ametikoha täitmine – Kandidatuuri tagasilükkamine – Tühistamishagi – Põhjendatud huvi puudumine – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      Hagi, milles nõutakse esiteks tuvastamist, et otsus, millega hageja kõrvaldati Kolumbia delegatsiooni juhi ametikoha täitmiseks korraldatud konkursilt, on õigusvastane, konkursimenetluse tühistamist ja asjaomase ametikoha täitmise otsuse tühistamist, ning teiseks hagejale väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

Otsus: Mõista komisjonilt hageja, Philippe Combescot kasuks välja 3000 euro suurune kahjuhüvitis. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista pool hageja kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud. Jätta pool hageja kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Poolte esindamine

2.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Sisekonkursi korras ametikoha täitmine

5.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine

(Personalieeskirjad, artikli 29 lõige 1)

6.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused

1.      Esimese Astme Kohtus kohaldatavate menetlusnormidega ei ole vastuolus see, kui pool annab ühekordse volituse, mis hõlmab mitut teda puudutavat kohtuasja, milles ta kavatseb osaleda, ning seetõttu ei ole nende normidega vastuolus see, kui asjaomane esindaja esitab selle sama volituse mitme hagi puhul.

(vt punkt 19)

2.      Selleks et pensionile jäänud ametnik saaks esitada ametisse nimetava asutuse otsuse peale tühistamishagi, peab tal säilima isiklik huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Eelöeldu ei kehti juhul, kui ta esitab hagi otsuse peale, millega ta kõrvaldati konkursilt ametikoha täitmiseks, millele ta ei saa enam kandideerida seetõttu, et ta on pensionile jäänud ja talle on määratud püsiva ja täieliku töövõimetuse eest pension pärast hagi esitamist.

Asjaomasel isikul säilib siiski huvi nõuda otsuse tegemist konkursilt kõrvaldamise õiguspärasuse kohta seoses nõudega saada hüvitist ametialase, füüsilise ja mittevaralise kahju eest, mida ta leiab, et talle on asjaomase institutsiooni tegevusega tekitatud.

(vt punktid 28, 29 ja 33)

Viited: 13. detsember 1990, kohtuasi T‑20/89: Moritz vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑769, punkt 18); 15. veebruar 1995, kohtuasi T‑112/94: Moat vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑37 ja II‑135, punkt 26); 29. mai 1997, kohtuasi T‑6/96: Contargyris vs. nõukogu (EKL AT 1997, lk I‑A‑119 ja II‑357, punkt 32).

3.      Sellise kohtupraktikas väljakujunenud reegli otsene eesmärk, mille kohaselt toob tühistamisnõude vastuvõetamatus kaasa tühistamisnõudega otseselt seotud kahju hüvitamise nõude vastuvõetamatuse, on ära hoida seda, et ametnik, kes ei ole õigel ajal vaidlustanud ametisse nimetava asutuse otsust, mis kahjustab tema huve, väldiks aegumistähtaega sellega, et esitab selle otsuse väidetaval õigusvastasusel põhineva kahju hüvitamise hagi.

Seega ei kohaldata seda reeglit juhul, kui ametnik on tähtaegselt tühistamishagiga vaidlustanud sisekonkursilt kõrvaldamise otsuse, sest tühistamisnõue on alles pärast hagi esitamist hageja enda tahtest sõltumatult, st tema pensionile jäämise tõttu vastuvõetamatuks muutunud. Kui kahju hüvitamise nõue on tunnistatud vastuvõetavaks, ei tähenda see seda, et hagejal võimaldatakse vältida aegumistähtaega, mis on seotud sellega, et ta ei ole tähtaegselt nõudnud sellise akti tühistamist, mille ta väidab olevat õigusvastane.

(vt punktid 38–40)

Viited: 15. detsember 1966, kohtuasi 59/65: Schreckenberg vs. komisjon (EKL 1966, lk 785, 797); 12. detsember 1967, kohtuasi 4/67: Collignon vs. komisjon (EKL 1967, lk 469, 480); 22. oktoober 1975, kohtuasi 9/75: Meyer‑Burckhardt vs. komisjon (EKL 1975, lk 1171, punkt 11); 7. oktoober 1987, kohtuasi 401/85: Schina vs. komisjon (EKL 1987, lk 3911, punktid 10 ja 13); 14. veebruar 1989, kohtuasi 346/87: Bossi vs. komisjon (EKL 1989, lk 303, punktid 31 ja 34); 6. aprill 2006, kohtuasi T‑309/03: Camós Grau vs. komisjon (EKL 2006, lk II‑1173, punkt 76).

4.      Et põhjendada, miks ametniku suhtes on kohaldatud personaliteadetes sisekonkursil osalemiseks ette nähtud nõuet, ei saa institutsioon viidata nimetatud teadetele, mis ei kujuta endast sise‑eeskirju, mida institutsioon on kohustatud järgima, vaid pelgalt mittesiduvaid ettevalmistavaid, nõuandvaid või suunavaid dokumente.

Seega on õigusvastane otsus, millega ametnik kõrvaldatakse keskastme juhi ametikoha täitmiseks korraldatud sisekonkursilt ja mille aluseks on sellise nõude täitmata jätmine, mis sisaldub küll ettevalmistavas sisedokumendis, kuid mida ei ole ette nähtud kohaldatavates õigusnormides või vaba ametikoha teates.

(vt punktid 59, 64 ja 66)

5.      Ametisse nimetav asutus hindab, kas kandidaat täidab vaba ametikoha teates nõutud tingimused, ning sellist hinnangut saab vaidlustada vaid ilmse vea korral. Kui vaba ametikoha teates nõutakse kandidaatidelt täidetava ametikohaga seotud valdkonnas täiendavat töökogemust, tuleb ametisse nimetaval asutusel hinnata täiendava kogemuse adekvaatsust kõnesoleva ametikoha osas.

(vt punkt 71)

Viited: 4. juuli 1989, kohtuasi 198/87: Kerzmann vs. kontrollikoda (EKL 1989, lk 2083).

6.      Ühenduse lepinguvälise vastutuse tekkimise eelduseks on see, et lisaks institutsioonile etteheidetava käitumise õigusvastasusele on hagejal tekkinud tegelik kahju ning sellise käitumise ja viidatud kahju vahel on põhjuslik seos.

Niisuguse seose olemasolu tõdemiseks on põhimõtteliselt vaja, et oleks tõendatud otsene ja kindel põhjuse ja tagajärje seos ühenduse asjaomase institutsiooni õigusvastase teo ja väidetava kahju vahel.

Konkursi eripära arvestades on põhjuslik seos tõendatud kindlasti siis, kui ühenduse institutsiooni õigusvastase teo kindlaks tagajärjeks saab pidada mitte tingimata seda, et isikut ei ole määratud ametikohale – sest asjaomane isik ei suuda kunagi tõendada, et tal olnuks sellele õigus –, vaid seda, et isik on jäänud ilma ka tõsisest võimalusest sellele ametikohale nimetamiseks, mille tõttu ta on kandnud varalist kahju sissetuleku kaotamise kujul. Kui asjaolusid arvestades on ülimalt tõenäoline, et õiguspärase käitumise korral oleks asjaomane ühenduse institutsioon asjaomase isiku ametikohale määranud, ei takista see, et nõuetekohase protseduuri tulemus on teoreetiliselt ebakindel, tegeliku varalise kahju hüvitamist, mida see isik on kandud seetõttu, et ta jäeti kõrvale konkursist ametikoha täitmiseks, mille ta kõigi eelduste kohaselt võinuks saada.

(vt punktid 92, 95 ja 96)

Viited: 9. veebruar 1994, kohtuasi T‑82/91: Latham vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑15 ja II‑61, punkt 72); 24. aprill 2001, kohtuasi T‑172/00: Pierard vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑91 ja II‑429, punkt 34); 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑45/01: Sanders jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3315, punktid 149 ja 150); 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3381, punktid 148 ja 149); 9. november 2004, kohtuasi T‑116/03: Montalto vs. nõukogu (EKL AT 2004, lk I‑A‑339 ja II‑1541, punkt 125).