ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (kolmas koda)

7. veebruar 2007

Kohtuasi T‑175/04

Donal Gordon

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Tühistamishagi – Karjääriarengu aruanne – Täielik ja püsiv töövõimetus – Põhjendatud huvi kadumine – Otsuse tegemise vajaduse äralangemine – Kahju hüvitamise nõue – Vastuvõetamatus

Ese:      Hagi, mille ese on esiteks nõue tühistada 11. detsembri 2003. aasta otsus jätta rahuldamata kaebus, mis oli esitatud 28. aprilli 2003. aasta otsuse peale, millega kinnitati hageja karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. juuli 2001 kuni 31. detsember 2002 kohta, ja teiseks kahju hüvitamise nõue.

Otsus: Tühistamisnõuete üle otsustamise vajadus on ära langenud. Jätta kahju hüvitamise nõue vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi

(Personalieeskirjad, artiklid 53, 78, 90 ja 91; VIII lisa artikkel 14)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21 ja artikli 53 esimene lõik; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

1.      Kuna karjääriarengu aruanne mõjutab hinnatava isiku põhjendatud huvi põhimõtteliselt üksnes kuni teenistuse lõppemiseni, ei ole ametnikul pärast teenistuse lõppemist enam huvi esitada sellise aruande vastu hagi või jätkata juba esitatud hagi menetlemist, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et eksisteerib erakorraline asjaolu, mille alusel tal on isiklik ja vastaval ajahetkel olemasolev huvi saavutada selle aruande tühistamine.

Kui küsimuse all on ametnik, kes jäi pensionile kohtumenetluse ajal püsiva ja täieliku töövõimetuse tõttu, mis põhimõtteliselt tõi kaasa tema teenistuskäigu lõpliku katkemise, kujutab personalieeskirjade VIII lisa artiklist 14 lähtuv tööle ennistamise võimalus endast üksnes ebakindlat asjaolu, mille alusel tekib huvi, mis on üksnes hüpoteetiline ja seega ebapiisav, võimaldamaks tõdeda, et vaidlustatud aruanne isiku õiguslikku seisundit mõjutab. Sellega seoses ei puutu põhjendatud huvi olemasolu hindamisel asjasse, kas isik lõpetas teenistuse vabatahtlikult või mitte.

Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele ei anna hagejale lisaks õigust saada ühenduste kohtu lahend taolise tühistamisnõude osas, sest tal on õigus pöörduda ühenduste kohtu poole vaid seoses niisuguste ühenduse institutsioonide aktidega, mis teda kahjustavad, mõjutades tema huve.

(vt punktid 28, 32–34 ja 37)

Viited: 21. jaanuar 1987, kohtuasi 204/85: Stroghili vs. kontrollikoda (EKL 1987, lk 389, punkt 11); 1. oktoober 2004, kohtuasi C‑379/03 P: Pérez Escolar vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 41 ja 42; 30. november 1998, kohtuasi T‑97/94: N vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑621 ja II‑1879, punktid 26 ja 27); 2. juuni 2003, kohtuasi T‑276/02: Forum 187 vs. komisjon (EKL 2003, lk II‑2075, punkt 50; 31. mai 2005, kohtuasi T‑105/03: Dionyssopoulou vs. nõukogu (EKL AT 2005, lk I‑A‑137 ja II‑621, punkt 20); 21. veebruar 2006, liidetud kohtuasjad T‑200/03 ja T‑313/03: V vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑15 ja I‑A‑2‑57, punkt 184).

2.      Selleks et hagi, milles nõutakse ühenduse institutsiooni aktiga väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist, vastaks Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 21 ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele, peab see sisaldama asjaolusid, mis võimaldavad kindlaks teha esiteks toimingud, mida hageja institutsioonile ette heidab, teiseks põhjused, mille tõttu eksisteerib hageja hinnangul põhjuslik seos nende toimingute ja talle tekitatud kahju vahel, ning kolmandaks kahju laadi ja ulatuse. Mis tahes hüvitussumma väljamõistmiseks esitatud nõudel puudub seevastu vajalik täpsus ning see tuleb järelikult lugeda vastuvõetamatuks.

Nii on see hagi puhul, milles ametnik piirdub tema teenistuskäigule, tervisele ja heaolule tekitatud kahju hüvitamise nõudega, jättes märkimata kahjusumma ja piisava täpsusastmega välja toomata kahju ulatuse kindlakstegemist võimaldavad asjaolud, tõendamata ega väitmata ka samas, et eksisteerivad erakorralised asjaolud, mis võinuksid vabastada hageja selliste täpsustuste tegemisest.

Mittevaralise kahju puhul tuleb hagejal, sõltumata sellest, kas nõue on esitatud sümboolse või tegeliku hüvitise väljamõistmiseks, täpsustada seoses institutsiooni toimingutega hagejale väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju laad ning esitada seejärel vähemalt ligikaudne hinnang tekitatud mittevaralise kahju osas tervikuna.

(vt punktid 42–45)

Viited: 2. detsember 1971, kohtuasi 5/71: Zuckerfabrik Schöppenstedt vs. nõukogu (EKL 1971, lk 975, punkt 9); 10. juuli 1990, kohtuasi T‑64/89: Automec vs. komisjon (EKL 1990, lk II‑367, punktid 75–77); 20. september 1990, kohtuasi T‑37/89: Hanning vs. parlament (EKL 1990, lk II‑463, punkt 82); 1. juuli 1994, kohtuasi T‑505/93: Osório vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑179 ja II‑581, punktid 33 ja 35); 15. veebruar 1995, kohtuasi T‑112/94: Moat vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑37 ja II‑135, punktid 32, 37 ja 38); 29. jaanuar 1998, kohtuasi T‑157/96: Affatato vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑41 ja II‑97, punkt 38).